ELÕÑ iiõ ko remootl̦o̦k ilo kar Brookings, South Dakota ilo Amedka, ij keememej juon jibboñ ke ear lukkuun m̦õl̦o im iar jel̦ã bwe m̦õttan jidik enaaj kar jino iien m̦õl̦o. Ilo iien in, iar pãd ilo juon im̦õn menninmour ippãn bar jet armej im kõmar lukkuun pio̦ im wũdiddid kõnke ear ejjel̦o̦k kein kõmmããn̦ãn̦. Kõmar jutak iturin juon nien dãn elukkuun kilep me ekar m̦õl̦o dãn eo ie. In kwal̦o̦k bwebwenatoun mour e aõ ñan kõmel̦el̦e etke kõmar pãd ilo ijin.

Iar l̦otak ilo M̦aaj 7, 1936 im ña eo iar diktata iaan ajri ro emãn nejin jinõ im jema. Kõmar jokwe ilo juon jikin kallib jidikdik im bar jikin nãjnej menninmour ilo iturõkin South Dakota. Ekar em̦m̦an im aorõk ippãn baam̦le eo aõ jerbal ilo jikin kallib eo, ak ekar jab men eo ear aorõktata ippemmim. Jinõ im jema rar peptaij ilo 1934 eo. Erro ar ajel̦o̦k mour ko aerro ñan Jemãd ilañ, Jeova, im men eo ear aorõktata ilo mour eo aerro ej ñan kõm̦anm̦an ankilaan. Jema, eo im etan ej Clarence im tokãlik l̦eo jein etan Alfred, erro ar jim̦or bõk eddo eo ñan loloorjake jerbal ko an ro rej lale eklejia (kar m̦okta jekõn ba company servant) ilo kar eklejia jidikdik eo ammim ilo Conde, ilo South Dakota.

Ekar l̦ap an baam̦le eo ammim niknik in pãd ilo kweilo̦k ko im kwal̦o̦k naan jãn em̦ ñan em̦ ñan karoñ ro jet kõn kõjatdikdik eo ilo Baibõl̦ kõn ilju im jekl̦aj. Joñak eo an jinõ im jema im wãween aerro kar katakin kõm, ear lukkuun l̦ap an jipañ kõm. Ña im ledik eo jeiũ etan Dorothy, kõm̦ro ar rukwal̦o̦k naan ke ear 6 am̦ro iiõ. Ilo 1943 eo, iar jino del̦o̦ñe Jikuul̦in Kwal̦o̦k Naan eo me ej kab jino wal̦o̦k ilo iien kweilo̦k ko ad.

Ekar l̦ap an iien kweilo̦k ko rel̦l̦ap aorõk ippemmim. Ilo juon kweilo̦k el̦ap ilo Sioux Falls, ilo South Dakota ilo kar iiõ eo 1949, Jeid im Jatid Grant Suiter ear kõm̦m̦ane juon katak elukkuun em̦m̦an. Ij keememej wõt katak eo an me ej ba, “Jej Epaakel̦o̦k  Jem̦l̦o̦kin Jukjukun Pãd In.” Ilo katak in, ear kaalikkar bwe aolep Kũrjin ro me em̦õj aer ajel̦o̦k mour ko aer, rej aikuj kõjerbal mour ko aer ñan kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo an Anij. Men in ear kõm̦akũt eõ ñan ajel̦o̦k mour e aõ ñan Jeova. Ilo kar kweilo̦k el̦ap eo tok juon ilo Brookings, ilo Nobõm̦ba 12, 1949 eo, iar pãd ilo im̦õn menninmour eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k ñan aõ pojak in peptaij. Ña im bar jilu m̦õtta, kõmeañ ar peptaij ilo nien dãn eo ekilep.

Iar kiiõ kõm̦m̦an aõ mejãnkajjik ñan bainier. Iar jino bainier ilo Jãnwõde 1, 1952 eo ke ear 15 aõ iiõ. Baibõl̦ ej ba: “Kwõn etetal ippãn ro rũmmãlõtlõt innem kwõnaaj mãlõtlõt.” Ekar wõr ro em̦m̦an joñak ko aer im el̦ap aer yokwe Jeova ilo baam̦le eo aõ me rar rejetak pepe eo aõ ñan bainier. (JK. 13:20) Em̦m̦aan eo jein jema etan Julius me ear 60 an iiõ, ekar bainier eo m̦õtta. Meñe ear oktak iiõ ko am̦ro jãn doon, ak ekar l̦ap am̦ro m̦õn̦õn̦õ ilo am̦ro kar kwal̦o̦k naan ippãn doon. Ear l̦ap aõ katak jãne kõnke el̦ap imminene im jel̦ã ko ippãn. Ejjabto, Dorothy ear jino bainier.

Ke iar jo̦dikdik, jinõ im jema rar kũr em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko im lim̦aro pãleer ñan aer itok im kiki ippemmim. Ruo iaan rippãlele ro me ear l̦ap aer jipañ eõ kar Jesse im Lynn Cantwell. Kõn an kar l̦ap aerro rõjañ ña, iar pepe in jino bainier. Aerro kar m̦õn̦õn̦õ in jipañ eõ, ekar kõm̦m̦an bwe en l̦ap aõ kõn̦aan kõm̦m̦an mejãnkajjik ko ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aõ ñan Jeova. Ke erro ar lol̦o̦k eklejia ko repaak, jet iien erro ej kũr eõ bwe in etal im kwal̦o̦k naan ippãerro. Elukkuun kar l̦ap an men in kõketak im jipañ eõ!

Tokãlik, Bud Miller im lio pãleen etan Joan rar itok im lotok eklejia eo ammim. Ilo kar iien in, ear 18 aõ iiõ im kien ekar kajjitõk ippa ñan etal im tarin̦ae. Im iar aikuj jutak im̦aan kumi eo me ej kããlõt wõn ro rej aikuj etal im tarin̦ae. Rekar kõn̦aan bwe in kõm̦m̦ane juon jerbal me iar kile bwe ej n̦ae naanin jiroñ eo an Jijej ñan rũkal̦oor ro an ñan jab bõk kun̦aaer ilo aitwerõk ko an kien. Bõtab, iar kõn̦aan kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo an Anij. (Jon 15:19) Iar kajjitõk bwe kumi in en kõtl̦o̦k bwe in jerbal ãinwõt juon rukwal̦o̦k naan.

Iar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke Jeid im Jatid Miller ear kõn̦aan itok ippa ñan am̦ro kõnnaan ippãn kumi in. Ekar juon eo me ejjab ejjookok im ejjab mijak armej. Im ear bar juon eo me el̦ap an jel̦ã kobban eoon ko ilo Baibõl̦ im ekajoor tõmak eo an. Kõn an kar itok  ippatok, men in ear kõm̦m̦an bwe in lukkuun peran. Ilo kar lukwõl̦pãn 1954 eo, ãlikin kar kweilo̦k eo ippãn kumi in, rar kõtl̦o̦k bwe in jerbal ãinwõt juon rukwal̦o̦k naan. Innem, iar kiiõ maroñ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aõ ñan Jeova.

Ãlikin kar iien in, kar kũr eõ bwe in etal im jerbal ilo Betel̦ ilo Staten Island, New York, eo im rekõn n̦aetan Watchtower Farm. Ekar juon jeraam̦m̦an ñan jerbal ie ium̦win jilu iiõ. Elõñ men ko iar katak kõnke iar iioon elõñ rũttõmak ro jeiũ im jatũ em̦m̦an joñak ko aer im iar jerbal ippãer.

Ilo kar jikin kallib eo ilo Staten Island, ear wõr juon retio station etan WBBR. Ri Kõnnaan ro an Jeova rar kõjerbal retio station in jãn kar iiõ eo 1924 ñan 1957. Kar jitõñ wõt 15 ñan 20 armej jãn uwaan baam̦le eo ilo Betel̦ ñan jerbal ilo jikin kallib in. Elõñ iaammim kõmar dik wõt im ejjab lukkuun l̦ap am imminene. Bõtab, juon Jeid im Jatid l̦al̦l̦ap etan Eldon Woodworth me ej juon iaan rũkkapit ro, ekar pãd im jerbal ippem. Ekar juon eo el̦ap an mãlõtlõt. Ear bar ãinwõt jememmim, eo im elõñ men ko ear katakin kõm kaki. Jet iien, ñe ej wõr apañ ko rej wal̦o̦k ikõtaammim kõn am jab weeppãn, Jeid im Jatid Woodworth ekõn ba, “El̦ap an kabwilõñlõñ men ko Jeova ej kõm̦m̦ani meñe ej kõjerbal kõj armej.”

Kõmar bar lukkuun jeraam̦m̦an kõnke Jeid im Jatid Frederick W. Franz ear bar pãd ippemmim. Elukkuun l̦ap an kar jipañ kõm kõnke ear juon eo emãlõtlõt im el̦ap an jel̦ã kobban Baibõl̦, im ekar bar kwal̦o̦k an kea kake kõm kajjojo. Rũkõmat eo ammim ilo kar iien in kar Harry Peterson. Ekar pidodol̦o̦k ñan am kõjerbal last name in an jãn lukkuun last name eo juon an (Papargyropoulos). E kar bar juon rũkkapit im el̦ap an kijejeto ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Meñe Jeid im Jatid Peterson ear juon eo eniknik im ekapeel ilo an kõm̦m̦ani jerbal ko an ilo Betel̦, ak ear jab kõjekdo̦o̦n jerbalin kwal̦o̦k naan. Kajjojo allõñ ej leto letak elõñ bukwi bok ko. Bareinwõt, ear bar l̦ap an jel̦ã kobban Baibõl̦ im ekõn uwaaki kajjitõk ko ammim.

Ilo jikin kallib eo, kõmij kõmatti im kõpooji leen wõjke ko im vegetable ko ñan ammim ãti ilo kuwat. Ilowaan juon iiõ, enañin 42,600 liter (emaroñ 180,000 kab) in leen wõjke im vegetable ko kõmij kõpooji im likũti ilo kuwat im lil̦o̦k ñan aolep ra ko ad ilo New York. Ilo iien in, ekar juon jeraam̦m̦an ke iar  jerbal ippãn juon jeid im jatid kõrã em̦m̦an joñak eo an etan Etta Huth. E eo ekar kwal̦o̦k tok iiõk ko me kõmar l̦oori ñan kõmat im kõpooji leen wõjke im vegetable kein. Ilo iien eo kõmar kõm̦m̦ane jerbal in, elõñ kõrã ro jeim im jatim jãn ejja bukwõn in wõt rar itõm jipañ, im Etta ear loloorjake jerbal eo rar kõm̦m̦ane. Meñe Etta ear l̦ap an jel̦ã im imminene kõn jerbal in, ak ear likũt juon joñak em̦m̦an ilo an kar kõttãiki ñan em̦m̦aan ro rej tõl kõm. Joñak in an ear jipañ kõm aolep.

Angela Romano ekar juon iaan jiroñ ro rar itok im jipañ kõm ilo jikin kallib eo. Etta ear jipañe ke ear jino pãd ilo m̦ool eo. Kõm̦ro Angie ar m̦are ilo Eprõl̦ 1958 eo, im elõñ jeraam̦m̦an ko kõm̦ro ar loi ilo am̦ro kar jerbal ñan Jeova ippãn doon ium̦win 58 iiõ. Ilo an kar Angie kwal̦o̦k wõt an tiljek ñan Jeova ium̦win elõñ iiõ, men in ear l̦ap an kõkajoor mourin m̦are eo am̦ro. Imaroñ atartar ioon jekdo̦o̦n ta mãlejjoñ ko kõm̦ro ej iiooni.

Ilo kar 1957 eo, ãlikin aer kar wiakake m̦õko me retio station eo etan WBBR ear pãd ie, iar jerbal ilo ra eo ilo Brooklyn ium̦win jidik iien. Tokãlik, kõm̦ro Angie ar m̦are im kõn men in iar em̦m̦akũt jãn ra eo, im kõm̦ro ar bainier enañin jilu iiõ ilo Staten Island. Iar jerbal ium̦win jidik iien ippãn ro me rar wiaiki retio station eo ad im ukote etan ñan WPOW.

Kõm̦ro Angie ar kõn̦aan jokwane wõt kõn men ko ewõr ippemro bwe kõm̦ro en pojak in etal im jipañ ilo jabdewõt jikin ko el̦ap aikuj jipañ ie. Tokjãn men in, kõm̦ro ar maroñ etal im jipejel̦ bainier ilo Falls City, Nebraska ilo iiõ eo 1961. Ak ejjabto tokãlik, kar kũr kõm̦ro bwe kõm̦ro en etal ñan South Lansing, New York ñan pãd ilo juon jikuul̦in katak Baibõl̦ (Kingdom Ministry School) ium̦win juon allõñ. El̦ap an kar em̦m̦an jikuul̦ in ippemro im kõm̦ro ar kõn̦aan kõjerbal men ko kõm̦ro ar katak kaki ñe kõm̦ro naaj bar ro̦o̦l im jerbal ilo Nebraska. Bõtab, kõm̦ro ar lukkuun ilbõk ke rar ba bwe kõm̦ro naaj mijinede ilo Cambodia! Elõñ men ko rekããl kõm̦ro ar loi, roñ, im edjoñi ilo kar aelõñ in eaiboojoj me ej pãd iturõkin Eijia. Kõm̦ro kar lukkuun kijooror im kõn̦aan karoñ armej ro ijin kõn ennaan eo em̦m̦an.

Bõtab, tokãlik ear wal̦o̦k oktak ko ikijjeen kien eo an Cambodia im kiiõ kõm̦ro ar aikuj em̦m̦akũt ñan South Vietnam. Ibũrom̦õj bwe ãlikin ruo iiõ ilo ijin, iar lukkuun nañinmej im kõm̦ro ar aikuj ro̦o̦l ñan ijo jikũm̦ro. Iar aikuj kakkije ium̦win jidik iien bwe en em̦m̦anl̦o̦k aõ mour. Innem ke ear em̦m̦anl̦o̦k, kõm̦ro ar maroñ bar bainier.

Ilo M̦aaj 1965, kõm̦ro ar jino bõk jerbalin lol̦o̦k eklejia ko. Ium̦win 33 iiõ, kõm̦ro Angie ar m̦õn̦õn̦õ ilo am̦ro kar kõm̦m̦ane ruo kain jerbal me ekitibuj am̦ro lol̦o̦k eklejia ko (circuit im district overseer), im kõm̦ro ar bar jipañ loloorjake kweilo̦k ko rel̦l̦ap. Kweilo̦k ko rel̦l̦ap rar lukkuun em̦m̦an ippa, im iar lukkuun m̦õn̦õn̦õ in jipañ ilo iien kein. Ium̦win jejjo iiõ in am̦ro kar lol̦o̦k eklejia ko ilo New York, rar kõm̦m̦ani elõñ iaan kweilo̦k ko aer rel̦l̦ap ilo juon jikin etan Yankee Stadium.

Ium̦win elõñ iiõ, kõm̦ro ar Angie bõk elõñ kain jerbal ko rekããl im reppen. Ñan waanjoñak, ilo kar 1995 eo, kar kajjitõk bwe in rũkaki ñan jikuul̦ eo ej katakin l̦õm̦aro rej rijjipañ ilo eklejia (Ministerial Training School). Jilu iiõ tokãlik, kar kũr kõm̦ro ñan etal im  jerbal ilo ra eo. Kõm̦ro ar m̦õn̦õn̦õ in bar ro̦o̦ltok im jerbal ijin. Eñin ej ijo me iar jino kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aõ ie elõñl̦o̦k jãn 40 iiõ ko remootl̦o̦k. Ium̦win jidik iien, iar jerbal ilo ijo rej loloorjake jerbalin kwal̦o̦k naan, im iar bar juon iaan ro rej katakin ilo elõñ iaan jikuul̦in Baibõl̦ ko. Ilo 2007 eo, Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova ear kããlõt juon kumi ñan bõk eddon jikuul̦ ko ilo ra eo, im ium̦win jejjo iiõ iar loloorjake kumi in.

Ilo iiõ ko rej kab jem̦l̦o̦kl̦o̦k, elukkuun lõñ oktak ko kar kõm̦m̦ani ñan jikuul̦ ko ilo ra eo ad ilo New York. Jikuul̦ eo ñan Em̦m̦aan ro Rej Lale Eklejia ear jino ilo 2008. Ium̦win ruo iiõ tokãlik, elõñl̦o̦k jãn 12,000 em̦m̦aan ro rej lale eklejia em̦õj aer pãd ilo jikuul̦ in ilo Patterson im ilo ra eo ilo Brooklyn. Jikuul̦ in ej kiiõ wal̦o̦k ilo jikin ko jet im elõñ ro me el̦ap jel̦ã im imminene ko ippãer rej katakin ilo jikuul̦ kein. Ilo 2010 eo, kar ukote jikuul̦ eo ñan l̦õm̦aro rej rijjipañ ilo eklejia (Ministerial Training School) im n̦aetan, Jikuul̦in Baibõl̦ ñan L̦õm̦aro Me Ejjel̦o̦k Pãleer. Bareinwõt, ekar bar wõr juon jikuul̦ ekããl etan Jikuul̦in Baibõl̦ ñan Rippãlele Ro.

Ilo Jeptõm̦ba 2015 eo, kar kobaik jikuul̦ kein ruo im n̦aetan, Jikuul̦ eo ñan Rukwal̦o̦k Naan ro an Aelõñ Eo. Ro me remaroñ pãd ilo jikuul̦ in ej rippãlele ro ekoba em̦m̦aan im kõrã ro me ejjel̦o̦k pãleer. Elõñ ro ipel̦aakin lal̦ in rar m̦õn̦õn̦õ ke rar roñ bwe renaaj kõm̦m̦ane jikuul̦ in ilo aelõñ ko aer. El̦ap an kam̦õn̦õn̦õ ñe jej lo bwe elõñ renaaj maroñ etal ñan jikuul̦ kein. Im ij bar m̦õn̦õn̦õ bwe iar maroñ iioon elõñ ro me rar kõm̦m̦an oktak ilo mour ko aer bwe ren maroñ pãd ilo jikuul̦ kein.

Ñe ij l̦õmn̦ak kõn wãween kar mour e aõ jãn iien ko m̦okta jãn aõ kar peptaij ñan kiiõ, ij lukkuun kam̦m̦oolol Jeova kõn ro jeiũ im jatũ remãlõtlõt me rar jipañ eõ ñan jel̦ã kajjien im karejar ñane. Ear okkõtaktak joñan iiõ ko aer ekoba m̦anit ko aer im jikin ko rar itok jãni. Bõtab elukkuun alikkar bwe rein rar lukkuun kajoor ilo tõmak. L̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko aer rar kaalikkar aer lukkuun yokwe Jeova. Ilo doulul in an Jeova, elukkuun lõñ ro jeid im jatid remãlõtlõt me jemaroñ jel̦ã kajjier. Iar maroñ jel̦ã kajjien jet iaaer im men in ear lukkuun jipañ eõ ilo mour e aõ.