1, 2. Etke jenaaj etale joñak ko an emãn iaan kiiñ ro jãn Juda?

 EL̦AÑÑE kwaar loe an juon armej tipjek im okjak ilo ial̦ eo, ejjel̦o̦k pere bwe kwõnaaj kar lukkuun kõjparok am̦ etetal ilo ejja ial̦ eo wõt. Ñe jej etale im katak jãn likjab ko an ro jet, men in emaroñ kõjparok kõj jãn ad kõm̦m̦ani ejja likjab ko wõt rar kõm̦m̦ani. Men in emaroñ bar jipañ kõj ilo wãween ad karejar ñan Jeova. Jemaroñ katak jãn likjab ko an ro jet ekoba ro me kar jeje kake er ilo Baibõl̦.

² Ilo katak eo l̦o̦k, jaar etale joñak ko an emãn iaan kar kiiñ ro jãn Juda me rar karejar ñan Jeova kõn aolepen bũrueer. Meñe ãindein, ak ewõr jet bõd ko rel̦l̦ap rar kõm̦m̦ani. Ta ko jemaroñ katak jãn er, im ewi wãween ad maroñ kõjparok kõj jãn ad kõm̦m̦ani ejja bõd ko wõt rar kõm̦m̦ani? Ilo ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñak ko an rein, jenaaj bõk tokjãn jãn men ko kar jei ñan katakin kõj.​—Riit Rom 15:4.

3-5. (1) Meñe Esa ear karejar ñan Jeova kõn aolepen bũruon, ak ta likjab eo ear kõm̦m̦ane? (2) Ta eo emaroñ kar kõm̦m̦an bwe Esa en atartar ioon e make ak ro jet ke Beasha ear itõn tarin̦aeik er ilo Juda?

³ Jen lale ewi wãween an Naanin Anij maroñ jipañ kõj ilo mour ko ad ilo ad etale m̦okta joñak eo an Esa. Esa ear atartar ioon Jeova ke  juon milien rũttarin̦ae ro an Itiopia rar itõn tarin̦aeik er ilo Juda. Bõtab, ear jab kõm̦m̦ane men in ke kiiñ eo an Israel etan Beasha ear jino kapen jikin kweilo̦k eo etan Rema. Jikin in ekar jem̦l̦o̦kin bukwõn ko me Esa ear irooj ioer. (2 Kr. 16:1-3) Esa ear kwal̦o̦k an lõke e make ilo an kar kajjioñ wiaik bũruon kiiñ eo an aelõñin Siria etan Benhedad bwe en tarin̦aeik Beasha. Ear ke tõprak kõttõpar in an Esa? Baibõl̦ ej ba: “Ke Kiiñ Beasha ear roñ kõn men eo ear wal̦o̦k, ear kabõjrak an kõkajoorl̦o̦k Rema im ear em̦m̦akũt jãn jerbal eo.” (2 Kr. 16:5, UBS) Kõn men in, Esa emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe ear kõm̦m̦ane juon pepe ejim̦we!

⁴ Bõtab ta kar l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn men in Esa ear kõm̦m̦ane? Jeova ear jab buñbũruon ippãn Esa kõn an kar jab atartar ioon, im kõn men in ear jilkinl̦o̦k rũkanaan Hananai bwe en kajim̦weiki. (Riit 2 Kronikel 16:7-9, UBS.) Hananai ear ba ñan Esa: “Jãn kiiõ im etal kom̦ naaj pãd ilo tarin̦ae.” Meñe Beasha ear jab wõnm̦aanl̦o̦k im jum̦aik er, ak Esa im armej ro an rar iioon elõñ tarin̦ae ilo aolepen iiõ ko liktak.

⁵ Jaar katak ilo katak eo l̦o̦k bwe Anij ear buñbũruon ippãn Esa. Meñe Esa ear jab weeppãn, ak Anij ear loe bwe ear yokwe e im karejar ñane kõn aolepen bũruon. (1 Kñ. 15:14) Bõtab kõnke ear kõm̦m̦ane juon pepe ejjab jim̦we, enaaj kar iioon apañ ko rej wal̦o̦k itok wõt jãn pepe in an. Innem ta eo ear kõm̦m̦an bwe Esa en atartar ioon e make ak ro jet ijello̦kun Jeova ke ear kajjioñ kõm̦adm̦õde apañ eo ear wal̦o̦k ikijjeen Beasha? Bõlen Esa ear l̦õmn̦ak bwe enaaj bõk anjo̦ ilo tarin̦ae eo ñe enaaj kõm̦m̦an juon bujen jem̦jerã ippãn aelõñ ko rejel̦ã tarin̦ae. Ak bõlen ear l̦oore jet naanin kakapilõklõk ko rejjab jim̦we jãn ro jet.

6. Ta eo jej katak jãn likjab eo an Esa? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

⁶ Ta eo jemaroñ katak jãn likjab eo an Esa? Ñe jej iioon apañ ko relukkuun pen ñan kõj, emaroñ pidodo ñan ad keememej aorõkin ad atartar ioon Jeova. Ak ta el̦aññe jej iioon apañ dikdik ko ilo mour ko ad kajjojo raan? Jej ke atartar iood make ilo ad kajjioñ kõm̦adm̦õdi apañ kein ekkar ñan jel̦ã eo ad? Ak jej ke kwal̦o̦k ad atartar ioon Jeova ñan jipañ kõj kõm̦adm̦õdi apañ kein ilo ad kappok naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦ im kate kõj ñan l̦oori? Ñan waanjoñak, bõlen jet iien baam̦le eo am̦ rej kapañ eok jãn am̦ pãd ilo iien kweilo̦k ko ak kweilo̦k ko rel̦l̦ap. Kwõnaaj ke kajjitõk bwe Jeova en tõl im jipañ eok ñan kile wãween eo em̦m̦antata ñan kõm̦adm̦õde men in? Ak ta el̦aññe kwaar luuji jerbal eo am̦ im elukkuun pen am̦ ellolo bar juon am̦ jerbal? El̦aññe kwõj kõnnaan ippãn bo̦o̦j eo an jikin jerbal eo kwõj kõtteruru ie, kwõnaaj ke kwal̦o̦k wõt ñane bwe kajjojo wiik ewõr kweilo̦k ko kwõj aikuj keini am̦ etal ñani? Jekdo̦o̦n ta apañ eo kwõj iioone, eaorõk bwe jen l̦oor naan kein an rijeje sam me ear ba: “Kom̦win lel̦o̦k kom̦ make ñan Irooj; Lõke e im enaaj jipañ kom̦.”​—Sam 37:5, UBS.

7, 8. Ta men ko rebõd Jihoshapat ear kõm̦m̦ani, im ta ko rar wal̦o̦k tokãlik? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁷ Ak ta kõn l̦eo nejin Esa etan Jihoshapat? L̦ein ear juon armej elukkuun em̦m̦an. Elõñ men ko rem̦m̦an ear kõm̦m̦ani kõn an kar atartar ioon Jeova. Bõtab ewõr iien ear kõm̦m̦ani pepe ko rejjab em̦m̦an. Ñan waanjoñak, ear kõm̦m̦an karõk bwe likao eo nejin en m̦areik jiroñ eo nejin kiiñ eo enana etan Ehab. Bareinwõt, Jihoshapat ear kobal̦o̦k ippãn Ehab ñan tarin̦aeiki aelõñin Siria meñe rũkanaan Maikeaia ear kakkõle bwe en jab kõm̦m̦ane men in. Ilo tarin̦ae eo, RiSiria ro rar kajjioñ m̦an Jihoshapat im ebaj wõt jidik mej. Ãlikin iien in, ear jepl̦aak ñan Jerusalem. (2 Kr. 18:1-32) Ke ear jepl̦aak, rũkanaan Jihu ear kajjitõk ippãn im ba: “Em̦m̦an ke am̦ jipañ ro renana im yokwe ro rej kõjdate Jeova?”​—Riit 2 Kronikel 19:1-3.

⁸ Jihoshapat ear ke katak jãn men kein ear  iiooni? Meñe ear wõnm̦aanl̦o̦k im kwal̦o̦k an kõn̦aan kabuñbũruon Anij, ak ear jab katak jãn bõd eo ear kõm̦m̦ane ke ear kobal̦o̦k ippãn Ehab. Ear jab bar katak jãn naanin kakkõl ko an kar Jihu. Jihoshapat ear bar kõm̦m̦ane juon bujen jem̦jerã ejjab em̦m̦an. Ear kobal̦o̦k ippãn juon rũkõjdat an Anij. Rũkõjdat in ej l̦eo nejin Ehab etan Kiiñ Ehazaia me elukkuun bar nana. Jihoshapat im Ehazaia rar jekjek waan ejjerakrõk, bõtab tokãlik rar rup im jorrããn meñe rejjañin kar jino jerak kaki.​—2 Kr. 20:35-37.

9. El̦aññe jej aetõl ro renana, ewi wãween an men in naaj jelõt kõj?

⁹ Ta ko jemaroñ katak jãn men ko rar wal̦o̦k ñan Jihoshapat? L̦ein ear kõm̦m̦ani men ko rejim̦we im ear “pukot Jeova kõn aolepen bũruon.” (2 Kr. 22:9) Meñe ãindein, ak ear iioon apañ im jorrããn kõn an kar aetõl ro renana. Jen keememej jabõn kõnnaan in me ej ba: “Kwõn etetal ippãn ro rũmmãlõtlõt innem kwõnaaj mãlõtlõt; a eo ej kõm̦m̦ao ippãn ro rũbwebwe, enaaj jorrããn kake.” (JK. 13:20) Ealikkar bwe jekõn̦aan jipañ ro rekõn̦aan jel̦ã kõn katak ko rem̦ool. Bõtab l̦õmn̦ak m̦õk kõn Jihoshapat, ebaj wõt jidik mej itok wõt jãn an kar kããlõt ñan aetõl im kobal̦o̦k ippãn Ehab. Ilo ejja wãween in wõt, emaroñ kauwõtata ñan kõj ñe jej kããlõt ñan aetõl im kobal̦o̦k ippãn ro rejjab karejar ñan Jeova.

10. (1) El̦aññe ewõr ippãd kõn̦aan eo ñan m̦are, ta eo jemaroñ katak jãn Jihoshapat? (2) Ta eo jej aikuj keememej ñe jej kããlõt ñan aetõl ro renana?

¹⁰ Ta ko jemaroñ katak jãn men ko Jihoshapat ear iiooni? Bõlen juon jeid im jatid emaroñ jino wõr an kõn̦aan ippãn juon armej me ejjab yokwe Jeova, im emaroñ l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k en̦ ilo doulul in an Anij me enaaj loe im ekkar ñane. Ak bõlen baam̦le eo an me rejjab karejar ñan Anij rej jiroñe aolep iien bwe en pukot juon pãleen m̦okta jãn an lukkuun rũtto. Bareinwõt, jet remaroñ bõk ejja l̦õmn̦ak in wõt an juon jeid im jatid kõrã me ear ba: “Ej piktokid ñan yokwe juon im ñan kõn̦aan bwe juon en yokwe kõj.” Ñe juon rũkarejeran Anij ej iioon men kein, ta eo ej aikuj kõm̦m̦ane? Ñe ej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko rar wal̦o̦k ñan Jihoshapat, men in emaroñ jipañe. Ekkã an kar Jihoshapat reilo̦k ñan Anij bwe en jipañe. (2 Kr. 18:4-6, UBS) Bõtab ta eo ear wal̦o̦k ke ear kããlõt ñan aetõl im kobal̦o̦k ippãn Ehab, eo im ear jab yokwe Jeova? Jihoshapat en kar keememej bwe Jeova ej pukot ro me rej karejar ñane kõn aolepen bũrueer bwe en kwal̦o̦k  an kajoor ñan er. (2 Kr. 16:9) Ilo raan kein ad, jej aikuj bar keememej bwe Jeova ekõn̦aan jipañ kõj. Emel̦el̦e kõn wãween ko jej iiooni im ej yokwe kõj. El̦aññe kokõn̦aan kappok juon rejetam̦, kwõj ke tõmak bwe Anij ejel̦ã kõn men in im bwe ekõn̦aan jipañ eok ñan kajejjet kõn̦aan in am̦? Kwõmaroñ lõke bwe juon iien enaaj kõm̦m̦ane men in!

11, 12. (1) Ta eo Hezekaia ear kõm̦m̦ane me ear kaalikkar ta eo ear pãd ilo bũruon? (2) Etke Hezekaia ear maroñ joor jãn illu eo an Anij?

¹¹ Ta eo jemaroñ katak jãn Hezekaia? Jeova ear jipañ Hezekaia bwe en jel̦ã ta ko rej pãd ilo bũruon. (Riit 2 Kronikel 32:31, UBS.) Ke Hezekaia ear lukkuun nañinmej, Anij ear lel̦o̦k juon kõkal̦l̦e ñane ñan kaalikkar bwe enaaj bar ãjmour. Ta kõkal̦l̦e in? Jeova ear kõm̦m̦an bwe juon ellor en wanlal̦l̦o̦k ilo jikin uwe eo joñoul alen. L̦õm̦aro nejin kiiñ eo an Babil̦on remaroñ kar roñ kõn men in im kõn̦aan kal̦apl̦o̦k aer jel̦ã kake, kõnke tokãlik rar jilkinl̦o̦k rũkeeañ ro aer ñan Hezekaia bwe ren kajjitõk ippãn kõn kõkal̦l̦e in. (2 Kñ. 20:8-13, UBS; 2 Kr. 32:24) Jeova ear jab kwal̦o̦k ñan Hezekaia kõn ta ko en kõm̦m̦ani ñan RiBabil̦on rein. Baibõl̦ ej kaalikkar bwe Jeova ear lale ta eo Hezekaia enaaj kar kõm̦m̦ane ilo an kar “kõtl̦o̦k bwe Hezekaia en kõm̦m̦an ekkar ñan an make l̦õmn̦ak.” Hezekaia ear kwal̦o̦k ñan RiBabil̦on rein aolepen “men ko m̦weien.” Men in ear kõm̦m̦ane ear kaalikkar ta eo ear pãd ilo bũruon.

¹² Baibõl̦ ejjab kwal̦o̦k ñan kõj ta eo ear kõm̦m̦an bwe en jino utiej bũruon Hezekaia. Bõlen unin an kar jino utiej bũruon ej kõnke ear bõk anjo̦ ioon RiAssiria ro ak bõlen kõnke Anij ear kãjmouri jãn nañinmej eo an ilo kabwilõñlõñ. Ak emaroñ kar bar utiej bũruon kõnke ear lukkuun m̦weiie im utiej. Jejjab jel̦ã ta eo ear kõm̦m̦an bwe en jino utiej bũruon Hezekaia, ak ekabũrom̦õjm̦õj bwe kõn an kar utiej bũruon, ear “jab kam̦m̦oolol Irooj kõn men ko ear kõm̦m̦ani ñane.” Meñe ear karejar ñan Jeova kõn aolepen bũruon, ak ewõr juon iien ear oktak im kabũrom̦õje Jeova. Bõtab tokãlik, ‘Hezekaia ear kõttãik bũruon.’ Kõn men in, e im armej ro an rar joor jãn illu eo an Anij.​—2 Kr. 32:25-27, UBS; Sam 138:6, UBS.

13, 14. (1) Ta wãween eo jemaroñ iioone me enaaj kaalikkar ta eo ej pãd ilo bũruod? (2) Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane ñe ro jet rej nõbar kõj?

¹³ Ta eo jemaroñ katak jãn likjab eo an Hezekaia? Jen keememej bwe ear jino alikkar an utiej bũruon Hezekaia ãlikin wõt an kar Jeova jipañe ñan bõk anjo̦ ioon Senakerib im kãjmouri jãn nañinmej eo an. Ak ta kõn kõj? Ñe ewõr men ko rem̦m̦an rej wal̦o̦k ñan kõj ak ñe ro jet rej nõbar kõj, ta eo jenaaj kõm̦m̦ane? Men eo jej l̦õmn̦ake im kõm̦m̦ane ej kaalikkar ta eo ej pãd ilo bũruod. Ñan waanjoñak, bõlen juon jeid im jatid em̦m̦aan ear kate e ñan kõpooje juon an katak me enaaj kar kwal̦o̦ke im̦aan rukweilo̦k ro. Im bõlen elõñ rej nõbare kõn katak eo an. Ta eo enaaj l̦õmn̦ake ak kõm̦m̦ane ñe ro jet rej nõbare?

¹⁴ Ñe ro jet rej nõbar kõj, eaorõk bwe jen l̦oor naan ko an Jijej. Ear ba: “Ñe kom̦ij kõm̦m̦ani men ko em̦õj ba bwe kom̦win kõm̦m̦ani, kom̦win ba, ‘Kõmij rijerbal wõt; kõmar kõm̦m̦ane wõt ijo kun̦aam.’” (Luk 17:10, UBS) Men in ej kaalikkar bar juon men me jemaroñ katak jãn bwebwenatoun Hezekaia. Ear alikkar an kar utiej bũruon ke ear “jab kam̦m̦oolol Irooj kõn men ko ear kõm̦m̦ani ñane.” Innem ñe ro jet rej nõbar kõj kõn juon katak jaar kwal̦o̦ke, ta eo enaaj jipañ kõj ñan kwal̦o̦k wõt ettã bõro? Jemaroñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn aolep men ko Anij ear kõm̦m̦ani ñan kõj. Im jemaroñ bar kwal̦o̦k kõn e im wãween an kar jipañ kõj. Eaorõk bwe jen kõm̦m̦ane men in kõnke Jeova eo ear letok Baibõl̦ im jetõb kwõjarjar eo an ñan jipañ kõj kwal̦o̦ke katak eo.

15, 16. Ta eo Josaia ear kõm̦m̦ane me ear tõll̦o̦k e ñan mej?

¹⁵ Ta ko jemaroñ katak jãn joñak eo an Kiiñ Josaia? Meñe ear juon kiiñ em̦m̦an, ak  ear kõm̦m̦ane juon men ebõd me ear tõll̦o̦k e ñan mej. (Riit 2 Kronikel 35:20-22, UBS.) Ta eo ear wal̦o̦k? Josaia ear tarin̦ae ippãn kiiñ eo an Ijipt etan Niko meñe kiiñ in ear ba ñane bwe ear jab kõn̦aan tarin̦ae ippãn. Baibõl̦ ej ba bwe naan kein an Niko rar itok jãn ‘men eo Anij ear jiroñe kake.’ Innem, etke Josaia ear etal wõt bwe en tarin̦ae ippãn? Eokwe Baibõl̦ ejjab kaalikkar taunin an kar kõm̦m̦ane men in.

¹⁶ Bõtab enaaj kar ewi wãween an Josaia maroñ jel̦ã bwe naan kein an Niko rar itok jãn Jeova? Eokwe emaroñ kar kajjitõk ippãn Jeremaia, eo im ear juon iaan rũkanaan ro retiljek. (2 Kr. 35:23, 25) Bõtab ejjel̦o̦k jabdewõt eoon ak kõmel̦el̦e ej kaalikkar bwe ear kõm̦m̦ane men in. Bareinwõt ilo tõre eo, Niko ear kajjioñ jibadekl̦o̦k jikin eo etan Karkemish. Mel̦el̦ein bwe ear jab itõn tarin̦aeiki Jerusalem, bõtab ear itõn tarin̦ae ippãn ‘rũkõjdat ro an’ ilo bar juon aelõñ. Bareinwõt, Niko ear jab kananaik etan Jeova ak armej ro an. Kõn men in, Josaia ear kõm̦m̦ane juon pepe ebõd ilo an kar ilo̦k im tarin̦ae ippãn Niko. Ta eo men in ej katakin kõj? Ej katakin kõj bwe ñe ewõr juon apañ ewal̦o̦k im jej aikuj kõm̦m̦an pepe kake, eaorõk bwe jen etale m̦okta ta eo Jeova ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane.

17. Ñe jej aikuj pepe kake juon men, ta eo emaroñ kõjparok kõj jãn ad kõm̦m̦ane ejja bõd eo wõt Josaia ear kõm̦m̦ane?

¹⁷ Ñe jej aikuj pepe kake juon men, jej aikuj l̦õmn̦ak kõn naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦, innem l̦oori ilo ad kõm̦m̦ane pepe eo ejejjet ekkar ñan men eo jej iioone. Jet iien, em̦m̦an ñan kepaake em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Bõlen em̦õj ad kar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko jaar katak im jel̦ã kõn men eo jej iioone, im bõlen em̦õj ad kar kappok mel̦el̦e ko ilo bok ko ad. Bõtab emaroñ lõñ naanin kakapilõklõk ko jet jej aikuj etali im l̦õmn̦ak kaki, im juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo emaroñ jipañ kõj ñan etale naanin kakapilõklõk kein. L̦õmn̦ak m̦õk kõn waanjoñak in: Juon jeid im jatid kõrã ejel̦ã bwe ej eddo eo an ñan kwal̦o̦k naan kõn nuuj eo em̦m̦an. (Jrb. 4:20) Bõtab, jen ba bwe juon iien ke ear l̦õmn̦ak in kwal̦o̦k naan, l̦eo ippãn me ejjab karejar ñan Anij ej kajjitõk ippãn ñe emaroñ pãdwõt. Ej ba ñane bwe eto aerro jab kõm̦m̦an iien ippãn doon im ekõn̦aan bwe erro en jam̦bol̦o̦k ñan juon jikin. Bõlen kõrã in jeid im jatid enaaj keememej eoon ko me rej kaalikkar aorõkin an juon pokake Anij im naanin jiroñ eo ñan kõm̦m̦an rũkal̦oor. (Matu 28:19, 20; Jrb. 5:29) Bõtab ej aikuj bar keememej bwe juon kõrã ej aikuj kõttãiki ñan l̦eo pãleen im ej aikuj jel̦ã kõmmaanwa. (Ep. 5:22-24; Pil. 4:5) Kõnke em̦m̦aan in ippãn ekõn̦aan bwe en pãdwõt, mel̦el̦ein ke bwe ej jum̦ae an kwal̦o̦k naan? Ke ta, ej ke kwal̦o̦k wõt an kõn̦aan kõm̦m̦an iien ippãn ilo raan eo? Kõj, rũkarejar ro an Jeova, jej aikuj kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an me rej kabuñbũruon Anij im rejejjet ekkar ñan men ko jej iiooni.

18. Ta eo kwõj katak jãn am̦ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn bwebwenato ko kõn kiiñ ro emãn jãn Juda?

¹⁸ Kõnke jejjab weeppãn, jet iien jemaroñ oktak im kõm̦m̦ane juon iaan bõd ko me kiiñ rein emãn rar kõm̦m̦ani. Bõlen jej (1) atartar iood make ak ro jet, (2) kããlõt ñan aetõl ak kobal̦o̦k ippãn ro renana, (3) jino kwal̦o̦k an utiej bũruod, ak (4) kõm̦m̦ani pepe ko ad m̦okta jãn ad etale ta eo Anij ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane. Meñe ewõr iien jenaaj likjab, ak jejjab aikuj l̦õmn̦ak bwe jejjab maroñ kabuñbũruon Jeova. Etke? Kõnke ej lo men ko rem̦m̦an ilo bũruod, ãinwõt an kar lo men ko rem̦m̦an ilo bũruon kiiñ ro emãn jãn Juda. Bareinwõt, Jeova ejel̦ã joñan ad lukkuun yokwe e im ad lukkuun kõn̦aan karejar ñane kõn aolepen ad. Eñin unin ej letok waanjoñak ko im bwebwenato ko me rej jipañ im kõjparok kõj jãn ad kõm̦m̦ani bõd ko rel̦l̦ap. Kõn men in, jen kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn bwebwenato kein ilo Baibõl̦ im jen m̦õn̦õn̦õ im kam̦m̦oolol bwe Jeova ear litok bwebwenato kein ñan kõj!