Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

KATAK 21

Jab Kõtl̦o̦k bwe ‘Mãlõtlõt eo an Lal̦’ in En M̦on̦e Eok

Jab Kõtl̦o̦k bwe ‘Mãlõtlõt eo an Lal̦’ in En M̦on̦e Eok

“Mãlõtlõt in lal̦ in ebwebwe ippãn Anij.”​—1 KO. 3:19.

AL 98 Jeje ko​—Rej Kakũrm̦ool in Anij

KÕMEL̦EL̦E EO ÑAN KATAK IN *

1. Naanin Anij ej jipañ kõj ñan ta?

JEMAROÑ el̦l̦ã ioon jabdewõt mãlejjoñ kõnke Jeova ej ri-Kaki eo ad Em̦m̦antata. (Ais. 30:20, 21, UBS) Naan ko an rej jipañ kõj kõn aolep men ko jej aikuji bwe jen maroñ ‘pol̦õmãn ñan ad kõm̦m̦ani aolep kain jerbal ko rem̦m̦an.’ (2 Ti. 3:17, UBS) Ñe jej mour ekkar ñan katak ko ilo Baibõl̦, enaaj l̦apl̦o̦k ad mãlõtlõt jãn ro rej kowõnm̦aanl̦o̦k ‘mãlõtlõt eo an lal̦ in.’​—1 Ko. 3:19; Sam 119:97-100.

2. Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

2 Ãinwõt ad naaj etale, mãlõtlõt eo an lal̦ in ekkã an karreelel kõn kõn̦aan ko an kanniõk. Innem emaroñ lukkuun pen ñan ad kõjparok kõj jãn ad l̦oor l̦õmn̦ak im m̦anit ko an ro rej m̦õttan lal̦ in. Eñin unin Baibõl̦ ej ba: “Kõjparok bwe ejjel̦o̦k en kõm̦akokoik kom̦ kõn jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko rewaan im jel̦ã m̦on̦ ko an armej, ko rej bũki jãn bwebwenato ko liktak an ro m̦okta.” (Kol. 2:8, UBS) Ilo katak in, jenaaj etale ruo mel̦el̦e ko reriab me rej m̦on̦e armej im wãween an kar mel̦el̦e kein jino wal̦o̦k im ajeeded. Ilo ad etale men kein ruo, jenaaj lale etke mãlõtlõt eo an lal̦ in ej juon menin bwebwe, im ewi wãween an mãlõtlõt eo jãn Naanin Anij utiejl̦o̦k ak em̦m̦anl̦o̦k jãn jabdewõt men ko lal̦ in ej kajjioñ kareel kõj kaki.

AN OKTAK L̦ÕMN̦AK EO KÕN AN RUO ARMEJ PÃD IPPÃN DOON

3-4. Ilo kar Amedka, ilo iiõ ko ikõtaan 1900 l̦o̦k ñan 1930, ta oktak ko rar wal̦o̦k ikijjeen wãween an kar armej ro l̦õmn̦ak kõn an ruo armej pãd ippãn doon?

3 Ilo kar Amedka, ilo iiõ ko ikõtaan 1900 l̦o̦k ñan 1930, l̦õmn̦ak ko an armej ro kõn ta eo ejim̦we im ta eo ebõd kõn an ruo armej pãd ippãn doon ear lukkuun oktak. Ilo kar m̦okta, elõñ rar lukkuun tõmak bwe iien eo wõt ruo armej remaroñ pãd ippãn doon ej ñe em̦õj aerro m̦are, im bwe an ruo armej pãd ippãn doon ejjab juon men rej aikuj kõnnaan kake ilo̦bwilej. Bõtab ear jako l̦õmn̦ak kein, im jino an ajeeded l̦õmn̦ak eo bwe ejjab nana ñe juon ej mour ekkar ñan kõn̦aan ko an.

4 Ilo kar iiõ ko 1920 l̦o̦k ñan 1929, ãlikin an jem̦l̦o̦k Pata eo an Lal̦ in Kein Kajuon, ear wõr juon oktak el̦ap ear wal̦o̦k me ear jelõt wãween m̦wilin armej ro im l̦õmn̦ak ko aer kõn an ruo armej pãd ippãn doon. Juon ri-etale ej ba, “Ear jino l̦ap an pijain alwõj ko, tieta ko, al ko, bok ko, im kein karreelel ko kwal̦o̦k kõn an ruo armej babu ippãn doon kab m̦anit ko jet rettoon.” Ilowaan kar iiõ kein, ear jino l̦apl̦o̦k an ettoon im nana wãween an armej eb im ear jakol̦o̦k aer kõn̦ak nuknuk ko rekarbõb im rekkar. Ãinwõt an kar Baibõl̦ kanaan kõn raan ko ãliktata, enaaj lukkuun l̦ap an armej ro “yokwe menin kabuñbũrueer.”​—2 Ti. 3:4.

Armej ro an Jeova rar jab reel ilo l̦õmn̦ak ko rejjab jim̦we an lal̦ in ñan kõm̦m̦ani m̦anit ko rettoon (Lale pãrokõrããp 5) *

5. Ilo iiõ ko ãlikin 1960, ewi wãween an kar lal̦ in l̦õmn̦ak kõn an ruo armej pãd ippãn doon?

5 Ilo iiõ ko ãlikin 1960, elõñl̦o̦k em̦m̦aan im kõrã ro rar jokwe ippãn doon meñe rejjañin kar m̦are, bareinwõt em̦m̦aan ñan em̦m̦aan im kõrã ñan kõrã rar pãlele, im elõñl̦o̦k rippãlele ro rar kõm̦m̦an peba in jepel. Ilo elõñ pija ko, al ko, im ko ãierl̦o̦kwõt, ear l̦apl̦o̦k kiiõ aer kwal̦o̦k kõn an ruo armej pãd ippãn doon. Ta ko rar wal̦o̦k kõn wõt aolep men kein? Juon ri-jeje ear ba bwe elukkuun lõñ men ko renana rej wal̦o̦k kõn wõt an armej ro jab l̦oor l̦õmn̦ak ko rejim̦we kõn an ruo armej pãd ippãn doon. Ñan waanjoñak, ewõr baam̦le ko me jemãn im jinen ajri ro em̦õj aer jepel, im baam̦le ko me juon iaan jemãer ak jineer ear jol̦o̦k er, bareinwõt elõñ ro me ekkã aer inepata im bũrom̦õj, im ro me epen aer bõjrak jãn aer alwõji pija ko rettoon. Bareinwõt, elõñ rej bõk nañinmej ko itok wõt jãn aer pãd ippãn elõñl̦o̦k jãn juon armej, ãinwõt nañinmej in AIDS. Aolep men kein rej kaalikkar bwe wãween mour eo lal̦ in ej rõjañ armej ro ñan jibadeke ej lukkuun menin bwebwe.​—2 Pi. 2:19, UBS.

6. Ewi wãween an l̦õmn̦ak eo an lal̦ in kõn an ruo armej pãd ippãn doon kajejjet kõn̦aan eo an Setan?

6 Wãween l̦õmn̦ak eo an lal̦ in kõn an ruo armej pãd ippãn doon ej kajejjet kõn̦aan eo an Setan. Ejjel̦o̦k pere, el̦ap an m̦õn̦õn̦õ ke ej loe an armej ro ko̦kkure menin letok eo an Anij kõn an ruo armej pãd ippãn doon im kõjekdo̦o̦n karõk eo an kõn mourin pãlele. (Ep. 2:2) Im el̦aññe armej ro rej mourin l̦õñ, rej kaalikkar aer jab kaorõk menin letok eo an Jeova bwe armej ro ren neji. Ejjab men in wõt, ak men in rej kõm̦m̦ane emaroñ bõbraik er jãn aer jolõt mour indeeo.​—1 Ko. 6:9, 10, UBS.

L̦ÕMN̦AK EO EJIM̦WE ILO BAIBÕL̦ KÕN AN RUO ARMEJ PÃD IPPÃN DOON

7-8. Etke em̦m̦anl̦o̦k l̦õmn̦ak eo ilo Baibõl̦ kõn an ruo armej pãd ippãn doon jãn l̦õmn̦ak eo an lal̦ in?

7 Armej ro me rej l̦oor mãlõtlõt eo an lal̦ in rej kõm̦m̦an kõjak kake naanin tõl ko ilo Baibõl̦ kõn ta ko rejim̦we im rebõd. Rej ba bwe naanin tõl kein rejjab jerbal ñan armej. Armej rein remaroñ kajjitõk, ‘Etke Anij ear likũt kõn̦aan in ippãd ñan kõn̦aan pãd ippãn juon, innem jiroñ kõj bwe jen dãpij kõn̦aan in?’ Eokwe kajjitõk in ej itok jãn l̦õmn̦ak eo ebõd bwe armej rej aikuj l̦oor ak kajejjet aolep kõn̦aan im eñjake ko ewõr ippãer. Men in eoktak jãn men eo Baibõl̦ ej ba. Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k bwe Jeova ej kautiej kõj armej kõnke ej katakin kõj bwe ewõr ippãd kããlõt eo ñan irooj ioon kõn̦aan ko ad rebõd. (Kol. 3:5) Bareinwõt, Jeova ear letok menin letok eo kõn mourin pãlele, juon karõk me rippãlele ro me em̦õj aer m̦are remaroñ kajejjet kõn̦aan eo ñan pãd ippãn doon. (1 Ko. 7:8, 9) Ilo wãween in, ñe l̦eo im lio rej pãd ippãn doon remaroñ m̦õn̦õn̦õ im jab bõk eñjake ko me ekkã an wal̦o̦k ñan ro rej mourin l̦õñ ãinwõt ajl̦o̦k im inepata.

8 Mãlõtlõt eo an lal̦ in eoktak jãn ta eo Baibõl̦ ej ba. Baibõl̦ eo ej katakin kõj l̦õmn̦ak eo ejim̦we kõn an ruo armej pãd ippãn doon bwe jen jab iioon apañ. Im ej kaalikkar bwe an ruo armej rej pãd ippãn doon emaroñ juon menin kam̦õn̦õn̦õ. (JK. 5:18, 19) Bõtab Baibõl̦ ej ba: “Jabdewõt iaami en jel̦ã kõn an kõjparok [irooj ioon, NW] ãnbwinnin ilo kwõjarjar im nõbar, jab ilo m̦õm̦ ko an kanniõk ãinwõt ri-aelõñ ko rejaje Anij.”​—1 Te. 4:4, 5.

9. (1) Ilo kar iiõ ko ikõtaan 1900 ñan 1930, ewi wãween an kar ro doon Jeova bõk jipañ ñan l̦oor mãlõtlõt eo jãn Naanin Anij me ejim̦we? (2) Ta naanin tõl eo em̦m̦an jej loe ilo 1 Jon 2:15, 16? (3) Ekkar ñan laajrak eo ilo Rom 1:24-27, ta m̦anit ko rettoon jej aikuj kõjparok bwe jen jab kõm̦m̦ani?

9 Ilo kar iiõ ko ikõtaan 1900 l̦o̦k ñan 1930, armej ro an Jeova rar jab reel ilo mel̦el̦e ko reriab an armej ro me “ejjel̦o̦k aer jook” in kõm̦m̦ani m̦anit ko rettoon. (Ep. 4:19, UBS) Armej ro an Jeova rar kate er ñan l̦oore wõt l̦õmn̦ak ko an Jeova. Ilo Naan in Keeañ eo an Mãe 15, 1926 ilo kajin Pãlle, ear ba bwe “juon em̦m̦aan ej aikuj in erreo ilo an l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ñan jabdewõt kõrã. Ãindein bareinwõt, juon kõrã ej aikuj in erreo ilo an l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ñan jabdewõt em̦m̦aan.” Meñe ro doon Jeova rar pãd ibwiljin armej ro me l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko aer rar jab jim̦we, ak rar l̦oore wõt mãlõtlõt eo jãn Naanin Anij me ejim̦we im em̦m̦anl̦o̦k. (Riit 1 Jon 2:15, 16.) Elukkuun l̦ap ad kam̦m̦oolol kõn Naanin Anij! El̦ap ad bar kam̦m̦oolol bwe Jeova ej letok m̦õñã ko ilo kõkkar ilo iien eo ejejjet ñan jipañ kõj kõjparok jãn mãlõtlõt eo an lal̦ in kõn ta ko rejim̦we im ta ko rebõd. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)​—Riit Rom 1:24-27, UBS.

AN OKTAK WÃWEEN AER L̦ÕMN̦AK KÕN ER MAKE

10-11. Ta eo Baibõl̦ ear kakkõl kake bwe enaaj wal̦o̦k ilo raan ko ãliktata?

10 Baibõl̦ ear kakkõl im ba bwe ilo raan ko ãliktata, armej ro renaaj “yokwe er make.” (2 Ti. 3:1, 2) Innem jejjab bwilõñ kõn an lal̦ in kareel armej ro bwe ren l̦õmn̦ak wõt kõn er make. Juon bokin kõmel̦el̦e ej ba bwe ilo kar 1970 jim̦a ko, ekar lõñl̦o̦k bok ko me rej lel̦o̦k naanin kakapilõklõk ñan armej ro kõn wãween aer maroñ lo tõprak im jeraam̦m̦an ilo mour ko aer. Im jet bok rej rõjañ ri-riit ro bwe ren jab ukot wãweer ak ren m̦õn̦õn̦õ kõn kain armej rot er. Ñan waanjoñak, juon iaan bok kein ear ba men in: “Kwõn lukkuun yokwe ak kaorõk eok make kõnke armej eo ej make wõt aorõktata, limotata, im em̦m̦antata, ej kwe.” Bok in ej ba bwe juon ej make peek ta eo en kõm̦m̦ane, im l̦oor jabdewõt men eo ej l̦õmn̦ak bwe ejim̦we im em̦m̦an ñan e.

11 Em̦õj ke am̦ kar roñ aer ba men in? Men in ej ãinl̦o̦k wõt men eo Setan ear rõjañ Iv bwe en kõm̦m̦ane. Ear ba ñane bwe emaroñ “jel̦ã kõn em̦m̦an im nana ãinwõt [Anij].” (Jen. 3:5, UBS) Ilo raan kein, elõñ rej kautiej er make, joñan rej l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k juon, jekdo̦o̦n bar Anij, emaroñ jiroñ er kõn ta eo ejim̦we im ta eo ebõd ñan kõm̦m̦ane. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak rot in el̦ap an alikkar ilo wãween an armej ro watõk mourin m̦are.

Juon Kũrjin ej likũt aikuj ko an ro jet m̦okta, el̦aptata aikuj ko an eo pãleen (Lale pãrokõrããp 12) *

12. Ta l̦õmn̦ak eo me lal̦ in ej kowõnm̦aanl̦o̦k kõn mourin m̦are?

12 Baibõl̦ ej rõjañ l̦eo im lio bwe ren kwal̦o̦k kautiej ñan doon im kõjparok kallim̦ur eo aerro ñan doon me rar kõm̦m̦ane ilo iien eo rar m̦are. Ej bar rõjañ rippãlele ro bwe ren jek ilo bũrueer ñan tiljek wõt ñan doon, ej ba: “L̦eo enaaj likũt jemãn im jinen, im eddãp n̦a ippãn lio pãleen; im erro naaj juon wõt kanniõk.” (Jen. 2:24) Bõtab, ro rej l̦oor mãlõtlõt eo an lal̦ in rej kowõnm̦aanl̦o̦k juon l̦õmn̦ak eoktak. Rej ba bwe l̦eo ej aikuj l̦õmn̦ak wõt kõn aikuj ko an make, im en ãindein bareinwõt ippãn lio. Juon bok me ej kõmel̦el̦e kõn jepel ej ba, “Ilo jet kõm̦are, em̦õj aer bõk jikin kallim̦ur eo me ekkã aer ba ilo iien m̦are ko ‘toon wõt arro mour’ ippãn kallim̦ur in ‘toon wõt arro yokwe doon,’ eo im ej kõm̦m̦an joñan iien aer pãlele.” Kõn an armej bõk l̦õmn̦ak rot in kõn m̦are, ej kõm̦m̦an an elõñ baam̦le ko jepel im an lõñ armej lukkuun bũrom̦õj im inepata. Ejjel̦o̦k pere ñan jidik bwe l̦õmn̦ak eo an lal̦ in kõn m̦are ej juon menin bwebwe.

13. Ta juon iaan un ko unin an Jeova dike ro eutiej bũrueer?

13 Baibõl̦ ej ba: “Jabdewõt eo eutiej bũruon ej menin dike ñan Jeova.” (JK. 16:5) Etke Jeova edike ro eutiej bũrueer? Eokwe juon un ej kõnke ro el̦ap aer kautiej er make im rej rejetake l̦õmn̦ak rot in, rej kwal̦o̦k aer utiej bõro im jãjjãj ãinwõt Setan. Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn an Setan lukkuun utiej bũruon, joñan ear l̦õmn̦ak bwe Jesus, eo Anij ear kõjerbale ñan kõm̦anm̦an men otemjej, ej aikuj buñpedo im kabuñ ñane! (Matu 4:8, 9, UBS; Kol. 1:15, 16) Ro rej kwal̦o̦k ejja l̦õmn̦ak in wõt ilo aer kautiej er make rej kaalikkar bwe mãlõtlõt eo an lal̦ in ej menin bwebwe im̦aan mejãn Anij.

L̦ÕMN̦AK EO ILO BAIBÕL̦ KÕN WÃWEEN AD L̦ÕMN̦AK KÕN KÕJ MAKE

14. Ewi wãween an Rom 12:3 jipañ kõj ñan bõk l̦õmn̦ak eo ejim̦we kõn kõj make?

14 Baibõl̦ eo ej jipañ kõj ñan bõk l̦õmn̦ak eo ejim̦we kõn kõj make. Ej ba bwe ejjab nana ñe jej yokwe kõj make ak ej aikuj wõr joñan. Jesus ear ba: “Kwõn yokwe ri-turum̦ im ãinwõt kwe.” Men in ej kaalikkar bwe ej aikuj wõr joñan ad l̦õmn̦ak kõn kõj make ak aikuj ko ad. (Matu 19:19) Bõtab, Baibõl̦ eo ejjab katakin kõj ñan l̦õmn̦ak bwe jeutiejl̦o̦k jãn ro jet. Ijoke ej ba: “Kom̦win jab kõm̦m̦an jabdewõt kõn kũbbon̦ ak utiej bõro, a kõn ettã bũruomi jabdewõt en l̦õmn̦ak ro jet rem̦m̦an jãn e.”​—Pil. 2:3; riit Rom 12:3, UBS.

15. Etke kwõj tõmak bwe elukkuun aorõk ñan l̦oore naanin kakapilõklõk eo ilo Baibõl̦ kõn an aikuj wõr joñan ad l̦õmn̦ak kõn kõj make?

15 Rainin, elõñ ro me lal̦ in ej watõk er bwe remãlõtlõt, rej kõnanaik naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦ kõn wãween ad aikuj l̦õmn̦ak kõn kõj make. Rej ba bwe ñe kwõj watõk ro jet bwe reutiejl̦o̦k jãn kwe, men in enaaj kaalikkar bwe kwe armej m̦õjn̦o̦ im renaaj likũt eok kein aer iukkure. Ak ilo m̦ool, ta ko rej wal̦o̦k itok jãn an armej ro l̦oor l̦õmn̦ak eo me lal̦ in an Setan ej kowõnm̦aanl̦o̦k? Ta ko kwõj loi aer wal̦o̦k? Ro rej l̦õmn̦ak wõt kõn er make rej ke m̦õn̦õn̦õ? Baam̦le ko aer rej ke bar m̦õn̦õn̦õ? Ro rej m̦õttãik er rej ke lukkuun kea kake er? Ewõr ke juon aer jem̦jerã epaak ippãn Anij? Eokwe jãn aolep men ko kwaar loi, tokjãn ko rem̦m̦antata rej wal̦o̦k jãn ad l̦oor mãlõtlõt eo an lal̦ in ke ak mãlõtlõt eo jãn Naanin Anij?

16-17. Ta ko jemaroñ kam̦m̦oolol kaki, im etke?

16 Ro rej l̦oor naanin kakapilõklõk ko an ri-mãlõtlõt ro an lal̦ in rej ãinwõt juon eo ej jam̦bol̦o̦k ñan bar juon aelõñ im ejebwãbwe, im ej kajjitõk jipañ kõn kilen etal ñan juon jikin ippãn juon eo ebar jebwãbwe me ej bar jam̦bol̦o̦k ñan aelõñ in. Ke Jesus ear kõnono kõn rũmmãlõtlõt ro an lal̦ in ilo raan ko an, ear ba: “Er ri-tõl im repilo. Im el̦aññe eo epilo ej tõl eo epilo, erro renaaj buñ ilo ro̦ñ.” (Matu 15:14) Elukkuun m̦ool bwe mãlõtlõt eo an lal̦ in ej juon menin bwebwe ippãn Anij.

Ri-karejar ro an Anij rej m̦õn̦õn̦õ ke rej emmel̦o̦ketok aer kar kõjerbal mour ko aer ilo jerbal eo an Jeova (Lale pãrokõrããp 17) *

17 Ealikkar bwe aolep iien naanin tõl ko ilo Baibõl̦ “ewõr tokjãer kõn katakin, im kauwe, im kajim̦we, im kõjjel̦ãik armej ilo kwõjarjar.” (2 Ti. 3:16) Elukkuun l̦ap ad kam̦m̦oolol Jeova bwe ej kõjerbal doulul in an ñan kõjparok kõj jãn mãlõtlõt eo an lal̦ in! (Ep. 4:14) M̦õñã ko ilo kõkkar ear litoki rej letok kajoor eo jej aikuji bwe jen maroñ l̦oore naanin tõl ko ilo Naan eo an. Jelukkuun jeraam̦m̦an bwe Jeova ej tõl kõj ikijjeen mãlõtlõt eo jãn Baibõl̦ me elukkuun jim̦we im l̦ap tokjãn!

AL 54 “Eñin Ial̦ Eo”

^ par. 5 Katak in enaaj kal̦apl̦o̦k ad tõmak bwe Jeova wõt jemaroñ lõke ñan an tõl kõj. Bareinwõt, enaaj kwal̦o̦k men ko renana rej wal̦o̦k itok jãn ad l̦oor mãlõtlõt eo an lal̦ in, im men ko rem̦m̦an jenaaj loi itok jãn ad l̦oor mãlõtlõt eo jãn Naanin Anij.

^ par. 9 Ñan waanjoñak, lale bok eo ilo kajin Pãlle, Questions Young People Ask​—Answers That Work, Volume 1, jebta 24-26, im Volume 2, jebta 4-5.

^ par. 50 KÕMEL̦EL̦E EO KÕN PIJA EO: Jej loe jet men ko rar wal̦o̦k ium̦win iiõ ko m̦aantak ilo mour eo an ruo jeid im jatid rippãlele. Em̦m̦aan eo im kõrã eo pãleen rej bõk kun̦aaer ilo jerbalin kwal̦o̦k naan ilo jem̦l̦o̦kinl̦o̦k 1960 jim̦a ko.

^ par. 52 KÕMEL̦EL̦E EO KÕN PIJA EO: Ilo iiõ ko 1980, em̦m̦aan eo ej lale kõrã eo pãleen ke ej nañinmej im ledik eo nejierro ej reilo̦k ñane.

^ par. 54 KÕMEL̦EL̦E EO KÕN PIJA EO: Rainin, rippãlele rein ruo rej emmel̦o̦ketok iien ko rekam̦õn̦õn̦õ ke rar kõjerbal mour ko aer ilo aer jerbal ñan Jeova. Ledik eo nejierro me erũtto kiiõ im baam̦le eo an rej bar m̦õn̦õn̦õ ippãerro.