1, 2. (1) Ta l̦õmn̦ak eo an jet armej ñe jej ba bwe ewõr juon an Anij doulul? (2) Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

 EWÕR ke juon an Anij doulul? Jet remaroñ ba, “Kwõjjab aikuj pãd ilo juon doulul bwe Anij en tõl eok. Men eo de eo kwõj aikuji ej juon jem̦jerã epaak ippãn Anij.” Ejim̦we ke l̦õmn̦ak in? Kein kam̦ool ko rej kaalikkar ta kõn men in?

² Ilo katak in, jenaaj etale kein kam̦ool ko me rej kaalikkar bwe el̦ap an laajrak im kon̦ wãween an Jeova jerbal. Jenaaj bar etale ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane ñe doulul in an Jeova ej letok naanin tõl ko ñan kõj. (1 Korint 14:33, 40) Ilo raan ko an rijjilõk ro im ilo bar raan kein ad, el̦ap an Baibõl̦ jipañ m̦õttan doulul eo an Jeova ijin ioon lal̦ ñan lo el̦ap tõprak ilo an kajeeded ennaan eo em̦m̦an. Kõnke jej l̦oore wõt naanin tõl ko jãn Baibõl̦ im naanin tõl ko jãn doulul in ad, men in ej kõm̦m̦an bwe eklejia ko ad ren erreo, aenõm̦m̦an, im bõrokuk wõt.

3. Etke kwõj tõmak bwe el̦ap an laajrak im kon̦ wãween an Jeova jerbal?

³ Menin kõm̦anm̦an ko rej kam̦ool bwe elukkuun laajrak im kon̦ wãween an Anij jerbal. Baibõl̦ ej ba: “Irooj ear kõm̦anm̦an lal̦ kõn jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo an; Kõn an mãlõtlõt ear likũt mejatoto ilo jikin.” (Jabõn Kõnnaan 3:19, UBS) Ilo m̦ool, men ko jejel̦ã kõn Jeova im menin  kõm̦anm̦an ko an rej kwal̦o̦k kõn “jidikin wõt kajoor eo an,” im rej ãinwõt ‘wũnojidikdik ilo ad roñ.’ (Job 26:14, UBS) Meñe jidik wõt ad jel̦ã im mel̦el̦e kõn bũl̦ãnet ko, iju ko, im galaxy ko, ak jej kile bwe wãween kar kõm̦anm̦an im karõk men kein elukkuun jejjet im kon̦. (Sam 8:3, 4) Ñan waanjoñak, elõñ milien iju ko rej pãd ilowaan galaxy ko im elaajrak im kon̦ wãween an iju kein m̦akũtkũt im pãd ilañ. Ejjab men in wõt, ak wãween an bũl̦ãnet ko ilo galaxy in ad rauni al̦ elukkuun bar laajrak im kon̦. Ej ãinwõt ñe ewõr naanin tõl ak jain ko rej l̦oori bwe ren jab itaak ippãn doon! Ejjel̦o̦k pere bwe ilo ad lo an laajrak im kon̦ menin kõm̦anm̦an kein, men in ej jipañ kõj ñan kile bwe Jeova, eo ‘ear kõm̦anm̦an lañ kõn an mãlõtlõt’ ekoba lal̦ in, ej tõllo̦kũn bwe jen nõbare, tiljek wõt ñane, im kabuñ ñane.​—Sam 136:1, 5-9.

4. Etke katak ko an jaintiij ro rejjab maroñ uwaaki kajjitõk ko an elõñ armej?

⁴ Katak ko an jaintiij ro rej kwal̦o̦k elõñ mel̦el̦e ko kõn menin kõm̦anm̦an ko ekoba lal̦ in jej pãd ie, im el̦ap an mel̦el̦e kein jipañ kõj ilo mour ko ad. Bõtab, elõñ kajjitõk ko me katak ko an jaintiij ro rejjab maroñ uwaaki. Ñan waanjoñak, jaintiij ro rejjab maroñ kõmel̦el̦eik kõj kõn wãween an kar lal̦ in im menin kõm̦anm̦an ko jet ilañ jino wal̦o̦k im pãd. Rejjab bar maroñ kõmel̦el̦eik kõj kõn unin an aolep men pãd im mour ijin ioon lal̦. Bareinwõt, armej ro rejjab maroñ kwal̦o̦k etke ewõr ippãn armej kõn̦aan eo ñan mour ñan indeeo. (Ekklisiastis 3:11) Etke elukkuun lõñ kajjitõk ko raorõk ak armej ro rejjab lo uwaakier? Juon iaan un ko ej kõnke elõñ jaintiij ro im ro jet rej ba bwe ejjel̦o̦k Anij im rej tõmak bwe men otemjej rar jide im wal̦o̦k. Bõtab em̦õj an Jeova kwal̦o̦k ilo Baibõl̦ uwaakin kajjitõk ko me el̦ap an armej ro kõn̦aan jel̦ã uwaakier.

5. Ta jet iaan men ko rej kaalikkar bwe el̦ap ad pedped ioon menin kõm̦anm̦an ko kõn aer laajrak im kon̦?

⁵ El̦ap ad pedped ioon menin kõm̦anm̦an ko an Jeova kõn aer laajrak im kon̦. Ilo m̦ool, ro rej jerbalin kõm̦m̦an jarom, kattõr bal̦uun, taktõ, im jerbal ko jet, el̦ap aer pedped ioon menin kõm̦anm̦an ko. Ñan waanjoñak, kõnke ãnbwinnin aolep armej rej juon wõt, men in ej kõm̦m̦an bwe en pidodo an taktõ in m̦wijm̦wij ro kõm̦m̦ani jerbal ko aer. Reban aikuj pukote menono eo an juon armej kõnke rejel̦ã kadede ia eo menono eo an ej pãd ie. Bareinwõt, kõj aolep jejel̦ã bwe ewõr juon kajoor (gravity) me ej dãpij kõj bwe jen jab eppepe imejatoto. Eñin unin ejjel̦o̦k juon iaad enaaj kãlal̦l̦o̦k jãn juon jikin eutiej kõnke jejel̦ã bwe jemaroñ jorrããn ak mej!

6. Etke jejel̦ã bwe Jeova ekõn̦aan bwe armej ro an ren jerbal ilo juon wãween elaajrak im kon̦?

⁶ Ealikkar bwe menin kõm̦anm̦an ko relukkuun laajrak im kon̦. Innem, ejjel̦o̦k pere bwe Jeova ekõn̦aan bwe rũkarejar ro an ren bar jerbal ilo juon wãween elaajrak im kon̦. Ilo m̦ool, eñin unin Anij ear letok Baibõl̦ eo ñan tõl kõj. El̦aññe jaar jab l̦oori naanin tõl ko Anij ear litok ñan kõj ikijjeen Baibõl̦ eo im doulul eo an, jeban kar lo m̦õn̦õn̦õ ilo mour ko ad.

7. Ta eo ej kaalikkar bwe Baibõl̦ eo ej juon bok me mel̦el̦e ko ie rejjab idaaptõk ippãn doon?

⁷ Jet rũmmãlõtlõt rej ba bwe Baibõl̦ ej juon bok me armej rar kõm̦m̦ane ilo aer kobaik bok ko an RiJu ro im Kũrjin ro ippãn doon. Bõtab, Baibõl̦ eo ej juon bok jãn Anij me mel̦el̦e ko ie rejjab idaaptõk ippãn doon. Kajjojo iaan bok ko ilo Baibõl̦ rej ekkejel ippãn doon. Bokin Jenesis l̦o̦k ñan bokin Revelesõn rej kwal̦o̦k kõn juon ennaan eaorõk. Ennaan in ej kwal̦o̦k bwe ej tõllo̦kũn Jeova ñan irooj ioon men otemjej, im bwe karõk eo an kõn lal̦ in enaaj jejjet kũtien ikijjeen Aelõñ eo an me Kũraij, ‘ine eo’ kar kallim̦ur kake, ej tõl ie.​—Riit Jenesis 3:15; Matu 6:10; Revelesõn 11:15.

8. Etke jemaroñ ba bwe ear laajrak im kon̦ wãween an kar RiIsrael ro jerbal?

⁸ Ear laajrak im kon̦ wãween an kar RiIsrael ro jerbal kõnke rar l̦oore naanin tõl ko Anij ear lil̦o̦k ñan er. Ñan waanjoñak, ium̦win Kien  Moses, ear wõr laajrak ak karõk ñan kõrã ro ke rar ‘jerbal ilo kõjãm in im̦õn kweilo̦k eo.’ (Exodus 38:8) Ear bar wõr naanin tõl ko kar lil̦o̦k kõn wãween aer mejal̦e im̦õn kõppãd eo im bar kajutake. Tokãlik, Kiiñ Devid ear karõk RiLivai ro im bũrij ro ñan elõñ kumi bwe en jejjet im kon̦ aer jerbal. (1 Kronikel 23:1-6; 24:1-3, UBS) Ke aolep RiIsrael ro rar pokake Jeova, men in ear kõm̦m̦an bwe ren aenõm̦m̦an im bõrokuk ippãn doon.​—Duteronomi 11:26, 27; 28:1-14.

9. Ta eo ej kaalikkar bwe ear laajrak im kon̦ wãween an kar Kũrjin ro ilo iien ko an rijjilõk ro jerbal?

⁹ Ilo iien ko an rijjilõk ro, ear bar laajrak im kon̦ wãween an kar Kũrjin ro jerbal, im rein rar bõk tokjãn jãn naanin tõl ko an kumi in em̦m̦aan ro me rar lale aolep Kũrjin ro ilo kar tõre eo. Ilo kar jinoin, kumi in ear ejaakin rijjilõk ro. (Jerbal 6:1-6) Tokãlik, kar kobaiktok bar jet em̦m̦aan bwe ren uwaan kumi in. (Jerbal 15:6, UBS) Bareinwõt Jeova ear kõm̦akũt jet iaan em̦m̦aan ro jãn kumi in im ro jet me rar jerbal ippãer ñan jejel̦o̦k ñan eklejia ko im lel̦o̦k naanin tõl im kakapilõk ko ñan er. (1 Timote 3:1-13, UBS; Taitõs 1:5-9, UBS) Ewi wãween an kar eklejia ko bõk tokjãn jãn aer l̦oor naanin tõl ko jãn kumi in em̦m̦aan ro rar lale er?

10. Ta eo ear wal̦o̦k ke ro uwaan eklejia ko rar pokake naanin tõl ko jãn kumi in em̦m̦aan ro rar lale er ilo tõre eo? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

¹⁰ Riit Jerbal 16:4, 5 (UBS). Kumi in em̦m̦aan ro me rar lale Kũrjin ro rar jitõñ jet em̦m̦aan ro rar itoitak im lol̦o̦k eklejia ko ñan kõjjel̦ãik er kõn ‘kien ko em̦õj aer kar koweeppãni.’ Ke ro uwaan eklejia ko rar pokaki naanin tõl kein, rar “penl̦o̦k ilo tõmak, im rar lõñl̦o̦k raan otemjej.” Ta eo jemaroñ katak jãn eoon kein me enaaj jipañ kõj ilo ad pãd ilo doulul eo an Anij?

11. Ta eo em̦m̦aan ro ewõr aer eddo rej aikuj kõm̦m̦ane ñe doulul in an Anij ej lel̦o̦k naanin tõl ko ñan er?

¹¹ Ñe doulul in an Anij ej lel̦o̦k naanin tõl ko ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia, em̦m̦aan ro rej lale ra ko ak jikin ko ejjel̦o̦k ra ie, im em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko, ta ko rein rej aikuj kõm̦m̦ane? Naanin Anij ej kaalikkar bwe kõj aolep jej aikuj kõttãik kõj im pokake. (Duteronomi 30:16; Hibru 13:7, 17) Ilo doulul in an Anij, ejjab aikuj wõr jitũbõn jum̦ae ak ellotaan kõnke men in emaroñ ko̦kkure an eklejia ko aenõm̦m̦an im bõrokuk ippãn doon. Ejjel̦o̦k pere bwe jejjab kõn̦aan ãinwõt Diotrepis ilo ad jab pokake im jab kwal̦o̦k kautiej ñan ro rej tõl kõj. (Riit 3 Jon 9, 10, UBS.) Kõn men in, jen kajjitõk ippãd make: ‘Ij ke rõjañ im kõkajoor ro jeiũ im jatũ ilo eklejia eo bwe ren pokake wõt Jeova? Ij ke m̦õkaj im pokake naanin tõl ko jãn doulul in an Anij?’

12. Ewi wãween an doulul in kiiõ jitõñ em̦m̦aan im likao ro bwe ren bõk eddo ko ilo eklejia?

¹² L̦õmn̦ak m̦õk kõn juon pepe me Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko rar kõm̦m̦ane. Juon katak ilo Naan in Keeañ eo an Nobõm̦ba 15, 2014 ilo kajin Pãlle, ej kwal̦o̦k kõn pepe eo an kumi in em̦m̦aan rein kõn karõk eo ekããl ñan jitõñ em̦m̦aan ro im likao ro bwe ren bõk eddo ko ilo eklejia. Katak in ej kwal̦o̦k bwe ilo iien ko an rijjilõk ro, kumi in em̦m̦aan ro me rar lale Kũrjin ro rar kõmaroñ em̦m̦aan ro rej itoitak im lol̦o̦k eklejia ko ñan jitõñ ro rej lo bwe rekkar ñan aer bõk eddo ko ilo eklejia. Kõn men in, ilo kar Jeptõm̦ba 1, 2014 eo, kar kõm̦m̦ane juon karõk ekããl bwe kiiõ em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko rej jitõñ likao im em̦m̦aan ro rej lo bwe rekkar ñan aer bõk jerbalin lale eklejia ak rijjipañ ilo eklejia. Eo ej lol̦o̦k eklejia ko ej m̦okta kal̦apl̦o̦k an jel̦ã kajjien likao im em̦m̦aan rein im kwal̦o̦k naan ippãer el̦aññe emaroñ. Im el̦aññe ewõr an likao im em̦m̦aan rein baam̦le, eo ej lol̦o̦k eklejia ko enaaj bar kajjioñ kal̦apl̦o̦k an jel̦ã kajjier. (1 Timote 3:4, 5) Tokãlik, eo ej lol̦o̦k eklejia ko enaaj kweilo̦k ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Innem renaaj lukkuun etale eoon ko ilo Baibõl̦ me rej kaalikkar wõn ro rekkar ñan aer bõk eddo ko ilo eklejia eo.​—1 Timote 3:1-10, 12, 13, UBS; 1 Piter 5:1-3.

13. Ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k ad rejetake naanin tõl ko jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia?

 ¹³ Jej aikuj l̦oore naanin tõl ko em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej litok ñan kõj. Rein rej jabõte kõj im kõjparok kõj. Naanin tõl ko rej litok rej pedped ioon Baibõl̦ im remaroñ lukkuun jipañ kõj ilo mour ko ad. (1 Timote 6:3, UBS) L̦õmn̦ak m̦õk kõn naan ko an Paul kõn jet Kũrjin ro ilo tõre eo an me rar kajettokjãn karõk im laajrak ko an Jeova. Rein rar jab “jerbal ñan jidik” ak rar bõk kun̦aaer ilo men ko ejjel̦o̦k l̦o̦k aer ie. Em̦m̦aan ro rar lale eklejia eo rar lel̦o̦k naanin kauwe ñan rein, bõtab rar kõjekdo̦o̦n naan ko aer. Paul ear kwal̦o̦k ñan ro ilo eklejia eo kõn ta eo rej aikuj kõm̦m̦ane ñe juon em̦akoko in roñjake. Ear ba: “Kom̦win kile e im jab kõm̦m̦ao ippãn, bwe en jook.” Meñe ãindein, ak Paul ear bar ba bwe ren jab watõke ãinwõt juon rũkõjdat. Mel̦el̦ein bwe rar maroñ kõnnaan ippãn armej eo ikijjeen men ko me renaaj kõkajoor tõmak eo an, bõtab rar aikuj kõjparok er jãn aer kõm̦m̦ao ak kobal̦o̦k ippãn ilo men ko jet me reban jipañe bwe en kajoorl̦o̦k tõmak eo an. (2 Tessalonika 3:11-15) Ilo raan kein, emaroñ wõr juon ilo eklejia eo ejjab bõjrak jãn an kõm̦m̦ane juon men enana. Bõlen armej in ej teit juon eo ejjab karejar ñan Jeova. Ñe ewõr armej rot in ilo eklejia eo, em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ kõm̦m̦ane juon katak ñan kakkõl ro jet ilo eklejia eo kõn men eo armej in ej kõm̦m̦ane. (1 Korint 7:39) Ñe ewal̦o̦k juon katak rot in, ta eo kwõnaaj kõm̦m̦ane? El̦aññe kwõjel̦ã wõn armej in rej kõnnaan kake, kwõnaaj ke kõjparok eok jãn am̦ aetõle ak kobal̦o̦k ippãn? El̦aññe kwõj tiljek wõt im rejetake naanin tõl ko jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia, bõlen men in enaaj kõm̦akũt armej in ñan bõjrak jãn men eo enana ej kõm̦m̦ane. ^[1]​—Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in.

14. Ewi wãween ad maroñ kõm̦m̦an bwe eklejia eo en erreo wõt?

¹⁴ Jemaroñ kõm̦m̦an bwe en erreo wõt eklejia eo ilo ad pokake naanin tõl ko ilo Baibõl̦. L̦õmn̦ak m̦õk kõn juon men ear wal̦o̦k ilo Korint. Paul ear lukkuun kate ilo an kar kwal̦o̦k naan ilo bukwõn in, im ear lukkuun yokwe rũttõmak ro jein im jatin ilo ijin. (1 Korint 1:1, 2) Bõtab ear wõr juon ilo eklejia in me ear mour in lõñ, im ro ilo eklejia eo rar kõtl̦o̦k wõt bwe en uwaan eklejia eo! Emaroñ kar lukkuun pen ñan Paul ke ear aikuj kajim̦we im kauweik er kõn men in rar kõm̦m̦ane. Paul ear jiroñ em̦m̦aan ro rej lale eklejia bwe ren ‘ketake armej in ñan Setan,’ mel̦el̦ein bwe rar aikuj bukwel̦o̦ke. Bwe en maroñ erreo wõt eklejia eo, rar aikuj jol̦o̦k “iij” eo ilo kõkkar me ej kattoone. (1 Korint 5:1, 5-7, 12) Ilo raan kein, em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ pepe ñan bukwel̦o̦k juon armej me ejjab ukel̦o̦k jãn jerawiwi eo ej kõm̦m̦ane. Ñe jej kate kõj ñan rejetake pepe in an em̦m̦aan rein, jej kõm̦m̦an bwe eklejia eo en erreo wõt im bõlen men in enaaj kõm̦akũt armej eo ebukwel̦o̦k bwe en ukel̦o̦k im kajjitõk ippãn Jeova ñan jol̦o̦k an bõd.

15. Ewi wãween ad maroñ kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an im bõrokuk ilo eklejia eo?

¹⁵ Ekar bar wal̦o̦k juon apañ ilo Korint me rar aikuj kõm̦adm̦õde. Jet iaan ro ilo eklejia eo rar bõkl̦o̦k abn̦õn̦õ ko aer n̦ae rũttõmak ro jeier im jatier ñan im̦õn ekajet ko. Paul ear kajjitõk ippãn rein im ba: “Ejjab em̦m̦anl̦o̦k bwe ren bõd n̦ae kom̦ ke?” (1 Korint 6:1-8, UBS) Jej bar loe an men in wal̦o̦k ilo raan kein ad. Ewõr jet ilo eklejia ko rar peejnej ippãn doon. Bõtab tokãlik ear wõr apañ ikõtaer kõnke el̦ap jããn rar luuji ilo peejnej ko aer im bõlen juon iaaer ej l̦õmn̦ak bwe ejjab jim̦we an kar eo juon jerbal. Kõn men in, rein rar bõkl̦o̦k abn̦õn̦õ kein aer ñan im̦õn ekajet ko. Bõtab, Naanin Anij ej jipañ kõj ñan kile bwe em̦m̦anl̦o̦k ñe el̦ap jããn im men ko jet jej luuji jãn ñe jej kõm̦m̦ani men ko renaaj kananaik etan Anij ak ko̦kkure aenõm̦m̦an eo ilo eklejia eo. ^[2] (Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in.) Bwe jen maroñ kõm̦adm̦õde apañ ko rel̦l̦ap im apañ ko jet me rej wal̦o̦k ikõtaad im ro jet, jej aikuj kate kõj ñan l̦oore  naanin kakapilõk ko an Jijej. (Riit Matu 5:23, 24; 18:15-17.) Ilo ad l̦oore naanin kakapilõk ko an, jej kõm̦m̦an bwe en wõr bõrokuk im aenõm̦m̦an ilo eklejia eo.

16. Etke armej ro an Anij rej bõrokuk ippãn doon?

¹⁶ Baibõl̦ ej ba: “Lo enañin em̦m̦an im menin m̦õn̦õn̦õ, ñe ro jemjein im jemjatin rej pãd ippãn doon ilo bõro juon.” (Sam 133:1) Ke RiIsrael ro rar pokake Jeova, men in ear kõm̦m̦an bwe ren bõrokuk im bwe en kon̦ im laajrak wãween aer jerbal. Jeova ear bar kanaan kõn armej ro an ilo an ba: “Inaaj likũt er ippãn doon ãinwõt jiip ilo wõrwõr in jiip.” (Maika 2:12) Bareinwõt, Jeova ear kanaan ikijjeen rũkanaan Zepanaia im ba: “Inaaj lel̦o̦k ñan armej tieer ko rerreo [ak katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦], bwe aolepeer ren kũr ñan etan Jeova bwe ren karejar ñan E kõn juon wõt bõro.” (Zepanaia 3:9) El̦ap ad kam̦m̦oolol bwe jemaroñ kabuñ ñan Jeova ilo bõrokuk!

17. Bwe eklejia eo en maroñ erreo im bõrokuk wõt, ta eo em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj kõm̦m̦ane ñe juon ej kõm̦m̦ane juon jerawiwi el̦ap?

¹⁷ Bwe juon eklejia en maroñ erreo im bõrokuk wõt, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj m̦õkaj im kajim̦we juon eo ej kõm̦m̦ane juon jerawiwi el̦ap. Bõtab rej aikuj kõm̦m̦ane men in ilo jouj. Em̦m̦aan rein rejel̦ã bwe Jeova ekõn̦aan kõjparok eklejia eo jãn jabdewõt ro rej kõm̦m̦ani men ko renana im ekõn̦aan bwe eklejia eo en erreo im bõrokuk wõt. (Jabõn Kõnnaan 15:3) Paul ear jab jenliklik jãn an je lõta eo an kein kajuon ñan RiKorint ro ñan rõjañ im kajim̦we er. Jet allõñ tokãlik, ear je lõta eo an kein karuo ñan er. Lõta in an kein karuo ej kwal̦o̦k kõn wõnm̦aanl̦o̦k ko rar wal̦o̦k ilo eklejia eo kõn an kar em̦m̦aan ro rej lale eklejia l̦oore naanin tõl ko jãn rijjilõk ro. El̦aññe juon ilo eklejia ej kõm̦m̦ane juon men ejjab jim̦we, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj kajim̦we armej in ilo jouj.​—Galetia 6:1.

18. (1) Ewi wãween an kar naanin tõl ko ilo Baibõl̦ jipañ eklejia ko ilo tõre ko an rijjilõk ro? (2) Ta eo jenaaj etale ilo katak in tok juon?

¹⁸ Ealikkar bwe ilo tõre ko an rijjilõk ro, naanin tõl ko ilo Baibõl̦ rar jipañ Kũrjin ro ñan kõm̦m̦an bwe en erreo, aenõm̦m̦an, im bõrokuk eklejia ko aer. (1 Korint 1:10, UBS; Epesõs 4:11-13, UBS; 1 Piter 3:8) Eñin unin rũttõmak ro jeid im jatid ilo kar tõre ko rar maroñ lo el̦ap tõprak ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Joñan, Paul ear ba bwe em̦õj aer kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an “ñan armej otemjej ilo lal̦.” (Kolosse 1:23, UBS) Ilo raan kein, kõnke armej ro an Jeova rej bar jerbal ippãn doon ilo bõrokuk, ennaan eo em̦m̦an em̦õj an ajeeded ipel̦aakin lal̦ in. Ilo katak in tok juon, enaaj l̦apl̦o̦k an kwal̦o̦k bwe armej ro an Jeova rej lukkuun kaorõk Baibõl̦ eo im bwe rej kate er ñan bõktok nõbar ñan Irooj Bõtata eo aer, Jeova.​—Sam 71:15, 16.