1. Ta ko rar wal̦o̦k ilo iien eo rar ko̦kkure Jerusalem?

 ILO iiõ eo 607 m̦okta jãn Kũraij, jarin tarin̦ae eo el̦ap an Babil̦on me ear pãd ium̦win tõl eo an Kiiñ Nebukadnezar II, ear nitbwili Jerusalem. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k ta ko rar wal̦o̦k ilo iien in ilo an ba: “[Nebukadnezar] ear m̦an likao in Juda ro n̦a ilowaan Tampel̦. Ear jab tũriam̦okake juon iaaer, jãn ro reddik ñan ro rerũtto, m̦aan im kõrã, ro rãjmour im ro renañinmej. . . . Ear tile Tampel̦ im jikin kweilo̦k eo, im m̦õko im̦õn kiiñ im m̦weiuk ko otemjej ilowaaer, im ear rupe wõrwõrin jikin kweilo̦k eo.”​—2 Kronikel 36:17, 19, UBS.

2. Ta eo Jeova ear kakkõl armej ro ilo Jerusalem kake, im ta ko renaaj kar wal̦o̦k ñan RiJu ro?

² Ro rar jokwe ilo Jerusalem rej aikuj kar jel̦ã kõn aer naaj kar ko̦kkure Jerusalem. Ium̦win elõñ iiõ, rũkanaan ro an Anij rar kakkõl RiJu ro bwe ñe renaaj wõnm̦aanl̦o̦k im kõjekdo̦o̦n kien ko an Anij, Anij enaaj kõtl̦o̦k bwe RiBabil̦on ro ren tarin̦aeik er im anjo̦ ioer. Kar jiroñ er bwe renaaj m̦an elõñ RiJu ro kõn jãje im bwe jabdewõt eo enaaj mour enaaj jipo̦kwe ilo Babil̦on toon wõt an mour. (Jeremaia 15:2, UBS) Ewi wãween aer kar mour ke rar jipo̦kwe ilo Babil̦on? Ewõr ke juon men ear wal̦o̦k ñan Kũrjin ro me ej ãinl̦o̦kwõt iien eo RiJu ro rar jipo̦kwe ilo Babil̦on? El̦aññe aet, ñããt eo ear wal̦o̦k?

3. Etke eoktak wãween an kar RiJu ro jipo̦kwe ilo Babil̦on jãn an kar RiIsrael ro kõm̦akoko ilo Ijipt?

³ Men ko rũkanaan ro rar ba rar jejjet kũtieer. Ikijjeen Jeremaia, Jeova ear rõjañ RiJu ro bwe ren pukot kilen aer mour ilo aelõñ eo renaaj jipo̦kwe ie. Ear ba: “Kom̦win ekkal em̦ [ilo Babil̦on] im kom̦win jokwe ie; im kom̦win ekkat jikin kallib ko im m̦õñã jãn leen. Im kom̦win pukot aenõm̦m̦an an jikin kweilo̦k eo ijo Iar kõm̦m̦an bwe kom̦win rijipo̦kwe ie; im kom̦win jar ñan Jeova kõn e, bwe el̦aññe ej aenõm̦m̦an kom̦ naaj aenõm̦m̦an.” (Jeremaia 29:5, 7) Wãween mour ko an ro rar kõttãik er ñan Anij ear bwe an em̦m̦an. RiBabil̦on ro rar kõtl̦o̦k bwe en wõr an RiJu ro maroñ ñan kõm̦m̦ani elõñ iaan m̦akũtkũt ko aer. Joñan, rar maroñ etal jãn jikin ñan jikin ilo aelõñ eo. Babil̦on ear juon jikin me elõñ armej ro jãn aelõñ ko jet rekõn itok ñane bwe ren jerbal im peejnej ie. Im ekkar ñan jet jeje me rar loi jãn tõre ko, rej kwal̦o̦k bwe elõñ RiJu ro rar ekkatak kilen peejnej ijin, im ro jet rar katak im jel̦ã kilen kõm̦m̦an jãpe im men ko ãierl̦o̦kwõt ñan wiakaki. Ewõr jet RiJu ro rar lukkuun m̦weiie. Aer kar jipo̦kwe ilo Babil̦on ear lukkuun oktak jãn an kar RiIsrael ro kõm̦akoko ilo kar Ijipt elõñ bukwi iiõ ko m̦oktal̦o̦k.​—Riit Exodus 2:23-25.

4. Wõn ro jet rar bar jipo̦kwe ilo Babil̦on ippãn armej ro rar jum̦ae Anij, im etke ear jab pidodo ñan aer kabuñ ñan Anij ilo wãween eo ejim̦we?

⁴ RiJu ro rar jipo̦kwe rar anemkwõj in kabwe aikuj ko aer make. Bõtab, ear ke pidodo aer kabuñ ñan Anij ilo wãween eo ejim̦we? Jejel̦ã bwe ilo tõre in, em̦õj aer kar ko̦kkure tampel̦ eo an Jeova im lokatok eo ie, im ejako an bũrij ro jerbal ippãn doon ilo laajrak. Ewõr jet rũkarejar ro an Anij me rar tiljek ñane im ejjel̦o̦k rueer. Bõtab, rein rar bar jipo̦kwe ilo Babil̦on ippãn RiJu ro jet me rar jab tiljek. Meñe ãindein, ak rar kate wõt er ñan l̦oori kien ko an Anij. Ñan waanjoñak, ilo Babil̦on, Daniel im likao ro jilu m̦õttan etaer Shadrak, Meshak, im Abednego, rar kõjparok bwe ren jab kañi m̦õñã ko me emo an kar RiJu ro kañi. Bareinwõt, Daniel ear keini wõt an jar ñan Anij. (Daniel 1:8; 6:10, UBS) Meñe ãindein, ak kõnke RiJu rein rar pãd ium̦win maroñ eo an juon aelõñ me armej ro ie rej kabuñ ñan anij ko rewaan, ear lukkuun pen ñan aer l̦oori aolep kien ko ium̦win Kien Moses me rar aikuj kõm̦m̦ani ilo aer kabuñ.

5. Ta kallim̦ur eo an Jeova ñan armej ro an, im etke ear juon kallim̦ur ekabwilõñlõñ?

⁵ RiIsrael ro renaaj ke bar ro̦o̦l im kabuñ ñan Anij ilo wãween eo ejim̦we? Ro rar mour ilo tõre eo remaroñ kar l̦õmn̦ak bwe men in eban kar tõprak. Etke? Kõnke RiBabil̦on ro rekõn jab kanemkwõj ro rej kajipo̦kweik er. Bõtab, men in ear jab kabõjrak Jeova Anij jãn an kajejjet kallim̦ur eo an. Ear kallim̦ur bwe armej ro an renaaj anemkwõj im ear kũrm̦ool men in. Aolep iien naan ko an Anij rej jejjet im m̦ool.​—Aiseia 55:11.

6, 7. Etke jaar aikuj kajim̦we mel̦el̦e eo ad kõn iien eo armej ro an Anij rar pãd ium̦win Babil̦on El̦ap?

⁶ Kũrjin ro renañin ke iioone juon men me ej ãinl̦o̦kwõt an kar RiJu ro jipo̦kwe ak pãd ium̦win Babil̦on? Ium̦win elõñ iiõ, Naan in Keeañ ko ad rar kwal̦o̦k bwe armej ro an Anij ilo tõre kein rar jino pãd ium̦win Babil̦on El̦ap ilo kar 1918 eo im rar anemkwõj ilo iiõ eo 1919. Bõtab, ewõr un ko jenaaj etali ilo katak in im katak eo tok juon kõn unin ad aikuj kar kajim̦we mel̦el̦e in.

⁷ L̦õmn̦ak m̦õk kõn men in. Babil̦on El̦ap ej doulul in aolep kabuñ ko rejjab m̦ool. Kõn men in, ñe armej ro an Anij rar pãd ium̦win Babil̦on El̦ap ilo iiõ eo 1918, rej aikuj kar pãd ium̦win maroñ eo an kabuñ ko rejjab m̦ool ilo tõre eo. Bõtab kein kam̦ool ko rej kwal̦o̦k  bwe rũkkapit ro rar jino kõjenolo̦k er jãn Babil̦on El̦ap elõñ iiõ ko m̦okta jãn an kar jinoe Pata eo an Lal̦ Kein Kajuon. M̦ool bwe rar kaeñtaan im m̦an elõñ iaan rũkkapit ro ilo pata eo, bõtab unin aer kar kaeñtaan er ej kõn rũtõl ro an kien, ejjab kõn Babil̦on El̦ap. Kõn men in, jejjab maroñ ba bwe armej ro an Anij rar jino pãd ium̦win Babil̦on El̦ap ilo iiõ eo 1918.

8. Ewi wãween an kar jino wal̦o̦k katak ko reriab ilo eklejia ko an kar Kũrjin ro? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁸ Ilo Pentekost eo ilo iiõ eo 33, elõñ to̦ujin RiJu ro im ro jãn aelõñ ko jet me rar oktak ñan kabuñ eo an RiJu ro kar kapit er kõn jetõb kwõjarjar. Kũrjin rein rekããl rar erom “bwij eo em̦õj kããlõte, bũrij ro an Kiiñ eo, aelõñ eo eokkwõjarjar, armej ro an Anij make.” (Riit 1 Piter 2:9, 10, UBS.) Ke rijjilõk ro rar mour, rar kate er ñan kõjparok eklejia ko an armej ro an Anij. Bõtab ilo kar tõre ko aer, el̦aptata ãlikin aer kar mej, ear wõr em̦m̦aan ro rar “kwal̦o̦k naan ko reriab bwe ren kareel ro rũttõmak bwe ren l̦oor er.” (Jerbal 20:30, UBS; 2 Tessalonika 2:6-8, UBS) Elõñ iaan em̦m̦aan rein ear wõr aer eddo ilo eklejia ko. Rar em̦m̦aan ro rar lale eklejia bõtab tokãlik rar “rũkaki” in kabuñ. Ilo kar tõre kein, ear jino jutak juon kumi in rũtõl ro me armej ro rar ãñinñin er rũkaki, bõtab em̦õj an kar Jijej jiroñ rũkal̦oor ro an bwe rej aolep “jemjein jemjatin.” (Matu 23:8) Jet iaan em̦m̦aan rein me rar tõl rar kaorõk katak im mel̦el̦e ko rebõd an rũmmãlõtlõt ro etaer Aristotle im Plato, im jidik kõn jidik rar bũktok katak kein bwe ren bõk jikin katak ko rem̦ool jãn Naanin Anij.

9. Ewi wãween an kar Kũrjin ro rejjab m̦ool im kien eo an Rom jino jerbal ippãn doon, im ta eo ear wal̦o̦k jãn men in?

⁹ Ilo iiõ eo 313 ãlikin Kũraij, rũtõl eo an Rom etan Constantine ear jino kwal̦o̦k an kile kabuñ eo an Kũrjin rein me rejjab m̦ool. Jãn kar iien in, kabuñ in im kien eo rar jerbal ippãn doon. Ñan waanjoñak, Constantine ear kõm̦m̦ane juon kweilo̦k ippãn rũtõlin kabuñ ro ilo juon jikin etan Nicaea. Ãlikin kar kweilo̦k eo, Constantine ear jilkinl̦o̦k juon bũrij etan Arius ñan juon jikin ettol̦o̦k bwe en jipo̦kwe ie kõnke ear m̦akoko in tõmak bwe Jijej ej Anij. Tokãlik ke Theodosius I (379-395 ãlikin Kũraij) ear erom rũtõl eo ekããl an Rom, rar jino kõm̦m̦an bwe Katlik en kabuñ eo an ro rej pãd ium̦win Rom. Ro rej ekkatak kõn bwebwenato in iien ko etto rej ba bwe ripeikan ro ak armej ro rar jab kabuñ ñan Anij ilo Rom rar jino erom “Kũrjin” ilo tõre ko an Theodosius. Ak ilo m̦ool ilo kar tõre eo, Kũrjin ro rejjab m̦ool rar l̦oore katak ko an ripeikan ro. Kõn men in, Kũrjin rein rar oktak im uwaan Babil̦on El̦ap. Meñe ãindein, ak ear wõr jet Kũrjin ro rem̦ool me rar kate er joñan wõt aer maroñ ñan kabuñ ñan Anij, bõtab ejjel̦o̦k en̦ ear kõn̦aan roñjake er. (Riit Matu 13:24, 25, 37-39, UBS.) Ilo kõkkar, rein rar pãd ium̦win maroñ eo an Babil̦on El̦ap!

10. Ta eo ear jipañ armej ro em̦ool bũrueer ñan kile bwe eriab katak ko an kabuñ eo?

¹⁰ Meñe ãindein, ak ium̦win jejjo bukwi iiõ ãlikin Kũraij, elõñ armej rar maroñ riit Baibõl̦ ilo kajin Grik ak kajin Latin. Kõn men in, rar maroñ keidi katak ko ilo Naanin Anij ippãn katak ko an kabuñ eo. Itok wõt jãn aer riit Baibõl̦, jet iaaer rar bõjrak jãn aer tõmaki katak ko an kabuñ eo kõnke rejjab pedped ilo Baibõl̦. Bõtab ear lukkuun kauwõtata ñan aer kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer ñan ro jet, joñan remaroñ kar m̦ane er ñan mej.

11. Ta eo ej kaalikkar bwe ear l̦ap maroñ eo an rũtõlin kabuñ ro ioon Baibõl̦?

¹¹ Tokãlik, ear iiet ro rar mel̦el̦e kajin Grik im Latin, im rũtõlin kabuñ ro rar dike an  jabdewõt kõm̦m̦an ukokin Baibõl̦ ilo kajin ko jet me armej ro remel̦el̦e kaki. Kõn men in, rũtõlin kabuñ ro wõt im jet iaan ro rar jikuul̦ rar maroñ riit Baibõl̦ bõtab jet iaan rũtõlin kabuñ rein rar jab lukkuun jel̦ã riit ak jeje. Rar lel̦o̦k kaje ko rel̦l̦ap ñan jabdewõt eo ear kwal̦o̦k an jab errã ilo katak ko an kabuñ eo. Rũkkapit ro ak Kũrjin ro rem̦ool rar aikuj kõm̦m̦an kurub jiddik ko im n̦ooje aer kweilo̦k ippãn doon, bõtab jet rar jab maroñ kweilo̦k ippãn doon. Rũkkapit rein rar jab maroñ kabuñ im jerbal ippãn doon ãinwõt juon kumi, ãinwõt an kar bar wal̦o̦k ilo tõre eo RiJu ro rar pãd ium̦win pein RiBabil̦on ro. Ear l̦ap maroñ eo an Babil̦on El̦ap ioon armej ro!

12, 13. Ta men ko ruo rar kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k maroñ eo an Babil̦on El̦ap ioon armej ro?

¹² Kũrjin ro rem̦ool renaaj ke kar anemkwõj ñan aer kabuñ ñan Anij ilo wãween eo ej kabuñbũruon? Aet! Ewõr ruo men ko rar l̦ap aer jipañ kõm̦m̦an bwe en jino alikkarl̦o̦k katak ko rem̦ool. Kein kajuon, ear jino wõr juon kein bũriin ekããl ilo lukwõl̦pãnl̦o̦k 1400 jim̦a ko. M̦okta jãn an kar wal̦o̦k kein bũriin in, rekõn jeje im kõm̦m̦an kaape in Baibõl̦. Ear lukkuun jeja ellolo kaape in Baibõl̦ im ear l̦ap on̦ãer. Ekõn bõk 10 allõñ ñan an juon eo etijem̦l̦o̦k ilo jeje kõm̦m̦an kaape in juon wõt Baibõl̦! Bareinwõt peba ko rar kõjerbali ñan kõm̦m̦an kaape rar kõm̦m̦an jãn kilin menninmour im rar bar l̦ap on̦ãer. Bõtab, kiiõ ear wõr juon kein bũriin im peba in bũriin. Juon eo ear tijem̦l̦o̦k ilo an kõjerbal kein bũriin in ear maroñ bũriini elõñl̦o̦k jãn 1,300 peij kajjojo raan!

¹³ Men eo kein karuo ear kõm̦m̦an bwe en jino alikkar katak ko rem̦ool ej ukokin Baibõl̦ ko me jet armej ro reperan rar ukoti ñan  kajin ko armej ro rettã remel̦el̦e kaki ilo jinoin 1500 jim̦a ko. Rar kõm̦m̦ane men in meñe mour ko aer rar pãd ilo kauwõtata. Rũtõl ro an kabuñ eo rar lukkuun illu. Rar inepata im mijak kõn ta ko remaroñ wal̦o̦k ñe ro em̦ool bũrueer rej riit Baibõl̦. Rar mijak kõnke ñe armej ro renaaj riit Baibõl̦, renaaj bõklõñtak kajjitõk kein ãinwõt: ‘Epãd ia ilo Baibõl̦ katak eo kõn purgatory? Epãd ia ilo Baibõl̦ ke jej aikuj kõl̦l̦ã on̦ãn an bũrij ro jare armej ro remej? Epãd ia ilo Baibõl̦ mel̦el̦e eo kõn pope ak cardinal?’ Rũtõl ro an kabuñ eo rar lukkuun dike an armej ro kwal̦o̦k kajjitõk kein. Joñan aer kar dike men in, rar jino jol̦o̦k jet iaan em̦m̦aan im kõrã ro jãn kabuñ eo kõn aer jab tõmake jet iaan katak ko aer. Bõtab katak kein aer rar itok jãn ruo iaan rũmmãlõtlõt ro etaer Aristotle im Plato me rar jab kabuñ ñan Anij im rar mour ilo tõre ko m̦okta jãn Jijej. Rũtõlin kabuñ ro rar kõm̦akũt kien eo bwe ren m̦ane ñan mej jabdewõt eo ej jum̦ae. Kõttõpar eo aer ej bwe ren kaamijak armej ro bwe ren jab riit Baibõl̦ im jab kananaik katak ko an kabuñ eo. Ear l̦ap aer lo tõprak. Meñe ãindein, ak ewõr jejjo ro rar peran im rar m̦akoko in kõtl̦o̦k bwe Babil̦on El̦ap en tõl mour ko aer. Rein rar loe katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦ im rar kõn̦aan kal̦apl̦o̦k wõt aer jel̦ã! Men in ear kõm̦m̦an bwe en jino epaak an rũkarejar ro rem̦ool an Anij rõl̦o̦k im anemkwõj jãn maroñ eo an kabuñ ko reriab.

14. (1) Ta eo armej ro rar kõm̦m̦ane bwe ren maroñ riit im katak Baibõl̦? (2) Jouj im kõmel̦el̦e kõn wãween an kar Jeid im Jatid Russell jino pukot m̦ool eo.

¹⁴ Elõñ ro rar maro kõn katak ko rem̦ool ilo Baibõl̦ rar ko ñan aelõñ ko jet me edik maroñ eo an kabuñ eo ioon armej ro. Rar kõn̦aan riit im katak im bwebwenato ippãn doon kõn men ko rar katak kaki. Rar jab kõn̦aan bwe rũtõlin kabuñ ro ren kwal̦o̦kl̦o̦k ñan er ta katak ko rej aikuj tõmaki. Juon iaan aelõñ kein ej Amedka. Eñin ej ijo Charles Taze Russell im jet iaan ro m̦õttan rar jino katak Baibõl̦ ippãn doon ilo jem̦l̦o̦kinl̦o̦k 1800 jim̦a ko. Ilo kar jinoin, Jeid im Jatid Russell ear kõn̦aan jel̦ã ewi wõt kabuñ eo ej katakin armej ro kõn katak ko rem̦ool. Ear keidi ta ko Baibõl̦ ej ba ippãn katak ko an elõñ kabuñ ko reoktak jãn doon, ekoba kabuñ ko jet rejjab Kũrjin. Ejjabto tokãlik, ear kile bwe ejjel̦o̦k juon iaan kabuñ kein rej l̦oore ta ko Baibõl̦ ej ba. Juon iien, ear kweilo̦k ippãn jet rũtõlin kabuñ im kwal̦o̦k kõn katak ko jãn Baibõl̦ me e im kumi eo an rar etali ippãn doon im loi. Ear kõn̦aan bwe rein ren kile bwe erkein ej katak ko rem̦ool im bwe ren kõjerbali ñan katakin ro ilo kabuñ ko aer. Bõtab, rũtõlin kabuñ rein rar jab kõn̦aan roñjake. Tokãlik, Rũkkatak Baibõl̦ rein rar kile bwe rejjab maroñ bar jerbal ippãn ro rej m̦õttan kabuñ ko reriab.​—Riit 2 Korint 6:14.

15. (1) Ñããt eo Kũrjin ro rar jino pãd ium̦win maroñ eo an Babil̦on El̦ap? (2) Ta kajjitõk ko jenaaj uwaaki ilo katak in tok juon?

¹⁵ Ej kab m̦õj ad katak bwe Kũrjin ro rem̦ool rar jino pãd ium̦win maroñ eo an Babil̦on El̦ap ãlikin wõt an kar aolep rijjilõk ro mej. Bõtab, ewõr kajjitõk ko jej aikuj jel̦ã uwaakier: Ewi wãween ad jel̦ã bwe ilo iiõ ko m̦okta jãn 1914, rũkkapit ro rar jidik kõn jidik jino kõjenolo̦k er bwe en jako aer pãd ium̦win maroñ eo an Babil̦on El̦ap? M̦ool ke bwe Jeova ear jab m̦õn̦õn̦õ ippãn rũkarejar ro an kõnke ear jino dikl̦o̦k aer kwal̦o̦k naan ilo Pata eo an Lal̦ Kein Kajuon? Ear ke jako an Jeova buñbũruon ippãn jet iaan ro jeid im jatid ilo tõre eo kõn aer kar bõk kun̦aaer ilo tarin̦ae? Im ãliktata, ñe Kũrjin ro rar jino pãd ium̦win maroñ eo an kabuñ ko reriab ãlikin wõt an kar aolep rijjilõk ro mej, ñããt eo rar anemkwõj? Em̦m̦an kajjitõk kein. Katak in tok juon enaaj uwaaki.