1, 2. Etke eaorõk ñan kõkajoor ro jet?

 CRISTINA, eo im 18 an iiõ ej ba: “Jinõ im jema el̦ap aer lale wõt bõd kã aõ im ejeja aer ba men ko rem̦m̦an me rej kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an aõ mour. Naan ko aer el̦ap aer kajju im eddo. Rej ba bwe ij m̦antin ajri wõt im bwe ilukkuun kilep. Ekkã aõ jañ im jab kõn̦aan kõnnaanl̦o̦k ñan erro. Ekkã aõ l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokja.” ^[1] (Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in.) Ealikkar bwe elukkuun nana ad mour ñe ejjel̦o̦k en̦ ej nõbar kõj im ba men ko rem̦m̦an ñan kõj!

² Bõtab, ñe juon ej nõbar kõj im ba men ko rem̦m̦an ñan kõj, men in enaaj lukkuun jipañ kõj im kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an ad mour. Juon em̦m̦aan etan Rubén ej ba: “Ium̦win elõñ iiõ in aõ kate eõ bwe in bõjrak jãn aõ l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokja. Bõtab, juon iien iar kwal̦o̦k naan ippãn juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo aõ im ear kile bwe ejjab em̦m̦an aõ mour ilo raan eo. Ke iar kwal̦o̦k bũruõ ñane, ear lukkuun roñjake. Innem, ear kakeememej eõ kõn jerbal ko rem̦m̦an ij kõm̦m̦ani. Ear bareinwõt kakeememej eõ kõn naan ko an Jijej me rej kaalikkar bwe kõj kajjojo el̦apl̦o̦k ad aorõk jãn elõñ bao sparro ko. Ekkã aõ keememej eoon in, im ej jipañ wõt ña ñan kiiõ. Naan ko an em̦m̦aan eo rar l̦ap aer jipañ im kõkajoor eõ.”​—Matu 10:31.

3. (1) Ta eo rijjilõk Paul ear ba kõn jipañ ak kõkajoor doon? (2) Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

 ³ Baibõl̦ ej kaalikkar bwe ej menin aikuj ñan ad kõkajoor doon aolep iien. Rijjilõk Paul ear jejel̦o̦k ñan RiHibru ro im ba: “Ro jatũ, lale bwe en ejjel̦o̦k juon iaami ej oktakl̦o̦k jãn Anij emour kõn an nana bũruon im jab tõmak. . . . Kom̦win jipañ [kõkajoor, NW] doon raan otemjej, bwe jerawiwi en jab m̦on̦e kom̦ ak kapen bũruomi.” (Hibru 3:12, 13, UBS) Bõlen kwõjel̦ã joñan aorõkin ñan rõjañ im kõkajoor doon kõnke ear em̦m̦an am̦ mour ãlikin an kar juon rõjañ im kõkajoor eok. Kõn men in, jen etali kajjitõk kein: Etke ej menin aikuj bwe jen rõjañ im kõkajoor ro jet? Ta ko jemaroñ katak jãn joñak eo an Jeova, Jijej, im Paul kõn wãween aer kar kõkajoor ro jet? Im ewi wãween ad maroñ rõjañ im kõkajoor ro jet?

4. Wõn ro rej aikuj naanin rõjañ im kõkajoor, im etke ejeja an armej ro kõm̦m̦ane men in?

⁴ Kõj aolep el̦ap ad aikuj naanin rõjañ im kõkajoor jãn ro jet. El̦aptata ad aikuji men in ilo ad dik im rũttol̦o̦k. Juon rũkakapilõk etan Timothy Evans ej ba: “Ajri ro . . . rej aikuji an ro jet ba naan ko me rej rõjañ im kõkajoor er ãinwõt an menin eddek ko aikuj dãn. Ñe kwõj kwal̦o̦k naan ko me rej rõjañ im kõkajoor juon ajri, men in enaaj jipañe ñan kile bwe el̦ap an aorõk im wõr tokjãn.” Bõtab ilo raan kein, jej mour ilo iien ko renana. El̦ap an armej ro l̦õmn̦ak wõt kõn er make im rejjab kwal̦o̦k yokwe, im ejeja aer lel̦o̦k naanin rõjañ im kõkajoor ñan ro jet. (2 Timote 3:1-5) Jet rũtto rejjab nõbar im kam̦m̦oolol ajri ro nejier kõnke jemãer im jineer rar jab bar nõbar im kam̦m̦oolol er ke rar dik im rũttol̦o̦k. Bareinwõt, elõñ rijerbal ro rej inepata im ba bwe elukkuun jeja an ro ilo jikin jerbal ko aer nõbar im kam̦m̦oolol er kõn jerbal ko aer.

5. Ta ko ekitibuj ad kõm̦m̦ani ñe jej rõjañ im kõkajoor juon?

⁵ Ñe jej rõjañ im kõkajoor juon, ekkã an kitibuj ad nõbar im kam̦m̦oolole kõn juon men em̦m̦an ear kõm̦m̦ane. Jemaroñ bar kõkajoor ro jet ilo ad kwal̦o̦k bwe ewõr men ko rem̦m̦an kõn er ak rõjañ im jipañ er ilo iien ko rej ebbeer. (1 Tessalonika 5:14) Naanin Grik eo me ekkã aer ukote ñan naan in “kõkajoor” ej mel̦el̦ein ñe juon ej “kũrl̦o̦k juon ñan iturin” bwe en jipañe im kaenõm̦m̦ane. Kõnke jej jerbal im pãd iturin rũttõmak ro jeid im jatid, epel̦l̦o̦k iien ñan ad rõjañ im kõkajoor doon. (Riit Ekklisiastis 4:9, 10, UBS.) Jej ke kortokjãn iien ko repel̦l̦o̦k ñan kwal̦o̦k ñan ro jet etke jej yokwe im kaorõk er? M̦okta jãn am̦ uwaake kajjitõk in, em̦m̦an ñan l̦õmn̦ak kõn jabõn kõnnaan in me ej ba: “El̦ap wõt an em̦m̦an el̦aññe jej kõjerbal naan ko rejejjet ñan iien eo.”​—Jabõn Kõnnaan 15:23, UBS.

6. Etke Tepil̦ eo ekõn̦aan kabbeer kõj? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

⁶ Setan Tepil̦ eo ekõn̦aan kabbeer kõj kõnke ejel̦ã bwe men in enaaj kam̦õjn̦o̦ik kõj, ekoba jem̦jerã eo ad ippãn Jeova. Bokin Jabõn Kõnnaan 24:10 (UBS) ej ba: “El̦aññe kwõj ebbeer ilo iien ko reppen, innem kwõj juon armej eo em̦õjn̦o̦.” Setan ear kajjioñ kõjerbal wãween ko reppen im naanin riab ko ñan kabbeer em̦m̦aan eo etiljek etan Job, bõtab ear jab lo tõprak. (Job 2:3; 22:3; 27:5) Jemaroñ jum̦ae Tepil̦ eo ñe jej lel̦o̦k naanin rõjañ im kõkajoor ñan ro ilo baam̦le ko ad im ro ilo eklejia ko ad. Ñe jej kõm̦m̦ane men in, jenaaj maroñ jipañ doon ñan kõm̦m̦an bwe aolep ren lem̦õn̦õn̦õ im epaake wõt Jeova.

7, 8. (1) Ta waanjoñak ko ilo Baibõl̦ me rej kaalikkar bwe eaorõk ippãn Jeova ñan rõjañ im kõkajoor ro jet? (2) Ta ko ro ewõr nejier remaroñ kõm̦m̦ani ñan l̦oore joñak eo an Jeova? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁷ Jeova. Juon iaan rijeje sam ro ear ba: “Irooj ej epaak ñan ro rej ebbeer. Ej lo̦mo̦o̦ren ro ejako aer kõjatdikdik.” (Sam 34:18, UBS) Ke Jeremaia ear mijak im ebbeer, Jeova ear rõjañ im kõkajoore rũkanaan in etiljek.  (Jeremaia 1:6-10) Bareinwõt ke Daniel ear l̦al̦l̦ap, Anij ear jilkinl̦o̦k juon enjel̦ bwe en kõkajoore. Enjel̦ in ear ba ñan Daniel bwe ‘Anij ej yokwe e.’ Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan an kar rũkanaan in m̦õn̦õn̦õ im em̦m̦an an mour ke ear roñ men in! (Daniel 10:8, 11, 18, 19, UBS) Kwõmaroñ ke bar rõjañ im kõkajoor rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦, bainier ro, im ro rerũtto?

⁸ Elõñ bukwi iiõ in an kar Anij im Nejin jerbal ippãn doon. Meñe ãindein, ak Anij ear jab l̦õmn̦ak bwe ejjab aikuj rõjañ im kõkajoor Jijej ke ear pãd ijin ioon lal̦. Ewõr ruo iien ko Jijej ear roñ ainikien an Jemãn kõnnaan jãn lañ im ba: “E in Nejũ jitõnbõro ippa, Ij m̦õn̦õn̦õ kake.” (Matu 3:17; 17:5) Ke Anij ear ba men in, ear kaalikkar an nõbar Jijej im kõm̦m̦an an lukkuun tõmak bwe ebuñbũruon ippãn kõn men ko ej kõm̦m̦ani. Jijej ear roñ an Jemãn ba naan kein ilo iien eo m̦okta jãn an kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan im ilo iiõ eo ãliktata in an mour ilo lal̦ in. Ilo iien kein ruo ke Jijej ear roñ an Jemãn ba naan kein, ejjel̦o̦k pere bwe ear l̦ap an men in jipañe im kõkajoore. Jeova ear bareinwõt jilkinl̦o̦k juon enjel̦ bwe en kõkajoore ilo boñõn eo m̦okta wõt jãn an mej. (Luk 22:43) El̦aññe ewõr nejid, jen l̦oore joñak in an Jeova ilo ad lel̦o̦k naanin rõjañ im kõkajoor ñan ajri ro nejid aolep iien, im nõbar im kam̦m̦oolol er ñe rej kõm̦m̦ane juon men em̦m̦an. Jej aikuj bar lukkuun jipañ im kõkajoor er ñe rej iiooni mãlejjoñ ko jãn raan ñan raan ilo jikin jikuul̦.

9. Ta ko jemaroñ katak jãn wãween an kar Jijej kõm̦m̦an ñan rijjilõk ro an?

⁹ Jijej. Ilo boñõn eo ke Jijej ear kõm̦m̦ane Kwõjkwõj in Keememej eo, ear kile bwe ear utiej bũruon rijjilõk ro an. Meñe Jijej ear kwal̦ neer ñan kaalikkar wãween aer aikuj kõttãik er, ak rar akwããle doon kõn wõn eo eutiejtata iaaer. Bareinwõt, Piter ear kwal̦o̦k an lõke e make el̦e jãn joñan. (Luk 22:24, 33, 34) Meñe ãindein, ak Jijej ear nõbar im kam̦m̦oolol rijjilõk ro an kõn aer kar tiljek wõt ñane. Ear ba bwe renaaj kõm̦m̦ani jerbal ko rel̦l̦apl̦o̦k jãn jerbal ko ear kõm̦m̦ani, im ear jipañ er ñan kile bwe el̦ap an Anij yokwe im kaorõk er. (Luk 22:28, UBS; Jon 14:12; 16:27) Kõn men in, em̦m̦an ñe jej kajjitõk ippãd make, ‘Ij ke l̦oore joñak in an Jijej ilo aõ nõbar im kam̦m̦oolol ajri ro nejũ im ro jet kõn men ko rem̦m̦an rej kõm̦m̦ani ijello̦kun aõ l̦õmn̦ak wõt kõn likjab ko aer?’

10, 11. Ewi wãween an kar rijjilõk Paul kwal̦o̦k bwe ear kile aorõkin ñan rõjañ im kõkajoor ro jet?

¹⁰ Rijjilõk Paul. Ilo lõta ko an Paul, ekkã an kar nõbar im kam̦m̦oolol rũttõmak ro m̦õttan. Paul ear jel̦ã kõn likjab im m̦õjn̦o̦ ko an jet iaan rein kõnke elõñ iiõ in aer kar itoitak ippãn ke ear jerbalin mijinede. Meñe ãindein, ak ear ba men ko rem̦m̦an kõn er. Ñan waanjoñak, Paul ear ba bwe Timote ej ‘eo nejin ejitõnbõro im etiljek ilo Irooj,’ im bwe e eo enaaj em̦m̦an an jipañ Kũrjin ro jet im l̦õmn̦ak kõn aikuj ko aer. (1 Korint 4:17; Pilippai 2:19, 20) Rijjilõk Paul ear bareinwõt jejel̦o̦k ñan eklejia eo ilo Korint im nõbar Taitõs ilo an ba bwe ej ‘rejetan ilo an jerbal ñan jipañ er.ʼ (2 Korint 8:22, UBS) Ejjel̦o̦k pere bwe Timote im Taitõs rar lukkuun m̦õn̦õn̦õ im em̦m̦an aer mour ke rar kile wãween an Paul l̦õmn̦ak kõn er!

¹¹ Paul im Barnebas rar likũt mour ko aerro ilo kauwõtata ilo aerro kar ro̦o̦l ñan jikin ko me armej ro ie rar dike er im m̦an er ie. Ñan waanjoñak, meñe armej ro ilo Listra rar jum̦ae im itõn m̦an er ñan mej, ak rar bar jepl̦aak ñan ijin bwe ren maroñ kõkajoor rũkal̦oor ro rekããl bwe ren pen wõt ilo tõmak. (Jerbal 14:19-22, UBS) Ilo Epesõs, Paul ear iioone juon jarlepju in armej me rar lukkuun illu. Bokin Jerbal 20:1, 2 (UBS) ej ba: “Ãlikinl̦o̦k wõt poktak eo, Paul ear kũrtok rũttõmak ro, im ke em̦õj an kõkajoorl̦o̦k er ear yokyokwe er. Innem ear em̦m̦akũt im etal wõt ñan Masedonia. Ear deblo̦k jikin kein im kõkajoor armej ro kõn elõñ naan. Innem ear itok ñan Gris.” Ealikkar bwe ear juon men elukkuun aorõk ippãn Paul ñan rõjañ im kõkajoor ro jet.

12. Etke eaorõk bwe jen pãd ilo iien kweilo̦k ko?

¹² Juon iaan un ko unin an Jemãd ilañ kar  karõk bwe jen keini ad kweilo̦k ippãn doon ej kõnke jen maroñ rõjañ im kõkajoor doon. (Riit Hibru 10:24, 25, UBS.) Ãinwõt kar rũkal̦oor ro an Jijej, jej kweilo̦k ippãn doon bwe jen katak im kõkajoor doon. (1 Korint 14:31, UBS) Cristina, eo kar kwal̦o̦k kake ilo jinoin katak in ej ba: “Men eo el̦aptata an em̦m̦an ippa kõn kweilo̦k ko ej bwe el̦ap an aolep kwal̦o̦k yokwe ñan ña im kõketak eõ. Jet iien ñe ij etal ñan Im̦õn Kweilo̦k eo, ilukkuun bũrom̦õj. Bõtab, elukkuun kõn em̦m̦an ñe rũttõmak ro jeiũ im jatũ rej kepaake eõ, atbo̦kwõje eõ, im ba bwe ijejjet. Rej ba ñan ña bwe rej yokwe eõ im bwe rem̦õn̦õn̦õ kõn aõ kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k. Men kein rej ba relukkuun kõm̦m̦an bwe en em̦m̦anl̦o̦k aõ mour!” Elukkuun em̦m̦an ñe kõj aolep jej kate kõj ñan rõjañ im kõkajoor doon!​—Rom 1:11, 12, UBS.

13. Etke ro me elõñ iiõ in aer karejar ñan Jeova rej bar aikuj naanin rõjañ im kõkajoor jãn ro jet?

¹³ Rũkarejar ro an Anij me elõñ iiõ in aer tiljek rebar aikuj naanin rõjañ im kõkajoor jãn ro jet. L̦õmn̦ak m̦õk kõn Joshua. Meñe ear karejar ñan Anij ilo tiljek ium̦win elõñ iiõ, ak Jeova ear jiroñ Moses bwe en kõkajoore. Ear ba: “Kwõn jiroñ Joshua, im kaperane, im kõkajoore; bwe enaaj el̦l̦ã im̦aan armej rein, im enaaj kajolõt er ãneo kwõnaaj loe.” (Duteronomi 3:27, 28) Joshua ear pojak in bõk juon eddo el̦ap ilo an tõl RiIsrael ro ñan aer jolõte Ãneen Kallim̦ur eo. Ilo an kar kõm̦m̦ane eddo in an, ear iioon elõñ apañ ko rel̦l̦ap im juon iien rar jab anjo̦ ilo tarin̦ae. (Joshua 7:1-9, UBS) Eñin unin Jeova ear jiroñ Moses bwe en kaperane im kõkajoore! Kõn men in, kõj kajjojo jen lel̦o̦k naanin rõjañ im kõkajoor ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia, ekoba em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko, kõnke rein el̦ap aer kate er ñan lale ro doon Anij. (Riit 1 Tessalonika 5:12, 13.) Juon em̦m̦aan ej lol̦o̦k eklejia ko ej ba: “Jet iien rũttõmak ro jeim im jatim rej jejetok lõta in kam̦m̦oolol ñan kõm̦ro im kwal̦o̦k joñan aer kar m̦õn̦õn̦õ ilo iien eo kõmar lol̦o̦k eklejia eo aer. Kõm̦ro ej kakon̦i wõt lõta kein im bar riiti ñe kõm̦ro ej bũrom̦õj. El̦ap an lõta kein kõketak kõm̦ro.”

14. Ta ko rej kwal̦o̦k bwe el̦ap an aorõk ñan nõbar im kam̦m̦oolol ro jet ñe jej lel̦o̦k naanin kauwe ak kakapilõk ñan er?

¹⁴ Em̦m̦aan ro rej lale eklejia im ro ewõr nejier rej kile bwe ñe rej nõbar im kam̦m̦oolol ro jet ak ro nejier, men in ej kõm̦akũt er bwe ren l̦oore naanin kauwe ak kakapilõk ko rej lil̦o̦k ñan er jãn Baibõl̦. Ke Paul ear nõbar im kam̦m̦oolol Kũrjin ro ilo Korint kõn aer kar l̦oore naanin kauwe ko an, ejjel̦o̦k pere bwe men in ear kõm̦akũt er bwe ren kõn̦aan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ani men ko rejim̦we. (2 Korint 7:8-11, UBS) Juon em̦m̦aan etan Andreas, eo im ewõr ruo nejin ajri ej ba: “Ñe jej ba naan ko me rej kõkajoor ajri ro, men in ej jipañ er bwe ren epaakel̦o̦k Jeova im bwe ren rũttol̦o̦k ilo wãween aer kõl̦mãnl̦o̦kjen̦. Rem̦õn̦õn̦õ in roñjake naanin kauwe ko am̦ ñe kwõj jiroñl̦o̦k er naan ko me rej kõkajoor er. Meñe ajri ro nejũm̦ro  rejel̦ã ta ko rejim̦we, ak aolep iien rej bar kate er ñan kõm̦m̦ani kõnke ejjab jem̦l̦o̦k am̦ro rõjañ im nõbar er.”

15. Ta juon iaan wãween ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan kõkajoor ro jet?

¹⁵ Kwal̦o̦k kam̦m̦oolol kõn an ro jet kate er im kõn aer kwal̦o̦k wãween ko rem̦m̦an. (2 Kronikel 16:9, UBS; Job 1:8) Jeova im Jijej rej lukkuun kaorõk aolep men ko jej kõm̦m̦ani ñan rejetak jerbal ko an Aelõñ eo, meñe emaroñ dik ijo kun̦aad ak jabawõt ko ad itok wõt jãn wãween ko reppen jej iiooni. (Riit Luk 21:1-4; 2 Korint 8:12, UBS.) Ñan waanjoñak, ewõr jet iaan lel̦l̦ap im l̦al̦l̦ap ro ilo eklejia eo ad rej lukkuun kate er bwe ren maroñ pãd ilo kweilo̦k ko im keini aer kwal̦o̦k naan. Jen nõbar rein im kam̦m̦oolol er kõn aer kate er.

16. Ñããt jemaroñ rõjañ im kõkajoor ro jet?

¹⁶ Kortokjãn iien ko repel̦l̦o̦k ñan rõjañ im kõkajoor ro jet. Ñe jej loe an juon kõm̦m̦ane juon men me ej tõllo̦kũn ñan an bõk nõbar im kam̦m̦oolol kake, jejjab aikuj jenliklik jãn ad nõbar im kam̦m̦oolole. L̦õmn̦ak m̦õk kõn ta eo ear wal̦o̦k ke Paul im Barnebas rar pãd ilo Antiok ilo Pisidia. Ro rar lale im̦õn kabuñ eo an RiJu ro ilo ijo rar ba: “Kom̦ jeim im jatim, kõm kõn̦aan bwe kom̦win kõnono ñan armej rein el̦aññe ewõr ami naanin kõkajoor ñan er.” Paul ear kõm̦m̦ane men eo rar kajjitõk ilo an kar kwal̦o̦k juon katak elukkuun em̦m̦an. (Jerbal 13:13-16, 42-44, UBS) El̦aññe jemaroñ lel̦o̦k naanin rõjañ im kõkajoor ñan ro jet, em̦m̦an ñe jej kwal̦o̦ke. Ñe jenaaj kõm̦m̦an bwe en juon imminene ippãd ñan rõjañ im kõkajoor ro jet, rein renaaj bar m̦õn̦õn̦õ in rõjañ im kõkajoor kõj.​—Luk 6:38.

17. Ta wãween eo em̦m̦antata ñan nõbar im kam̦m̦oolol ro jet?

¹⁷ Kaalikkar ta ko kwõj kam̦m̦oolol er kaki. Ñe jej nõbar im kam̦m̦oolol ro jet, men in el̦ap an jipañ er. Bõtab naan ko an Jijej ñan Kũrjin ro ilo Thaietaira rej kaalikkar bwe em̦m̦anl̦o̦k ñe jej kaalikkar ta ko jej kam̦m̦oolol im nõbar er kaki. (Riit Revelesõn 2:18, 19.) Ñan waanjoñak, el̦aññe ewõr nejid, jemaroñ kwal̦o̦k ta ko jej kam̦m̦oolol er kaki ilo aer kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko. Jemaroñ bareinwõt ba ñan juon kõrã me ewõr nejin im ejjel̦o̦k rejetan kõn ta ko el̦ap an em̦m̦an ippãd kõn wãween an lale im kõkkaajiririik ajri ro nejin meñe ejjab pidodo ñane. Ñe jej nõbar im kam̦m̦oolol ro jet ilo wãween in, men in enaaj lukkuun l̦ap an jipañ er!

18, 19. Ewi wãween ad maroñ jipañ doon ñan epaake wõt Jeova?

¹⁸ Jeova eban kajju ba ñan kõj bwe jen rõjañ im kõkajoor bar juon armej ãinwõt an kar ba ñan Moses bwe en kaperan im kõkajoor Joshua. Meñe ãindein, ak Anij em̦õn̦õn̦õ ñe jej rõjañ im kõkajoor rũttõmak ro jeid im jatid kab ro jet. (Jabõn Kõnnaan 19:17; Hibru 12:12, UBS) Ñan waanjoñak, jemaroñ ba ñan juon eo ear kõm̦m̦ane katak eo el̦ap ilo eklejia eo ad kõn wãween an katak eo an jejjet ñan aikuj eo ad ak jipañ kõj ñan mel̦el̦e juon eoon. Juon jeid im jatid kõrã ear jejel̦o̦k ñan juon rũkõnono me ear itok ñan eklejia eo an im kõm̦m̦an katak ie. Ear ba: “Meñe jaar bwebwenato ium̦win jejjo wõt minit, kwaar loe an eddo bũruõ, im kwaar kaenõm̦m̦an im kõkajoor eõ. Ikõn̦aan bwe kwõn jel̦ã bwe ke kwaar kõnnaan ilo jouj jãn jikin kõnono eo itum̦aan im ke kwaar bwebwenato ippa, men in ej ãinwõt juon menin letok jãn Jeova.”

¹⁹ Jenaaj maroñ jipañ doon ñan epaake wõt Jeova el̦aññe jej kate kõj ñan l̦oore naanin kakapilõk eo an Paul me ej ba: “Kom̦win kaperan doon, im jipañ doon, ãinwõt ami kõm̦m̦an kiiõ.” (1 Tessalonika 5:11, UBS) Kõj aolep jenaaj kam̦õn̦õn̦õik bũruon Jeova el̦aññe jej kõkajoor doon raan otemjej.