1. Al ej jipañ kõj bwe jen ta?

JUON rijeje al ebuñbuñ ear ba: “Naan ko kwõj roñjaki rej kõm̦m̦an bwe kwõn l̦õmn̦ak. Im ñe kwõj roñjake ainikien kõjañjañ ko, ekõm̦m̦an bwe en wõr am̦ eñjake. Ak ñe kwõj al, naan ko rej tõpar bũruom̦.” Al ko ad rej kaalikkar ad nõbar im yokwe Jemãd ilañ, Jeova, im kõm̦m̦an bwe jen epaakel̦o̦k e. Kõn men in, elukkuun alikkar etke al ej juon men eaorõk ilo ad kabuñ ñan Jeova meñe jej al ippãd make ak ippãn rũttõmak ro jeid im jatid.

2, 3. (1) Ewi wãween an jet maroñ l̦õmn̦ak kõn aer kõl̦l̦aaj ainikieer ñe rej al ippãn ro jeier im jatier ilo eklejia eo? (2) Ta kajjitõk ko jenaaj etali ilo katak in?

² Bõtab ewi wãween am̦ l̦õmn̦ak ñe kwõj al kõn juon ainikien el̦l̦aaj ippãn ro jeim̦ im jatũm̦ ilo eklejia eo? Kwõj jook ke in al? Eokwe ilo jet aelõñ, em̦m̦aan ro rej ãliklik in al im̦aan mejãn ro jet. Ak el̦aññe em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej jook in al ak repoub in kõm̦m̦ani men ko jet ilo iien al, wãween in emaroñ jelõt ro jet ilo eklejia eo.​—Sam 30:12, UBS.

³ Al ej juon iaan wãween ko raorõk ilo ad kabuñ ñan Jeova. Ilo iien kweilo̦k ko, jejjab kõn̦aan diwõj ak jako jãn iien eo jej al. Kõn men in, kõj aolep jej aikuj in kajitũkin kõj make: ‘Ewi wãween aõ  eñjake kõn aõ al ilo iien kweilo̦k ko? Ta eo imaroñ kõm̦m̦ane el̦aññe ij jook ak mijak in al im̦aan mejãn ro jet? Im ñe ij al, ewi wãween imaroñ al kõn aolepen bũruõ?’

4, 5. Ta karõk ko kar kõm̦m̦ani bwe en wõr iien al ilo tampel̦ eo ilo Israel?

⁴ Jãn kar iien ko etto, rũkarejar ro an Jeova rekõn al ñan kwal̦o̦k aer nõbar Jeova. Ke RiIsrael ro rar karejar ñan Jeova ilo tiljek, al ekar juon iaan wãween ko raorõk ilo aer kabuñ. Ñan waanjoñak, ke Devid ear kõpooji men ko m̦okta jãn kar iien ekkal eo an tampel̦ eo, ear karõk bwe en wõr 4,000 RiLivai ren kõjañjañ im nõbar Jeova. Im 288 iaan rein 4,000 ‘em̦õj katakin er al ñan Jeova, im er otemjej rekapeel.’​—1 Kr. 23:5; 25:7.

⁵ Kõjañjañ im al rar bar m̦õttan wãween ko raorõk ke rar aje tampel̦ eo. Baibõl̦ ej ba: “Im ãindein ke ro ri jilel im ro ri al rar ãinwõt juon im kõm̦m̦an juon wõt ainikien in roñjake ilo nõbar im kam̦m̦oolol Jeova, im ke rar kautiej ainikieer ippãn jilel ko im simbal ko im kein kõjañjañ ko, im nõbar Jeova, . . . aiboojoj an Jeova ear koobrak m̦õn Anij.” Baj pijaikl̦o̦k m̦õk joñan an kar iien in l̦ap an kõkajoor tõmak eo an RiIsrael ro!​—2 Kr. 5:13, 14; 7:6.

6. Ta karõk ko Nihimaia ear kõm̦m̦ani kõn al im kõjañjañ ke ekar kabna in Jerusalem?

⁶ Nihimaia, eo im ear kõm̦m̦an karõk bwe RiIsrael ro ren bar kalõk wõrwõr ko ilo Jerusalem, ear karõk bwe RiLivai ro ren al im kõjañjañ. Im ilo iien eo ke rar aji wõrwõr ko em̦õj aer kalõki, rar kõjañjañ im kõm̦m̦an bwe en l̦ap lañlõñ ilo kar iien in. Nihimaia ear bareinwõt karõk “ruo jarlepju” in ri al. Im jarlepju ak kumi in ri al eo kein kajuon ear etal tuanmiiñ, im eo juon ear etal tuanmoon̦ m̦ae iien eo rar jim̦or iioon doon iturin wõrwõr eo epaaketata tampel̦ eo bwe ren al ippãn doon. Im joñan an kar l̦ap ainikien aer al, ro jet remaroñ kar roñ jãn ijoko rettol̦o̦k. (Nih. 12:27, 28, 31, 38, 40, 43, UBS) Alikkar bwe Jeova ear lañlõñ im buñbũruon ke ekar roñ an rũkarejar rein an lañlõñ ilo aer al ñane im nõbare.

7. Ewi wãween an kar Jesus kwal̦o̦k bwe al ej juon men eaorõk Kũrjin ro rej aikuj kõm̦m̦ane ilo aer kabuñ ñan Jeova?

⁷ Ilo tõre ko an Jesus, al ear bar juon iaan wãween ko raorõk Kũrjin ro rar kõm̦m̦ane ilo aer kabuñ ñan Jeova. L̦õmn̦ak kõn ta eo ear wal̦o̦k ilo boñõn eo eaorõktata ilo bwebwenatoun armej. Ãlikin an kar Jesus kõm̦m̦ane Kõjota eo an Irooj ippãn rũkal̦oor ro an, rar aolep al kõn al in nõbar ko ñan Jeova.​—Riit Matu 26:30.

8. Ewi wãween an kar Kũrjin ro jinoin likũt juon joñak em̦m̦an ilo aer kar al im nõbar Anij?

⁸ Kũrjin ro jinoin rar likũt juon joñak em̦m̦an ilo aer al im nõbar Jeova. Ekkã an kar RiIsrael ro etal ñan tampel̦ eo bwe ren kabuñ ñan Jeova. Bõtab Kũrjin rein rar oktak jãn RiIsrael ro kõnke rar kweilo̦k ippãn doon ilo m̦õko im̦weer. Meñe m̦õkein rar jab lukkuun em̦m̦an im pol̦õmãer ãinwõt kar tampel̦ eo, ak ear jab bõjrak aer kijejeto in al ñan Jeova. Ilo m̦ool, rijjilõk Paul ear jiroñ Kũrjin ro jein im jatin im ba: ‘Kom̦win katakin im kauwe doon ilo ami al kõn Sam ko, al in nõbar ko, im al ko rekkwõjarjar; kom̦win al ñan Anij kõn bũruon kam̦m̦oolol.’ (Kol. 3:16, UBS) Jej aikuj al kõn al ko ilo bok eo ad “kõn bũruon kam̦m̦oolol.” Al kein rej m̦õttan m̦õñã ko ilo kõkkar ‘rũkarejar eo etiljek im mãlõtlõt’ ej litok ‘bwe en naajdik kõj ilo iien em̦m̦an.’​—Matu 24:45.

9. (1) Etke jet remaroñ jook in kal̦apl̦o̦k ainikieer im al ilo iien kweilo̦k ko im ilo kweilo̦k ko rel̦l̦ap? (2) Ewi wãween ad maroñ al im nõbar Jeova, im wõn ro rej aikuj tõl ilo iien al? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁹ Ta jet iaan un ko unin kwõj jook in al? Bõlen ejeja an baam̦le eo am̦ al ak ejeja an  ro jet al ilo aelõñ eo am̦. Ak bõlen kwõj keidi ainikiõm̦ ñan ainikien ri al ro ilo retio ak ilo TV, im ekõm̦m̦an bwe kwõn jook im jab kõn̦aan al. Bõtab, ej juon an aolep eddo ñan al im nõbar Jeova. Kõn men in, em̦m̦an ñe kwõj lelõñl̦o̦k bokin al eo am̦, kotak bõram̦, im lañlõñ im al jãn bũruom̦! (Ezra 3:11; riit Sam 147:1, UBS.) Ilo raan kein, elõñ Im̦õn Kweilo̦k ko me rej kõjerbali projector im screen ko bwe en wal̦o̦k al ko ilo bokin al eo ad ijo im̦aan. Wãween in ekõm̦m̦an bwe en pidodo ad al im bwe en l̦apl̦o̦k ainikied. Bareinwõt, em̦õj kõm̦m̦an bwe al en m̦õttan Jikuul̦ eo ñan Em̦m̦aan ro Rej Lale Eklejia. Men in ej kaalikkar ewi joñan an aorõk bwe em̦m̦aan ro rej lale eklejia ren tõl eklejia eo ilo iien al ilo kweilo̦k ko.

10. Ta eo jej aikuj keememeje el̦aññe jej mijak in kal̦apl̦o̦k ainikied ñe jej al?

¹⁰ Elõñ rej mijak in kal̦apl̦o̦k ainikieer ñe rej al kõnke rej l̦õmn̦ak bwe emaroñ l̦ap ainikieer jãn ro jet, ak kõnke ejjab em̦m̦an ainikieer. Bõtab em̦m̦an bwe jen keememej bwe ñe jej kõnono “emmakijkij ad bõd,” ak ejjab bõjrak ad kõnono ñan ro jet. (Jem. 3:2, UBS) Ejjel̦o̦k oktak, meñe emaroñ jab lukkuun em̦m̦an ainikied, ak jeban kõtl̦o̦k bwe men in en kabõjrak kõj jãn ad al im nõbar Jeova.

11, 12. Ewi wãween jemaroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k ad al?

¹¹ Bõlen jemijak in al kõnke jejjab lukkuun jel̦ã kilen al. Bõtab ewõr jet wãween ko repidodo me jemaroñ kõm̦m̦ani ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween ad al. *​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

¹² Emaroñ l̦apl̦o̦k ainikien am̦ al el̦aññe kwõj bõk kũtuom̦ im menono. Ãinwõt an jarom kõm̦m̦an bwe en maroñ ebbõl juon tõm̦a, ejja ãindeinl̦o̦k wõt ñe kwõj bõk kũtuom̦, ekõm̦m̦an bwe en kajoorl̦o̦k ainikiõm̦ ñe kwõj kõnono im al. Ainikien am̦  al en joñan an l̦ap wõt ñe kwõj kõnnaan ak emaroñ bar l̦apl̦o̦k jãn joñan in. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ilo m̦ool, jet iien Baibõl̦ ej jiroñ rũkarejar ro an Jeova bwe ren ‘kal̦apl̦o̦k ainikieer’ ñe rej al im nõbar Anij.​—Sam 81:1.

13. Jouj im kõmel̦el̦e ewi wãween jemaroñ kal̦apl̦o̦k ainikied ilo ad al.

¹³ Ilo iien kabuñ an baam̦le eo am̦ ak ñe kwõj katak ippam̦ make, kwõmaroñ kajjioñi wãween kein: Kããlõt juon iaan al ko rem̦m̦antata ippam̦ ilo bokin al eo ad, innem kal̦ap ainikiõm̦ im riiti naan ko ie. Ãlikin, bõk kũtuom̦ im kajjioñ dãpij wõt joñan ainikiõm̦ im ba aolepen naan ko ilo juon l̦ain. Innem, kajjioñ al kake ejja l̦ain in wõt ilo ejja ainikien eo wõt me el̦l̦aaj im ekajoor. (Ais. 24:14) Ilo am̦ kõm̦m̦ane men in ej juon men em̦m̦an kõnke enaaj kajoorl̦o̦k ainikiõm̦. Im jab kõtl̦o̦k bwe wãween in en kõm̦m̦an bwe kwõn jook im mijak in al!

14. (1) Ñe el̦ap ad kõpel̦l̦o̦ke lo̦ñiid ilo iien al, ewi wãween an men in maroñ jipañ kõj? (Lale bo̦o̦k eo “ Wãween Kwõmaroñ Kakõm̦anm̦anl̦o̦k Am̦ Al.”) (2) Ta jet iaan wãween ko kwõj kile bwe enaaj l̦ap aer jipañ eok ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween am̦ al?

¹⁴ Ej aikuj bar l̦apl̦o̦k am̦ kõpel̦l̦o̦ke lo̦ñiim̦ ñe kwõj al bwe en maroñ l̦ap im kajoor ainikiõm̦. Kõn men in ñe kwõj al, en l̦ap am̦ kõpel̦l̦o̦k lo̦ñiim̦ jãn ñe kwõj kõnnaan. Ak ta eo kwõj aikuj kõm̦m̦ane el̦aññe kwõj lo bwe emera ak elukkuun utiej ainikiõm̦ ñe kwõj al? Eokwe kwõmaroñ lo jet wãween ko remaroñ jipañ eok ilo bo̦o̦k eo etan “Overcoming Specific Problems” ilo bok eo, Benefit From Theocratic Ministry School Education, ilo peij 184.

15. (1) Ta eo kar kõjjel̦ã kake ilo kar kweilo̦k eo ej wal̦o̦k kajjojo iiõ ilo 2016 eo? (2) Ta jet iaan un ko unin kar bar kõm̦m̦ane juon bokin al ekããl?

¹⁵ Aolep ro im rar pãd ilo kweilo̦k eo ej wal̦o̦k kajjojo iiõ ilo kar 2016 eo, rar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke Jeid im Jatid Stephen Lett, eo  ej uwaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova, ear kõjjel̦ã kõn bokin al eo ekããl “Sing Out Joyfully” to Jehovah (ejjañin wõr ilo kajin M̦ajel̦). Jeid im Jatid Stephen Lett ear kõmel̦el̦e bwe unin kar bar kõm̦m̦ane bokin al eo ekããl, ej kõnke al ko ie ren ekkejell̦o̦k ippãn Baibõl̦ eo ad ekããl etan New World Translation of the Holy Scriptures. Kar ukoti im julo̦k naan ko ilo al kein me kiiõ rejjab pãd ilo Baibõl̦ eo, New World Translation. Bareinwõt, kar bar kobaik al ko kõn jerbalin kwal̦o̦k naan im kõn katok in mour eo an Jesus. Kõnke al ej juon iaan wãween ko raorõk ilo ad kabuñ, Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia rar kõn̦aan bwe en wõr juon bokin al elukkuun em̦m̦an im jejjet. Innem kõl̦arin kilin bok in ej kõl̦ar kũre ãinwõt bar Baibõl̦ eo ekããl New World Translation.

16, 17. Ta jet iaan oktak ko em̦õj kõm̦m̦ani ilo bokin al eo ekããl?

¹⁶ Em̦õj kõllaajraki al ko ilo bokin al eo ekããl ekkar ñan ta ko rej kwal̦o̦k kaki bwe en pidodo ad kõjerbale. Ñan waanjoñak, al ko 12 m̦oktata rej kõn Jeova, innem al ko 8 ãlikin al kein rej kõn Jesus im kõn katok in mour eo an, im wãween dein an bokin al eo kõllaajraki al ko jet. Ilo peij eo jinointata in bokin al eo, ewõr juon laajrak me kar kõllaajraki al ko ekkar ñan ta ko rej kwal̦o̦k kaki. Im laajrak in el̦ap an jipañ kõj. Ñan waanjoñak, emaroñ jipañ juon jeid im jatid em̦m̦aan ñan an kããlõte al eo ejejjet ñan katak eo an.

¹⁷ Ñan jipañ aolep bwe ren al jãn bũrueer, em̦õj ukot jet naan ilo al ko bwe en alikkarl̦o̦k mel̦el̦eir. Kõn men in, em̦õj ukoti naan ko ejeja ad kõjerbali ñan bar jet naan. Bareinwõt, em̦õj ukoti jet iaan taitõl̦in al ko. Ñan waanjoñak, ekkar bwe en kar oktak taitõl̦in al eo “Kõjparok Bũruom̦” ñan “Kõjparok Bũruod.” Etke? Kõnke kar m̦okta, ñe juon armej ej al kõn al in “Kõjparok Bũruom̦” ej ãinwõt ñe ej kwal̦o̦k ñan ro jet kõn ta ko rej aikuj kõm̦m̦ani. Men in emaroñ kõm̦m̦an bwe ro rekããl, ro reitoklimo, jo̦dikdik ro, im kõrã ro jeid im jatid, me rej itok ñan kweilo̦k ko ad im kweilo̦k ko rel̦l̦ap ren ãliklik in al. Eñin unin, ilo bokin al eo ekããl em̦õj ukoti jet iaan taitõl̦in al ko im naan ko ie.

18. Etke jej aikuj katak al ko ilo bokin al eo ad ekããl? (Lale kõmel̦el̦e jidikdik eo.)

¹⁸ Elõñ wõt iaan al ko ilo bokin al eo ekããl, “Sing Out Joyfully” to Jehovah rej ãinwõt jar. Al kein rej jipañ eok ñan kwal̦o̦k l̦õmn̦ak im eñjake ko am̦ ñan Jeova. Im al ko jet rej bar jipañ kõj bwe jen kwal̦o̦k ‘yokwe im kõm̦m̦an em̦m̦an.’ (Hi. 10:24, UBS) Kõn men in, jekõn̦aan kate kõj bwe jen kiili naan im ton̦ in al ko ad. Innem ñe kwõj kõmmãlmele am̦ al ilo m̦weo im̦õm̦, enaaj jipañ eok ñan al kõn juon ainikien el̦l̦aaj im kõn aolepen bũruom̦. *​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

19. Ewi wãween an aolep ro ilo eklejia eo maroñ kabuñ ñan Jeova?

¹⁹ Keememej bwe al ej juon iaan wãween ko raorõk ilo ad kabuñ ñan Jeova. Ej juon wãween ñan ad lukkuun kaalikkar bwe jej yokwe Jeova im kam̦m̦oolole kõn aolep men ko ear kõm̦m̦ani ñan kõj. (Riit Aiseia 12:5.) Innem ñe kwõj lañlõñ im al, kwõj bar rõjañ ro jet bwe ren kõm̦m̦ane men in. Aolep ro ilo eklejia eo, ro reddik, ro rerũtto, im ro rekããltok ñan m̦ool eo, remaroñ kabuñ ñan Jeova ilo wãween in. Kõn men in, jab mijak in al jãn bũruom̦. Kate eok ñan pokake naanin kakapilõklõk eo an rijeje sam ke ear ba: “Kom̦win al ñan Jeova,” aet, lañlõñ im al ñane kõn juon ainikien el̦ap im el̦l̦aaj!​—Sam 96:1.