1, 2. Ilo ad jino rũttol̦o̦k ilo tõmak, ta eo jej katak ñan kõm̦m̦ane? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

JEN ba bwe juon armej ej lel̦o̦k juon menin lel̦o̦k ñan juon ajri. Jemãn im jinen ajri eo rej ba ñane, “Kwõn ba kom̦m̦ool.” Ajri eo ej pokake er, ak unin an kõm̦m̦ane men in ej kõnke rej ba bwe en kõm̦m̦ane. Ak ke ej rũttol̦o̦k, ejino mel̦el̦e etke jemãn im jinen rej l̦õmn̦ak bwe eaorõk ñan an kam̦m̦oolole ro jet ñe rej kwal̦o̦k jouj. Ejjabto tokãlik, ej make kam̦m̦oolole ro jet kõnke ear katak bwe eaorõk ñan an kwal̦o̦k kam̦m̦oolol.

² Ãindeinl̦o̦k wõt, ke jaar jino katak kõn m̦ool eo, jaar katak bwe eaorõk ñan ad pokake kien ko an Jeova. Ak ke jej jino rũttol̦o̦k ilo tõmak, ejino l̦apl̦o̦k ad jel̦ã kõn l̦õmn̦ak ko an Jeova, ãinwõt kõn ta ko rem̦m̦an ippãn, ta ko ediki, im ewi wãween an l̦õmn̦ak kõn men ko rej wal̦o̦k ipel̦aakid. Ñe jej kõtl̦o̦k bwe l̦õmn̦ak ko an Jeova ren tõl kõm̦m̦an ko ad im pepe ko jej kõm̦m̦ani, jej kwal̦o̦k bwe jej ukot l̦õmn̦ak ko ad bwe ren ãinwõt l̦õmn̦ak ko an.

3. Etke emaroñ pen ñan ad kõm̦m̦an bwe l̦õmn̦ak ko ad ren ãinwõt bar l̦õmn̦ak ko an Jeova?

³ Meñe jem̦õn̦õn̦õ in katak bwe l̦õmn̦ak ko ad ren ãinwõt l̦õmn̦ak ko an Jeova, ak ejjab aolep iien epidodo ñan kõm̦m̦ane men in. Kõnke jejjab weeppãn, ewõr iien epen ad anõke l̦õmn̦ak ko an Jeova. Ñan waanjoñak, jejel̦ã ewi wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn mourin l̦õñ, arõk m̦weiuk, jerbalin kwal̦o̦k naan, bõk bõtõktõk, im  men ko ãierl̦o̦k wõt. Bõtab, emaroñ pen ad mel̦el̦e kõn l̦õmn̦ak eo an kõn men kein. Innem ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane bwe l̦õmn̦ak ko ad ren ãinwõt l̦õmn̦ak ko an? Im ewi wãween an naaj men in jipañ kõj ñan kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an kiiõ im ilo raan ko repãd im̦aan?

4. Ta mel̦el̦ein an kar Paul ba bwe jen ‘ukot im kõkããl l̦õmn̦ak ko ad’?

⁴ Riit Rom 12:2 (UBS). Ilo eoon in, rijjilõk Paul ej kwal̦o̦k ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe jen maroñ bõk l̦õmn̦ak ko an Jeova. Ear ba bwe jen “jab anõk m̦antin lal̦ in.” Im ãinwõt ad kar etale ilo katak eo l̦o̦k, mel̦el̦ein men in ej bwe jen jum̦aik l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko an lal̦ in. Bõtab, Paul ear bar ba bwe jej aikuj ukot im kõkããl l̦õmn̦ak ko ad. Mel̦el̦ein bwe jej aikuj katak Naanin Anij, mel̦el̦e kõn l̦õmn̦ak ko an, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kaki, im kate kõj ñan bõk l̦õmn̦ak ko an kõn men ko rej wal̦o̦k.

5. Ta mel̦el̦ein katak?

⁵ Katak ejjab mel̦el̦ein riit wõt im kõkal̦l̦eiki uwaak ko ñan kajjitõk ko. Ej kitibuj ad lukkuun l̦õmn̦ak kõn ta eo men ko jej riiti rej katakin kõj kõn Jeova, kõn karõk ko an, im kõn l̦õmn̦ak ko an. Jej aikuj kajjioñ mel̦el̦e etke Jeova ej kakien kõj bwe jen kõm̦m̦ane juon men im dike men eo juon. Jej aikuj bar l̦õmn̦ak kõn ta ko jej aikuj kõm̦m̦an oktak ie ilo mour ko ad im ilo l̦õmn̦ak ko ad. Em̦ool bwe jejjab maroñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn aolep mel̦el̦e ko jej riiti ilo iien eo jej katak. Bõtab, jenaaj lukkuun bõk tokjãn el̦aññe jej jol̦o̦k iien ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko jej riiti, bõlen jemaroñ kõjerbal jimattanin iien eo jej katak ñan kõm̦m̦ane men in.​—Sam 119:97; 1 Ti. 4:15, UBS.

6. Ta eo ej wal̦o̦k ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn Naanin Anij?

⁶ Ewõr juon men ekabwilõñlõñ ej wal̦o̦k ñe jej keini ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn Naanin Anij. Jej kam̦ool ñan kõj make bwe l̦õmn̦ak ko an Jeova rejejjet im jim̦we. Jej jino mel̦el̦e kõn wãween an l̦õmn̦ak, im ejjabto tokãlik jej lukkuun errã ilo l̦õmn̦ak ko an. Ilo wãween in, jej kõkããl l̦õmn̦ak ko ad im jino l̦õmn̦ak ilo juon wãween ekããl. Jidik kõn jidik, jej kõm̦m̦an bwe l̦õmn̦ak ko ad ren ãinwõt l̦õmn̦ak ko an Jeova.

7, 8. (1) Ewi wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn m̦weiuk im jããn? (Lale pija ko ilo jinoin katak in.) (2) El̦aññe wãween ad l̦õmn̦ak kõn m̦weiuk im jããn ej ãinwõt bar l̦õmn̦ak eo an Jeova, innem ta eo enaaj aorõktata ippãd?

⁷ L̦õmn̦ak ko ad rejjab jelõt wõt eñjake ko ad ak rej bar jelõt kõm̦m̦an ko ad. (Mark 7:21-23; Jem. 2:17, UBS) Ñan kameejel̦o̦k wõt men in, em̦m̦an jen etale jet waanjoñak. Juon waanjoñak ej kõn bwebwenato eo kõn iien eo Jesus ear l̦otak. Men in ej kaalikkar wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn m̦weiuk im jããn. Anij make ear kããlõt Josep im Meri bwe ren lale Nejin meñe ear jab lõñ aerro jããn. (Lv. 12:8, UBS; Luk 2:24) Ke Jesus ear l̦otak, Meri ear “kõbabuuki ilo menjer kõnke ejjel̦o̦k jikier ilo im̦õn ruwamãejet.” (Luk 2:7, UBS) El̦aññe Jeova ear kõn̦aan bwe Jesus en l̦otak ilo juon jikin me enaaj kar em̦m̦an kõjeiien ie, Emaroñ kar kõm̦m̦ane men in. Ak ear jab. Kar kõn̦aan eo An ej bwe Jesus en rũttol̦o̦k ilo juon baam̦le me rej likũt aer kabuñ ñan Anij bwe en men eo m̦oktata. Eñin men eo el̦aptata an kar aorõk ippãn Jeova.

⁸ Bwebwenato in kõn iien l̦otak eo an Jesus ej katakin kõj kõn wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn m̦weiuk im jããn. Jet jemãn im jinen ajri ro rekõn̦aan bwe en wõr an ro nejier m̦weiuk ko rem̦m̦antata, meñe men in emaroñ jelõt kõtaan eo an ro nejier ippãn Jeova. Bõtab elukkuun alikkar bwe men eo eaorõktata ippãn Jeova ej kõtaan eo ad ippãn. Wãween am̦ l̦õmn̦ak kõn men in ej ke errã ippãn l̦õmn̦ak eo an Jeova? Ta eo kõm̦m̦an ko am̦ rej kaalikkare?​—Riit Hibru 13:5, UBS.

9, 10. Ewi wãween ad kwal̦o̦k bwe jej bõk l̦õmn̦ak eo an Jeova ñan jab kal̦õkatip ro jet?

 ⁹ Bar juon waanjoñak ej kõn wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn armej eo ej kal̦õkatipi ro jet ak kõm̦m̦an bwe ren buñ jãn tõmak ak bõjrak jãn aer karejar ñane. Jesus ear ba: “Jabdewõt eo enaaj lõkatipe juon iaan rein redik rej lõke Ña, em̦m̦an ñan e ñe rej lukwõj dekã irir el̦ap n̦a ikõnwaan im kõtl̦o̦ke ijo e m̦wilal̦ ilo̦jet.” (Matu 18:6) Naan kein rej lukkuun kaalikkar bwe Jesus edike kal̦õkatipi ro jet. Im jejel̦ã bwe l̦õmn̦ak ko an Jesus rej ãinwõt l̦õmn̦ak ko an Jemãn. Kõn men in, jemaroñ jel̦ã bwe ãindein an bar Jeova eñjake kõn juon eo ejjab kea ñe kõm̦m̦an ko an rej kal̦õkatipi juon iaan ri-kal̦oor ro an Jesus.​—Jon 14:9.

¹⁰ Jej ke bõk l̦õmn̦ak eo an Jeova im Jesus ñan jab kal̦õkatipi ro jet? Ta ko rej kaalikkar ikijjeen kõm̦m̦an ko ad? Ñan waanjoñak, jemaroñ kõn̦aan l̦oore jet kain jitael̦ in nuknuk im wãween tõrreejab ko. Ak ta eo jenaaj kõm̦m̦ane el̦aññe jejel̦ã bwe jitael̦ rot in emaroñ kainepataik jet ilowaan eklejia eo ak kõm̦m̦an bwe en jiktok kõn̦aan ko rettoon ippãn ro jet? Yokwe eo ad ñan ro jeid im jatid enaaj ke kõm̦akũt kõj ñan jab jitael̦ rot in?​—1 Ti. 2:9, 10.

11, 12. Ewi wãween ad naaj kõjparok kõj make el̦aññe jej katak ñan diki men ko Jeova ediki im irooj ioon kõn̦aan ko ad make?

¹¹ Waanjoñak eo kein kajilu: Jeova edike nana. (Ais. 61:8, UBS) Ilo m̦ool, Jeova ejel̦ã bwe jet iien epen ñan ad kõm̦m̦ane men eo ejim̦we kõnke jejjab weeppãn. Ijoke, ekõn̦aan bwe jen anõke wãween an l̦õmn̦ak im kũtõtõkake nana. (Riit Sam 97:10.) El̦aññe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn unin an Jeova dike men ko renana, men in enaaj jipañ kõj ñan bõk ejja l̦õmn̦ak eo wõt an im enaaj kaperan kõj ñan jum̦ae men ko ediki.

¹² Ñe jej katak ñan dike men ko renana, men in enaaj jipañ kõj ñan lo bwe ewõr jet men rebõd meñe Baibõl̦ ejjab kwal̦o̦k kaki. Ñan waanjoñak, ewõr juon kain eb ejino buñbuñl̦o̦k ilo raan kein me juon armej ej jijet im rej tuuj ioon. Jet rej ba bwe ejjab ettoon eb in kõnke rejjab pãd ippãn doon. Kõn men in, rej l̦õmn̦ak bwe rejjab aikuj kõjparok er jãn kain eb rot in. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ak ãindein ke eñjake eo an Jeova kõn men in? Keememej bwe Jeova edike jabdewõt kain men ko renana. Innem jen kattol̦o̦k kõj jãn jabdewõt men enana ilo ad katak ñan irooj ioon kõn̦aan ko ad make im diki men ko Jeova ediki.​—Rom 12:9.

13. Etke jej aikuj l̦õmn̦ak l̦o̦k im̦aan kõn wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn men ko renaaj wal̦o̦k?

¹³ Ñe jej katak, jej aikuj l̦õmn̦ak kõn ewi wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn wãween ko jemaroñ iiooni tokãlik. Ilo wãween in, ñe ewal̦o̦k juon apañ ilo jidimkij, jenaaj pojak im jenaaj jel̦ã ta eo jen kõm̦m̦ane. (JK. 22:3, UBS) Jen lale jet waanjoñak ko rem̦m̦an jãn Baibõl̦.

14. Ta eo jej katak jãn uwaak eo an kar Josep ñan lio pãleen Potipar?

¹⁴ Ke lio pãleen Potipar ear kajjioñ kapo Josep, Josep ear m̦õkaj im jum̦ae menin kapo eo jãne. Alikkar bwe em̦õj an kar Josep kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn l̦õmn̦ak eo an Jeova bwe rippãlele ro rej aikuj tiljek wõt ñan doon. (Riit Jenesis 39:8, 9, UBS.) Josep ear ba ñan lio ippãn Potipar: “Ekõjkan aõ maroñ kõm̦m̦an nana in el̦ap, im jerawiwi n̦ae Anij?” Men in ej kaalikkar bwe Josep ear kõm̦m̦an bwe l̦õmn̦ak ko an ren ãinwõt l̦õmn̦ak ko an  Jeova. Ak kõj? Ta eo kwõnaaj kõm̦m̦ane el̦aññe juon ilo jikin jerbal eo am̦ ej kattoojoj ñan kwe? Ak ta el̦aññe juon ej jilkinwaj juon text ak juon pija ettoon ñan jeel̦boon eo nejũm̦? * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Enaaj pidodol̦o̦k ad tiljek ñan Jeova el̦aññe em̦õj ad kar katak im bõk l̦õmn̦ak eo an kõn men kein im em̦õj ad pepe l̦o̦k im̦aan kõn ta eo jenaaj kõm̦m̦ane.

15. Ewi wãween ad maroñ tiljek wõt ñan Jeova ãinwõt kar ri-Hibru ro jilu?

¹⁵ Bar l̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an ri-Hibru ro jilu etaer, Shadrak, Meshak, im Abednego. Ke Kiiñ Nebukadnezar ear kakien er bwe ren kabuñ ñan ekjab eo ear kõm̦m̦ane, rar jutak pen im jab kõm̦m̦ane men in. Uwaak eo aer me elukkuun kar alikkar ñan kiiñ eo ej kwal̦o̦k bwe em̦õj aer kar l̦õmn̦ak l̦o̦k im̦aan kõn ta eo rej aikuj kõm̦m̦ane bwe ren maroñ tiljek wõt ñan Jeova. (Ex. 20:4, 5; Dan. 3:4-6, 12, 16-18) Ak ta kõn kõj ilo raan kein? Ta eo kwõnaaj kõm̦m̦ane el̦aññe booj eo am̦ ej kajjitõk bwe kwõn lel̦o̦k jããn ñan jipañ juon m̦akũtkũt me ej rejetake kabuñ ko rewaan? Eokwe ijello̦kun am̦ kõttar ñan iien eo men in ej wal̦o̦k, em̦m̦an ñe kwõj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kiiõ kõn ewi wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn men rot kein. Innem tokãlik ñe jej iiooni men kein, enaaj pidodol̦o̦k ñan ad ba ak kõm̦m̦ane men eo ejim̦we, ãinwõt kar ri-Hibru ro jilu.

16. Ñe jelukkuun mel̦el̦e kõn l̦õmn̦ak eo an Jeova, ewi wãween an men in naaj jipañ kõj bwe jen pojak ñe jej del̦o̦ñ ilo aujpitõl̦?

¹⁶ Ñe jej l̦õmn̦ak l̦o̦k im̦aan kõn wãween an Jeova l̦õmn̦ak, men in enaaj bar jipañ kõj ñan tiljek wõt ñane ñe jej del̦o̦ñ ilo aujpitõl̦. Jejel̦ã bwe jej aikuj jutak pen im jab bõk bõtõktõk, meñe ej itok ilo likiio ak ilo jabdewõt iaan m̦õttan ko emãn rel̦l̦ap ilo bõtõktõk. (Jrb. 15:28, 29) Bõtab, ewõr jet kain kõm̦adm̦õd ak m̦wijm̦wij ko me ekitibuj aer kõjerbal men dikdik ko ilo bõtõktõk im kajjojo Kũrjin ej aikuj make kõm̦m̦ane pepe eo an ekkar ñan naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦. Innem, ñããt eo ej iien eo em̦m̦antata ñan ad pepe kõn ta eo jenaaj kõm̦m̦ane? Ej ke ilo iien eo jej del̦o̦ñ aujpitõl̦ im bõlen jelukkuun eñtaan im kiiõ jej aikuj kõm̦m̦ane juon pepe ilo m̦õkaj? Ejjab. Kiiõ ej iien eo em̦m̦antata ñan ad kappukot mel̦el̦e ko ilo bok ko ad, kadedel̦o̦k ad kanne peba eo kõn jab bõk bõtõktõk  me ej kwal̦o̦k kõn kõn̦aan eo ad, im kõnnaan ippãn taktõ eo ad kõn men in. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)

17-19. Etke eaorõk bwe jen katak kiiõ kõn l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn men ko rej wal̦o̦k? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

¹⁷ Ãliktata, l̦õmn̦ak kõn wãween an kar Jesus uwaak ilo m̦õkaj ñan naanin rõjañ eo ejjab em̦m̦an an Piter ke ear ba: “Irooj, Anij en bõbrae men in jãn eok!” Ealikkar bwe Jesus ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ m̦oktal̦o̦k kõn ta eo Anij ear kõn̦aan bwe en kõm̦m̦ane im kõn kanaan ko me rej jitõñl̦o̦k ñan mour im mej eo an ioon lal̦ in. Jel̦ãl̦o̦kjen̦ in ear kapenl̦o̦k pepe eo an ñan tiljek wõt ñan Jeova im aje mour eo an ñan kõj aolep, ãinwõt juon menin katok.​—Riit Matu 16:21-23, UBS.

¹⁸ Rainin, Anij ekõn̦aan bwe jen jem̦jerãik e im kõmaat joñan ad maroñ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. (Matu 6:33; 28:19, 20; Jem. 4:8) Ãinwõt men eo Piter ear kõm̦m̦ane ñan Jesus, jet armej me rej l̦õmn̦ak rej kajjioñ jipañ, remaroñ kajjioñ kareel kõj bwe jen jab kõm̦m̦ane men in. Ñan waanjoñak, ta el̦aññe booj eo am̦ ej lewaj juon jerbal eutiejl̦o̦k im l̦ap on̦ããn bõtab emaroñ kapañ eok jãn am̦ kweilo̦k im kwal̦o̦k naan ippãn eklejia eo? Ak ta el̦aññe kwõj jikuul̦, jen ba bwe rej kããlõt eok ñan etal ñan bar juon jikuul̦ ettol̦o̦k bwe kwõn bõk jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko rel̦l̦apl̦o̦k. Ñe men in ewal̦o̦k, kwõnaaj ke jar, kappukot mel̦el̦e ko jãn bok ko ad, im kõnnaan ippãn baam̦le eo am̦ ak em̦m̦aan ro rej lale eklejia m̦okta jãn am̦ kõm̦m̦ane juon pepe? Em̦m̦anl̦o̦k ñe kwõj katak kiiõ kõn ta l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn men kein im kõm̦m̦an bwe l̦õmn̦ak ko am̦ ren ãinwõt l̦õmn̦ak ko an. Innem, juon iien ñe renaaj lewaj juon jerbal eutiejl̦o̦k ak kããlõt eok ñan etal ñan bar juon jikuul̦, kwõnaaj lo bwe ejjab lukkuun pen ñan jum̦ae men kein. Im kwõnaaj jel̦ã ta eo kwõn kõm̦m̦ane kõnke em̦õj kadede am̦ peek ilo bũruom̦ ñan poub wõt ilo am̦ karejar ñan Jeova.

¹⁹ Kwõmaroñ l̦õmn̦ak kõn mãlejjoñ ko jet me remaroñ wal̦o̦k ilo jidimkij im kõm̦m̦an bwe en pen am̦ tiljek ñan Jeova. Em̦ool bwe jejjab maroñ kõpooj kõj make ñan aolep wãween ko remaroñ wal̦o̦k. Bõtab, el̦aññe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn l̦õmn̦ak eo an Jeova ilo iien eo jej katak ippãd make, enaaj pidodo ad keememej ta ko jaar katak kaki im kõjerbali ñan kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an ilo jabdewõt wãween ko jej iiooni. Innem ñe jej katak, jen etale ewi wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn men ko rej wal̦o̦k im kõm̦m̦an bwe l̦õmn̦ak ko ad ren ãinwõt l̦õmn̦ak ko an. Bareinwõt jen l̦õmn̦ak kõn ewi wãween an naaj men in jipañ kõj ñan kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an kiiõ im ilo ilju im jekl̦aj.

20, 21. (1) Etke jenaaj lo anemkwõj ilo lal̦ eo ekããl? (2) Ewi wãween bwe jen lo wõt lañlõñ kiiõ?

²⁰ Kõj aolep jej kijoororetok lal̦ eo ekããl. Enañin aolep rej reim̦aanl̦o̦k ñan mour indeeo ilo Pedetaij ijin ioon lal̦. Ium̦win tõl eo an Aelõñ eo an Anij, jenaaj anemkwõj jãn men ko rej kõm̦m̦an ad bũrom̦õj im eñtaan me jej iiooni ilo lal̦ in rainin. Im ilo lal̦ eo ekããl, jenaaj bar anemkwõj in kããlõt ta ko jekõn̦aan kõm̦m̦ani im ta ko rem̦m̦an ippãd.

²¹ Bõtab, ejjab mel̦el̦ein men in bwe jenaaj anemkwõj in kõm̦m̦an jabdewõt men jekõn̦aan. Ñe enaaj itok ñan kããlõt ta eo ejim̦we im ebõd, ro ettã bũrueer me renaaj mour ilo lal̦ eo ekããl, renaaj kõm̦m̦an pepe ekkar ñan kien ko an Jeova im l̦õmn̦ak ko an. Im men in enaaj bõktok el̦ap lañlõñ im aenõm̦m̦an. (Sam 37:11) Ak ilo tõre in, jemaroñ lo wõt lañlõñ el̦aññe jej kate kõj ñan kõm̦m̦an bwe l̦õmn̦ak ko ad ren ãinwõt l̦õmn̦ak ko an Jeova.