Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Kajjitõk ko jãn Ro Rej Riit

Kajjitõk ko jãn Ro Rej Riit

Wõn ri-Kõm̦m̦an Em̦m̦an ro me Jesus ear kõnnaan kake er ilo jo̦teen eo m̦okta jãn an mej, im etke kar lel̦o̦k taitõl̦ in ñan er?

Ilo kar jo̦teen eo m̦okta jãn an Jesus mej, ear kajim̦we rijjilõk ro an im ba bwe ren jab kappukot bwe ren utiej ibwiljin rũttõmak ro m̦õttaer. Ear ba ñan er: “Kiiñ ro an ri-aelõñ ko rej irooj ioer; im ro rej irooj ioer likũt etaer ‘ri-kõm̦m̦an em̦m̦an.’ A kom̦ jãmin ãierwõt.”​—Luk 22:25, 26.

Wõn ‘ri-Kõm̦m̦an Em̦m̦an’ ro Jesus ear kõnnaan kake er? Eokwe, ear juon m̦anit an ri-Grik im ri-Rom ro ñan kautiej em̦m̦aan ro reutiej im ri-tõl ro kõn taitõl̦ in, Euergetes ak ri-Kõm̦m̦an Em̦m̦an. Im ej alikkar men in ilo jeje im jiña ko ioon dekã ko, ilo jããn ko, im ilo bok ko. Kar kõm̦m̦ane men in ñan kaalikkar bwe em̦m̦aan rein rar kõm̦m̦ani jet jerbal ko rem̦m̦an ñan armej ro.

Elõñ kiiñ ro rar bõk taitõl̦ in, ri-Kõm̦m̦an Em̦m̦an. Jet iaan rein rar ri-tõl ro an Ijipt etaer Ptolemy III Euergetes (eo ear kiiñ iturinl̦o̦k iiõ ko 247-222, m̦okta jãn Christ) im Ptolemy VIII Euergetes II (eo ear bar kiiñ iturinl̦o̦k iiõ ko 147-117, m̦okta jãn Christ). Ewõr bar jet iaan ri-tõl ro an Rom rar bõk taitõl̦ in, ãinwõt Julius Caesar (eo ear kiiñ ilo iiõ ko 48-44, m̦okta jãn Christ) im Augustus (eo ear kiiñ jãn iiõ eo 31, m̦okta jãn Christ ñan iiõ eo 14, ãlikin Christ). Im bareinwõt Herod eo El̦ap me ear kiiñ in Judia, ear bõk taitõl̦ in. Ikijjeen Herod, remaroñ kar kautieje kõn taitõl̦ in ilo iien eo ear bõktok wiit jãn aelõñ ko jet ñan jipañ armej ro an ke rar pãd ilo ñũta im ke ear jipañl̦o̦k ro rejeram̦õl im lel̦o̦k aer nuknuk.

Ekkar ñan juon em̦m̦aan in Germany me etijem̦l̦o̦k kõn kobban Baibõl̦ im etan in Adolf Deissmann, ear ba bwe el̦ap an kar ri-jem̦aan ro kõjerbale taitõl̦ in, ri-Kõm̦m̦an Em̦m̦an. Joñan, ear ba bwe el̦aññe jenaaj kajjioñ pukot jeje ko me rej kwal̦o̦k kõn taitõl̦ in, enaaj m̦õkaj ad lo elõñl̦o̦k jãn 100 alen aer kar kõjerbale.

Ak kiiõ, ta mel̦el̦ein an kar Jesus jiroñ ri-kal̦oor ro an im ba: “A kom̦ jãmin ãierwõt”? Jesus ej ke ba bwe ren jab itoklimo in jipañl̦o̦k armej ro kõn aikuj ko aer? Ejjab ñan jidik. Men eo el̦ap an kar Jesus inepata kake ej kõn aer kõn̦aan kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an im jouj ñan ro jet kõn un ko rebõd.

Ilo raan ko an Jesus, ro rem̦weiie rar kõttõpar bwe en em̦m̦an etaer ippãn armej ilo aer kar jipañl̦o̦k tieta ko im iukkure ko rebuñbuñ me rej ire, jerbalin ekkal tampel̦ im jikin kakkije ko raiboojoj, im rejetake m̦akũtkũt ko ãierl̦o̦k wõt. Ijoke, unin aer kar kõm̦m̦ani men kein ej bwe armej ro ren nõbar er, bwe ren buñbuñ, im bwe ren bouti (vote) er. Ekkar ñan juon bok ej ba: “Meñe ewõr ro me em̦ool aer kar kõn̦aan jipañl̦o̦k m̦akũtkũt kein, ak ekkã wõt an kar ro jet kõm̦m̦ani bwe armej ro ren kããlõt er.” Kõn an kar armej ro kõn̦aan kõttõpar im̦aan im l̦õmn̦ak wõt kõn tokjãn ko ñan er make, Jesus ear rõjañ ri-kal̦oor ro an bwe ren jab ãinwõt er.

Jet iiõ tokãlik, rijjilõk Paul ear bar kwal̦o̦k kõn ejja men in wõt im aorõkin ad kwal̦o̦k jouj im jipañ ro jet kõn un ko rejim̦we. Ear jeje ñan rũttõmak ro m̦õttan ilo Korint im ba: “Jabdewõt armej ãinwõt ear pepe ilo bũruon, ãindein en lel̦o̦k, jab ilo bũrom̦õj ak kõn an aikuj kõm̦m̦ane, bwe Anij ej yokwe eo em̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k.”​—2 Ko. 9:7.