1, 2. (1) Ewi wãween an kar jino wal̦o̦k karõk eo kõn m̦are im pãlele? (2) Ta eo em̦m̦aan im kõrã eo m̦oktata remaroñ kar kile kõn mour in m̦are eo aerro? (Lale pija eo itulõñ.)

 M̦ARE ej juon iaan pepe ko elõñ armej rej kõm̦m̦ani ilo mour ko aer. Ñe jenaaj etale jinoin im unin an kar Anij kõm̦m̦ane karõk eo kõn m̦are im pãlele, men in emaroñ jipañ kõj ñan bõk l̦õmn̦ak eo ejim̦we kõn mour in m̦are. Bareinwõt, emaroñ jipañ kõj bwe en l̦apl̦o̦k ad lo m̦õn̦õn̦õ ilo mour in m̦are eo ad. Ãlikin an kar Anij kõm̦anm̦an Adam, em̦m̦aan eo m̦oktata, ear lel̦o̦k ñane jerbal eo ñan n̦aetan menninmour ko. Bõtab ilo iien in ear “ejjel̦o̦k rejetan” Adam. Kõn men in, Anij ear kõm̦m̦an bwe Adam en ettoñ im ear bõk juon di jãn katin im kõjerbale ñan kõm̦m̦ane juon kõrã jãne. Innem ear ãñinl̦o̦k kõrã eo ñan ippãn Adam. (Riit Jenesis 2:20-24.) Ealikkar bwe karõk eo kõn m̦are im pãlele ej juon karõk jãn Anij.

² Jijej ear ãliji naan ko an Jeova ke ear ba: “Juon m̦aan enaaj em̦m̦akũt jãn jemãn im jinen im kobal̦o̦k ippãn lio pãleen, im armej rein ruo renaaj erom juon wõt.” (Matu 19:4, 5, UBS) Kõnke Anij ear bõk juon di jãn katin Adam ñan kõm̦anm̦an kõrã eo  m̦oktata, ejjel̦o̦k pere bwe erro maroñ kar kile bwe erro ej juon wõt ilo mour in m̦are eo aerro. Ear ejjel̦o̦k jabdewõt karõk kõn jepel im ear ejjel̦o̦k jabdewõt karõk ej kõmaroñ an juon lõñl̦o̦k jãn juon pãleen.

3. Ta un eo eaorõk unin an Anij kar kõm̦m̦ane karõk eo kõn m̦are im pãlele?

³ Adam ear kanooj m̦õn̦õn̦õ kõn kõrã eo ippãn, eo im tokãlik ear n̦aetan Iv. Kõnke kar kõm̦anm̦an Iv bwe en rejetan Adam, enaaj kar “rijjipañ” ñane. Ilo aerro kajejjet eddo ko aerro ñan doon, men in enaaj kar kõm̦m̦an bwe erro en jim̦or m̦õn̦õn̦õ kajjojo raan. (Jenesis 2:18) Juon un eaorõk unin an kar Anij kõm̦m̦ane karõk eo kõn m̦are im pãlele ej bwe en maroñ lõñl̦o̦k armej ijin ioon lal̦. (Jenesis 1:28) Ajri ro renaaj kar rũttol̦o̦k im tokãlik m̦are im lõñ aer baam̦le. Meñe rej yokwe jemãer im jineer, ak renaaj kar aikuj em̦m̦akũt im koba ippãn eo pãleer. Armej ro renaaj kar tũm̦oon̦ im orl̦o̦k m̦ae iien eo ebwe joñan armej ro ijin ioon lal̦, im kõm̦m̦an bwe aolepen lal̦ in en juon pedetaij.

4. Ta eo ear wal̦o̦k ñan pãd eo an Adam im Iv?

⁴ Ear jino wal̦o̦k apañ ko ilo pãd eo an Adam im Iv ke erro kar jim̦or kããlõt ñan jab pokake Jeova. Setan, “jedpãnit eo ilo raan ko etto,” ear m̦on̦e Iv ilo an kar ba bwe ñe enaaj m̦õñã jãn leen “wõjke in jel̦ã em̦m̦an im nana,” enaaj wõr ippãn maroñ eo ñan peek ta eo em̦m̦an im ta eo enana. Meñe Adam ear bõran baam̦le eo, ak Iv ear jab kõttãiki ilo an kõnnaan m̦okta ippãn kõn men in. Im ijello̦kun an Adam pokake Anij, ear bõk leen wõjke eo Iv ear lel̦o̦k ñane im kañe.​—Revelesõn 12:9, UBS; Jenesis 2:9, 16, 17; 3:1-6.

5. Ta eo jemaroñ katak jãn wãween an kar Adam im Iv uwaak ñan Jeova?

⁵ Ke Anij ear bõkm̦aantak men in ear wal̦o̦k, Adam ear n̦aruon kõrã eo pãleen. Ear ba: “Kõrã eo Kwaar letok bwe en pãd ippa, ear letok ñan eõ jãn wõjke eo, im iar m̦õñã.” Iv ear n̦aruon jedpãnit eo ilo an ba bwe ear m̦on̦e. (Jenesis 3:12, 13) Uwaak kein aerro rar kaalikkar aerro kõm̦m̦an jekpen! Bõtab, ejjel̦o̦k tokjãn aerro kar kõm̦m̦an jekpen. Kõnke erro kar jab pokake, Jeova ear watõk erro ãinwõt rijum̦ae. Jej aikuj lukkuun kõjparok bwe jen jab l̦oore joñak in aerro! Bwe en em̦m̦an im lem̦õn̦õn̦õ pãd eo an rippãlele ro, kajjojo iaaer ej aikuj pokake Jeova im jab kõm̦m̦an jekpen kõn kõm̦m̦an ko aer.

6. Enaaj kar ewi wãween am̦ kõmel̦el̦eik eoon eo ilo Jenesis 3:15?

⁶ Meñe Setan ear lo tõprak ilo an kapoik Adam im Iv, bõtab Jeova ear lel̦o̦k juon kõjatdikdik ñan armej ro ke ear kwal̦o̦k kanaan eo jinointata ilo Baibõl̦. (Riit Jenesis 3:15.) Kanaan in ej kaalikkar bwe ineen “kõrã eo” enaaj ko̦kkure rijum̦ae eo Setan. Kanaan in ej jipañ kõj ñan mel̦el̦e bwe Jeova ej watõk m̦õttan doulul eo an ilañ me ej kitibuj aolep enjel̦ ro retiljek ãinwõt kõrã eo pãleen. Tokãlik, Jeje ko rar kaalikkar bwe enaaj wõr juon jãn doulul in ilañ me Anij enaaj jilkintok ñan “ko̦kkure” Tepil̦ eo im kõpel̦l̦o̦k juon ial̦ ñan an ro rem̦m̦an bõk jeraam̦m̦an eo Adam im Iv rar luuji. Renaaj maroñ bõk jeraam̦m̦an eo ñan mour indeeo ijin ioon lal̦ ãinwõt an Jeova kar kõn̦aan jãn jinoin.​—Jon 3:16.

7. (1) Ta eo ear wal̦o̦k jãn iien eo Adam im Iv rar jab pokake Anij? (2) Ekkar ñan Baibõl̦, ewi wãween an l̦eo im lio aikuj kõm̦m̦an ñan doon?

⁷ Kõnke Adam im Iv rar jab pokake Anij, men in ear jelõt pãd eo aerro ekoba aolep rippãlele ro ãlikier. Ñan waanjoñak, Iv im aolep kõrã ro renaaj kar eñtaan ilo aer keotak ajri ro nejier. Kõrã ro renaaj kar kõn̦aan bwe l̦õm̦aro pãleer ren yokwe im kaorõk er, bõtab l̦õm̦aro renaaj kar irooj ioer. Joñan renaaj kar lukkuun lãj ñan er ãinwõt ad loe an wal̦o̦k ippãn elõñ rippãlele ro ilo raan kein. (Jenesis 3:16, UBS) Bõtab, Baibõl̦ ej kaalikkar bwe l̦õm̦aro rej aikuj kwal̦o̦k yokwe im jouj  ilo wãween aer tõl baam̦le eo aer. Bareinwõt, lim̦aro rej aikuj kõttãik er ñan l̦õm̦aro pãleer. (Epesõs 5:33) Ñe rippãlele ro rej karejar ippãn doon ilo aer l̦oore kien ko an Anij, enaaj dikl̦o̦k ak jako elõñ iaan apañ im inepata ko aerro.

8. Ewi wãween kar mour in pãlele jãn iien ko an Adam l̦o̦k ñan iien ko an Noa?

⁸ M̦okta jãn an kar Adam im Iv mej, ear wõr nejierro. (Jenesis 5:4) Rũttotata eo nejierro etan Kein, ear pãleek juon iaan jiroñ ro nukũn. Tokãlik, Lemek, eo ear itok jãn baam̦le eo an Kein, ear em̦m̦aan eo m̦oktata me Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe ear wõr ruo pãleen kõrã. (Jenesis 4:17, 19) Ilo epepen ko jãn iien ko an Adam l̦o̦k ñan iien ko an Noa, jejjo wõt rar kabuñ ñan Jeova. Jet iaan rein kar Ebel, Inok, kab Noa im baam̦le eo an. Ilo raan ko an Noa, Baibõl̦ ej ba bwe “l̦õm̦aro nejin Anij rar lo kõrã ro nejin armej bwe redeo̦, im rar bõk lim̦aro pãleer jabdewõt eo im rar kããlõte.” Kõnke enjel̦ ro rar ukot m̦õraer bwe ren ãinwõt armej im pãleek kõrã ro ijin ioon lal̦, ajri ro nejier rar lukkuun lãj im ineea. Bareinwõt, ear ‘l̦ap an armej ro nana, im l̦õmn̦ak ko otemjej ilo bũrueer rar nana wõt aolep iien.’​—Jenesis 6:1-5.

9. Ta eo Jeova ear kõm̦m̦ane ñan armej ro renana ilo raan ko an Noa, im ta eo jej katak jãn men ko rar wal̦o̦k ilo kar tõre eo?

⁹ Jeova ear bõktok Ibwijleplep eo ilo raan ko an Noa ñan ko̦kkure ro renana. M̦okta jãn kar Ibwijleplep eo, armej ro rar m̦ad kõn men ko rar kõm̦m̦ani ilo mour ko aer kajjojo raan, ekoba mour in pãlele. Joñan aer m̦ad kõn men kein, rar jab roñjake Noa ke ear kwal̦o̦k ñan er bwe m̦õttan jidik Anij enaaj ko̦kkure ro renana. (2 Piter 2:5) Jijej ear keidi tõre ko an Noa ñan tõre kein ad. (Riit Matu 24:37-39.) Ilo raan kein, elõñ armej rejjab m̦õn̦õn̦õ in roñjake ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo an Anij me jej kwal̦o̦k kake ipel̦aakin lal̦ in m̦okta jãn an itok jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in. Meñe ejjab nana ñan m̦are im neji, bõtab jen jab kõtl̦o̦k bwe men kein ren kõm̦ad kõj jãn ad ekkõl im pojak wõt ñan raan eo an Jeova.

10. (1) Ta m̦anit ko armej ro ilo elõñ aelõñ ko rar kõm̦m̦ani me rar jab watõk bwe rebõd? (2) Ewi wãween an kar Ebream im Sera likũt juon joñak em̦m̦an ilo mour in pãlele eo aerro?

¹⁰ Ilo kar tõre ko an Noa, ear wõr jet me ear lõñl̦o̦k jãn juon pãleer. Meñe ãindein, ak kar juon wõt pãleen Noa im bar l̦õm̦aro jilu nejin. Ilo elõñ aelõñ ko, armej ro ie rar l̦õñ im rar jab watõk bwe men in ebõd, joñan men in ear m̦õttan m̦anit ko rar kõm̦m̦ani ilo aer kabuñ. Ke Ebream im kõrã eo ippãn, Sera, rar pokake Anij im em̦m̦akũtl̦o̦k ñan Kenan, armej ro ilo ãneo rar kõm̦m̦ani m̦anit ko rettoon me rar kwal̦o̦k aer jab kautiej karõk eo kõn pãlele. Kõn men in, Jeova ear ba bwe enaaj ko̦kkure Sodom im Gomorra kõnke armej ro ie rar kõm̦m̦ani m̦anit ko rekajjõjõ im rar kõtl̦o̦k an men kein wõnm̦aanl̦o̦k. Bõtab, ear em̦m̦an wãween an Ebream tõl baam̦le eo an, im Sera ear likũt juon joñak em̦m̦an ilo an kar kõttãiki ñane. (Riit 1 Piter 3:3-6.) Bareinwõt, Ebream ear kõm̦m̦an karõk bwe Aisak, l̦eo nejin, en pãleek juon eo ej kabuñ ñan Jeova. Jekob, l̦eo nejin Aisak, ear bareinwõt bõk ejja l̦õmn̦ak in an Ebream. Tokãlik, l̦adik ro nejin Jekob rar ro jim̦m̦aan bwij ko 12 an Israel.

11. Ewi wãween an kar Kien Moses kõjparok RiIsrael ro?

¹¹ Tokãlik, Jeova ear kõm̦m̦ane juon bujen jem̦jerã ippãn ro ineen Jekob (Israel). Ikijjeen Kien Moses, Jeova ear lel̦o̦k naanin tõl ko rar jipañ er ilo mour in pãlele, ekoba m̦anit eo ñan bõk elõñl̦o̦k jãn juon pãleer. Kien in ear kõjparok jem̦jerã eo an RiIsrael ro ippãn Jeova kõnke ear kamoik aer pãlele ippãn  armej ro rar kabuñ ñan anij ko jet. (Riit Duteronomi 7:3, 4.) Ñe rippãlele ro rej iioon apañ ilo pãd eo aer, ekkã an kar rũtõl ro jipañ rippãlele rein. Rar jipañ er ñe juon iaaer ear jab tiljek, ear ebbanban, ak ear l̦õmn̦ak nanaik eo pãleen. Meñe rippãlele ro remaroñ kããlõt ñan jepel, bõtab ear wõr kien ko kõn jepel. Juon em̦m̦aan ear maroñ jepel jãn lio pãleen ñe ewõr juon men “ejekkar” ej loe ippãn. (Duteronomi 24:1) Meñe ear jab alikkar ta men eo “ejekkar” kien in ear kõnono kake, ak ear alikkar bwe ejjab kõnono kõn bõd dikdik ko juon armej ej kõm̦m̦ani.​—Livitikõs 19:18.

12, 13. (1) Ewi wãween an kar em̦m̦aan ro kõm̦m̦an ñan lim̦aro pãleer ilo raan ko an Malakai? (2) Ilo raan kein, ta ko renaaj wal̦o̦k ñe juon eo em̦õj an peptaij ej l̦õñ im bõk pãleen bar juon?

¹² Ilo raan ko an rũkanaan Malakai, elõñ iaan em̦m̦aan ro ilo Israel rar jab m̦ool ñan lim̦aro pãleer. Ewi wãween? Rar kõm̦m̦an elõñ kain jekpen ko bwe ren maroñ jepel jãn er. Meñe rar pãleek lim̦aro pãleer jãn ke rar likao, ak rar jol̦o̦k er bwe ren maroñ pãleek jiroñ ro ak kõrã ro rar kabuñ ñan anij ko jet. Ke Jijej ear pãd ijin ioon lal̦, em̦m̦aan ro ilo tõre ko an rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aer jepel jãn lim̦aro pãleer “kõn jabdewõt un ko.” (Matu 19:3, UBS) Bõtab, Jeova Anij ear lukkuun dike an armej ro jepel kõn un rot kein.​—Riit Malakai 2:13-16, UBS.

¹³ Ilo raan kein, armej ro an Jeova rejjab kõtl̦o̦k bwe men in en wal̦o̦k ilo eklejia eo. Jet iien men in ej wal̦o̦k, bõtab ejeja. Ak ta el̦aññe juon eo ewõr pãleen im em̦õj an peptaij ej l̦õñ im kõm̦m̦an an peba in jepel bwe en maroñ m̦areik bar juon? El̦aññe armej in ear jab ukel̦o̦k im ajl̦o̦k kõn bõd in ear kõm̦m̦ane, enaaj aikuj bukwel̦o̦k ñan kõjparok bwe en erreo wõt eklejia eo. (1 Korint 5:11-13, UBS) M̦okta jãn an armej in maroñ bar jepl̦aak ñan eklejia eo, enaaj aikuj kam̦ool bwe ‘em̦õj an oktak jãn jerawiwi ko an.’ (Luk 3:8, UBS; 2 Korint 2:5-10, UBS) Ejjel̦o̦k juon kien ej kaalikkar ewi aetokin an armej eo aikuj bukwel̦o̦k m̦okta jãn an maroñ bar jepl̦aak. Emaroñ bõk juon iien aetok, bõlen juon iiõ ak l̦apl̦o̦k, bwe armej in en maroñ kam̦ool bwe ear lukkuun ukel̦o̦k jãn jerawiwi eo an. Meñe armej in enaaj bar jepl̦aak, ak enaaj aikuj “jutak im̦aan tũroon in ekajet an Anij” bwe en lale el̦aññe ear m̦oolin ukel̦o̦k ke ak jaab.​—Rom 14:10-12; lale Naan in Keeañ eo ilo kajin Pãlle an Nobõm̦ba 15, 1979, peij 31-32.

14. Taunin kar Kien Moses?

¹⁴ Kien Moses ear tõl RiIsrael ro ilo men ko rar kõm̦m̦ani ium̦win elõñl̦o̦k jãn 1,500 iiõ ko. Kien in ear jipañ armej ro an Anij bwe ren l̦oori naanin kakapilõk ko an Anij ñe rej kõm̦adm̦õdi apañ ko rej iiooni ekoba apañ ko ilo baam̦le ko aer. Bareinwõt, Kien in ear jerbal ãinwõt juon rũlale me ear tõl RiIsrael ro ñan Messaia eo. (Galetia 3:23, 24, UBS) Kõnke mej eo an Jijej ear kõjem̦l̦o̦k Kien Moses, Anij ear jino juon bujen ak karõk ekããl. (Hibru 8:6) Ium̦win karõk in ekããl, ear jako an mãlim an armej ro kõm̦m̦ani jet iaan men ko rekõn kõm̦m̦ani ium̦win Kien Moses.

15. (1) Ta karõk eo kõn m̦are im pãlele Kũrjin ro rej aikuj l̦oore? (2) Ta ko juon Kũrjin ej aikuj l̦õmn̦ak kaki ñe ej l̦õmn̦ak in jepel?

¹⁵ Ke Jijej ear uwaake kajjitõk eo an kar jet iaan Parisi ro, ear ba bwe meñe Kien Moses ear kamãlim an juon jepel jãn eo pãleen, ak karõk in ear jab pãd jãn kar jinoin. (Matu 19:6-8) Kõn men in, Jijej ear kaalikkar bwe Kũrjin ro renaaj kar l̦oore karõk eo Anij ear kõm̦m̦ane ilo jikin kallib in Iden kõn m̦are im pãlele. (1 Timote 3:2, 12, UBS) Kõnke l̦eo im lio rej “juon wõt,” mel̦el̦ein bwe erro naaj tiljek wõt ñan doon, im kal̦apl̦o̦k aerro epaake doon ilo aerro kõkajoor yokwe eo aerro ñan Anij im ñan doon. Ñe rippãlele ro rej jepel  meñe juon iaaerro ar jab l̦õñ, mel̦el̦ein bwe rejjab maroñ m̦areik bar juon ãlikin aer kõm̦m̦an peba in jepel. (Matu 19:9) El̦aññe juon ej l̦õñ im tokãlik ej ajl̦o̦k im m̦oolin ukel̦o̦k jãn bõd eo an, eo pãleen me ejjel̦o̦k ruon emaroñ kããlõt ñan jol̦o̦k an bõd. Rũkanaan Hoseia ear bar kõm̦m̦ane men in ke Gomer ear ellolo jãne. Ilo ejja wãween in wõt, Jeova ear kwal̦o̦k tũriam̦o ñan RiIsrael ro ke rar ukel̦o̦k im bar ro̦o̦l ñane ãlikin aer kar kabuñ ñan anij ko jet. (Hoseia 3:1-5) Bareinwõt ñe juon rippãlele ejel̦ã bwe eo pãleen ear l̦õñ ak ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im babu ak pãd ippãn, men in ej kaalikkar bwe em̦õj an jol̦o̦k an eo pãleen bõd. Kõn men in, ejjel̦o̦k kiiõ pedpedin an maroñ jepel jãne.

16. Ta eo Jijej ear ba kõn jab pãlele?

¹⁶ Ãlikin an kar Jijej kaalikkar bwe rippãlele ro ilo eklejia eo an Kũrjin ro rejjab jepel m̦ae iien juon iaaer ej l̦õñ, ear kiiõ kõnono kõn ro remaroñ m̦õn̦õn̦õ wõt ilo aer jab pãlele. Ear ba: “Eo emaroñe katak in en bõke.” (Matu 19:10-12, UBS) Elõñ em̦õj aer kããlõt ñan jab pãlele bwe ren maroñ kõjerbal aolepen maroñ im iien ko aer ñan karejar ñan Jeova. Jej kam̦m̦oolol im nõbar rein kõn pepe in aer.

17. Ta ko remaroñ jipañ juon Kũrjin ñan pepe im lale el̦aññe ekkar bwe en m̦are?

¹⁷ Bwe juon en maroñ jel̦ã el̦aññe ej aikuj m̦are ke ak jaab, em̦m̦an ñe ej etale e make im lale el̦aññe emaroñ m̦õn̦õn̦õ wõt ilo an jab pãlele. Rijjilõk Paul ear kwal̦o̦k bwe em̦m̦anl̦o̦k ñe juon ej kããlõt ñan jab pãlele. Meñe ãindein ak ear ba: “Kõn an l̦ap l̦õñ, em̦m̦aan otemjej en wõr pãleer, kab kõrã otemjej en wõr pãleer.” Bareinwõt, Paul ear ba: “El̦aññe kom̦ij jab maroñ kaarmejjete m̦õm̦ ko ami, kom̦win pãlele bwe em̦m̦anl̦o̦k pãlele jãn ami urur kõn kõn̦aan enana.” Jejel̦ã bwe ñe juon ej m̦are, men in emaroñ kõjparoke jãn an l̦õñ ak kõm̦m̦ani m̦anit ko rejekkar ñan m̦õttan ko ilo ãnbwinnin kõn an kajoor kõn̦aan eo an ñan pãlele. (1 Korint 7:2, 9, UBS; 1 Timote 4:1-3, UBS) Bõtab, Paul ear kaalikkar bwe ñe juon ej l̦õmn̦ak in pãlele, ej aikuj bar l̦õmn̦ak kõn joñan iiõ eo an. Ear ba: “Ak el̦aññe jabdewõt ej l̦õmn̦ak bwe ejjab maroñ dãpij an kõn̦aan pãlele, ñe em̦õj an l̦e jãn iien em̦m̦an ded, im men in em̦m̦an wõt, en kõm̦m̦ane men eo ekõn̦aan; ejjel̦o̦k jerawiwi ilo men in. Kõtl̦o̦k bwe ren m̦are.” (1 Korint 7:36, NW) Meñe ãindein, ak juon ejjab aikuj m̦õkaj im m̦are kõn wõt an kajoor kõn̦aan eo an ñan pãlele. Men in emaroñ wal̦o̦k ilo iien eo ej jo̦dikdik wõt. Bõlen ilo iien in ejjañin pojak ñan an bõk eddo ko enaaj aikuj kõm̦m̦ani ñe enaaj m̦are im wõr an baam̦le.

18, 19. (1) M̦okta jãn an juon em̦m̦aan im juon kõrã ilo doulul in m̦are, ej aikuj ewi wãween jem̦jerã eo aer ippãn Jeova im joñan yokwe eo aerro ñan doon? (2) Ta eo jenaaj etale ilo katak in tok juon?

¹⁸ Ñe juon em̦m̦aan im juon kõrã ilo doulul in rej l̦õmn̦ak in m̦are, erro jim̦or ej aikuj m̦õj aer wũjlepl̦o̦k mour ko aer ñan Jeova im rej aikuj yokwe e kõn aolepen bũrueer. Rej aikuj bareinwõt lukkuun yokwe doon. Joñan aerro yokwe doon, men in ej kõm̦akũt erro ñan pepe in m̦are. Ejjel̦o̦k pere bwe elõñ jeraam̦m̦an ko renaaj loi kõn aerro l̦oor naanin kakapilõk eo ñan m̦are “ilo Irooj wõt.” (1 Korint 7:39) Ãlikin aerro m̦are, erro jim̦or naaj kile bwe naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ rej naanin kakapilõk ko rem̦m̦antata ñan kõm̦m̦an bwe pãd eo aer en em̦m̦an im lem̦õn̦õn̦õ wõt.

¹⁹ Katak in tok juon enaaj kwal̦o̦k jet mel̦el̦e ko jãn Baibõl̦ me remaroñ jipañ ro em̦õj aer m̦are kõn apañ ko rej iiooni ilo aer mour ibwiljin armej ro ilo ‘raan kein ãliktata’ me enana kõm̦m̦an ko aer im rejjab kate er bwe en em̦m̦an wõt pãd ko aer. (2 Timote 3:1-5) Em̦õj an Jeova letok naanin tõl ko jej aikuji ikijjeen Baibõl̦ ñan jipañ kõj bwe en em̦m̦an im lem̦õn̦õn̦õ wõt pãd eo ad ilo ad kate wõt kõj ñan etetal ilo ial̦ eo ej tõll̦o̦k ñan mour indeeo.​—Matu 7:13, 14.