1. Meñe ekkã an ro rej m̦are m̦õn̦õn̦õ ilo raan in m̦are eo aer, ta eo rej kõtmãne bwe enaaj wal̦o̦k? (Lale pija eo itulõñ.)

 ÑE JUON jiroñ ej wõnm̦aanl̦o̦k im jutak iturin likao eo ej m̦areiki ilo raan eo erro ej m̦are, jejjab maroñ kõmel̦el̦eik joñan aerro m̦õn̦õn̦õ. Ke erro kar teit im kal̦apl̦o̦k aerro jel̦ã kajjien doon, ear l̦apl̦o̦k aerro yokwe doon. Joñan aerro yokwe doon, rar pojak in m̦are im kallim̦ur ñan doon bwe erro naaj tiljek im m̦ool wõt ñan doon. Jejel̦ã bwe erro naaj aikuj kõm̦m̦an oktak ko ilo aerro naaj mour ippãn doon ãinwõt juon baam̦le. Bõtab, Naanin Anij ej letok naanin kakapilõk ko rem̦m̦antata ñan aolep ro rej m̦are kõnke Eo ear ejaake mour in m̦are ekõn̦aan bwe en em̦m̦an im lem̦õn̦õn̦õ pãd eo an rippãlele ro. (Jabõn Kõnnaan 18:22) Meñe ãindein, ak Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe ro rej m̦are rej iioon “inepata ko” kõnke kõj aolep jejjab weeppãn. (1 Korint 7:28, UBS) Ak ewi wãween an rippãlele ro maroñ kõm̦m̦an bwe en jab lukkuun l̦ap inepata im apañ ko rej iiooni? Im ta eo enaaj jipañ Kũrjin ro bwe en em̦m̦an im lem̦õn̦õn̦õ pãd eo aer?

2. Kain yokwe rot ko rippãlele ro rej aikuj kwal̦o̦k ñan doon?

² Baibõl̦ ej kaalikkar joñan aorõkin yokwe. Rippãlele ro rej aikuj kwal̦o̦k aer yokwe doon ãinwõt aer yokwe ro m̦õttaer (kajin Grik, phi·liʹa).  Rej aikuj bar kwal̦o̦k kain yokwe rot eo ej wal̦o̦k ikõtaan wõt rippãlele ro ñan doon (eʹros). Im rej aikuj kwal̦o̦k kain yokwe rot eo rej kwal̦o̦k ñan baam̦le ko aer (stor·geʹ) kõnke men in enaaj l̦ap an aorõk ilo iien eo ej wõr nejierro ajri. Bõtab, el̦aññe erro ej kwal̦o̦k yokwe eo itok jãn aerro l̦oor naanin kakapilõk ko an Anij (a·gaʹpe), men in enaaj l̦ap an jipañ erro bwe en em̦m̦an wõt pãd eo aerro. Rijjilõk Paul ear kwal̦o̦k kõn men in ilo an ba: “Jabdewõt iaami en yokwe lio pãleen im ãinwõt e, im bareinwõt lio en kautiej l̦eo pãleen.”—Epesõs 5:33.

3. Ej aikuj ewi joñan yokwe eo an rippãlele ro ñan doon?

³ Paul ear ba: “L̦õm̦aro, kom̦win yokwe lim̦aro pãleemi ãinwõt an Kũraij yokwe eklejia im kar lel̦o̦k an mour kõn e.” (Epesõs 5:25, UBS) Kũrjin ro rej l̦oore joñak in an Jijej ilo aer yokwe doon ãinwõt an Jijej yokwe er. (Riit Jon 13:34, 35; 15:12, 13.) Kõn men in, rippãlele ro rej karejar ñan Jeova rej aikuj lukkuun yokwe doon. Joñan yokwe eo aerro ñan doon ej aikuj kõm̦akũt erro ñan m̦õn̦õn̦õ in mej kõn doon. Bõtab, ñe ej wal̦o̦k apañ ko ikõtaerro, bõlen remaroñ jab l̦õmn̦ak bwe el̦ap aerro yokwe doon. Meñe ãindein, ak ñe rej kwal̦o̦k yokwe eo me ej itok jãn aer l̦oore naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦, men in emaroñ jipañ er. Baibõl̦ ej ba bwe yokwe rot in “ejaje ebbeer, eban jako an tõmak im an kõjatdikdik im an kijenmej” im bwe “yokwe ej pãd indeeo.” (1 Korint 13:7, 8, UBS) El̦aññe rippãlele ro rej keememej wõt kallim̦ur eo aerro ñan yokwe im m̦ool wõt ñan doon, men in enaaj jipañ er bwe ren jel̦ã jerbal im karejar ippãn doon ilo aerro l̦oore naanin kakapilõk ko an Jeova ñan kõm̦adm̦õdi jabdewõt apañ ko rej wal̦o̦k.

4, 5. (1) Ta eddo eo an l̦eo ãinwõt juon bõran baam̦le? (2) Ej aikuj ewi wãween an lio watõk karõk eo kõn eo ej bõran baam̦le? (3) Ta oktak ko ruo rippãlele rar aikuj katak kilen kõm̦m̦ani?

⁴ Paul ear kwal̦o̦k kõn eddo ko an lio im l̦eo ñan doon ke ear ba: “Kõrã ro, kom̦win kõttãik kom̦ ñan l̦õm̦aro pãleemi, ãinwõt ñan Irooj. Bwe l̦eo e bõran lio pãleen, ãinwõt Kũraij e bõran eklejia.” (Epesõs 5:22, 23) Bõtab ejjab mel̦el̦ein bwe l̦eo em̦m̦anl̦o̦k jãn lio. Unin karõk in ej ñan jipañ lio kajejjet eddo eo Anij ear lel̦o̦k ñan kõrã ro ke ear ba: “Ejjab em̦m̦an bwe armej eo en make iaan; Inaaj kõm̦m̦an juon rijjipañ me ekkar ñane.” (Jenesis 2:18) Ãinwõt an Kũraij, eo ej “bõran eklejia” kwal̦o̦k yokwe, juon em̦m̦aan ej karejar ñan Jeova im ewõr pãleen ej aikuj kwal̦o̦k yokwe ilo an tõl baam̦le eo an. Ñe ej kõm̦m̦ane men in, kõrã eo ippãn enaaj kile im enaaj m̦õn̦õn̦õ in kautieje, rejetake, im kõttãik e make ñan tõl eo an.

⁵ Juon jeid im jatid kõrã etan Cathy ear kwal̦o̦k bwe ewõr oktak ko ruo armej rej aikuj kõm̦m̦ani ãlikin aerro m̦are. ^[1] (Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in.) Ej ba: “Ke ejjañin kar wõr rejeta, iar jel̦ã kilen lale ña make im jab pedped ioon ro jet. Ak ãlikin aõ m̦are, iar aikuj kõm̦m̦an oktak ko ilo aõ katak ñan pedped ioon l̦eo ippa. Ear jab pidodo, bõtab ilo am̦ro l̦oore laajrak ko an Jeova, men in ear kõm̦m̦an bwe kõm̦ro en epaakel̦o̦k wõt doon.” L̦eo ippãn etan Fred, ej ba: “Ear jab pidodo ñan aõ kõm̦m̦an pepe ko. Ãlikin aõ m̦are, ear l̦apl̦o̦k wõt an pen ñan aõ kõm̦m̦an pepe kõnke ij aikuj kiiõ l̦õmn̦ak kõn kõm̦ro jim̦or. Bõtab, ilo aõ jar im l̦oore naanin tõl ko jãn Jeova im lukkuun roñjake l̦õmn̦ak ko an lio ippa, ear pidodol̦o̦k aõ kõm̦m̦an pepe. Elukkuun em̦m̦an am̦ro jerbal ippãn doon ãinwõt juon tiim!”

6. Ewi wãween an yokwe ãinwõt juon “kein lukwõj” ñe ej wal̦o̦k apañ ko ikõtaan rippãlele ro?

⁶ Enaaj em̦m̦an wõt pãd eo an ruo rippãlele ñe erro ej kile bwe erro jim̦or ejjab weeppãn. Kõn men in, erro ej wõnm̦aanl̦o̦k im kijenmej ippãn doon im m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an doon bõd. Kõnke erro ejjab weeppãn, erro jim̦or naaj kõm̦m̦an likjab. Bõtab, ñe men in ej wal̦o̦k, erro maroñ katak jãn likjab kein aerro, katak ñan jol̦o̦k an doon bõd, im kwal̦o̦k wõt yokwe ñan doon kõnke yokwe ej “kein lukwõj.” (Kolosse 3:13, 14) Bareinwõt, “yokwe ej meanwõd im jouj; . . . ejjab pal̦ in bõro.”  (1 Korint 13:4, 5, UBS) Ñe ewõr apañ ko rej wal̦o̦k ikõtaan rippãlele ro, erro ej aikuj kate erro ñan m̦õkaj im kõm̦adm̦õdi. Rippãlele ro rej karejar ñan Jeova rej aikuj kate erro ñan kõm̦adm̦õde jabdewõt apañ ko rej wal̦o̦k ikõtaerro m̦okta jãn an jem̦l̦o̦k raan eo. (Epesõs 4:26, 27) Ejjab pidodo ñe jej kwal̦o̦k m̦ool ilo ad ba, “Jol̦o̦k bõd kõn aõ kar kainepataik eok.” Jej aikuj kwal̦o̦k ad peran im kõttãik bũruod bwe jen maroñ ba men in. Bõtab ñe rippãlele ro rej ba men in ñan doon, enaaj l̦ap an jipañ kõm̦adm̦õdi apañ ko aerro im kõm̦m̦an bwe erro en epaakel̦o̦k wõt doon.

7, 8. (1) Ta naanin rõjañ ko Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn an rippãlele ro pãd ippãn doon? (2) Etke rippãlele ro rej aikuj kwal̦o̦k aer eñjake ñan doon?

⁷ Baibõl̦ ej letok naanin kakapilõk ko rem̦m̦an ñan jipañ rippãlele ro bwe en jim̦we wãween l̦õmn̦ak eo aer kõn aer babu ak pãd ippãn doon. (Riit 1 Korint 7:3-5, UBS.) Ej menin aikuj bwe rippãlele ro ren kwal̦o̦k aer yokwe doon ilo aer l̦õmn̦ak kõn aikuj im eñjake ko an doon. Ñe lio ej kile bwe l̦eo ejjab kwal̦o̦k jouj ilo aerro pãd ippãn doon, emaroñ pen an m̦õn̦õn̦õ ñe erro ej pãd ippãn doon. Baibõl̦ ej rõjañ l̦õm̦aro bwe ren kõm̦m̦an ñan lim̦aro pãleer “kõn jel̦ãl̦o̦kjen̦” ak kate er ñan l̦õmn̦ak kõn eñjake ko aer. (1 Piter 3:7) Lio ak l̦eo ejjab aikuj iuun eo pãleen bwe en pãd ippãn meñe ejjab kõn̦aan. Kõn̦aan eo ñan pãd ippãn doon ej aikuj make itok jãn erro jim̦or. Enañin aolep iien, ekkã an l̦apl̦o̦k kõn̦aan eo an l̦eo jãn lio, bõtab erro jim̦or ej aikuj m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane men in.

⁸ Baibõl̦ ejjab letok kien ko kõn ta ko rippãlele ro rej aikuj kõm̦m̦ani ak ta ko rejjab aikuj kõm̦m̦ani ñan kwal̦o̦k aer yokwe doon ilo aer pãd ippãn doon. Bõtab, ewõr eoon ko rej kwal̦o̦k kõn an l̦eo im lio kwal̦o̦k aerro eñjake ñan doon. (Al eo an Solomon 1:2; 2:6) Kõn men in, rippãlele ro rej karejar ñan Jeova rej aikuj kwal̦o̦k aer eñjake ñan doon.

9. Etke ej juon men ejjab jim̦we ñe rippãlele ro rej kõtl̦o̦k bwe en jino wõr ippãer kõn̦aan im eñjake ko rejekkar ñan ro ejjab pãleer?

⁹ Ñe jej lukkuun yokwe Anij im ro rũturid, jeban kõtl̦o̦k bwe jabdewõt armej ak men en ko̦kkure pãd eo ad. Ewõr rippãlele ro ear nanal̦o̦k ak jorrããn pãd ko aer itok wõt jãn an juon iaaer jab bõjrak jãn an alwõji pija ko renana. Rippãlele ro rej aikuj lukkuun kõjparok bwe ren jab alwõji pija ko renana ak kõjparok bwe en jab jino wõr ippãer kõn̦aan im eñjake ko rejekkar ñan ro ejjab pãleer. Bareinwõt, ejjab juon menin yokwe ñe jej kõm̦m̦ane jabdewõt men ko remaroñ kõm̦m̦an bwe ro jet ren l̦õmn̦ak bwe jej kattoojoj ippãn ro ejjab pãleed. Kõn men in, jej aikuj kõjparok bwe jen jab kõm̦m̦ane men in. Ñe jej keememej bwe Anij ejel̦ã kõn ta ko jej l̦õmn̦aki im kõm̦m̦ani, men in enaaj kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k wõt ad kõn̦aan kõm̦m̦ani men ko rej kabuñbũruon im kõjparok bwe jen erreo wõt.​—Riit Matu 5:27, 28; Hibru 4:13, UBS.

10, 11. (1) Ewi joñan ikkutkut in an armej ro jepel? (2) Ta eo Baibõl̦ ej ba kõn an rippãlele ro ilo̦k jãn ro pãleer? (3) Ta eo enaaj jipañ juon bwe en jab m̦õkaj in ilo̦k jãn eo pãleen?

¹⁰ Ñe aolep iien rippãlele ro rej iioon apañ ko rel̦l̦ap, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe juon iaaerro ak aolepeerro ren l̦õmn̦ak in jepel ak ilo̦k jãn eo pãleen. Ilo jet aelõñ ko, elõñl̦o̦k jãn jimattanin aolep ro rej m̦are rej jepel. Ejeja an men in wal̦o̦k ilo doulul in, bõtab ej lõñl̦o̦k wõt apañ ko rel̦l̦ap rippãlele ro rej karejar ñan Jeova rej iiooni.

¹¹ Baibõl̦ ej kwal̦o̦k naanin tõl kein rej ba: “Lio en jab jepel jãn l̦eo pãleen, (A el̦aññe ej jepel, en pãdwõt im jab bar pãlele, ak en bar yokwe l̦eo pãleen), im l̦eo en jab ilo̦k jãn lio pãleen.” (1 Korint 7:10, 11) Ejjab juon men dikdik ñe juon ej pepe in ilo̦k jãn eo pãleen. Ñe rippãlele ro rej iioon apañ ko rel̦l̦ap, remaroñ l̦õmn̦ak bwe wãween eo em̦m̦antata ñan kõm̦adm̦õd apañ eo ej ñan ilo̦k jãn ro pãleer. Bõtab, ekkã an men in kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k wõt  apañ ko rej iiooni. Ãlikin an kar Jijej ãliji men eo Anij ear ba kõn an l̦eo ilo̦k jãn jemãn im jinen im koba ippãn lio ippãn, ear ba: “Armej ren jab kõjepel ro em̦õj an Anij kobaik er.” (Matu 19:3-6, UBS; Jenesis 2:24) Men in ej bar mel̦el̦ein bwe lio ak l̦eo rejjab aikuj “kõjepel ro em̦õj an Anij kobaik er.” Jeova ej kõtmãne bwe ro em̦õj aer m̦are ren mour ippãn doon toon wõt aerro mour. (1 Korint 7:39, UBS) Ad keememej bwe Anij enaaj ekajete kõj ekkar ñan kõm̦m̦an ko ad ej aikuj kõm̦akũt rippãlele ro ñan kate er joñan wõt aer maroñ ñan m̦õkaj im kõm̦adm̦õdi apañ ko rej wal̦o̦k ikõtaer bwe apañ kein ren jab l̦apl̦o̦k wõt.

12. Ta ko remaroñ kõm̦m̦an an juon l̦õmn̦ak in ilo̦k jãn eo pãleen?

¹² M̦okta jãn an jet kar m̦are, remaroñ kar kõtmãne bwe enaaj lukkuun em̦m̦an pãd eo aer im eban wal̦o̦k apañ ñan erro. Bõtab, l̦õmn̦ak rot in emaroñ kõm̦m̦an bwe en jab em̦m̦an pãd ko an rippãlele ro. Ñe ejjab tõprak men ko rar kõtmãne kaki, ekkã aer inepata, bũrom̦õj, ak illu ilo bũrueer. Kõnke eoktak wãween aerro kar dik im rũttol̦o̦k jãn doon, ekkã an oktak wãween aerro eñjake ak l̦õmn̦ak jãn doon. Bareinwõt, elõñ men ko remaroñ jab errã kaki. Ñan waanjoñak, emaroñ wal̦o̦k apañ ko ikõtaerro kõn wãween kõjerbal jããn, ikijjeen baam̦le ko aerro, im kilen katakin ajri ro nejierro. Meñe ãindein, ak el̦ap ad m̦õn̦õn̦õ bwe jej loe an enañin aolep rippãlele ro im rej karejar ñan Jeova pukot kilen ñan kõm̦adm̦õd apañ rot kein rej wal̦o̦k kõnke rej kõtl̦o̦k an Anij tõl er.

13. Ta un ko rekkar unin an juon maroñ ilo̦k jãn eo pãleen?

¹³ Jet iien emaroñ ekkar bwe juon en ilo̦k jãn eo pãleen. Ñan waanjoñak, jet rej pepe in ilo̦k jãn eo pãleer el̦aññe ejjab kõn̦aan kabwe aikuj ko aer, el̦aññe eo pãleer ej m̦an er im elukkuun l̦e jãn joñan an lãj ñan er, im el̦aññe eo pãleer ej ko̦kkure aer karejar ñan Anij. El̦aññe rippãlele ro im rej jim̦or karejar ñan Jeova rej iioon apañ ko rel̦l̦ap, rej aikuj kappok jipañ ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia. El̦ap jel̦ã im imminene ippãn em̦m̦aan rein im remaroñ jipañ er bwe ren l̦oore naanin kakapilõk ko jãn Naanin Anij. Im ñe jej kõm̦adm̦õde apañ ko ikõtaad im eo pãleed, jej aikuj jar bwe Jeova en letok kajoor eo an im jipañ kõj ñan l̦oore naanin kakapilõk ko jãn Baibõl̦ im kwal̦o̦k men ko rej leen jetõb kwõjarjar.​—Galetia 5:22, 23. ^[2]​—Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in.

14. Ta eo Baibõl̦ ej ba ñan Kũrjin ro me ro pãleer rejjab karejar ñan Jeova?

¹⁴ Ewõr jet Kũrjin ro im ro pãleer rejjab karejar ñan Jeova. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k un ko rem̦m̦an unin an rein aikuj pãdwõt ippãn rein pãleer meñe rejjab karejar ñan Jeova. (Riit 1 Korint 7:12-14.) Rein pãleer remaroñ jab kile bwe em̦õj “kokkwõjarjar” er kõnke ro pãleer rej karejar ñan Jeova. Bareinwõt Jeova enaaj kõjparok ajri ro nejier kõnke ej watõk er bwe “rekkwõjarjar.” Paul ear ba: “Kwe, lio . . , wõn ej ba kwõban lo̦mo̦o̦ren l̦eo pãleem̦? Ak kwe, l̦eo . . , wõn ej ba kwõban lo̦mo̦o̦ren lio pãleem̦?” (1 Korint 7:16, UBS) Ilo enañin aolep eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova, ewõr ro jeid im jatid rar jipañ ro pãleer bwe ren oktak im karejar ñan Jeova.

15, 16. (1) Ta naanin kakapilõk eo ilo Baibõl̦ ñan kõrã ro rej karejar ñan Jeova me l̦õm̦aro pãleer rejjab pãd ilo m̦ool eo? (2) Ta eo juon Kũrjin ej aikuj keememej ñe eo pãleen me ejjab karejar ñan Jeova ej kããlõt in ilo̦k jãne?

¹⁵ Rijjilõk Piter ear rõjañ kõrã ro rej karejar ñan Jeova bwe ren kõttãik er ñan l̦õm̦aro pãleer. Etke? Ear ba: “Bwe el̦aññe jet iaan l̦õm̦aro rejjab tõmak Naan ko an Anij, jãn wõt an em̦m̦an m̦wilimi, renaaj ukel̦o̦k im tõmak. Kom̦ij jab aikuj in ba juon naan, bwe renaaj make lo an erreo ami mour kab l̦ap mour in kautiej ippemi.” El̦aññe lio ej kwal̦o̦k wõt ‘jokwane im ineem̦m̦an, ko el̦ap aer aorõk im̦aan mejãn Anij,’ men in emaroñ kõm̦m̦an bwe l̦eo en kõn̦aan oktak im karejar ñan Jeova. Emaroñ l̦apl̦o̦k an men in jipañe l̦eo jãn ñe lio ej kõnnaan ippãn aolep iien kõn tõmak ko an.​—1 Piter 3:1-4, UBS.

¹⁶ Ta el̦aññe eo ejjab karejar ñan Jeova ej kããlõt in ilo̦k jãn eo pãleen me ej karejar ñan  Jeova? Baibõl̦ ej ba: “El̦aññe eo ejjab tõmak ekõn̦aan jepel jãn ri Kũrjin eo pãleen, en ilo̦k. Ilo wãween rot kein, eanemkwõj. Bwe Anij ear karõk ñan kom̦ bwe kom̦win mour ilo aenõm̦m̦an.” (1 Korint 7:15, UBS) Ejjab mel̦el̦ein men in bwe eo ej karejar ñan Jeova eanemkwõj ñan an bar m̦are. Bõtab, ñe eo pãleen ej kããlõt in ilo̦k jãne, ejjab aikuj kajjioñ iuuni bwe en pãdwõt ippãn. El̦aññe eo pãleen ej ilo̦k, emaroñ wõr jidik aenõm̦m̦an. Tokãlik, eo pãleen emaroñ bar kõn̦aan ro̦o̦l ñane kõnke ekõn̦aan kakõm̦anm̦an pãd eo aerro im bõlen tokãlik emaroñ oktak im karejar ñan Jeova.

17. Ta eo rippãlele ro rej karejar ñan Jeova rej aikuj likũt m̦oktata ilo mour ko aer?

¹⁷ Kõnke jej mour ilo “raan ko ãliktata,” jej lo bwe ‘ekanooj pen mour.’ (2 Timote 3:1-5, UBS) Bõtab, ñe jej kate kõj bwe en epaak wõt jem̦jerã eo ad ippãn Jeova, men in enaaj kõjparok kõj jãn men ko an lal̦ in. Paul ear ba: “Ekadu iien jãn kiiõ, bwe ro ewõr kõrã pãleer ren ãinwõt ñe ejjel̦o̦k ippãer, . . . im ro rej jerbale lal̦ in ren ãinwõt rejjab kanooj jerbale.” (1 Korint 7:29-31) Paul ear jab ba bwe rippãlele ro ren jab kõm̦m̦ani eddo ko aer ñan doon. Bõtab, kõnke ekadu iien jãn kiiõ, rippãlele ro rej aikuj likũt bwe aer kabuñ ñan Jeova en men eo m̦oktata ilo mour ko aer.​—Matu 6:33.

18. Etke rippãlele ro rej karejar ñan Jeova remaroñ kõm̦m̦an bwe pãd eo aer en em̦m̦an wõt im lem̦õn̦õn̦õ?

¹⁸ Meñe jej mour ilo raan kein epen mour im elõñ rippãlele ro ej rup pãd ko aer, ak jemaroñ kõm̦m̦an bwe pãd eo ad en em̦m̦an wõt im lem̦õn̦õn̦õ. Ilo m̦ool, el̦aññe rippãlele ro rej epaake wõt Jeova im armej ro an, l̦oore naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦, im l̦oore tõl eo an kajoor eo an Jeova, men kein renaaj jipañ kõjparok pãd eo aer.​—Mark 10:9, UBS.