1, 2. Etke jej aikuj katakin im lel̦o̦k kamminene ñan ro jet bwe ren kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ak bõk eddo ko ilo eklejia eo?

 KWAL̦O̦K kõn ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo an Anij ear jerbal eo eaorõktata ippãn Jijej. Meñe ãindein, ak Jijej ear kõm̦m̦an an iien ñan katakin im lel̦o̦k kamminene ñan ro jet bwe ren jel̦ã katakin im lale jiip ro an. (Matu 10:5-7) Meñe Pilip ear poub ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, ak ear jipañ ledik ro 4 nejin bwe ren jel̦ã kilen kwal̦o̦k kõn katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦ ñan ro jet. (Jerbal 21:8, 9, UBS) Ilo raan kein, etke el̦ap an aorõk ñan katakin im lel̦o̦k kamminene ñan ro jet?

² Ilo pel̦aakin lal̦ in, elõñl̦o̦k armej ro rej eo̦roñ ennaan eo em̦m̦an im itok ñan m̦ool eo. Rukwal̦o̦k naan ro rekããl me rejjañin peptaij rej aikuj kile joñan aorõkin aer katak Baibõl̦ ippãer make. Bareinwõt, rej aikuj katak kilen kwal̦o̦k naan im katakin armej ro kõn katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦. Ilo eklejia ko, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj rõjañ im jipañ likao im em̦m̦aan ro ñan kate er bwe ren maroñ bõk eddo ko ilo eklejia eo ãinwõt rijjipañ ro ak ro rej lale eklejia. Ro rerũtto ilo tõmak remaroñ jipañ im “katakin” ro rekããl bwe ren maroñ kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k.​—Jabõn Kõnnaan 4:2, UBS.

3, 4. (1) Ewi wãween an kar Paul kaalikkar bwe jenaaj lo tõprak ilo ad karejar ñan Jeova ñe jej katak Naanin Anij? (2) Bwe jen maroñ jipañ rũkkatak ro ad bwe ren bõk tokjãn jãn aer riit im katak Baibõl̦ ippãer make, ta eo jej aikuj in kõm̦m̦ane?

³ Etke elukkuun aorõk ñan ad riit im katak Baibõl̦ ippãd make? Jej loe uwaak eo ilo naan ko an rijjilõk Paul ke ear jejel̦o̦k ñan rũttõmak ro jein im jatin ilo Kolosse. Ear ba: “Ejjab jokwõd am jar im kajjitõk kõn kom̦, im kõn̦aan bwe kom̦win obrak kõn jel̦ã ankilaan ilo mãlõtlõt otemjej im l̦ol̦ãtãt jãn Jetõb, bwe ami etetal en tõllo̦kũn Irooj im kabuñbũruon ilo men otemjej, im bwe kom̦win jebar leen ilo jerbal ko rem̦m̦an otemjej, im eddekl̦o̦k ilo jel̦ã Anij.” (Kolosse 1:9, 10) Paul ear rõjañ Kũrjin ro ilo Kolosse bwe ren katak Naanin Anij kõnke men in enaaj kõm̦m̦an bwe ren mãlõtlõt im jipañ er bwe wãween aer mour ak “etetal en tõllo̦kũn Irooj im kabuñbũruon ilo men otemjej.” Aer kõm̦m̦ane men in enaaj jipañ er bwe ren “jebar leen ilo jerbal ko rem̦m̦an otemjej,” el̦aptata ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Bwe rũkarejar ro an Jeova ren lo tõprak ilo aer karejar ñane, ej aikuj wõr juon aer laajrak in riit im katak Baibõl̦ ippãer make. Kõn men in, jej aikuj jipañ rũkkatak ro ad bwe ren kile joñan an aorõk men in.

⁴ Bwe jen maroñ jipañ ro jet bwe ren bõk tokjãn jãn aer riit im katak Baibõl̦ ippãer make, kõj eo m̦oktata jej aikuj kile aorõkin ad aikuj katak Baibõl̦ ippãd make. Kõn men in, jej aikuj jel̦ã kilen katak Baibõl̦ ippãd make. Innem em̦m̦an bwe kwõn kajitũkin eok make kõn kajjitõk kein: ‘Ñe ij kwal̦o̦k naan im juon ej kwal̦o̦k juon l̦õmn̦ak eoktak jãn ta eo Baibõl̦ ej ba ak kajjitõk ippa kõn juon kajjitõk epen, imaroñ ke uwaake jãn Baibõl̦? Ñe ij riiti bwebwenatoun an kar Jijej, Paul, im ro jet kate er ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, ij ke bõk iien ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an joñak eo aer maroñ jipañ eõ ilo aõ kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan?’ Kõj aolep jej aikuj naanin rõjañ im jipañ jãn Baibõl̦. Im ñe jej jiroñ ro jet kõn wãween ad bõk tokjãn jãn ad riit im katak Baibõl̦, men in emaroñ kõm̦akũt er bwe ren katak ippãer make im lukkuun etali eoon ko ilo Baibõl̦ bwe ren maroñ bar bõk tokjãn.

5. Kwal̦o̦k ewi wãween ad maroñ jipañ ro rekããl bwe en wõr aer make laajrak in riit im katak Baibõl̦.

⁵ Kwõmaroñ kajjitõk ippam̦ make, ‘Ewi wãween aõ maroñ katakin rũkkatak eo aõ bwe en keini an katak Baibõl̦ ippãn make?’ Men eo m̦oktata kwõmaroñ kõm̦m̦ane ej ñan kwal̦o̦k ñane wãween an maroñ kõppojak l̦o̦k im̦aan ñan amiro katak. Kwõmaroñ rõjañe bwe en riiti kõmel̦el̦e ko jet ilo jem̦l̦o̦kin bok eo Katak ko Rem̦ool jãn Baibõl̦ Eo im lale eoon ko ilo kajjojo pãrokõrããp. Jipañe bwe en kõpooj katak ko ñan iien kweilo̦k ko im kõm̦m̦an an mejãnkajjik ñan bõk kun̦aan ilo an uwaak. Rõjañe bwe en riiti aolep Naan in Keeañ im Awake! ko. Bareinwõt, kwõmaroñ jipañe bwe en jel̦ã kilen kõjerbal l̦ãibrãre eo ad ilo kampiutõr ko ak ilo weep jait eo ad bwe en lo uwaak ko ñan kajjitõk ko jãn Baibõl̦, el̦aññe ewõr men kein ilo kajin eo an. Ñe kwõj jipañe rũkkatak eo am̦ ilo wãween  kein, men in emaroñ jipañe bwe en itoklimo in katak ippãn make.

6. (1) Ewi wãween am̦ maroñ jipañ rũkkatak eo am̦ bwe e make en itoklimo in katak Baibõl̦ ippãn make? (2) Ta eo rũkkatak eo am̦ enaaj kõm̦m̦ane ñe ej jino itoklimo in katak Baibõl̦ ippãn make?

⁶ Ealikkar bwe jejjab aikuj iuuni juon bwe en riit im katak Baibõl̦. Ijello̦kun ad ãindein, jej aikuj kõjerbal bok ko im kein jipañ ko jãn doulul in an Jeova ñan jipañ rũkkatak ro ad bwe er make ren itoklimo in katak Baibõl̦ ippãer make. Ejjabto, rũkkatak ro ad remaroñ bõk ejja eñjake eo wõt an kar juon iaan ro ear je bokin Sam. Ear ba: “Ekanooj em̦m̦an aõ pãd epaake Anij! Ilo Irooj aõ Anij ij lo aõ jokwane.” (Sam 73:28, UBS) Kajoor eo an Jeova enaaj jipañ ro rekõn̦aan epaakel̦o̦k e.

7. Ewi wãween an kar Jijej katakin ro jet bwe ren jel̦ã kilen kwal̦o̦k naan? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁷ Ilo Matu jebta 10, jej loe naanin tõl ko an Jijej ñan rijjilõk ro an 12. Ke ear lel̦o̦k naanin tõl ñan er, ear lukkuun kaalikkar ta eo ren kõm̦m̦ane. ^[1] (Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in.) Rijjilõk ro rar roñjake Jijej ke ear katakin er kõn wãween aer maroñ lo tõprak ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Innem rar ilo̦k im kwal̦o̦k naan. Bareinwõt, ilo aer kar kwal̦o̦k naan ippãn Jijej im lale wãween an katakin ro jet, men in ear bar jipañ er bwe ren jel̦ã kilen katakin ro jet kõn katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦. (Matu 11:1, UBS) Jemaroñ bar katakin rũkkatak ro ad bwe ren jel̦ã kilen kwal̦o̦k naan. Jen kiiõ lale 2 men ko jemaroñ jipañ er ñan kõm̦m̦ani.

8, 9. (1) Ewi wãween an kar Jijej kõnnaan ippãn jet iaan armej ro ke ear kwal̦o̦k naan ñan er? (2) Ewi wãween ad maroñ jipañ rukwal̦o̦k ro rekããl bwe ren l̦oore joñak eo an Jijej?

⁸ Kõnnaan ippãn armej. Ekkã an kar Jijej kepaake armej ro im kõnnaan ippãer kõn Aelõñ eo an Anij. Ñan waanjoñak, ear kãitoktoklimo men eo Jijej ear bwebwenato kake ippãn juon kõrã in Sameria ke ear pãd iturin juon aebõj lal̦ epaake juon jikin etan Saikar. (Jon 4:5-30) Jijej ear bar kõnnaan ippãn juon rũtõltõl eowõj etan Matu Livai im ear kũr e bwe en l̦oore. Matu ear m̦õn̦õn̦õ in eo̦roñ kũr eo an Jijej. Tokãlik, Matu im bar jet rar roñjake an kar Jijej kõnono ñan armej ro ke rar kõjota ilo m̦weo im̦õn Matu.​—Matu 9:9; Luk 5:27-39.

⁹ Ilo bar juon iien, meñe ear jab jim̦we l̦õmn̦ak eo an Natanael kõn armej ro jãn Nazeret, ak Jijej ear kwal̦o̦k wõt jouj ke ear kõnnaan ñane. Kõn an kar Jijej kõnnaan ilo jouj ñane, Natanael ear ukot wãween an kar l̦õmn̦ak kõn e meñe ear juon RiNazeret. Ear m̦õn̦õn̦õ in kal̦apl̦o̦k an jel̦ã kõn katak ko Jijej ear katakin ro jet kaki. (Jon 1:46-51, UBS) Kõn men in, jej aikuj jipañ im katakin ro rekããl bwe ren jel̦ã kilen kõnnaan ippãn armej ro ilo jouj. ^[2] (Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in.) El̦aññe jej jipañ er, renaaj loe an ro em̦ool bũrueer kõn̦aan eo̦roñ ennaan eo em̦m̦an kõn aer kõnnaan ilo jouj ñan er, im men in enaaj kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k aer itoklimo in kwal̦o̦k naan.

10-12. (1) Ewi wãween an kar Jijej jipañ ro rar kwal̦o̦k aer itoklimo kõn ennaan eo em̦m̦an? (2) Ewi wãween ad maroñ jipañ rukwal̦o̦k naan ro rekããl bwe ren jel̦ã kilen katakin ro jet kõn Baibõl̦?

¹⁰ Bar jepl̦aak ippãn ro rej itoklimo. Jijej ear lukkuun poub ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Bõtab ear kõm̦m̦an an iien ñan jipañ im katakin ro rar kwal̦o̦k aer itoklimo in eo̦roñ ennaan eo em̦m̦an. Ñan waanjoñak, juon iien Jijej ear etal im jutak ilo juon waan eo̦ñõd bwe en maroñ katakin juon jarlepju in armej iparijet. Ilo kar iien in, ear kõm̦m̦an bwe en lõñ kon̦an Piter ek ilo kabwilõñlõñ im ear ba ñane: “Jãn iien in kwõnaaj eo̦ñõd armej.” Ta eo ear wal̦o̦k tokãlik? Piter im ro m̦õttan rar ‘tartok wa ko ñan ãne, im likũt men otemjej ñan l̦oore.’​—Luk 5:1-11.

¹¹ Nikodimõs, eo im ear juon iaan ro uwaan Im̦õn Ekajet eo El̦ap an RiJu ro, ear kwal̦o̦k an itoklimo ilo katak ko an Jijej. Ear kõn̦aan kal̦apl̦o̦k an jel̦ã kõn katak ko an bõtab ear mijak ñe ro jet renaaj loe an kõnnaan ippãn Jijej. Kõn men in, Nikodimõs ear lol̦o̦k Jijej ilo boñ. Jijej  ear jel̦ã ukoktak im ear m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an an iien ippãn ñan kõmel̦el̦eik katak ko rem̦ool ñane. (Jon 3:1, 2) Ta eo jemaroñ katak jãn joñak in an Jijej? Jijej ear kõm̦m̦an an iien ñan katakin ro jet bwe en kajoor tõmak eo aer. Kõn men in, jej aikuj bar kate kõj ñan jepl̦aak ippãn ro rar kwal̦o̦k aer itoklimo im katak Baibõl̦ ippãer.

¹² Enaaj l̦apl̦o̦k an rukwal̦o̦k naan ro rekããl jel̦ã kilen katakin ro jet kõn Baibõl̦ el̦aññe jej kwal̦o̦k naan ippãer. Jemaroñ jipañ er bwe ren jab mel̦o̦kl̦o̦k in bar jepl̦aak ippãn ro rar kwal̦o̦k aer itoklimo meñe jidik wõt. Ñe jenaaj bar jepl̦aak ippãn ro rar kwal̦o̦k aer itoklimo ak katak ippãn rũkkatak ro ad, jemaroñ kajjitõk ippãn rukwal̦o̦k naan ro rekããl el̦aññe rem̦õn̦õn̦õ in itok ippãd. Ilo ad katakin im rõjañ rein rekããl, renaaj m̦õn̦õn̦õ in jepl̦aak ippãn ro rar kwal̦o̦k aer itoklimo im katak Baibõl̦ ippãer. Bareinwõt, renaaj katak ñan kijenmej wõt im kate er ilo aer kwal̦o̦k naan im jab m̦õkaj in ebbeer ñe rejjab lo tõprak.​—Galetia 5:22, UBS; lale bo̦o̦k eo “ El̦ap an Aorõk bwe Jen Kijenmej Wõt im Jab Ebbeer.”

13, 14. (1) Ta l̦õmn̦ak eo am̦ kõn joñak ko an ro ilo Baibõl̦ me rar kaarmejjeteik er make ñan jipañ ro jet? (2) Ta wãween ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ im katakin ro rekããl kab ro reddik bwe ren kwal̦o̦k yokwe ñan rũttõmak ro jeier im jatier?

¹³ Elõñ bwebwenato ko ilo Baibõl̦ rej kaalikkar bwe ewõr ippãd jeraam̦m̦an eo ñan kwal̦o̦k yokwe ñan rũttõmak ro jeid im jatid im ñan jipañ doon. (Riit 1 Piter 1:22; Luk 22:24-27, UBS.) Ñan waanjoñak, Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe Jijej ear m̦õn̦õn̦õ in jerbal ñan ro jet im ajel̦o̦k mour eo an kõn er. (Matu 20:28, UBS) Dorkas ear juon eo “eobrak kõn jerbal ko rem̦m̦an im m̦weien tũriam̦o.” (Jerbal 9:36, 39) Meri ear juon eo “el̦ap an kar jerbal” im kate ñan rũttõmak ro jein im jatin ilo eklejia eo ilo Rom. (Rom 16:6) Ewi wãween ad maroñ jipañ ro rekããl bwe ren kile aorõkin aer jipañ rũttõmak ro jeier im jatier?

¹⁴ Ro rerũtto ilo tõmak remaroñ kajjitõk ippãn ro rekããl ñe rem̦õn̦õn̦õ in etal ippãer ñe rej lol̦o̦k ro renañinmej ak ro rerũtto. Ñe ekkar, jinen im jemãn ajri ro remaroñ bõk ajri ro nejier ippãerl̦o̦k ñe rej lol̦o̦k rein. Im ñe em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej jipañ ro rerũtto ilo aer bõkl̦o̦k kijeer m̦õñã ak kõm̦m̦ani jorrããn ko ilo m̦õko im̦weer, remaroñ kajjitõk ippãn jo̦dikdik ro ak ro rekããl el̦aññe rekõn̦aan jipañ er ilo iien kein. El̦aññe ro reddik im ro rekããl rej loe wãween ad lale doon im jipañ doon, renaaj l̦oore joñak eo ad. Ñan waanjoñak, juon likao ej ba bwe ilo iien ko ekõn kwal̦o̦k naan ippãn juon em̦m̦aan ej lale eklejia, erro kõn lol̦o̦k rũttõmak ro jeier im jatier ilo jikin ko rej kwal̦o̦k naan ie ñan lale ejet aer pãd. Men in ear jipañe bwe en kile ke aolep ro ilo eklejia eo rej aikuj jel̦ã bwe jej yokwe er.​—Rom 12:10.

15. Etke em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo rej aikuj m̦õn̦õn̦õ in jipañ likao im em̦m̦aan ro ñan kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k?

¹⁵ Kõnke Jeova ej kõjerbal em̦m̦aan ro bwe ren katakin ro ilo eklejia eo, eaorõk bwe em̦m̦aan im likao ro ren jel̦ã kilen katakin ñe rej kõm̦m̦an katak. El̦aññe kwõj juon eo ej lale eklejia, bõlen kwõmaroñ roñjake an juon rijjipañ ilo eklejia eo kõmmãlmele katak eo an im lale ta ko emaroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k. Men in emaroñ jipañe bwe en em̦m̦anl̦o̦k an kõm̦m̦an katak im jel̦ã katakin ro jet kõn Naanin Anij.​—Nihimaia 8:8. ^[3] (Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in.)

16, 17. (1) Ta eo Paul ear kõm̦m̦ane ñan jipañ Timote ñan kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k? (2) Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia maroñ lel̦o̦k kamminene ñan em̦m̦aan im likao ro bwe ren maroñ naaj jabõte armej ro an Anij?

¹⁶ El̦ap ad aikuji em̦m̦aan im likao ro ñan aer tõl eklejia ko. Kõn men in, rein rej aikuj bõk kamminene im katak bwe ren maroñ lale eklejia ko. Paul ear kwal̦o̦k wãween ñan lel̦o̦k kamminene im katakin em̦m̦aan im likao ro ke ear ba ñan Timote: “Kwe nejũ, kwõn kajoor kõn jouj eo ej ad ilo ad juon wõt ippãn Kũraij Jijej. Kwõn bũki naan ko kwaar roñjake aõ kar kwal̦o̦k kaki im̦aan mejãn elõñ armej, im kwõn lil̦o̦ki ilo kõjparok an ro kwõmaroñ lõke er, ro  rebareinwõt maroñ katakin ro jet.” (2 Timote 2:1, 2, UBS) Elõñ men ko Timote ear katak jãn an kar jerbal ippãn Paul, eo im ear juon rijjilõk im juon iaan ro rej lale eklejia. Tokãlik, Timote ear l̦oore wãween an kar Paul katakin, kwal̦o̦k naan, im jipañ ro ilo eklejia.​—2 Timote 3:10-12.

¹⁷ Paul ear kõm̦m̦an an iien ippãn Timote kõnke ear kõn̦aan bwe Timote en katak elõñ men ko jãne. (Jerbal 16:1-5) Em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo remaroñ anõke joñak in an Paul ilo aer bõk rijjipañ ro ilo eklejia eo ñe rej lol̦o̦k im kõkajoor rũttõmak ro jeier im jatier, el̦aññe ekkar. Ilo wãween in, rijjipañ ro remaroñ katak ñan kwal̦o̦k kijenmej, yokwe, im ñan jel̦ã katakin im atartar ioon Jeova ñe rej lale armej ro an. Ñe ro rej lale eklejia rej kõm̦m̦ane men in, rej lel̦o̦k kamminene im katakin likao im em̦m̦aan ro bwe ren jel̦ã kilen naaj jabõte armej ro an Anij.​—1 Piter 5:2.

18. Etke el̦ap an aorõk bwe jen katakin im lel̦o̦k kamminene ñan ro jet?

¹⁸ El̦ap an aorõk ñan katakin im lel̦o̦k kamminene ñan ro jet kõnke ej lõñl̦o̦k wõt ro rej itok ñan m̦ool eo im jerbal ko ilo doulul in an Jeova. Waanjoñak ko an Jijej im Paul kõn wãween aer kar katakin im lel̦o̦k kamminene ñan ro jet remaroñ lukkuun jipañ kõj ñan kõm̦m̦ane men in ilo raan kein. Jeova ekõn̦aan bwe rũkarejar ro an ilo raan kein ren katak im bõk kamminene bwe ren jel̦ã kilen loloorjaki eddo im jerbal ko aer ilo doulul in. Anij ej kajeraam̦m̦an kõj ilo an kõmaroñ kõj bwe jen katakin im lel̦o̦k kamminene ñan ro rekããl bwe ren jel̦ã kilen kõm̦m̦ani jerbal ko ilo eklejia ko. Jej aikuj jipañ im katakin ro jet kõnke ej lõñl̦o̦k wõt jerbal ko jej aikuj kõm̦m̦ani ikijjeen jerbalin kwal̦o̦k naan m̦okta jãn an itok jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in.

19. Etke jej aikuj tõmak bwe jenaaj lo tõprak ilo ad kijejeto im niknik in katakin im lel̦o̦k kamminene ñan ro jet?

¹⁹ Ealikkar bwe ebõk iien ñan katakin im lel̦o̦k kamminene ñan ro jet im jej aikuj kate kõj ñan kõm̦m̦ane men in. Bõtab, Jeova im Jijej renaaj jipañ kõj im letok mãlõtlõt ñan kõj ilo ad naaj katakin im lel̦o̦k kamminene ñan ro jet. Enaaj l̦ap ad m̦õn̦õn̦õ ñe jej loe an ro jaar jipañ er “jerbal im kate” er ilo eklejia ko im ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. (1 Timote 4:10) Bareinwõt ijello̦kun ad jipañ wõt ro rekããl, jej aikuj kate kõj bwe jen epaakel̦o̦k Jeova ilo ad karejar ñane im kõm̦m̦ani jerbal ko rej kabuñbũruon.