KE EAR 12 aõ iiõ, ij kab kile bwe ewõr juon men eaorõk ippa im imaroñ lel̦o̦k ñan ro jet. Ilo kar juon kweilo̦k el̦ap, juon em̦m̦aan ear kajjitõk ippa ñe ikõn̦aan kwal̦o̦k naan. Iar ba, “aet,” meñe ijjañin kar kwal̦o̦k naan m̦okta. Kõm̦ro kar etal ñan juon bukwõn im kwal̦o̦k naan ie, im ear letok jet bok ko rej kwal̦o̦k kõn Aelõñ eo an Anij. Ear ba, “Kwõnaaj etal ñan jait eo juon ilo ial̦ in, im inaaj bõk jait in.” Meñe iar ikkũm̦kũm̦, ak iar jino kwal̦o̦k naan jãn em̦ ñan em̦. Ilukkuun kar bwilõñ ke iar kamaat aolep bok ko kar litok. Elõñ armej rar kõn̦aan roñjake.

Iar l̦otak ilo 1923 eo ilo Chatham, Kent, ilo Iñlen, im iar dik im rũttol̦o̦k ilo juon tõre me armej ro relukkuun inepata im bũrom̦õj. Pata eo ear wal̦o̦k ear jab kõm̦m̦an bwe en em̦m̦anl̦o̦k men ko ilo lal̦ in. Jinõ im jema rar bar inepata ippãn rũkaki ro an kabuñ in Baptist kõnke rar l̦ap wõt aer l̦õmn̦ak kõn er make. Ke ear 9 aõ iiõ, jinõ ear jino etal ñan im̦õn kweilo̦k eo an Rũkkatak Baibõl̦ ro. Ej kab m̦õj aer bõk ãt in Ri Kõnnaan ro an Jeova, im rekõn kobatok ippãn doon ilo ijin ñan kõm̦m̦ane “kilaaj” ak kweilo̦k ko aer. Juon iaan kõrã ro ekõn kwal̦o̦ktok bwebwenato ko jãn Baibõl̦ im bok eo etan The Harp of God ñan kõm ajri ro. Ear em̦m̦an ippa men ko iar katak.

Ke iar juon jo̦dikdik, ear em̦m̦an ippa jipañ armej ro ñan jel̦ã kõn kallim̦ur ko ilo Baibõl̦. Meñe elõñ iien ij kwal̦o̦k naan jãn em̦ ñan em̦ ippa make, ak iar bar katak elõñ men ko jãn aõ kwal̦o̦k naan ippãn ro jet. Ñan waanjoñak, juon raan kõm̦ro juon iaan em̦m̦aan ro kar baajkõl̦ l̦o̦k ñan ijo kõm̦ro ej itõn kwal̦o̦k naan ie im ke kõm̦ro kar loe juon rũtõlin kabuñ, iar ba, “Lale koot en̦.” Em̦m̦aan eo ear kabõjrak baajkõl̦ eo waan im kajjitõk bwe kõm̦ro en etal in jijet ioon juon kããn wõjke. Ear ba: “Wõn ear kõmaroñ eok ñan ekajete ro jet im lale wõn iaaer rej koot? Jej aikuj m̦õn̦õn̦õ wõt in kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an ñan ro jet im kõtl̦o̦k bwe Jeova en ekajete er.” El̦ap aõ kar katak ilo tõre in bwe ñe jej lel̦o̦k kõj make im jipañ ro jet, el̦ap ad m̦õn̦õn̦õ.​—Matu 25:31-33; Jerbal 20:35.

Bar juon em̦m̦aan ear jipañ eõ ñan kile bwe ñan ad lo m̦õn̦õn̦õ ilo ad lel̦o̦k im jipañ ro jet, jet iien jej aikuj kwal̦o̦k wõt kijenmej. Lio ippãn ear dike Ri Kõnnaan ro an Jeova. Juon iien, ear ba bwe in etal ñan m̦weo im̦õn bwe kõm̦ro en m̦õñã im idaak ñan kõkajoor. Kõn an kõrã eo ippãn kar lukkuun illu kõn an kar kwal̦o̦k naan, ear jino kad kõm̦ro kõn pakij in ti ko. Ijello̦kun an kar em̦m̦aan in luuki, ear m̦õn̦õn̦õ in aini ti ko im karo̦o̦li ñan ijo jikier. Ear wõr tokjãn an kar  kijenmej wõt kõnke elõñ iiõ tokãlik lio ippãn ear peptaij im erom juon iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova.

Kõn̦aan eo aõ ñan kwal̦o̦k kõn kallim̦ur ko ilo Baibõl̦ ñan armej ro ear l̦apl̦o̦k wõt. Tokãlik, kõm̦ro jinõ kar peptaij ilo M̦aaj 1940 ilo Dover. Ke ear 16 aõ iiõ, Britain ear jino tarin̦aeik Jãmne ilo Jeptõm̦ba 1939. Ilo Juun 1940, ikõn pãd im̦aan kõjãm eo ammim im alwõje an elõñ to̦ujin rũttarin̦ae ro ettõrtok iturin m̦weo kõn waan tarin̦ae ko waaer. Rein rar el̦l̦ã im mour jãn tarin̦ae eo etan Battle of Dunkirk. Iar kile bwe ejjel̦o̦k aer kõjatdikdik, im iar lukkuun kõn̦aan kwal̦o̦k naan ñan er kõn Aelõñ eo an Anij. Tokãlik ilo iiõ eo, Jãmne ear jino baam̦e Britain. Kajjojo boñ ij loe an rũttarin̦ae ro an Jãmne kãtok kõn bal̦uun ko waaer im ejjol̦o̦k baam̦. Ñe jej roñ ainikien aer kõttelo̦ki im rej wõtlo̦k im bokkol̦o̦k, jelukkuun mijak. Ñe jej diwõj in jibboñ, jej loe jikin ko im m̦õko rar jorrããn. Ear l̦apl̦o̦k aõ kile bwe Aelõñ eo an Anij ej kõjatdikdik eo wõt aõ kõn juon ilju em̦m̦an.

Ilo 1941 eo, ij kab jinoe juon wãween mour me ear kõm̦m̦an bwe in lukkuun m̦õn̦õn̦õ. M̦oktal̦o̦k, iar jerbalin kõm̦m̦an tim̦a ilo Royal Dockyard ilo Chatham. Jerbal in ej juon jerbal elõñ rej kõttõpare im elõñ jeraam̦m̦an ko imaroñ bũki jãne. Eto an kar rũkarejar ro an Jeova mel̦el̦e bwe Kũrjin ro rejjab bõk kun̦aaer ilo aer tarin̦ae ñan aelõñ eo aer. Bõtab ilo iiõ eo 1941, kõmij kab mel̦el̦e bwe kõmij jab aikuj bõk kun̦aam ilo jerbal ko rej kõm̦m̦an kein tarin̦ae. (Jon 18:36) Kõnke jikin jerbal eo aõ ear kõm̦m̦an waan tulo̦k ko ñan rũttarin̦ae ro, iar pepe in kam̦õj ña jãn jerbal eo im jino kal̦apl̦o̦k kun̦aõ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Ijo iar jerbalin kwal̦o̦k naan ie m̦oktata ej juon bukwõn elukkuun aiboojoj etan Cirencester ilo Cotswolds.

Ke ear 18 aõ iiõ, iar kalbuuj ium̦win 9 allõñ kõn aõ kar m̦akoko in tarin̦ae. Iar lukkuun mijak ilo jinoin ke rar likũt ña ilowaan juon ruum̦ in kalbuuj im iar make iaõ ie. Bõtab ejjabto tokãlik ruwaj ro im rũkalbuuj ro jet rar jino kajjitõk unin aõ kalbuuj, im iar m̦õn̦õn̦õ in kõmel̦el̦eik er kõn tõmak eo aõ.

Ãlikin aõ kar diwõj, kar kajjitõk bwe in jerbal ippãn Leonard Smith ilo am̦ro etal im kwal̦o̦k naan ilo elõñ bukwõn ko ilo ijo jikim etan Kent. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Jino jãn 1944 eo, elõñl̦o̦k jãn 1 to̦ujin bal̦uun ko ejjel̦o̦k armej ie im robrak kõn baam̦ rej kãtok im jok ilo Kent im bokkol̦o̦k. Ekkã an bal̦uun kein jãn ijoko jikin Nazi ro ilo Europe im jãn London ekkãke tok ilo Kent. Bal̦uun kein ewõr baam̦ ilowaaer kar n̦aetaer doodlebug. Ear lukkuun kaamijak kõnke ñe kwõj roñ an kun ainikien injin ko an bal̦uun ko, kwõjel̦ã bwe jejjo jekõn tokãlik renaaj jok im bokkol̦o̦k. Kõmar katak Baibõl̦ ippãn juon baam̦le me 5 uwaaer. Jet iien,  kõmij jijet ium̦win juon tebõl̦ aen me rar kõm̦m̦ane ñan kõjparok er ñe erup m̦weo im ure er. Tokãlik, aolepen baam̦le eo ear peptaij.

Ãlikin pata eo, iar bainier ium̦win 2 iiõ ilo jikin ko iturõk ilo Ireland. Kõmar jab jel̦ã bwe elukkuun oktak Ireland jãn Iñlen. Kõmar etal jãn em̦ ñan em̦ im kajjitõk am kiki ilo m̦õko im̦õn armej ro ilo am kõmel̦el̦eik er bwe kõmij mijinede. Kõm kõn bar leto letak bok ko ad iturin ial̦ ko. Ilo m̦ool, kõm̦ro en kar jab kõm̦m̦ani men kein ilo aelõñ in me armej ro ie rej kabuñ in Katlik. Ke juon em̦m̦aan ear kaamijak kõm im ba bwe enaaj m̦an kõm, iar ba ñan juon bwilijmããn̦, im ear ba, “Bwe kwaar l̦õmn̦ak eban kar ãindein?” Kõmar jab kile joñan an l̦ap maroñ ko an bũrij ro. Rar kabõjrak an armej ro jerbal ilo jikin jerbal ko aer ñe rej bũki bok ko am, im rekõn jilkinl̦o̦k kõm jãn m̦õko kõm kar kiki ie.

Tokãlik kõmij kab kile bwe ñe jej tõparl̦o̦k juon jikin ekããl, em̦m̦an ñan kwal̦o̦k naan ilo jikin ko rettol̦o̦k jãn ijo kõmij kiki ie im eoktak bũrij ro an armej ro. Tokãlik, kõmij kab kwal̦o̦k naan ilo jikin ko repaak. Ilo Kilkenny, kõmar katak ippãn juon likao 3 alen kajjojo wiik meñe jarlepju in armej ro rar kaamijak kõm im ba renaaj m̦an kõm. Kõn aõ lukkuun kar itoklimo in katakin ro jet kõn katak ko ilo Baibõl̦, iar pepe in etal ñan Jikuul̦in Giliad ñan kal̦apl̦o̦k aõ jel̦ã kilen kwal̦o̦k naan ãinwõt juon mijinede.

Ãlikin aõ jikuul̦ ilo Giliad ium̦win 5 allõñ ilo New York, kar jitõñ ña im bar jilu em̦m̦aan ro iar kadiwõjl̦o̦k ippãer bwe kõmin etal im kwal̦o̦k naan ilo ãne jiddik ko ilo Caribbean Sea. Ilo Nobõm̦ba 1948, kõmar jerak jãn New York City ilo juon waan ejjerakrõk 59 ne aetokan etan Sibia. Ijjañin kar ejjerakrõk m̦okta, im ilukkuun kar kijooror. Gust Maki, juon iaan em̦m̦aan ro, ear juon eo elukkuun jel̦ã ejjerakrõk im ear kiaptin ñan kõm. Ear katakin kõm kilen ejjerakrõk. Ear katakin kõm kilen lelõñl̦o̦k im lelal̦l̦o̦k wũjl̦ã ko, kilen kõjerbal kam̦bõj, im kilen ettõr wõt ilo an kõto eo itok m̦aan wa eo. Meñe kõmar iioon l̦añ ko rel̦l̦ap, ak Gust ear jel̦ã ia eo wa eo en jerak ie l̦o̦k im kõmar ejjerakrõk ium̦win 30 raan im tõpar ãne ko ilo Bahamas.

Ãlikin am pãd im kwal̦o̦k naan ium̦win jet allõñ ilo ãne jiddik ko ilo Bahamas, kõmar jerakl̦o̦k ñan Leeward Islands im Windward Islands. Ilo jikin kein, joñan kõtaan ãne eo m̦oktata ñan ãne eo ãliktata ej tarrin 500 m̦ail̦. Ej jinoe jãn Virgin Islands, eo ej pãd iturin Puerto Rico, l̦o̦k ñan ãne ko repaake Trinidad. Ium̦win 5 iiõ, kõmar kwal̦o̦k naan ilo ãne ko rettol̦o̦k im ejjel̦o̦k Ri Kõnnaan ro an Jeova ie. Jet iien ñe kõmij pãd ilo ãne kein, kõmij jab maroñ jilkinl̦o̦k lõta ko ammim, im lõta ko ro jet rej jilkintok ñan kõm rejjab maroñ tõpar kõm ium̦win elõñ wiik. Meñe ãindein, ak kõmar lukkuun m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k kõn naan ko an Jeova ñan armej ro ilo ãne kein rettol̦o̦k!​—Jeremaia 31:10.

Ñe kõmij añkõ ilo iarin juon ãne, armej in ãneo rekõn iruj im itok ñan parijet bwe ren lale wõn kõm. Jet iaaer rejjañin kar ellolo ripãlle ak waan ejjerakrõk rot eo waam. Armej in ãne kein rar jouj im l̦ap aer kaorõk kabuñ, im rar bar jel̦ã kobban Baibõl̦. Ekkã aer letok kijem ek, avocado, im pinõt. Ilo wa eo waam, kõmar maroñ kiki, kõmat, im kwal̦kol̦ nuknuk ie meñe ebwe an kar koboob.

Kõm kõn aõn̦õn̦ ãnel̦o̦k im pãd ippãn armej ro jãn jibboñ ñan boñ. Kõm kõn ba ñan er bwe enaaj wõr katak jãn Baibõl̦. Innem, ñe ej jino jok marok, kõmij kõjañ peel̦ eo an wa eo. Ekõn em̦m̦an am loe an armej ro itok. Jej loe an l̦aam̦ kaaj ko aer erromrom tok ilo  aer wanlal̦tak jãn tol̦ ko. Jet iien tarrin 100 armej rej kobatok, im rekõn pãd l̦o̦k im lukwõn boñ kõnke rej kwal̦o̦k elõñ kajjitõk ko. Kõnke ear em̦m̦an ippãer al, kõm kõn taipi naan ko ilo al ko ad im lel̦o̦k aer kaape. Ilo ameañ kate kõm ñan al kõn al ko, armej ro rej bar al ippemmim, jet rej tõna, al̦to, im ainikien al ko ãierl̦o̦kwõt. Elukkuun kar em̦m̦an iien kein!

Ãlikin am katak ippãn rũkkatak ro am, jet iaaer rej itok ippemmim tok ñe kõmij etal ñan ippãn rũkkatak ro jet am bwe ren bar pãd ilo iien katak eo. Ãlikin am pãd ium̦win jejjo wiik im kõmij aikuj etal ñan bar juon ãne, ekkã am kajjitõk ippãn enañin aolep ro rar kwal̦o̦k aer itoklimo bwe ren wõnm̦aanl̦o̦k im katak ippãn ro jet m̦ae iien kõm bar jepl̦aak. Elukkuun em̦m̦an am loe an jet iaaer lukkuun kaorõk jerbal in aer jãn kõm.

Rainin, elõñ armej ilo elõñ iaan jikin kein kõnke rej jikin tourist. Bõtab ilo tõre ko, ear iiet armej ie im men ko wõt jaar loi ej an lõñ ni im an aiboojoj im bokboke iarin ãne kein. Ekkã am ejjerakrõk jãn ãne ñan ãne ilo boñ. Jet iien kõmij loe an ke ko itok im kãlõñl̦o̦k iturin wa eo, im men eo wõt jej roñ ej ainikien an wa eo jãjjãj ioon dãn ko. El̦ak l̦ae im allõñ ej rome ioon dãn, ãinwõt ñe errabõlbõl ioon lo̦jet.

Ãlikin ammim kwal̦o̦k naan ium̦win 5 iiõ ilo ãne kein, kõmar jerakl̦o̦k ñan Puerto Rico bwe kõmin jãniji wa eo ñan bar juon wa ej kõjerbal injin. Ke kõmar tõkeakl̦o̦k, iar iioone im jino kõn̦aan Maxine Boyd, juon jiroñ edeo̦ im ej mijinede. Ear juon rukwal̦o̦k naan ekijejeto kõn ennaan eo em̦m̦an jãn ke ear dik. Tokãlik, ear juon mijinede ilo Dominican Republic m̦ae 1950 eo ke kabuñ in Katlik ear kõm̦akũt kien eo an aelõñ eo ñan kadiwõjl̦o̦ke jãn aelõñ en̦. Kõnke iar ejjerakrõk, ear wõr aõ mãlim ñan pãd ilo Puerto Rico ium̦win juon wõt allõñ. M̦õttan jidik inaaj kar bar jino jerak ñan ãne ko jet im jako ium̦win jejjo iiõ. Kõn men in, iar ba ippa make, ‘Ronald, ñe kokõn̦aan ledik in, kwõj aikuj m̦õkaj im kwal̦o̦k.’ Ãlikin 3 wiik iar kajjitõk ñe ekõn̦aan m̦areik eõ, im ãlikin 6 wiik kõm̦ro kar m̦are. Kar jitõñ kõm̦ro Maxine bwe kõm̦ro en mijinede ilo Puerto Rico. Kõn men in, iar jab jerak ilo wa eo ekããl.

Ilo 1956 eo, kõm̦ro kar jino jerbalin lol̦o̦k eklejia ko. Elõñ iaan ro jeid im jatid rar jerata, bõtab ear lukkuun em̦m̦an ippemro ñe kõmij lol̦o̦k er. Ñan waanjoñak, ilo bukwõn eo etan Potala Pastillo ear wõr ruo baam̦le rej Ri Kõnnaan ro an Jeova me elukkuun lõñ nejier ajri, im ikõn kõjañjañ kõn flute eo nejũ ñan er. Iar kajjitõk ippãn Hilda, juon iaan leddik jiddik ro, el̦aññe ekõn̦aan kwal̦o̦k naan ippemro. Ear ba: “Ikõn̦aan, ak ijjab maroñ. Ejjel̦o̦k aõ juuj.” Kõm̦ro kar wiaik juon an juuj, im ear itok im kwal̦o̦k naan ippemro. Elõñ iiõ tokãlik ke kõm̦ro Maxine ear etal ñan Betel̦ eo ilo Brooklyn ilo 1972 eo, juon jiroñ ej kab kadiwõjl̦o̦k jãn Jikuul̦in Giliad ear kepaak kõm̦ro. Ilo iien eo, ear pojak in etal ñan Ecuador, ijo kar jitõñe ñan jerbal ie, im ear kepaak kõm̦ro im ba: “Kom̦ro ejjab kile ña ke? Ña leddik jidikdik eo jãn Pastillo me ear ejjel̦o̦k an juuj.” Jiroñ in ej Hilda! Joñan am̦ro m̦õn̦õn̦õ, ear to̦o̦r dãnnin kõmjaal̦al̦in mejãmro!

Ilo 1960 eo, kar kajjitõk bwe kõm̦ro en jerbal ilo ra eo ilo Puerto Rico. Ra in ear pãd ilo Santurce, San Juan, ilo juon em̦ ruo an teek. Ilo kar jinoin, kõm̦ro Lennart Johnson kar kõm̦m̦ani aolep jerbal ko. Lennart im lio ippãn rar Ri Kõnnaan ro an Jeova m̦oktata ilo Dominican Republic, im rar itok ñan Puerto Rico ilo 1957 eo. Tokãlik, Maxine ear bõk eddon jerbal eo ñan jilkinl̦o̦k bok ñan ro rar kõn̦aan aer kaape. Kajjojo wiik elõñl̦o̦k jãn 1 to̦ujin bok ko ej jilkinl̦o̦k. Elukkuun kar em̦m̦an ippãn jerbal in kõn an l̦õmn̦ak kõn aolep armej rein me rej bũki katak kein rem̦ool jãn Baibõl̦.

Ear em̦m̦an ippa jerbal ilo Betel̦ kõnke juon in bar wãween jej jipañ ro jet. Bõtab, ewõr apañ ko iar iiooni. Ñan waanjoñak, ilo 1967 eo, ear wal̦o̦k kweilo̦k el̦ap eo m̦oktata ilo Puerto Rico me aelõñ ko jet rej kobatok, im iar lukkuun poub kõn elõñ men ko. Nathan Knorr, eo ear tõl Ri Kõnnaan ro an Jeova, ear itok ñan Puerto Rico. Ear bõd l̦õmn̦ak eo an ke ear ba bwe iar jab kõm̦m̦an karõk bwe en wõr ial̦an mijinede ro jãn aelõñ ko jet, meñe iar kõm̦m̦an karõk. Tokãlik, ear kõnnaan ñan ña im rõjañ eõ bwe ej aikuj laajrak aõ jerbal im ba bwe ebũrom̦õj kõn men eo ear wal̦o̦k. Iar jab kõn̦aan ukotl̦o̦k men ko ear ba, bõtab ear nana aõ mour im ebwe aõ kar inepata kõnke ijel̦ã bwe ebõd l̦õmn̦ak eo an. Meñe ãindein, ak tokãlik ke kõm̦ro Maxine kar bar iioone Jeid im Jatid Knorr, ear kũr kõm̦ro bwe kõm̦ro en etal ñan ruum̦ eo an im ear kõmat kijem.

Ewõr iien kõm̦ro ej kãlo̦k jãn Puerto Rico ñan Iñlen bwe kõm̦ro en lol̦o̦k baam̦le eo aõ. Jema ear jab  pãd ilo m̦ool eo. Bõtab ñe rũkõnono ro jãn Betel̦ rej lotok, ekkã an jinõ bõktok er bwe ren jokwe m̦weo. Jema ear kile joñan an em̦m̦aan rein jãn Betel̦ ettã bũrueer ñe ej keidi ñan rũtõlin kabuñ ro ear inepata ippãer elõñ iiõ ko remootl̦o̦k. Tokãlik ilo 1962 eo, ear peptaij im erom juon iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova.

Maxine ear jako ilo 2011 eo. Ilukkuun kijooror in bar loe ilo iien jerkakpeje eo. Em̦m̦an aõ mour ñe ij l̦õmn̦ak kõn men in! Ke kõm̦ro Maxine kar mour ippãn doon ium̦win 58 iiõ, kõm̦ro kar loe an armej ro an Jeova ilo Puerto Rico lõñl̦o̦k uwaaer jãn enañin 650 ñan 26,000! Innem ilo 2013 eo, ra eo ilo Puerto Rico ear koba ippãn ra eo ilo Amedka, im kar kajjitõk bwe in jerbal ilo Wallkill, New York. Ãlikin aõ kar pãd ium̦win 60 iiõ ilo aelõñ in, iar watõk ña make ãinwõt juon RiPuerto Rico, ak ãinwõt juon coquí, juon bũro̦k in Puerto Rico me ej pãd ioon wõjke im kõm̦m̦ani ainikien ko rej ba ko-kee, ko-kee ilo jota. Meñe ekar pen ñan ña, ak ijel̦ã bwe ej iien kiiõ ñan em̦m̦akũt.

Ij m̦õn̦õn̦õ wõt ilo aõ jerbal ñan Anij ilo Betel̦. Kiiõ 90 jim̦a aõ iiõ, im jerbal eo aõ ej ñan lel̦o̦k naanin rõjañ im kakapilõk jãn Baibõl̦ ñan ro rej jerbal ilo Betel̦. Jãn ke iar itok ñan Wallkill, rej ba bwe em̦õj aõ lel̦o̦k naanin rõjañ ko ñan elõñl̦o̦k jãn 600 ro rej jerbal ilo Betel̦. Jet iaan ro iar kõnnaan ippãer rar kõn̦aan bwe in lel̦o̦k naanin rõjañ ko kõn apañ ko rej iiooni ak apañ ko ilowaan baam̦le. Ro jet rar kõn̦aan bwe in lel̦o̦k naanin kakapilõk kõn wãween aer lo tõprak ilo aer jerbal ilo Betel̦. Im ro rej kab m̦are rar kajjitõk ñe imaroñ lel̦o̦k naanin kakapilõk kõn mour in m̦are. Iar maroñ bar rõjañ jet iaan ro kar kajjitõk ippãer ñan em̦m̦akũt jãn Betel̦ im etal im bainier. Iar roñjake an rein aolep kõnnaan ippa, im ñe ekkar, ikõn ba: “‘Anij ej yokwe eo em̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k.’ Innem kwõn m̦õn̦õn̦õ kõn jerbal eo am̦ bwe kwõj kõm̦m̦ane ñan Jeova.”​—2 Korint 9:7.

Apañ ko rej wal̦o̦k ilo Betel̦ rej bar wal̦o̦k jabdewõt jikin jej jerbal ie. Bõtab, men eo emaroñ jipañ kõj ñan m̦õn̦õn̦õ wõt ej ñe jej l̦õmn̦ak wõt kõn unin an aorõk jerbal eo jej kõm̦m̦ane. Aolep men ko jej kõm̦m̦ani ilo Betel̦ raorõk kõnke rej ñan Anij. Jerbal ko jej kõm̦m̦ani ie rej jipañ “rũkarejar eo etiljek im mãlõtlõt” ñan lel̦o̦k katak ko jãn Baibõl̦ ñan aolep rũttõmak ro jeid im jatid ipel̦aakin lal̦ in. (Matu 24:45, UBS) Jabdewõt jikin jej jerbal ñan Jeova, epel̦l̦o̦k iien ñan ad nõbare. Jen m̦õn̦õn̦õ kõn men ko ej kajjitõk ippãd ñan kõm̦m̦ani kõnke “ej yokwe eo em̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k.”