1, 2. (1) Etke kõjatdikdik eo ad eoktak jãn ro ilo jukjukun pãd in an Setan? (2) Ta kajjitõk ko raorõk jenaaj etali kiiõ?

 ELÕÑ men ko rem̦m̦an jej kõjatdikdik kaki! Jekdo̦o̦n ñe jej uwaan rũkkapit ro ak ‘jiip ro jet,’ kõj aolep jej kõjatdikdik in loe an jejjet karõk eo an Anij jãn kar jinoin im an naaj kwõjarjar ãt eo etan. (Jon 10:16; Matu 6:9, 10) Erkein men ko el̦aptata ad reim̦aanl̦o̦k ñani. Jej bareinwõt reim̦aanl̦o̦k ñan iien eo enaaj jejjet kũtien kallim̦ur eo ñan ad naaj mour indeeo ilañ ak ijin ioon lal̦. (2 Piter 3:13) Bõtab ilo tõre in jej kõttar, jej reim̦aanl̦o̦k in loe wãween an Jeova naaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo an jipañ im tõl armej ro an ilo raan kein ãliktata.

² Elõñ men ko armej ro ilo jukjukun pãd in rej tõmak im kõjatdikdik bwe renaaj wal̦o̦k, bõtab rejjab lukkuun jel̦ã ñe men kein rej kõjatdikdik kaki ak reim̦aanl̦o̦k ñani renaaj lukkuun wal̦o̦k im jejjet. Ñan waanjoñak, ñe armej ro rej kããm̦bõl̦, rekõn̦aan bwe ren wiin, bõtab rejjab lukkuun jel̦ã ñe renaaj wiin. Bõtab, ro em̦ool aer tõmak relukkuun oktak jãn armej ro ilo jukjukun pãd in an Setan. Rein em̦ool aer tõmak rej lukkuun ‘lõke men ko rej kõjatdikdik kaki.’ (Hibru 11:1) Innem ewi wãween bwe en l̦apl̦o̦k wõt ad lõke ak tõmak men ko jej kõjatdikdik kaki? Ta tokjãn ko jenaaj loi ñe jej lukkuun tõmak men ko jej kõjatdikdik kaki?

3. Tõmak eo an ro rej karejar ñan Jeova ej pedped ioon ta?

 ³ Tõmak ejjab juon men me ej jino wõr ippãd ilo iien eo jej l̦otak, im ejjab juon men ej etal im make wal̦o̦k. Bwe en wõr tõmak ippãn juon, ej aikuj m̦õn̦õn̦õ in kõtl̦o̦k bwe jetõb kwõjarjar eo an Anij en jerbal ippãn. (Galetia 5:22, NW) Kõnke Jeova ekajoor bõtata im el̦aptata an mãlõtlõt, ejjel̦o̦k jabdewõt men emaroñ kabõjrake jãn an kajejjet karõk ko an. Jemãd ilañ elukkuun jel̦ã bwe enaaj baj jejjet wõt kallim̦ur ko an, joñan ej watõk bwe men kein em̦õj aer jejjet kũtieer. Eñin unin ke ear kwal̦o̦k kõn kallim̦ur ko an kõn ilju im jekl̦aj, ear ba: “Rejejjet.” (Riit Revelesõn 21:3-6.) Tõmak eo an ro rej karejar ñan Jeova ej pedped ioon aer jel̦ã bwe Jeova ej juon “Anij etiljek” im aolep iien ej kajejjet men ko ej kallim̦ur kaki.​—Duteronomi 7:9.

4. Ta kõjatdikdik eo rũkarejar ro an Anij ilo iien ko m̦okta jãn Jijej rar reim̦aanl̦o̦k ñane?

⁴ Bokin Hibru jebta 11 ej kõllaajrake etan 16 em̦m̦aan im kõrã ro ear l̦ap aer tõmak. Ej bar kwal̦o̦k bwe ebar lõñ ro jet rar kabuñbũruon Jeova “kõn aer tõmak.” (Hibru 11:39, UBS) Rein aolep rar “lõke” im tõmak bwe enaaj wal̦o̦k ‘ine’ eo ak armej eo me Anij ear kallim̦ur bwe enaaj ko̦kkure Setan im kajejjet karõk eo An kõn lal̦ in jãn kar jinoin. (Jenesis 3:15) Rein retiljek rar jab reim̦aanl̦o̦k ñan aer mour ilañ kõnke rar mej m̦okta jãn an kar Jijej Kũraij, ‘ine’ eo kar kallim̦ur kake, kõpel̦l̦o̦k ial̦ eo ñan an wõr ro rej etal im mour ilañ. (Galetia 3:16, UBS) Bõtab rar reim̦aanl̦o̦k ñan aer mour ioon lal̦ in ñe enaaj oktak ñan juon pedetaij.​—Sam 37:11; Aiseia 26:19, UBS; Hoseia 13:14.

5, 6. Ta eo Ebream im baam̦le eo an rar reim̦aanl̦o̦k wõt ñane, im ewi wãween aer kar kõkajoor wõt tõmak eo aer? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁵ Hibru 11:13 (UBS) ej ba men in kõn jet iaan rũkarejar ro an Anij ilo tõre ko m̦okta jãn Jijej: “Armej rein otemjej rar mej meñe rar tõmak. Rar jab bõk men ko Anij ear kallim̦ur kaki, ak rar m̦õn̦õn̦õ kaki, ãinwõt ñe rar loi jãn ijo ettol̦o̦k.” Juon iaan rein ej Ebream. Ebream ear ke reim̦aanl̦o̦k wõt ñan iien eo enaaj mour ium̦win tõl eo an ‘ine’ eo ak armej eo kar kallim̦ur kake? Jijej ear kwal̦o̦k uwaakin kajjitõk in ke ear jiroñ ro rar jum̦aiki im ba: “Jememi Ebream ear m̦õn̦õn̦õ kõn an naaj kar lo raan eo aõ; ear loe im ear m̦õn̦õn̦õ kake.” (Jon 8:56, UBS) Sera, Aisak, Jekob, im elõñ ro jet rar bar reim̦aanl̦o̦k wõt ñan iien eo renaaj mour ium̦win tõl eo an Aelõñ eo an Anij, “eo Anij ear annañe im kalõke.”—Hibru 11:8-11, UBS.

⁶ Ewi wãween an kar Ebream im baam̦le eo an kõkajoor wõt tõmak eo aer? Ejjel̦o̦k pere bwe remaroñ kar katak kõn Anij jãn jeje ko im ilo aer roñjake ro rerũtto me rar tiljek ñan Anij. Remaroñ kar bar katak kõn Anij ke ear kõnono ñan er ikijjeen enjel̦ ro, ettõn̦ak ko, ak pijen ko. Men eo eaorõk ej bwe rar jab mel̦o̦kl̦o̦k men ko rar katak. Rar lukkuun kaorõki naanin tõl ko an Anij im kallim̦ur ko an im rar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kaki. Kõnke rar lukkuun tõmak men ko rar kõjatdikdik kaki, rar maroñ tiljek wõt ñan Anij meñe rar iioon eñtaan im wãween ko reppen.

7. Ta menin letok ko Jeova ej litok ñan kõkajoor tõmak eo ad, im ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane kõn menin letok kein?

⁷ Jeova ear letok Baibõl̦ eo ñan jipañ kõj bwe en kajoor wõt tõmak eo ad. Bwe jen maroñ lo ‘m̦õn̦õn̦õ’ im “jeraam̦m̦an,” jej aikuj keini ad riiti Naanin Anij. Jen kate kõj ñan riiti kajjojo raan. (Sam 1:1-3; riit Jerbal 17:11.) Im ãinwõt kar rũkarejar ro an Jeova ilo iien ko etto, jej aikuj bõk iien ñan lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kallim̦ur ko an Anij im pokaki naanin tõl ko an. Jeova ej bareinwõt kajeraam̦m̦an kõj kõn katak ko jej bũki jãn “rũkarejar eo etiljek im mãlõtlõt.” (Matu 24:45, UBS) Kõn men in, ñe jej kortokjãn menin letok kein Jeova ej litok ñan kõj im kaorõk men ko jej katak, jenaaj ãinwõt rũkarejar ro retiljek ilo iien ko  etto me rar lukkuun “lõke” im tõmak ilo kõjatdikdik eo aer kõn Aelõñ eo an Anij.

8. Ewi wãween an jar maroñ kõkajoorl̦o̦k tõmak eo ad?

⁸ Jar ej bar juon men el̦ap an kar jipañ rũkarejar ro an Jeova ilo iien ko etto bwe en kajoor wõt tõmak eo aer. Tõmak eo aer ear kajoorl̦o̦k ke rar loe an Anij uwaake jar ko aer. (Nihimaia 1:4, 11; Sam 34:4, 15, 17; Daniel 9:19-21) Kõj bareinwõt jemaroñ kwal̦o̦k aolepen bũruod im inepata ko ad ñan Jeova kõnke jejel̦ã bwe enaaj roñjake kõj im kõkajoor kõj bwe jen kijenmej wõt im dãpij wõt ad m̦õn̦õn̦õ. Im ñe jej lo an uwaaki jar ko ad, men in ej kõkajoorl̦o̦k tõmak eo ad. (Riit 1 Jon 5:14, 15, UBS.) Kõnke tõmak ej juon iaan men ko leen jetõb kwõjarjar, jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k im “kajjitõk” ippãn Anij kõn jetõb kwõjarjar, ãinwõt an kar Jijej jiroñ kõj bwe jen kajjitõk.​—Luk 11:9, 13.

9. Ijello̦kun ad jar wõt kõn kõj make, ta ko jet jemaroñ bar jar kaki?

⁹ Bõtab, ejjab unin ad jar ej bwe jen kajjitõk wõt jipañ ippãn Anij. Jemaroñ bar jar ñan kam̦m̦oolol im nõbar Jeova kajjojo raan kõn men ko rekabwilõñlõñ ear kõm̦m̦ani me “rellõñ jãn maroñ in bwini.” (Sam 40:5) Bareinwõt, jar ko ad rej aikuj kaalikkar ad ‘keememej ro rej pãd ilo kalbuuj, ãinwõt ñe jej pãd ilo kalbuuj ippãer.’ Im jej aikuj jar kõn rũttõmak ro jeid im jatid ipel̦aakin lal̦ in, el̦aptata ro rej ‘tõl’ jerbal ko ilo eklejia. Ñe jej loe wãween an Jeova uwaake jar ko ad, ekajoorl̦o̦k tõmak eo ad im el̦apl̦o̦k ad epaake.​—Hibru 13:3, 7, UBS.

10. Wõn ro rar dãpij wõt aer tiljek ñan Anij, im ta eo ear kõmaroñ er ñan tiljek wõt?

¹⁰ Ilo bokin Hibru jebta 11, rijjilõk Paul ear kwal̦o̦k kõn mãlejjoñ ko elõñ iaan rũkarejar ro an Anij rar iiooni im kijenmej ioer. Ñan waanjoñak, Paul ear kwal̦o̦k bwe ewõr kõrã ro ear kajoor tõmak eo aer me ear mej l̦adik ro nejier bõtab tokãlik rar bar mour. Innem ear ba bwe ewõr ro rar “m̦akoko in bõk anemkwõj, [bõtab] rar mej ium̦win kaje bwe ren jerkakpeje ñan juon mour em̦m̦anl̦o̦k.” (Hibru 11:35, UBS) Meñe jejjab jel̦ã wõn rein Paul ear l̦õmn̦ak kake er ke ear ba men kein, ak jejel̦ã kõn jet iaan ro rar pokake wõt Anij meñe renaaj kar mej. Ñan waanjoñak, rar kade Nebot im Zekaraia ñan mej kõn aerro kar pokake wõt Anij im kõm̦m̦ani men ko ej buñbũruon kaki. (1 Kiiñ 21:3, 15; 2 Kronikel 24:20, 21) Bareinwõt rar jol̦o̦k Daniel ñan ro̦ñin l̦aiõn eo im rar bar jol̦o̦k likao ro m̦õttan ñan ilowaan kijeek eo. Rein remaroñ kar “bõk anemkwõj” ak rõl̦o̦k jãn mãlejjoñ kein el̦aññe rar bõjrak jãn aer tiljek ñan Jeova, ak rar jab. Rar lukkuun tõmak bwe Anij enaaj lel̦o̦k jetõb kwõjarjar eo an ñan jipañ er el̦l̦ã ioon wãween kein reppen rar iiooni.​—Hibru 11:33, 34, UBS; Daniel 3:16-18, 20, 28; 6:13, 16, 21-23.

11. Ta mãlejjoñ ko jet iaan rũkanaan ro rar iiooni kõn wõt aer kar kwal̦o̦k aer tõmak?

¹¹ Elõñ rũkanaan ro ãinwõt Maikeia im Jeremaia rar kwal̦o̦k aer tõmak. Kõnke rar kwal̦o̦k aer tõmak, armej ro rar “kajjirere” kake er im ‘kalbuuji’ er. Ro jet, ãinwõt Ilaija, rar itoitak im ‘jebwãbwe ilo ãne jem̦aden ko, tol̦ ko, im ro̦ñ ko.’ Rein aolep rar kijenmej wõt ium̦win mãlejjoñ kein rar iiooni kõnke rar lukkuun ‘lõke men ko rar kõjatdikdik kaki.’—Hibru 11:1, 36-38; 1 Kiiñ 18:13; 22:24-27; Jeremaia 20:1, 2, UBS; 28:10, 11; 32:2.

12. Wõn eo em̦m̦antata joñak eo an me ear tiljek wõt meñe ear iioon mãlejjoñ ko rel̦l̦ap, im ta eo ear jipañe ñan tiljek wõt?

¹² Ãlikin an kar Paul kwal̦o̦k kõn em̦m̦aan im kõrã ro me ear kajoor tõmak ko aer, ear kwal̦o̦k kõn armej eo em̦m̦antata joñak eo an, Irooj Jijej Kũraij. Bokin Hibru 12:2 ej ba: “Eo kõn lañlõñ em̦õj likũt e im̦aan, Ear eñtaan ilo [al̦al̦ in eñtaan eo, NW], im kõjekdo̦o̦n jook eo, im Ear jijet ianmoon̦in tũroon an Anij.” Ealikkar bwe jej aikuj “l̦õmn̦ak” kõn joñak eo an Jijej kõn wãween an kar kwal̦o̦k tõmak meñe ear iioon mãlejjoñ ko rel̦l̦ap. (Riit Hibru 12:3, UBS.) Ãinwõt Jijej, ear bar wõr Kũrjin ro jinoin me kar m̦an er ñan mej kõn  aer kar tiljek ñan Anij. Antipas ear juon iaaer. (Revelesõn 2:13) Em̦õj an rein bõk jinõkjeej eo aer ñan jerkakpeje im mour ilañ. Bõtab ro rar mour m̦okta jãn Jijej im kõjatdikdik eo aer ej ñan mour ilo lal̦ in rejjañin bõk jinõkjeej eo aer. (Hibru 11:35, UBS) Ãlikin an kar Aelõñ eo an Anij jino jutak ilo 1914 eo, aolep rũkkapit ro retiljek me rar mej rar wanlõñl̦o̦k ñan lañ, im renaaj irooj ippãn Jijej im tõl aolep armej ro ijin ioon lal̦.​—Revelesõn 20:4.

13, 14. Ta wãween ko reppen Rudolf Graichen ear iiooni, im ta eo ear jipañe ñan tiljek wõt?

¹³ Elõñ milien rũkarejar ro an Anij ilo tõre kein ad rej l̦oore joñak eo an Jijej ilo aer keememej wõt kõjatdikdik eo aer im jab kõtl̦o̦k bwe mãlejjoñ ko rej iiooni ren kam̦õjn̦o̦ikl̦o̦k tõmak eo aer. L̦õmn̦ak m̦õk kõn joñak eo an Rudolf Graichen, eo ear l̦otak ilo Jãmne ilo iiõ eo 1925. Ej keememej jet pija ilo kar kiin m̦weo im̦õn me rej kwal̦o̦k kõn kallim̦ur ko ilo Baibõl̦. Ej ba: “Juon iaan pija ko ej pijain juon ol̦ip im juon koon in jiip, juon koon in koot im juon taikõ, im juon kau im juon l̦aiõn. Aolepeer rej aenõm̦m̦an ippãn doon im juon l̦addik jidikdik ej tõl er.” (Aiseia 11:6-9) Men in ear jipañ Rudolf ñan l̦õmn̦ak wõt kõn kallim̦ur eo an Anij kõn pedetaij im ñan kal̦apl̦o̦k an tõmak ilo kallim̦ur in. Ium̦win elõñ iiõ, bwilijmããn̦ ro an Nazi im tokãlik bwilijmããn̦ ro an  bar juon kumi jãn jikin ko iturear ilo Jãmne rar kaeñtaane. Meñe Rudolf ear eñtaan, ak ear dãpij wõt an tiljek im ear tõmak wõt ilo kõjatdikdik eo kõn an lal̦ in naaj oktak ñan juon pedetaij.

¹⁴ Ebar lõñ mãlejjoñ ko jet Rudolf ear iiooni. Ñan waanjoñak, ear mej jinen jãn juon nañinmej ej wal̦o̦k jãn kij ke ear pãd ilo juon jikin etan Ravensbrück me rar kalbuuji elõñ iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova ie. Ear bar loe an m̦õjn̦o̦l̦o̦k tõmak eo an jemãn, joñan ear jaini juon peba ñan kwal̦o̦k bwe ejako an juon iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova. Ãlikin an kar Rudolf diwõj jãn kalbuuj, ear jerbalin lol̦o̦k eklejia ko im tokãlik kar kũr e bwe en etal ñan Jikuul̦in Giliad. Kar jitõñe bwe en mijinede ilo Chile, ijo im ear bar jerbalin lol̦o̦k eklejia ie. Bõtab, ear bar lõñ wãween ko reppen ear iiooni. Juon iiõ ãlikin an kar m̦areik juon mijinede etan Patsy, niñniñ eo nejierro ear mej. Tokãlik, kõrã eo ippãn ear mej ke ear 43 wõt an iiõ. Rudolf ear kijenmej ium̦win aolep wãween kein reppen im meñe ear rũttol̦o̦k im nañinmej, ak ear rekũl̦ar bainier im juon eo ej lale eklejia. Jemaroñ riiti bwebwenatoun mour eo an ilo Naan in Keeañ eo an O̦kwõj 1, 1997 peij 20-25 ilo kajin Pãlle. ^[1]—Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in.

15. Kwal̦o̦k waanjoñak ko kõn jet iaan rũkarejar ro an Jeova ilo raan kein me rej dãpij wõt aer tiljek im lañlõñ meñe rej m̦an er im kaeñtaan er.

¹⁵ Ri Kõnnaan ro an Jeova rej wõnm̦aanl̦o̦k im karejar ñan Jeova ilo lañlõñ meñe rej m̦an er im kaeñtaan er. Ñan waanjoñak, elõñ bukwi rũttõmak ro jeid im jatid rej kalbuuj ilo Eritrea, Singapore, im South Korea. Enañin aolepeer rej kalbuuj kõnke rejjab kõn̦aan bõk kun̦aaer ilo tarin̦ae. (Matu 26:52) Jet iaan rein rej kalbuuj ej Isaac, Negede, im Paulos, ro im 20 jim̦a de iiõ in aer kalbuuj ilo Eritrea! Ium̦win iiõ kein rar pãd ilo kalbuuj, rar jab maroñ m̦are ak lale rũtto ro jemãer im jineer. Meñe ãindein, ak rej tiljek wõt ñan Jeova jekdo̦o̦n ñe rej m̦an er im kaeñtaan er. Jel̦ak loe pijaer ilo weep jait eo ad, jej loe bwe rem̦õn̦õn̦õ meñe rej iioon wãween kein. Men in ej kaalikkar bwe ekajoor tõmak eo aer. Joñan, ro rej lale kalbuuj ilo ijin rej kwal̦o̦k aer kautiej er.

16. Ta ko kwõnaaj maroñ kõm̦m̦ani ñe ekajoor tõmak eo am̦?

¹⁶ Enañin aolep armej ro an Jeova rejjañin kaeñtaan er ak kalbuuji er. Bõtab, elõñ mãlejjoñ ko jet rej iiooni. Elõñ iaaer rej eñtaan kõn aer lukkuun jerata im kõn an kar wal̦o̦k tarin̦ae ak jorrããn ko rel̦l̦ap ilo aelõñ ko aer. Jet rej ãinwõt kar Moses ak ro ilo iien ko etto kõnke rej kaarmejjete aer buñbuñ im m̦weiie ilo jukjukun pãd in. Rej kate er bwe ren jab em̦m̦weiukiuk im l̦õmn̦ak wõt kõn er make. Ta eo ear jipañ er ñan kijenmej im tiljek wõt ñan Jeova? Yokwe eo aer ñan Jeova im an l̦ap aer tõmak ilo kallim̦ur eo an ear jipañ er ñan kijenmej im tiljek wõt. Rejel̦ã bwe enaaj kajim̦we nana ko ilo lal̦ in im kajeraam̦m̦an rũkarejar ro an retiljek bwe ren mour indeeo ilo jukjukun pãd eo ekããl me ejjel̦o̦k nana ie.​—Riit Sam 37:5, 7, 9, 29, UBS.

17. Ta eo kwõj peek ñan kõm̦m̦ane, im ta eo jenaaj etale ilo katak in tok juon?

¹⁷ Ilo katak in, jaar katak bwe ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kallim̦ur ko an Anij im keini ad jar, men kein renaaj kõm̦m̦an bwe en kajoor wõt tõmak eo ad. Kõn men in, jenaaj maroñ kijenmej im tiljek wõt ium̦win mãlejjoñ ko kõn ad lukkuun “lõke” ak tõmak bwe enaaj jejjet im wal̦o̦k men ko jej kõjatdikdik kaki. Bõtab ekkar ñan Baibõl̦, ejabwe ñan ad baj tõmak wõt. Jenaaj etale men in ilo katak in tok juon.