1-3. (1) Jekdo̦o̦n ta wãween ko jej iiooni, ta eo jej aikuj kate kõj ñan kõm̦m̦ane aolep iien? (2) Ta apañ ko ro rej katak bar juon kajin rej iiooni im ta kajjitõk ko jemaroñ l̦õmn̦ak kaki? (Lale pija eo itulõñ.)

 ELÕÑ to̦ujin Ri Kõnnaan ro an Jeova ilo raan kein rej poub ilo aer kõm̦m̦ane jerbal eo kar kanaan kake ilo juon pijen ilo bokin Revelesõn. Pijen in ej kaalikkar bwe naaj kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an “ñan aolep kain armej, bwij, kajin, im aelõñ.” (Revelesõn 14:6) Kwõj ke juon iaan ro rej katak bar juon kajin? Bõlen kwõj juon mijinede ak juon eo ej jipañ ilo bar juon aelõñ me el̦ap aikuj rukwal̦o̦k naan ie. Ak bõlen em̦õj am̦ jino kobal̦o̦k ippãn juon eklejia ilo aelõñ eo am̦ me eoktak kajin eo ie.

² Kõnke jej rũkarejar ro an Jeova, kõj aolep jej aikuj kate kõj ñan kõm̦m̦ani men ko rej jipañ kõj im baam̦le ko ad ñan epaake wõt Jeova. (Matu 5:3, NW) Bõtab, jet iien ñe jej katak Baibõl̦ ippãd make, emaroñ jabwe iien ñan ad lukkuun etale im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko jej katak kaki kõn ad lukkuun poub. Ro rej jipañ ilo bar juon aelõñ ak eklejia me rej kõnono bar juon kajin rej iioon apañ ko jet me rej kõm̦m̦an bwe en pen aer kõkajoor wõt jem̦jerã eo aer ippãn Jeova.

 ³ Ro rej jipañ ilo juon eklejia me eoktak kajin eo ie rejjab baj katak wõt juon kajin ekããl, ak rej aikuj bar keini aer katak kõn katak ko rem̦wilal̦ ilo Baibõl̦. (1 Korint 2:10) Ewi wãween aer maroñ kõm̦m̦ane men in el̦aññe rejjab lukkuun mel̦el̦e im jel̦ã kajin eo an eklejia eo rej jipañ ie? Im etke rũtto ro rej aikuj kate er ñan kõm̦m̦an bwe katak ko ilo Baibõl̦ ren tõpar bũruon ro nejier?

4. Ta eo emaroñ kam̦õjn̦o̦ikl̦o̦k jem̦jerã eo ad ippãn Jeova? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

⁴ Ñe jejjab lukkuun mel̦el̦e kõn katak ko jãn Naanin Anij ilo bar juon kajin, men in emaroñ kam̦õjn̦o̦ikl̦o̦k jem̦jerã eo ad ippãn Jeova. Ke Nihimaia ear jepl̦aak ñan Jerusalem, ear inepata ke ear jel̦ã bwe jet iaan ajri ro nejin RiJu ro rar jab maroñ kõnono ilo kajin Hibru. (Riit Nihimaia 13:23, 24, UBS.) Ajri rein rar jab maroñ lukkuun epaake Anij im karejar ñane ippãn armej ro an kõnke rar jab mel̦el̦e kõn katak ko jãn Naanin Anij.​—Nihimaia 8:2, 8.

5, 6. Ta eo jet rũtto ro me rej jipañ ilo eklejia ko me eoktak kajin ko aer rej kile ippãn ro nejier, im etke?

⁵ Jet rũtto ro me rej jipañ ilo eklejia ko me eoktak kajin ko aer rej kile bwe jem̦jerã eo an ro nejier ippãn Jeova ej m̦õjn̦o̦l̦o̦k. Katak ko ilo iien kweilo̦k ko rejjab tõpar bũruon ro nejier kõnke rejjab maroñ mel̦el̦e. Pedro, eo me baam̦le eo an ear em̦m̦akũt jãn South Amedka ñan Aujtõrõlia, ej ba: “Ñe jej bwebwenato kõn katak ko an Jeova, men kein rej aikuj tõpar bũruod im kõm̦akũt kõj.” ^[1] (Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in.)​—Luk 24:32.

⁶ Ñe jej riit ilo bar juon kajin, men ko jej riiti remaroñ jab lukkuun tõpar bũruod jãn ñe jaar riiti ilo kajin eo ad make. Bareinwõt el̦ak pen ad mel̦el̦e im kõnono kajin eo, jemaroñ jino m̦õk im men in emaroñ jelõt jem̦jerã eo ad ippãn Jeova. Kõn men in, ñe jej kate kõj ñan jipañ ilo juon eklejia me eoktak kajin eo ie, eaorõk bwe jen bar kate kõj ñan kõjparok jem̦jerã eo ad ippãn Jeova.​—Matu 4:4.

7. Ewi wãween an kar RiBabil̦on ro kajjioñ kõm̦m̦an bwe Daniel en l̦oore m̦anit ko aer im kabuñ eo aer?

⁷ Ke Daniel im likao ro m̦õttan rar jipo̦kwe ilo Babil̦on, RiBabil̦on ro rar kajjioñ kõm̦m̦an bwe ren l̦oore m̦anit ko aer ilo aer kar katakin er kajin eo aer. Bareinwõt, eo ear katakin im loloorjake er ear kõm̦m̦an etaer ilo kajin eo an RiBabil̦on ro. (Daniel 1:3-7) Ãt eo rar n̦aetan Daniel kake ear jitõñl̦o̦k ñan anij eo el̦ap an RiBabil̦on ro etan Bel. Bõlen Kiiñ Nebukadnezar ear kõn̦aan bwe Daniel en l̦õmn̦ak bwe el̦apl̦o̦k an kajoor anij eo an RiBabil̦on ro jãn Jeova, Anij eo an Daniel.​—Daniel 4:8.

8. Ta eo ear jipañ Daniel ñan kõm̦m̦an bwe en kajoor wõt jem̦jerã eo an ippãn Jeova ilo iien eo ear pãd ilo Babil̦on?

⁸ Meñe Daniel ear maroñ m̦õñã jãn m̦õñã ko kijen kiiñ eo, ak ear “pepe ilo bũruon” bwe eban “kattoon e” make. (Daniel 1:8) Kõnke Daniel ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im katak jãn “bok ko rekkwõjarjar” ilo kajin eo an make, men in ear kõm̦m̦an bwe en kajoor wõt jem̦jerã eo an ippãn Jeova ilo iien in ear pãd ilo Babil̦on. (Daniel 9:2, UBS) Eñin unin meñe ekar mootl̦o̦k enañin 70 iiõ in an Daniel pãd ilo Babil̦on, ak armej ro rar kõjerbale wõt ãt eo etan ilo kajin Hibru.​—Daniel 5:13.

9. Ãinwõt an alikkar ilo Sam 119 jebta, ewi wãween an kar Naanin Anij jelõt eo ear je jebta in?

⁹ Naanin Anij ear kõkajoor im jipañ eo ear je Sam 119 jebta bwe en oktak jãn ro jet. Ear aikuj kijenmej ke jet iaan ro reutiej rar kõnono n̦ae e. (Sam 119:23, 61) Meñe ãindein, ak rijeje sam in ear kõtl̦o̦k bwe naan ko an Anij ren tõpar bũruon.​—Riit Sam 119:11, 46.

10, 11. (1) Ta kõttõpar eo ad ñe jej katak Naanin Anij? (2) Ewi wãween bwe en maroñ tõprak men in? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

¹⁰ Meñe jemaroñ poub kõn eddo ko ilo eklejia eo ak ilo jikin jerbal eo ad, kõj aolep jej aikuj kõm̦m̦an iien ñan ad katak ippãd make im ippãn baam̦le eo ad. (Epesõs 5:15, 16) Ñe jej katak ippãd make ak ippãn baam̦le eo ad, kõttõpar eo ad ejjab ñan baj kam̦õje wõt aolepen pãrokõrããp ak peij ko jaar karõk ñan etali ak ñan kõpooj wõt uwaak ko ñan iien kweilo̦k ko. Kõttõpar eo ad ej ñan kõtl̦o̦k bwe Naanin Anij en tõpar bũruod im kõkajoor tõmak eo ad.

¹¹ Bwe Naanin Anij en maroñ tõpar bũruod, jej aikuj bar l̦õmn̦ak kõn aikuj ko ad ijello̦kun ad l̦õmn̦ak wõt kõn aikuj ko an ro jet. (Pilippai 1:9, 10, UBS) Ñe jej kõpooj katak ko ñan iien kweilo̦k, kwal̦o̦k naan, im ñe jej kõm̦m̦an katak im̦aan, emaroñ l̦ap wõt ad l̦õmn̦ak kõn wãween an katak kein maroñ jipañ ro jet ijello̦kun ad l̦õmn̦ak kõn wãween aer maroñ jipañ kõj. Ñan waanjoñak, juon rũkõmat ekkã an edjoñe m̦õñã ko ej kõmatti m̦okta jãn an naajdik ro jet. Bõtab, eban kajoor im ãjmour el̦aññe ej baj edjoñe wõt m̦õñã ko. Bwe en kajoor im ãjmour wõt, ej aikuj kõm̦m̦an kijen m̦õñã ko reuõne. Ãindeinl̦o̦k wõt, ñe jekõn̦aan bwe en kajoor wõt jem̦jerã eo ad ippãn Jeova, jej aikuj keini ad katak ippãd make im etali katak ko rejejjet ñan aikuj ko ad.

12, 13. Etke elõñ iaan ro rej jipañ ilo eklejia ko me eoktak kajin ko aer rej kile tokjãn aer katak Baibõl̦ ilo kajin eo aer make?

¹² Elõñ iaan ro rej jipañ ilo eklejia ko me eoktak kajin ko aer rej kile bwe ilo aer keini aer katak Baibõl̦ ilo kajin eo aer make, men in ej jipañ er bwe en kajoor wõt tõmak eo aer. (Jerbal 2:8) Mijinede ro rej jipañ ilo bar juon aelõñ rej bar kile bwe ñan an maroñ kajoor wõt jem̦jerã eo aer ippãn Jeova, ejabwe ñan  aer roñjake wõt katak ko ilo kweilo̦k ko ilo bar juon kajin.

¹³ Alain, juon eo ej katak kajin Põrsia ium̦win enañin 8 iiõ kiiõ, ej ba: “Ñe ij kõpooj katak ko ilo kajin Põrsia ñan iien kweilo̦k ko, ekkã aõ l̦õmn̦ak wõt kõn naan ko ilo kajin eo. Kõnke el̦ap wõt aõ l̦õmn̦ak kõn mel̦el̦ein naan ko, katak ko rejjab lukkuun tõpar bũruõ. Eñin unin ij keini aõ kõm̦m̦an iien ñan katak Baibõl̦ im bok ko ad ilo kajin eo aõ make.”

14. Ta eo ro ewõr nejier rej aikuj kõm̦m̦ane, im etke?

¹⁴ Eddo eo an jinen im jemãn ajri ro ej ñan lale bwe ro nejier ren mel̦el̦e kõn Naanin Anij im en tõpar bũrueer. Ãlikin an kar Serge im lio pãleen etan Muriel jipañ ium̦win jilu jim̦a iiõ ilo juon eklejia me ej kõnono bar juon kajin, erro kar kile bwe l̦adik eo nejierro me 17 an iiõ ear jab itoklimo in pãd ilo kweilo̦k ko im kwal̦o̦k naan. Muriel ej ba: “Ear lukkuun em̦m̦an ippãn kwal̦o̦k naan ilo kajin eo ammim, kajin French, ak kiiõ ñe kõmij kwal̦o̦k naan ilo bar juon kajin, em̦akoko.” Serge ej ba: “Ke kõm̦ro kar lo bwe men in ear kapañ l̦adik in nejũm̦ro ñan an kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k, kõm̦ro kar pepe in bar jepl̦aak ñan eklejia eo am kar m̦okta.”

15. (1) Ta ko remaroñ jipañ rũtto ro bwe ren jel̦ã el̦aññe ej menin aikuj ñan aer jepl̦aak ñan eklejia eo me ro nejier remel̦el̦e kajin eo ie? (2) Ta naanin tõl eo ñan rũtto ro ilo bokin Duteronomi 6:5-7?

¹⁵ Ta ko remaroñ jipañ rũtto ro bwe ren jel̦ã el̦aññe ej menin aikuj ñan aer jepl̦aak ñan eklejia eo me ro nejier remel̦el̦e kajin eo ie? M̦oktata, rũtto ro rej aikuj lale el̦aññe remaroñ im ewõr aer iien ñan katakin ro nejier ñan yokwe Jeova im ilo ejja iien eo wõt katakin er kõn kajin eo an eklejia eo rej jipañ ie. Kein karuo, rej aikuj lale ñe ejakol̦o̦k an ro nejier kõn̦aan kwal̦o̦k naan, kweilo̦k, ak jipañ ilo juon eklejia me rej kõnono bar juon kajin. El̦aññe kwõj kile men kein, kwõmaroñ pepe in jepl̦aak ñan eklejia eo me ajri ro nejũm̦ rejel̦ã kõn kajin eo. Innem, ñe ekajoor jem̦jerã eo an ajri ro ippãn Jeova, rũtto ro remaroñ pepe in bar jepl̦aak ñan eklejia ko me rej kõnono ilo bar juon kajin.​—Riit Duteronomi 6:5-7.

16, 17. Ewi wãween an kar jet rũtto ro katakin ajri ro nejier kõn Jeova ke rej jipañ ilo eklejia ko rej kõnono bar juon kajin?

¹⁶ Jet rũtto ro em̦õj aer lo wãween ko ñan katakin ajri ro nejier ilo kajin eo aer make meñe rej jipañ ilo juon kumi ak eklejia me rej kõnono bar juon kajin. Charles, eo im ewõr 3 nejin leddik me 9, 12, im 13 aer iiõ, ej jipañ ilo juon kumi me rej kõnono ilo kajin Lingala. Ej ba: “Kõm̦ro lio ippa ear pepe bwe kõm naaj kõjerbal kajin eo ammim ñe kõmij katak ippãn leddik ro im ñe kõmij katak ippãn doon ãinwõt juon baam̦le. Bõtab, ewõr iien kõmij bar kõmmãlmel im kõm̦m̦ani iukkure ko ilo kajin Lingala bwe ren jel̦ã kajin in im ren bar itoklimo in katak.”

¹⁷ Juon em̦m̦aan etan Kevin ewõr 2 nejin leddik me 5 im 8 aer iiõ. Ej kate ñan jipañ ledik rein nejin ñan mel̦el̦e katak ko jãn Baibõl̦ kõnke erro ejjab lukkuun bõk tokjãn ilo kweilo̦k ko kõn aerro jañin lukkuun jel̦ã kajin eo an eklejia eo rej pãd ie. Ej ba: “Kõm̦ro lio ippa ej katak ippãn ledik ro nejũm̦ro ilo kajin French kõnke eñin ej kajin eo ammim im erro mel̦el̦e kake. Kõmij bar kõm̦m̦an karõk ñan kweilo̦k ippãn eklejia ko rej kõnono ilo kajin French juon alen ilo juon allõñ. Im kõmij kortokjãn iien kakkije ko am ñan etal ñan kweilo̦k ko rel̦l̦ap me rej kõm̦m̦an ilo kajin eo am.”

18. (1) Ewi wãween an naanin kakapilõk eo ilo Rom 15:1, 2 maroñ jipañ rũtto ro bwe ren kõm̦m̦ane pepe eo ejim̦we ñe rej kajjioñ jipañ ro nejier? (2) Ta wãween ko ro jet rar kõm̦m̦ani ñan jipañ ajri ro nejier? (Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in.)

¹⁸ Ealikkar bwe ej an baam̦le ko pepe kõn ta wãween ko renaaj jipañ ajri ro nejier bwe ren jel̦ã kõn katak ko rem̦ool im epaake Jeova. ^[2] (Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in.) (Galetia 6:5) Muriel, eo kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ej ba bwe meñe erro l̦eo pãleen kar kõn̦aan jipañ ilo juon eklejia me rej kõnono bar juon kajin, ak rar pepe in bar jepl̦aak ñan eklejia eo aer kar m̦okta kõnke ren maroñ  jipañ l̦adik eo nejierro ñan epaakel̦o̦k Jeova. (Riit Rom 15:1, 2, UBS.) Serge ej kile kiiõ bwe ejim̦we pepe eo rar kõm̦m̦ane. Ej ba: “Jãn iien eo kõmar jepl̦aak ñan juon eklejia me rej kõnono ilo kajin French, l̦adik eo nejũm̦ro ear kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k im ear peptaij. Kiiõ ej juon rekũl̦ar bainier. Joñan, e make ej l̦õmn̦ak in bar jepl̦aak im jipañ ilo juon kumi me ej kõnono ilo bar juon kajin!”

19, 20. Ewi wãween ad maroñ kaalikkar bwe jej lukkuun kaorõk Naanin Anij?

¹⁹ Kõnke Jeova ej yokwe aolep armej, ear kõm̦m̦an bwe en wõr Baibõl̦ ilo elõñ bukwi kajin ko kõnke ‘ekõn̦aan bwe armej otemjej ren itõm jel̦ã m̦ool.’ (1 Timote 2:4) Ejel̦ã bwe armej ro renaaj maroñ epaakel̦o̦k e ñe rej riiti Baibõl̦ eo ilo kajin eo aer make.

²⁰ Jekdo̦o̦n ta wãween ko jej iiooni, kõj aolep jej aikuj kate kõj ñan kõm̦m̦an bwe jem̦jerã eo ad ippãn Jeova en kajoor wõt. Jemaroñ kõm̦m̦ane men in ñe jej keini ad katak Baibõl̦ ilo kajin eo ad make. Ñe jej kõm̦m̦ane men in, jenaaj maroñ bar jipañ baam̦le eo ad bwe jem̦jerã eo aer ippãn Jeova en epaak wõt. Enaaj bareinwõt kaalikkar ad lukkuun kaorõk Naanin Anij.​—Sam 119:11.