Kwaar Jel̦ã Ke?
M̦ool ke bwe ilo iien ko etto armej ro rekõn jeor ine in mar ñan ko̦kkure jikin kallib ko an ro jet?
ILO bokin Matu 13:24-26 (UBS), Jijej ear ba: “Aelõñin lañ ej ãinwõt juon armej ej jeor ine em̦m̦an ilo mel̦aaj eo an. Juon boñ, ke armej otemjej rekiki, juon rinana ear itok im jeor mar ko ibwiljin wiit ko, im etal. Ke ine ko rej eddek im ejino wal̦o̦k leer, mar ko rej bareinwõt wal̦o̦k.” Jet iaan ro im rej jeje kõn men ko rar wal̦o̦k ilo iien ko etto, rejjab lukkuun tõmak bwe armej ro rekõn jeor ine in mar ko ñan ko̦kkure jikin kallib ko an ro jet. Bõtab jeje ko an kar kien eo an Rom ilo iien ko etto rej kaalikkar bwe men in ear lukkuun wal̦o̦k.
Juon tũkjinede in Baibõl̦ ej ba: “Ñe juon armej ej jeor ine in mar ko ilo jikin kallib eo an bar juon kõnke ekõn̦aan ukot nana kõn nana . . . men in ear n̦ae kakien ko an aelõñin Rom. An kar wõr kakien n̦ae men in ej kaalikkar bwe elõñ alen an kar wal̦o̦k ilo iien ko.” Juon rũmmãlõtlõt etan Alastair Kerr ej ba bwe ilo kar iiõ eo 533 ãlikin Kũraij, rũtõl eo an Rom etan Justinian ear je juon an bok etan Digest. Bok in ej kwal̦o̦k ilo tukadu kõn kakien ko an kar Rom im jet iaan naan ko an ro ear l̦ap aer jel̦ã kõn kakien kein me rar mour ilo iiõ ko 100 ñan 250 ãlikin Kũraij. Ekkar ñan bok in (Digest, 9.2.27.14), juon em̦m̦aan etan Ulpian me el̦ap an jel̦ã kõn kakien ko an Rom ear kwal̦o̦k kõn juon keej me juon ruutiej in Rom ear etale. Etan ruutiej in ej Celsus im ear mour ilo tõre ko ãlikin iiõ eo 100. Ilo keej in, juon ear ko̦kkure atake eo an bar juon armej ilo an kar jeor ine in mar ie. Bok in ej kwal̦o̦k kõn jim̦we im maroñ ko an armej eo an atake eo ñan an kõm̦m̦an bwe armej eo ear ko̦kkure atake eo an en kõl̦l̦ãik on̦ãn aolep men ko ear ko̦kkuri.
Kõnke armej ro rekõn kõm̦m̦ane men in enana ium̦win aelõñin Rom ilo iien ko etto, men in ej kaalikkar bwe waanjoñak eo Jijej ear kwal̦o̦k kake ear juon men armej ro rekõn kõm̦m̦ane ilo tõre ko an.
Ilo tõre ko an rijjilõk ro, kar ewi joñan maroñ ko an rũtõl ro an RiJu ro ilo Judia ke rar pãd ium̦win kien eo an Rom?
ILO kar tõre ko an rijjilõk ro, Judia ear pãd ium̦win tõl eo an RiRom ro. Kien eo an Rom ear jilkinl̦o̦k juon kabna ñan ijin bwe en lale, im ear wõr an kabna in jarin tarin̦ae. Jerbal eo an ej ñan tõltõl eowõj ñan Rom im lale bwe en wõr aenõm̦m̦an im bõrokuk. RiRom ro rar bar kabõjrak armej ro jãn aer kõm̦m̦ani men ko rej n̦ae kakien ko an Rom. El̦aññe ewõr en̦ ej kõm̦m̦an poktak im jab l̦oore kakien ko, rej kaje. Meñe ear wõr aer maroñ ilo men kein, ak rar kõtl̦o̦k bwe rũtõl ro an RiJu ro ren tõl m̦akũtkũt ko aer ilo aelõñ eo.
Ear wõr juon an RiJu ro im̦õn ekajet el̦ap im eñin kar jikin ekajet eo aer eutiejtata im ijo rũtõl ro aer rej kõm̦m̦ani pepe ko aer ikijjeen kakien ko an RiJu. Ear bar wõr im̦õn ekajet ko reddik ilo aolepen Judia. Ñe ej wõr pok ikõtaan armej ro ak wõr ro rar rupi kakien ko aer, RiJu ro remaroñ kar ekajete rein ilo im̦õn ekajet kein, im rũtõl ro an Rom rar kõtl̦o̦k aer kõm̦m̦ane men in. Bõtab, ñe rej itõn m̦an juon eo rej l̦õmn̦ak bwe ewõr ruon, eokwe maroñ in ear an RiRom ro wõt. Ewõr juon iien ro uwaan im̦õn ekajet eo el̦ap an RiJu ro rar karõk bwe ren m̦an juon eo rar ekajete. Men in ear wal̦o̦k ilo iien eo ke rar kade Stipen ñan mej.—Jerbal 6:8-15; 7:54-60.
Ear l̦ap maroñ ko an ro uwaan Im̦õn Ekajet eo El̦ap an RiJu ro. Meñe ãindein, ak juon rũmmãlõtlõt etan Emil Schürer ej ba bwe rein rejjab maroñ el̦l̦ãl̦o̦k jãn rũtõl ro an Rom. Ear wõr an RiRom ro maroñ jabdewõt iien ñan bõbrae RiJu ro jãn men ko rej kõm̦m̦ani. Rar kõm̦m̦ane men in ke rar loe an RiJu ro kõm̦m̦ane juon men ear n̦ae kien eo an Rom. Juon waanjoñak ej kõn iien eo kapen in jarin tarin̦ae eo an RiRom etan Klaudiõs Lisiõs ear bõk Paul jãn RiJu ro im kõjparoke kõnke Paul ear juon RiRom.—Jerbal 23:26-30, UBS.