Kon̦ in ear bar ejaake juon doulul ekããl etan League of Nations. Kar kõttõpar eo ej bwe ren “kõm̦m̦an bwe aolep aelõñ ko pel̦aakin lal̦ in ren jerbal ippãn doon im kajjioñ kõm̦m̦an bwe en wõr aenõm̦m̦an im jokwane ipel̦aakin lal̦ in.” Elõñ iaan kabuñ ko me rar ba er Kũrjin rar rejetak im errã ippãn doulul in. Kumi eo me ear loloodjake kabuñ eo etan “Church of Christ” ilo Amedka, rar nõbare men in im ba bwe doulul in “ej ãinwõt ñe ej jutak kõn Aelõñ eo an Anij ijin ioon lal̦.” Kumi in an kabuñ in ear kwal̦o̦k aer rejetake League of Nations ilo aer jilkinl̦o̦k jet bwe ren etal ikijjeer ñan kweilo̦k eo etan Paris Peace Conference. Juon iaan ro me rar jilkinl̦o̦k er ear ba bwe kweilo̦k eo “ear bõktok juon oktak ekããl ñan armej ro ilo lal̦ in.”

Aet, juon oktak ekããl ear ijjino, bõtab oktak in eban kar wal̦o̦k ikijjeen em̦m̦aan ro me rar pãd ilo kweilo̦k eo ak peace conference eo. Ilo iiõ eo 1919, juon oktak ekããl ikijjeen wãween jerbalin kwal̦o̦k naan ear ijjino ilo iien eo Jeova ear kõkajoore armej ro an ñan kwal̦o̦k naan ilo juon wãween rejjañin kar kõm̦m̦ane. Ak m̦okta, juon oktak ear aikuj wal̦o̦k ñan Rũkkatak Baibõl̦ ro.

Kar karõk bwe pepe eo ñan kããlõt ro rej loloodjaki jerbal ko an Watch Tower Bible and Tract Society, me rekõn kõm̦m̦ane kajjojo iiõ, en wal̦o̦k ilo Jãdede, Jãnwõde 4, 1919 eo. Ilo iien in, Joseph F. Rutherford, eo me ej tõl armej ro an Jeova, ear pãd ilo kalbuuj ilo Amedka ilo Atlanta, Georgia meñe ejjel̦o̦k ruõn. Kar e im bar jiljilimjuon em̦m̦aan ro. Kar kajjitõk eo in, Ekar ke juon menin aikuj ñan bar kããlõt rein me rar tõl bwe ren wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦ani jerbal ko aer? Ak rej aikuj ke bar pukot ro jet bwe ren pinej jenkwaer?

Ke Jeid im jatid Rutherford ear pãd ilo kalbuuj, ear inepata kõn ta eo enaaj wal̦o̦k ñan doulul in ilo raan ko im̦aan. Ear jel̦ã bwe jet iaan ro jeid im jatid rar l̦õmn̦ak bwe em̦m̦anl̦o̦k ren kããlõt bar juon bwe en tõl ak bũrejtõn ñan doulul in. Kõn men in, ear je juon lõta ñan kumi eo me ear kõm̦m̦an pepe, im lel̦o̦k etan Evander J. Coward bwe ren kããlõte bwe en bũrejtõn. Jeid im jatid Rutherford ear ba bwe Jeid im jatid Coward ear juon eo me “eineem̦m̦an,” “elol̦o̦kjen̦,” im “etiljek ñan Irooj.” Ijoke, ear oktak l̦õmn̦ak ko an elõñ iaan ro jeid im jatid, rar kõn̦aan bwe ren karum̦wijl̦o̦k aer kõm̦m̦ane kããlõt eo aer m̦ae jiljino allõñ tokãlik. L̦oãr ro me rar ri-jojomar ñan ro jeid im jatid ilo kalbuuj, rar errã kõn pepe in. Ke rar kõm̦m̦an pepe kõn ta eo  ren kõm̦m̦ane, jet iaan em̦m̦aan ro jeid im jatid rar illu.

Innem juon men ear wal̦o̦k me Richard H. Barber ej kõmel̦el̦e tokãlik im ba bwe ej ãinwõt ñe kar ‘lutõkl̦o̦k weil̦ ioon dãn eo elim̦aajn̦on̦o’ ak n̦amejal̦an apañ eo rar iioone. Juon iaan em̦m̦aan ro jeid im jatid ijo ear kõnono im ba: “Ejjab ña l̦oãr ñan jel̦ã kõn kakien ko, bõtab men eo ijel̦ã ej kõn ta ko jej aikuj kõm̦m̦ani ñan kwal̦o̦k ad tiljek. Anij ekõn̦aan bwe jen tiljek. Im wãween eo em̦m̦antata jemaroñ kwal̦o̦k ad tiljek ñan Anij ej ilo ad bar kããlõte Jeid im jatid Rutherford bwe en bũrejtõn.”—Sam 18:25, UBS.

A. H. Macmillan, eo im ear bar pãd ilo kalbuuj, ej ememejtok iien in. Ej ba bwe raan eo tok juon, Jeid im jatid Rutherford ear kal̦l̦al̦l̦al̦ ikiin ruum̦ eo ej kalbuuj ie im ear ba, “Kwõn kadiwõjtok peim.” Innem Jeid im jatid Rutherford ear lel̦o̦k ñane juon peba jidikdik me ej kwal̦o̦k kõn juon kõjjel̦ã. Jeid im jatid Macmillan ear lo peba eo me ejjab lukkuun lõñ naan ko ie, im ear kajju jel̦ã ta mel̦el̦ein naan ko. Naan ko ilo peba in ear ba: “RUTHERFORD WISE VAN BARBER ANDERSON BULLY IM SPILL RI-TÕLIN DOULUL EO RI-TÕL RO JILU JINOIN YOKWE ÑAN AOLEP.” Mel̦el̦ein men in bwe em̦õj aer bar kããlõt aolep em̦m̦aan ro renaaj loloodjake jerbal ko ilo doulul in im bwe Joseph Rutherford im William Van Amburgh renaaj kar wõnm̦aanl̦o̦k im bõk jerbalin tõl. Mel̦el̦ein bwe Jeid im jatid Rutherford enaaj kar wõnm̦aanl̦o̦k im tõl ak bũrejtõn ñan doulul in.

Ke em̦m̦aan rein ruwalitõk jeid im jatid rar pãd ilo kalbuuj, Rũkkatak Baibõl̦ ro retiljek rar itoitak im kajjitõk ippãn armej ro ñan jain juon peba ñan kien ñan kajjitõk bwe ren karõl̦o̦k em̦m̦aan rein jeid im jatid. Rein jeid im jatid me reperan rar tõpar elõñl̦o̦k jãn 700,000 etan armej ro me rar jain. Ilo Wõnje, M̦aaj 26, 1919, m̦okta jãn aer kar lel̦o̦k peba in, Jeid im jatid Rutherford im em̦m̦aan ro jet me el̦ap eddo ko aer rar diwõj jãn kalbuuj.

Ilo naan ko an ñan ro rar karwaineneiki ke ear ro̦o̦l ñan kapijukunen, Jeid im jatid Rutherford ear ba: “Ij tõmak bwe wãween in kõj aolep jaar iioone ej ñan kõpooj kõj ñan iien ko renaaj penl̦o̦k. . . . Unin ami kar kate kom̦, ejjab bwe kom̦win karõl̦o̦ke ro jeimi im jatimi jãn kalbuuj. Ejjab eñin un eo unin an kar wal̦o̦k aolep men kein. . . . Unin ami kar lukkuun kate kom̦ ej bwe kom̦win maroñ bõktok nõbar ñan Jeova, im ro rar kõm̦m̦ane men in rar bõk juon jeraam̦m̦an elukkuun em̦m̦an.”

Aolep men ko rar wal̦o̦k ke em̦m̦aan rein jeid im jatid rar pãd ilo apañ in emaroñ kaalikkar bwe Jeova eo ear tõl men ko rar wal̦o̦k. Ilo Mãe 14, 1919, jikin ekajet eo ear kõjjel̦ã kõn pepe eo aer, rar ba: “Rein me kar liaakel̦o̦k er ear wõr aer jim̦we im maroñ ñan etale keej eo aer. Innem kõnke ear jab jim̦we men eo kar kõm̦m̦ane ñan er, em̦õj ukot pepe eo kar kõm̦m̦ane n̦ae er.” Em̦m̦an kar pepe in aer. Etke? Rar n̦aruon rein jeid im jatid kõn bõd ko rel̦l̦ap, im el̦aññe kar karõl̦o̦ke er ak el̦aññe kar kadikl̦o̦k joñan kaje eo kar lel̦o̦k ñan er, bõd kein aer renaaj kar pãdwõt ilo rekoot ko aer. Bõtab kõnke rar ukot pepe eo kar kõm̦m̦ane n̦ae er im ejjel̦o̦k  bar men rar n̦arueer kake, rekoot ko aer rekar erreo. Kõn men in, ri-Ekajet Rutherford ear wõr wõt an maroñ ñan jojomare armej ro an Jeova im̦aan ro ilo Im̦õn Ekajet eo El̦ap an Amedka, juon men me ear kõm̦m̦ane elõñ alen ãlikin an kar diwõj jãn kalbuuj.

Jeid im jatid Macmillan ej keememejtok iien in im ba: “Jaar jab tõn pãd bajjek im kõttar an Irooj bõk kõj ñan lañ. Jaar kile bwe jaar aikuj in em̦m̦akũt bwe jen maroñ lukkuun jel̦ã ta ankilaan Irooj.”

Bõtab em̦m̦aan ro jeid im jatid ilo ra eo el̦ap ilo New York rar jab maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane jerbal ko rar kõm̦m̦ani elõñ iiõ ko m̦aantak. Etke? Kõnke ke rar pãd ilo kalbuuj, kar ko̦kkuri juon baat ilo aolepen kein bũriin ko ñan bũriini bok ko. Men in ear lukkuun kabbweerer, im jet iaan em̦m̦aan ro rar l̦õmn̦ak el̦aññe ejem̦l̦o̦k jerbalin kwal̦o̦k naan.

Ewõr wõt ke rar itoklimo kõn ennaan eo kõn Aelõñ eo me Rũkkatak Baibõl̦ ro rar kwal̦o̦k naan kake? Ñan uwaake kajjitõk in, Jeid im jatid Rutherford ear pepe in kõm̦m̦ane juon katak. Rar kũrtok aolep armej ro ñan iien in. Jeid im jatid Macmillan ear ba: “El̦aññe ejjel̦o̦k armej ren kar itok ñan kweilo̦k in, mel̦el̦ein bwe ejem̦l̦o̦k jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad.”

Kar kõm̦m̦ane katak eo ilo Jabõt Mãe 4, 1919, im meñe Jeid im jatid Rutherford ear nañinmej, ear kõm̦m̦ane katak eo etan “The Hope for Distressed Humanity” ilo Los Angeles, California. Ear wõr enañin 3,500 armej ro me rar itok ñan iien in, im elõñ bukwi armej ro rar jab maroñ itok kõn an maat jikin ñan er. Ilo raan eo tok juon, ear bar wõr 1,500 armej ro me rar itok. Men in ear uwaake kajjitõk eo an em̦m̦aan ro jeid im jatid, aet, ear wõr an armej ro itoklimo!

Men eo em̦m̦aan ro jeid im jatid rar kõm̦m̦ane ear jelõte wãween an Ri-Kõnnaan ro an Jeova kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo aer tok ñan raan kein.

Naan in Keeañ eo an O̦kwõj 1, 1919 ear kõjjel̦ã bwe ilo jinoin Jeptõm̦ba, enaaj wõr juon  kweilo̦k el̦ap ilo Cedar Point, Ohio. Juon Rũkkatak Baibõl̦ em̦m̦an dettan jãn Missouri, etan Clarence B. Beaty, ej ememejtok iien in im ba: “Aolep rar kõn̦aan bwe ren pãd ilo iien in.” Elõñl̦o̦k jãn 6,000 ro jeid im jatid rar pãd ilo iien in, el̦e jãn joñan eo rar kõtmãne. Men eo ebar kãitoktoklimo kõn iien in ej bwe ear wõr elõñl̦o̦k jãn 200 armej ro rar peptaij ilo juon l̦we etan Lake Erie me epaak ñan jikin in.

Ilo Jeptõm̦ba 5, 1919, ilo raan eo kein kal̦alem in kweilo̦k eo el̦ap, ilo naan ko an Jeid im jatid Rutherford “Ñan Ri-Jerbal ro M̦õttan,” ear kõjjel̦ã bwe ewõr juon bok ekããl etan The Golden Age. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Bok in ear “kwal̦o̦k kõn men ko raorõk me rej kiiõ wal̦o̦k, im ear kwal̦o̦k kõmel̦el̦e ko jãn Baibõl̦ eo kõn unin an men kein kar wal̦o̦k.”

Kar rõjañ aolep Rũkkatak Baibõl̦ ro ñan kwal̦o̦k naan im kõjerbale bok in ekããl ilo peran. Ilo juon lõta, me ear kwal̦o̦k kõn wãween naaj kõm̦m̦ane jerbal eo, ej ba: “Kajjojo iaan ro me em̦õj aer peptaij, ren keememej bwe ej juon jeraam̦m̦an el̦ap ñan kwal̦o̦k, im bwe ren kortokjãn iien in epel̦l̦o̦k kiiõ im bõk kun̦aaer ñan kwal̦o̦k naan ñan armej ro ipel̦aakin lal̦ in.” Elukkuun lõñ armej ro rar em̦m̦akũt ñan kũr in ñan kwal̦o̦k naan! Ilo Tijem̦ba, ri-kwal̦o̦k ro rekijejeto kõn Aelõñ eo rar lo elõñl̦o̦k jãn 50,000 armej ro me rar kõn̦aan bwe ren ekkeini aer jilkinl̦o̦k bok in ekããl ñan er.

Ilo jem̦l̦o̦kinl̦o̦k 1919 eo, armej ro an Jeova rar jerbal ilo juon wãween ekããl im kon̦ im rar bõk kõkajoor. Ejjab men in wõt, ak jet iaan kanaan ko raorõk kõn raan ko ãliktata rar jejjet kũtieer. Kanaan eo ilo Malakai 3:1-4 kõn aer naaj etale im karreoik armej ro an Anij, ear jejjet kũtien. Ilo kõkkar, armej ro an Jeova rar rõl̦o̦k jãn aer pãd ium̦win kõm̦akoko an “Babil̦on El̦ap,” im Jesus ear jitõñ “ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt.” * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (Rev. 18:2, 4; Matu 24:45) Kiiõ Rũkkatak Baibõl̦ ro rar pojak ñan jerbal eo Jeova ear kõpooj ñan er.