1. Ta eo Jeova emaroñ kõm̦m̦ane ñan kajejjet ankilaan?

JEOVA emaroñ erom jabdewõt men ej aikuji ñan kajejjet ankilaan. Ñan waanjoñak, em̦õj an Jeova erom juon ri-Kaki, ri-Kaenõm̦m̦an, im juon ri-Kwal̦o̦k. Erkein ej jet wõt iaan wãween ko rellõñ me em̦õj an erom. (Ais. 48:17; 2 Kor. 7:6; Gal. 3:8) Bõtab, ekkã an kõjerbal armej ro ñan kajejjet ankilaan. (Matu 24:14; 28:19, 20; 2 Kor. 1:3, 4) Jeova emaroñ bar letok ñan jabdewõt iaad maroñ im jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo jej aikuji ñan erom jabdewõt men ñan kajejjet ankilaan. Eñin ej jidikin mel̦el̦ein etan Jeova, im ãindein an elõñ ri-mãlõtlõt ro kwal̦o̦k kõn mel̦el̦ein ãt in.

2. (1) Etke ewõr iien jemaroñ pere bwe Jeova ej kõjerbale kõj? (2) Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

² Kõj aolep jekõn̦aan bwe jen juon eo Jeova emaroñ kõjerbale, bõtab ewõr jet remaroñ pere bwe Jeova ej kõjerbal er. Etke? Kõnke rej ba ejabwe joñan maroñ ko aer kõn aer rũtto, kõn wãween ko rej iiooni, ak joñan maroñ ko ippãer. Ijoke, ewõr ro me rem̦õn̦õn̦õ im jubũrueer kõn men ko rej kõm̦m̦ani kiiõ im remaroñ jab kile aer aikuj kõm̦m̦an wõt wõnm̦aanl̦o̦k ko. Ilo katak in, jenaaj etale wãween an Jeova letok ñan jabdewõt iaad men ko jej aikuji ñan kajejjet ankilaan. Innem, jenaaj etale bwebwenato ko ilo Baibõl̦ kõn wãween an kar Jeova lel̦o̦k ñan ri-karejar ro an, em̦m̦aan im kõrã ro jim̦or, kõn̦aan im kajoor eo ñan em̦m̦akũt. Ãliktata, jenaaj etale wãween eo jemaroñ kõtl̦o̦k bwe Jeova en kõjerbale kõj.

3. Ekkar ñan naan ko ilo Pilippai 2:13, ewi wãween an Jeova maroñ letok ñan kõj kõn̦aan eo ñan em̦m̦akũt?

³ Riit Pilippai 2:13. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Jeova emaroñ letok ñan kõj kõn̦aan eo ñan em̦m̦akũt. Ewi wãween an maroñ kõm̦m̦ane men in? Bõlen jej kab jel̦ã bwe ewõr juon aikuj ilo eklejia eo. Ak em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo remaroñ riiti juon lõta jãn ra eo me ej kõjjel̦ã bwe ewõr aikuj ilo jikin ko jet. Innem, jemaroñ kajjitõk ippãd make, ‘Ewi wãween aõ maroñ jipañ?’ Ak bõlen remaroñ letok ñan kõj juon jerbal epen, ak jejjab jel̦ã el̦aññe jemaroñ kajejjete. Ak ãlikin ad riiti jet eoon ilo Baibõl̦ eo, jemaroñ l̦õmn̦ak ippãd make, ‘Ewi wãween aõ maroñ jerbale eoon kein im jipañ ro jet?’ Jeova eban iuun kõj ñan kõm̦m̦ane jabdewõt men. Bõtab, ñe ej lo bwe jej m̦õn̦õn̦õ in etale kõj make, Jeova emaroñ letok ñan kõj kõn̦aan eo ñan em̦m̦akũt innem kajejjete.

4. Ewi wãween an Jeova maroñ letok ñan kõj kajoor eo ñan em̦m̦akũt?

⁴ Jeova emaroñ bar letok ñan kõj kajoor eo ñan em̦m̦akũt. (Ais. 40:29) Ikijjeen kajoor eo an, emaroñ kal̦apl̦o̦k kapeel ko ewõr ippãd kadede. (Ex. 35:30-35, UBS) Im ikijjeen doulul eo an, Jeova emaroñ katakin kõj kilen kõm̦m̦ani jet jerbal. Ñe ebaj wõr juon iien me kwõjaje kilen kõm̦m̦ane juon jerbal, kwõn kajjitõk jipañ. Bareinwõt, jouj im jab ãliklik in kajjitõk ippãn Jemãdwõj ilañ, eo el̦ap an jouj, bwe en lewaj ‘kajoor eo el̦ap jãn joñan.’ (2 Kor. 4:7; Luk 11:13) Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k elõñ waanjoñak ko kõn wãween an kar Jeova lel̦o̦k ñan em̦m̦aan im kõrã ro men ko rej aikuji ilo an lel̦o̦k ñan er kõn̦aan im kajoor eo ñan em̦m̦akũt. Ilo ad etale jet iaan bwebwenato kein, kajjioñ l̦õmn̦ak kõn wãween ko Jeova emaroñ kõjerbale eok ãinwõt an kar kõjerbal rein.

5. Ta eo jej katak jãn wãween im iien eo Jeova ear kõjerbale Moses ñan lo̦mo̦o̦rene armej ro An?

⁵ Jeova ear kõm̦m̦an bwe Moses en erom juon ri-lo̦mo̦o̦r ñan ri-Israel ro. Ak ñããt eo Jeova ear kõjerbal e? Ej ke ilo iien eo me Moses ear l̦õmn̦ak bwe epojak, ãlikin an kar “bõk jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko rem̦m̦antata ilo Ijipt”? (Jrb. 7:22-25) Jaab. Jeova ear kõjerbale Moses ãlikin an kar jipañe ñan erom juon em̦m̦aan me ettã bũruon im eineem̦m̦an. (Jrb. 7:30, 34-36) Jeova ear jipañ Moses bwe en peran in jutak im̦aan ri-tõl eo eutiejtata ilo Ijipt. (Ex. 9:13-19) Ta eo jej katak jãn wãween eo im iien eo Jeova ear kõjerbale Moses? Jeova ej kõjerbale ro rej kwal̦o̦k kadkad ko kadkadin im ro rej atartar ioon bwe en kõkajoor er.​—Pil. 4:13.

6. Ta eo jej katak jãn wãween an Jeova kar kõjerbal Barzillai ñan jipañe Kiiñ Devid?

⁶ Elõñ iiõ ko tokãlik, Jeova ear kõjerbal Barzillai ñan jipañ Kiiñ Devid. Devid im armej ro rar “kwõle, im m̦õk, im maro” ke rar ko jãn l̦eo nejin Devid, Absalom. Ilo iien in, Barzillai erũtto, bõtab e im bar ro jet rar likũt mour ko aer ilo kauwõtata ñan jipañ Devid im ro rar pãd ippãn. Barzillai ear jab l̦õmn̦ak bwe kõn an rũtto, Jeova ear jab maroñ kõjerbale. Ijoke, ear jouj ilo an lel̦o̦k jabdewõt men ko ewõr ippãn ñan jipañ ri-karejar ro an Jeova me rar pãd ilo aikuj. (2 Sa. 17:27-29) Ta eo jej katak? Jekdo̦o̦n ewi joñan dettad, Jeova emaroñ kõjerbale kõj ñan jipañ rũttõmak ro m̦õttad kõn aikuj ko aer, emaroñ ro ilo jikin ko jej pãd ie, ak ilo jikin ko jet. (JK. 3:27, 28; 19:17) Meñe jejjab maroñ etal im jipañ er, ak wãween eo jemaroñ jipañ ej ilo ad jabawõt ñan jerbal ko an  doulul in ipel̦aakin lal̦ in bwe en wõr jããn ñan jipañ ro jeid im jatid ilo iien eo im jikin eo rej aikuji.​—2 Kor. 8:14, 15; 9:11.

7. Ewi wãween an kar Jeova kõjerbale Simeon, im etke men in emaroñ kõketake kõj?

⁷ Jeova ear kallim̦ur ñan Simeon, juon em̦m̦aan erũtto me etiljek ilo Jerusalem, bwe eban mej m̦ae iien eloe Messaia eo. Kallim̦ur in emaroñ kar lukkuun kõkajoore Simeon kõnke elõñ iiõ in an kar kõttare Messaia eo. Kõn an tõmak im kijenmej, Jeova ear kõjeraam̦m̦ane. Juon raan, “jetõb kwõjarjar ear tõl” Simeon bwe en etal ñan tampel̦ eo. Im ilo ijin, ear lo niñniñ eo Jesus, im Jeova ear kõjerbale Simeon bwe en kwal̦o̦k juon kanaan kõn ajri in me enaaj erom Christ. (Luk 2:25-35) Simeon emaroñ kar jab mour ñan lo an Jesus kajejjet jerbalin kwal̦o̦k naan eo an, meñe ãindein ak ear m̦õn̦õn̦õ kõn jeraam̦m̦an eo ear bõke, im ewõr men ko rem̦m̦an emaroñ reim̦aanl̦o̦k ñane! Ilo jukjukun pãd eo ekããl, em̦m̦aan in etiljek enaaj lo wãween an tõl eo an Jesus juon jeraam̦m̦an ñan aolep baam̦le ko ioon lal̦ in. (Jen. 22:18) Kõj bareinwõt jemaroñ m̦õn̦õn̦õ kõn jabdewõt jerbal ko me Jeova ej litok.

8. Ewi wãween an Jeova maroñ kõjerbale kõj ãinwõt an kar kõjerbale Barnebas?

⁸ Ilo tõre ko an rijjilõk ro, juon em̦m̦aan me ejouj etan in Josep ear m̦õn̦õn̦õ in kõtl̦o̦k bwe Jeova en kõjerbale. (Jrb. 4:36, 37) Kõnke Joseph ear lukkuun jel̦ã kilen kaenõm̦m̦ane ro jet, eñin unin rijjilõk ro remaroñ kar ãñinñini Barnebas, mel̦el̦ein “Nejin Kaenõm̦m̦an.” Ñan waanjoñak, ãlikin an Saul kar erom juon rũttõmak, elõñ iaan ro jein im jatin rar mijak in kepaake kõn an kar juon eo me ekõn kaeñtaane eklejia ko. Ijoke, Barnebas ear kwal̦o̦k wõt jouj ilo an kaenõm̦m̦an im jipañe Saul, im ejjel̦o̦k pere Saul ear lukkuun kam̦m̦oolole kõn jouj eo an. (Jrb. 9:21, 26-28) Tokãlik, em̦m̦aan ro rej lale eklejia ilo Jerusalem rar lo aikuj eo ñan kõketake ro jeier im jatier ilo jikin ko rettol̦o̦k ilo Antiok im Siria. Wõn eo rar jilkinl̦o̦k? Barnebas! Ejim̦we kããlõt eo aer. Baibõl̦ ej ba bwe Barnebas “ear jino rõjañ er bwe ren tiljek wõt ñan Irooj kõn aolepen bũrueer.” (Jrb. 11:22-24) Ãindeinl̦o̦k wõt ilo raan kein, Jeova emaroñ jipañ kõj bwe jen erom juon “nejin kaenõm̦m̦an” ñan Kũrjin ro m̦õttad. Ñan waanjoñak, emaroñ kõjerbale kõj ñan kaenõm̦m̦ane ro me em̦õj an jako eo ejitõnbõro ippãer. Ak emaroñ kõm̦m̦akũt kõj ñan lol̦o̦k ak ko̦o̦l̦e juon eo enañinmej ak ebũrom̦õj bwe jen kwal̦o̦k jet naan ko rekaenõm̦m̦an. Kwõnaaj ke kõtl̦o̦k bwe Jeova en kõjerbale eok ãinwõt an kar kõjerbale Barnebas?​—1 Tes. 5:14.

9. Ta eo jej katak jãn wãween an kar Jeova jipañe jeid im jatid Vasily ñan erom juon eo em̦m̦an an jabõt im erũtto ilo tõmak?

⁹ Jeova ear jipañ juon jeid im jatid likao etan Vasily ñan erom juon eo em̦m̦an an jabõt im erũtto ilo tõmak. Ke kar jitõñ Vasily bwe en juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia ke ear 26 an iiõ, ear mijak im l̦õmn̦ak bwe ejjab lukkuun l̦ap imminene ippãn ñan jipañ ro jein im jatin, el̦aptata ro me rar iioon wãween ko reppen. Bõtab, ear bõk kamminene ko el̦ap tokjãer jãn em̦m̦aan ro el̦ap imminene ko ippãer im jãn Jikuul̦ eo ñan Em̦m̦aan ro Rej Lale Eklejia im Rijjipañ Ro. Vasily ear lukkuun kate ñan kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko. Ñan waanjoñak, ear kõm̦m̦ane juon laajrak edik kõn mejãnkajjik ko an. Ilo an kõttõpari kajjojo iaaer, jidik kõn jidik ear jakol̦o̦k an mijak. Ej kiiõ ba: “Men eo iar mijake ilo tõre eo, ej men eo el̦ap an kam̦õn̦õn̦õik eõ kiiõ. Ñe Jeova ej jipañ eõ pukot eoon eo ejejjet ñan kaenõm̦m̦ane juon jeid im jatid em̦m̦aan ak kõrã ilo eklejia eo, men in ej kõm̦m̦an aõ lukkuun m̦õn̦õn̦õ im jubũruõ.” Ñan em̦m̦aan ro jeid im jatid, el̦aññe kwõj ãinwõt Vasily im kwõj kõtl̦o̦k bwe Jeova en kõjerbale  eok, Jeova emaroñ lewaj ñan eok maroñ eo ñan kõm̦m̦ani eddo ko rel̦l̦apl̦o̦k ilo eklejia eo.

10. Ta eo Abigeil ear kõm̦m̦ane, im ta eo kwõj katak jãn joñak eo an?

¹⁰ Devid im ro rar tiljek ñane, rar ko jãn Kiiñ Saul, im rar aikuj jipañ. Em̦m̦aan ro m̦õttan Devid rar kajjitõk ippãn juon em̦m̦aan in Israel me em̦weiie etan Nebal bwe en lel̦o̦k jidik kijeer, jabdewõt m̦õñã ko ekar wõr ippãn. Rar l̦õmn̦ak ejjel̦o̦k jorrããn ñan aer kajjitõk kõnke rar kõjparoke menninmour ko nejin Nebal ilo ãne jem̦aden eo. Ak kõn an Nebal juon eo me el̦ap an l̦õmn̦ak kõn e make ear m̦akoko in lel̦o̦k jabdewõt men ñan er. Devid ear lukkuun illu im ear kõn̦aan m̦ane Nebal im aolep em̦m̦aan ro rar jokwe ilo m̦weo im̦õn. (1 Sa. 25:3-13, 22) Bõtab, lio pãleen Nebal, etan Abigeil, ear juon eo el̦ap an deo̦ im lol̦o̦kjen̦. Ear kwal̦o̦k an peran ilo an kar buñpedo iturin neen Devid im ear akwel̦ap ñan Devid bwe en jab kõm̦m̦an ruõn kõn kato̦o̦rl̦o̦k bõtõktõk ilo an kajjioñ bõk idenon̦e. Ear jouj ilo an rõjañe Devid bwe en likũt apañ eo ilo pein Jeova. An Abigeil kõttãik e ilo an kar kõnnaan im kõm̦m̦an ñan Devid rar lukkuun tõpar bũruon Devid. Ear kile bwe Jeova ear jilkinl̦o̦ke. (1 Sa. 25:23-28, 32-34) Ear wõr ippãn Abigeil kadkad ko me rar kõm̦m̦an bwe en juon eo me Jeova emaroñ kõjerbale. Ilo ejja wãween in wõt, Jeova emaroñ kõjerbal kõrã ro jeid im jatid me rejouj im rej kwal̦o̦k aer lol̦o̦kjen̦ ñan kõkajoore baam̦le ko aer im ro jet ilo eklejia eo.​—JK. 24:3; Tai. 2:3-5.

11. Ta eo lim̦aro nejin Shallum rar kõm̦m̦ane, im wõn ro rej anõk er ilo raan kein?

¹¹ Elõñ iiõ ko tokãlik, lim̦aro nejin Shallum rar jet iaan ro Jeova ear kõjerbal er ñan kalõke wõrwõrin Jerusalem. (Nih. 2:20; 3:12) Meñe jemãer ear juon irooj, lim̦arein nejin Shallum rar m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane jerbal in epen im kauwõtata. (Nih. 4:15-18) Relukkuun kar oktak jãn em̦m̦aan ro reutiej jãn Tekoa, me “rar m̦akoko” in kõttãik er im bõk kun̦aaer ilo jerbal eo! (Nih. 3:5) Baj l̦õmn̦ak kõn joñan an lim̦arein nejin Shallum kar m̦õn̦õn̦õ ke ear dedel̦o̦k aer kalõke wõrwõr eo ium̦win 52 raan! (Nih. 6:15) Ilo raan kein ad, kõrã ro jeid im jatid rej m̦õn̦õn̦õ in jipañ ilo juon jerbal eaorõk, ej jerbalin ekkal im jerbal dikdik ko me rej kõm̦m̦ani ilo jikin ko em̦õj ajil̦o̦k ñan Jeova. Kapeel ko aer, aer m̦õn̦õn̦õ in jipañ, im aer tiljek ej men ko jej aikuji ñan lo tõprak ilo jerbal rot in.

12. Ewi wãween an Jeova maroñ kõjerbale kõj ãinwõt an kar kõjerbale Tabita?

¹² Jeova ear kõm̦m̦akũt Tabita bwe en lõñ “jerbal ko rem̦m̦an ear kõm̦m̦ani im . . . lel̦o̦k m̦weien tũriam̦o ñan ro jet,” el̦aptata ñan kõrã ro emej l̦õm̦aro pãleer. (Jrb. 9:36) Kõn an kar l̦ap an jouj im m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k, elõñ rar lukkuun bũrom̦õj ke ear mej. Bõtab rar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke rijjilõk Piter ear kõjerkakpejeiki. (Jrb. 9:39-41) Ta eo jej katak jãn Tabita? Meñe jedik ak jerũtto, ak jej juon em̦m̦aan ak kõrã, kõj aolep ewõr men ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ ro jeid im jatid.​—Hib. 13:16.

13. Ewi wãween an kar Jeova kõjerbale juon jeid im jatid me ejjookok etan Ruth, im ta eo Ruth ear ba?

¹³ Juon jeid im jatid lel̦l̦ap me ejjookok etan Ruth, ear kõn̦aan erom juon mijinede. Ke ear juon ledik jidikdik, ear ekkaiuriur ilo an leto letak tũrããk ko ke ear jerbalin em̦ ñan em̦. Ej ba: “Elukkuun kar em̦m̦an ippa jerbal in.” Ak an kõnono ippãn armej ro ilo kõjãm ko im kõnnaan ippãer kõn Aelõñin Anij ekar juon men epen ñane. Meñe ejjookok, ear erom juon rekũl̦ar bainier ke ear 18 an iiõ. Ilo iiõ eo 1946, ear etal ñan Jikuul̦ in Giliad innem tokãlik ear jerbal ilo Hawaii im Japan. Jeova ear kõjerbale ilo juon wãween el̦ap bwe en kajeedede  ennaan eo em̦m̦an ilo jikin kein. Ãlikin enañin 80 iiõ in an bõk kun̦aan ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, Ruth ej ba: “El̦ap an Jeova kar kõkajoor eõ. Ear jipañ eõ bwe en jako aõ ejjookok. Ij lukkuun tõmak bwe Jeova emaroñ kõjerbale jabdewõt eo ej lõke e.”

14. Ekkar ñan Kolosse 1:29, ta eo jej aikuj in kõm̦m̦ane el̦aññe jekõn̦aan bwe Jeova en kõjerbale kõj?

¹⁴ Jãn iien ko etto tok ñan kiiõ, Jeova ear kõjerbale ri-karejar ro an ilo elõñ wãween ko. Ta eo enaaj kõm̦m̦an bwe kwõn erom ñan kajejjet ankilaan? Men in ej wawa wõt ioon joñan eo kwõj m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k ñane. (Riit Kolosse 1:29.) El̦aññe kwõj kõtl̦o̦k bwe Jeova en kõjerbale eok, Jeova emaroñ kõm̦m̦an bwe kwõn erom juon ri-kwal̦o̦k ekijejeto, juon eo em̦m̦an an katakin, ejel̦ã kaenõm̦m̦an, ri-jerbal ekapeel, juon jeran ejel̦ã rejetak im jipañ eo m̦õttan, ak jabdewõt men eo ej aikuji ñan kajejjet ankilaan.

15. Ekkar ñan naanin jiroñ ko ilo 1 Timote 4:12, 15, ta eo em̦m̦an bwe likao ro jeid im jatid ren akwel̦ap ñan Jeova bwe en jipañ er ñan kõm̦m̦ane?

¹⁵ Ak ta kõn kom̦ l̦adik ro jeid im jatid me rej rũttol̦o̦k im pojãn erom juon likao? Ewõr juon aikuj, eñin ej bwe likao ro me rekajoor ren bõk eddo ko an juon eo ej rijjipañ ilo eklejia eo. Ilo elõñ iaan eklejia ko, elõñl̦o̦k uwaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko jãn rijjipañ ro. Kom̦ likao ro, kom̦ maroñ ke ejaak juon kõn̦aan ñan jipañ bõk eddo ko jet ilo eklejia eo? Ewõr iien, jet em̦m̦aan ak likao ro jeid im jatid remaroñ l̦õmn̦ak ippãer make im ba, “Em̦m̦an wõt aõ jerbal ãinwõt juon ri-kwal̦o̦k naan.” El̦aññe eñin eñjake eo am̦, kwõn akwel̦ap ñan Jeova bwe en jipañ eok kõn̦aan bwe kwõn maroñ bõk jerbal in rijjipañ ilo eklejia eo im bwe en lewaj kajoor eo an ñan eok bwe kwõn lel̦o̦k aolepen am̦ ilo am̦ jerbal ñane. (Ekl. 12:1) Jej aikuji jipañ eo am̦!​—Riit 1 Timote 4:12, 15.

16. Ta eo jej aikuj kajjitõk ippãn Jeova kake, im etke?

¹⁶ Jeova emaroñ kõm̦m̦an bwe kwõn erom jabdewõt men eo ej aikuji ñan kajejjet ankilaan. Kõn men in, kwõn kajjitõk ippãn bwe en wõr am̦ kõn̦aan ñan kõm̦m̦ane jerbal eo an, innem kajjitõk ippãn bwe en lewaj ñan eok kajoor eo kwõj aikuji. Meñe kwõdik ak kwõrũtto, kwõn kõjerbal iien ko am̦, maroñ ko am̦, im men ko ewõr ippam̦ ñan nõbar Jeova kiiõ. (Ekl. 9:10) Jab kõtl̦o̦k bwe am̦ mijak ak am̦ pere eok make en kõm̦m̦an bwe kwõn jerwaane jeraam̦m̦an kein repel̦l̦o̦k ñan am̦ maroñ lel̦o̦k aolepen am̦ ñan Jeova. Ej juon jeraam̦m̦an ñan kõj bwe jen kõm̦m̦ane jabdewõt men eo jemaroñe ñan bõktok nõbar ñan eo ej tõllo̦kũn, Jemãdwõj me el̦ap yokwe ippãn.