“JEMA,” “BABA.” Eñin ej wãween an jo̦dikdik ro ilo Betel̦ kũr eõ. Im kõnke 89 aõ iiõ, em̦m̦an ippa. Aer kũr eõ ilo wãween in im kwal̦o̦k aer yokwe eõ, ij watõke ãinwõt juon iaan jeraam̦m̦an ko Jeova ej letok ñan eõ kõn aõ jerbalin full-time ñan e ium̦win 72 iiõ. Kõn an to aõ jerbal ñan Jeova im elõñ wãween ko iar iiooni, imaroñ rõjañ jo̦dikdik rein jãn bũruõ im ba: “Peimi ren jab m̦õjn̦o̦, bwe enaaj wõr on̦ããn ami jerbal.”​—2 Kr. 15:7.

Rũtto ro jema im jinõ rar em̦m̦akũt jãn Ukraine ñan Canada. Rar jokwe ilo Rossburn, juon bukwõn ilo Manitoba. Ear wõr 16 nejin jinõ im jema ajri, 8 l̦addik im 8 leddik ak ear ejjel̦o̦k bo, im ña kar kein kajoñoul emãn. Jema ear kaorõk Baibõl̦ eo im ear riiti ñan kõm aolep jibboñ ilo jabõt, ak ear l̦õmn̦ak bwe rũtõlin kabuñ ko rar kõn̦aan wõt bũki jããn ko an armej ijello̦kun aer jipañ er. Ekkã an kõm̦m̦an kõjak im ba: “Ta l̦e wõn eo ear kõl̦l̦ãik on̦ããn Jesus bwe en kwal̦o̦k naan im katakin armej ro?”

Iaan aolepen ajri ro jeiũ im jatũ, ralitõk wõt rar m̦õn̦õn̦õ in itok ñan m̦ool eo, emãn l̦addik im emãn leddik. Lio jeiũ Rose ear bainier m̦ae iien ear mej. Ilo raan ko ãliktata m̦okta jãn an kar mej ear rõjañ aolep armej bwe ren pokake Naanin Anij, im ear ba ñan er: “Ikõn̦aan lo kom̦ ilo lal̦ eo ekããl.” Ilo kar m̦okta, l̦eo jeiũ Ted ear juon eo ej katakin armej ro bwe renaaj bwil ilo kijeek ñan indeeo el̦aññe rejjab pokake Naanin Anij. Aolep jibboñõn jabõt Ted ear kwal̦o̦k katak ko an ilo retio im ear kaamijake ro rej roñjake im ba bwe ro rej kõm̦m̦an jerawiwi renaaj bwil ilo kijeek ñan indeeo. Bõtab tokãlik, ear erom juon iaan armej ro an Jeova me ej tiljek im kijejeto.

Juon raan ilo allõñin Juun 1944, ke ij ro̦o̦l ñan m̦weo im̦õ jãn jikuul̦, iar lo juon bok jidikdik ilo ioon tebõl̦ in m̦õñã eo ammim etan The Coming World Regeneration. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Iar jino riiti bok in im joñan an em̦m̦an iar jab kõn̦aan bõjrak. Ãlikin aõ riiti aolepen bok eo, iar kõm̦m̦an aõ pepe bwe in karejar ñan Jeova ãinwõt kar Jesus.

Etke bok eo ear pãd ioon tebõl̦ eo? L̦eo jeiũ Steve ear ba bwe ekar wõr ruo em̦m̦aan rej “wiakake” bok ko rar pãd m̦weo. Ear ba: “Iar wiaik bok n̦e, kõnke l̦alem jããn wõt on̦ããn.” Jabõt eo tok juon em̦m̦aan ro ruo rar bar ro̦o̦ltok ñan m̦weo im̦õ. Rar ba bwe rej juon iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova im rej kõjerbale Baibõl̦ eo ñan uwaaki kajjitõk ko an armej. Men  in ear lukkuun em̦m̦an ippemmim kõnke jãn ke kõmar dik, rũtto ro jema im jinõ rar katakin kõm bwe kõmin kautiej Naanin Anij. Em̦m̦aan rein rar bareinwõt ba bwe enaaj wõr juon kweilo̦k el̦ap ilo Winnipeg, ijo me lio jeiũ Elsie ej jokwe ie. Im iar pepe in etal ñan iien kweilo̦k el̦ap in.

Iar baajkõl̦ tarrin 200 m̦ail̦ l̦o̦k ñan Winnipeg, ak iar m̦okta bõjrak jidik ilo juon bukwõn etan Kelwood, ijo em̦m̦aan ro ruo me rar itok ñan m̦weo im̦õ rej jokwe ie. Ke iar pãd ijin, iar etal ñan juon kweilo̦k im ij kab jel̦ã ta mel̦el̦ein juon eklejia. Iar bareinwõt katak bwe aolep em̦m̦aan, kõrã im jo̦dikdik rej aikuj em̦ ñan em̦ im kwal̦o̦k naan, ãinwõt an kar Jesus kõm̦m̦ane.

Ke iar tõpar Winnipeg, iar loe l̦eo jeiũ Jack me ear itok jãn Ontario ñan kweilo̦k el̦ap eo. Ilo raan eo kein kajuon in kweilo̦k el̦ap eo, juon jeid im jatid em̦m̦aan ear kõjjel̦ã bwe enaaj wõr peptaij. Kõm̦ro Jack ear pepe in peptaij ilo iien eo. Kom̦ro ar lukkuun kõn̦aan bainier m̦õjin wõt am̦ro peptaij. Ãlikin wõt kweilo̦k el̦ap eo Jack ear jino rekũl̦ar bainier. Ilo tõre in, kar 16 aõ iiõ im iar aikuj bar ro̦o̦l im jikuul̦, ak ilo iiõ eo tokãlik iar jino rekũl̦ar bainier.

Iar jino jerbalin rekũl̦ar bainier ippãn Stan Nicolson ilo Souris, juon bukwõn ilo Manitoba. Ejjabto tokãlik iar kile bwe jerbalin bainier ejjab pidodo aolep iien. Meñe ear etal im dikl̦o̦k joñan jããn ippemro, ak kom̦ro ar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan. Juon iien ãlikin am̦ro kar kwal̦o̦k naan aolepen raan eo, kom̦ro ar ro̦o̦l ñan m̦weo im̦õm̦ro ak ejjel̦o̦k wũdin juon jããn ippemro im kõm̦ro lukkuun kwõle. Kom̦ro ar bwilõñ ke kom̦ro ar lo juon pããk eobrak kõn m̦õñã ilo turin kõjãm eo am̦ro. Tok ñan kiiõ jejaje wõn eo ear likũt pããk eo ijo. Joñan an lõñ m̦õñã boñõn eo, kom̦ro ar m̦õñã ãinwõt kiiñ ran̦. Ear juon jeraam̦m̦an el̦ap jãn am̦ro kar jab ebbeer ak kõtl̦o̦k bwe peim̦ro en m̦õjn̦o̦! Im ilo jem̦l̦o̦kin allõñ eo iar kilepl̦o̦k jãn m̦okta.

Jet allõñ tokãlik, rar jilkinl̦o̦k kom̦ro ñan Gilbert Plains, juon bukwõn me ej pãd enañin 150 m̦ail̦ ituiõñin Souris. Ilo tõre ko, ear wõr juon jaat ekilep ilo kajjojo eklejia me ej pãd ijo m̦aan iturin rũkõnono eo im ej kwal̦o̦k kõn tõprak ko an eklejia eo kajjojo allõñ. Juon iien ear dikl̦o̦k nõm̦ba ko ilo jaat eo ilo juon allõñ, im iar kõn̦aan kaalikkar ñan ro jeid im jatid bwe ren kal̦apl̦o̦k aer kate er ilo kwal̦o̦k naan. Ãlikin kweilo̦k eo, juon jeid im jatid lel̦l̦ap me ej bainier im l̦eo ippãn ejjab pãd ilo m̦ool eo, ej jañ ke ej ba tok naan kein ñan ña: “Iar kate eõ, ak eñin joñan eo imaroñ kõm̦m̦ane.” Ãlikin an ba naan kein, iar bar jañ, im iar jol̦o̦k aõ bõd ippãn.

Ãinwõt kar ña, likao ro rãjmour im rekajoor remaroñ bar kõm̦m̦an bõd ak jirilo̦k im nana aer mour tokãlik. Iar katak bwe ijello̦kun ad kõtl̦o̦k bwe bõd ko ad ren kabbeere kõj ak kõm̦m̦an bwe en m̦õjn̦o̦ peid, em̦m̦an jen katak jãni im wõnm̦aanl̦o̦k wõt. Ilo am̦ wõnm̦aanl̦o̦k im kate eok kwõnaaj bõk jeraam̦m̦an ko jet.

Ke ej 21 aõ iiõ iar bõk jeraam̦m̦an eo ñan pãd ilo kilaaj eo kein kajoñoul emãn an Jikuul̦ in Giliad me kõmar kadiwõjl̦o̦k ilo Pãpode 1950! Ear wõr 103 rijikuul̦ ro ilo kilaaj in, im rar jilkinl̦o̦k 25 iaaer ñan juon jikin rej kõnono kajin French etan Quebec ilo Canada, ijo el̦ap aer matõrtõr Ri Kõnnaan ro an Jeova. Rar jilkinl̦o̦k eõ ñan juon bar bukwõn ilo Quebec etan Val-d’Or. Juon raan, jet iameañ ar etal im kwal̦o̦k naan ilo juon bukwõn me epaak etan Val-Senneville. Bũrij eo an Katlik ilo bukwõn eo ear kaamijak kõm im ba bwe armej in bukwõn eo renaaj m̦an kõm el̦aññe kõmij jab m̦õkaj im etal jãn bukwõn eo. Im kõn men in iar bõkl̦o̦k apañ in ñan jikin ekajet eo im ña eo iar liaakel̦o̦k bũrij eo. Im jikin ekajet eo ar bakkiiñi bũrij eo. *​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

Apañ eo kõmar iioone im bar apañ ko jet me rej ãinwõt apañ in rej m̦õttan “Apañ ko kõmar iioone ilo Quebec.” Ilo Quebec, elõñl̦o̦k jãn 300 iiõ in an Kabuñ eo an Katlik irooj ioon armej ro. Rũtõl ro an Kabuñ in im rijjipañ ro aer ilo kien rar jum̦ae im kaeñtaan Ri Kõnnaan ro an Jeova. Ear jab juon iien epidodo im ear jab lukkuun lõñ uwaammim, bõtab kõmar jab kõtl̦o̦k bwe kõmin ebbeer ak kõtl̦o̦k bwe peimmim en m̦õjn̦o̦. Ak ear wõr ro em̦ool bũrueer  ilo Quebec me rar m̦õn̦õn̦õ in roñjake katak ko. Ear juon jeraam̦m̦an ñan ña bwe ikar maroñ katak ippãn jet em̦m̦aan im kõrã ro im rar itok ñan m̦ool eo. Im juon iaan rũkkatak ro aõ kar juon baam̦le me joñoul uwaaer im aolepeer rar peptaij im karejar ñan Jeova. Aer kar peran im kõm̦m̦ane kããlõt in ear juon joñak ñan armej ro jet im ear bar kõm̦akũt er bwe ren ilo̦k jãn kabuñ in Katlik. Ilo ammim kar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan, kõmar maroñ anjo̦ ioon apañ ko kõmar iiooni ilo Quebec!

Ilo iiõ eo 1956, rar jilkinl̦o̦k eõ ñan bar juon jikin etan Haiti. Ear pen ñan elõñ iaan mijinede ro rekããl ñan katak kajin French, bõtab armej ro rar roñjake. Stanley Boggus, juon mijinede ear ba: “Kõmar lukkuun bwilõñ im m̦õn̦õn̦õ bwe armej ro rar lukkuun kate er ñan jipañ im ukok ñan kõm.” Ilo jinoin ekar pidodo ñan ña bwe em̦õj aõ kar katak kajin French ilo Quebec. Bõtab kõmar kile bwe enañin aolep em̦m̦aan ro jeid im jatid ilo ijin rar kajin Haitian Creole. Im kõmar kile bwe el̦aññe kõmar kõnnaan bwe armej ro ren roñjake Naanin Anij, kõmar aikuj in katak kajin eo aer. Eñin men eo kõmar kõm̦m̦ane im kõmar lo jeraam̦m̦an ko.

Ñan bar jipañ em̦m̦aan ro jeid im jatid, kõmar bõk mãlim jãn Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova ñan ukoti Naan in Keeañ eo im bok ko jet ilo kajin Haitian Creole. Ear lõñl̦o̦k armej ro rar itok ñan kweilo̦k ko ilo Haiti. Ilo 1950 eo, ear wõr 99 rukwal̦o̦k naan ro ilo Haiti, bõtab ilo 1960 eo ear lõñl̦o̦k jãn 800 oran rukwal̦o̦k naan ro ie! Ilo iien in, rar kajjitõk bwe in jerbal ilo Betel̦. Ilo iiõ eo 1961 iar maroñ bõk kun̦aõ im tõl ilo Jikuul̦ eo ñan Em̦m̦aan ro Rej Lale Eklejia. Kõm ar kõm̦m̦ane jikuul̦ in ñan kammineneik em̦m̦aan ro rej lale eklejia im jipejel̦ bainier ro im ear wõr 40 uwaaer. Ilo Jãnwõde 1962 ilo juon kweilo̦k el̦ap, kõmar rõjañ em̦m̦aan ro jeid im jatid me rekkar bwe ren bõk jerbal in ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo doulul eo an Jeova, im jet iaaer rar bõk jerbalin jipejel̦ bainier. Ear jejjet ammim kõm̦m̦ane men in kõnke ear jino wõr jum̦ae ippãn armej ro.

Ilo Jãnwõde 23, 1962, m̦õjin wõt kweilo̦k el̦ap, ke kõmij pãd ilo ra eo rar kalbuuji kom̦ro Andrew D’Amico me ej juon mijinede, im rar bar bõk Awake! ko an Jãnwõde 8, 1962 (ilo kajin French). Ilo Awake! eo ear wõr juon katak im ej kwal̦o̦k jet kõmel̦el̦e ko jãn nuujpeba ko an French kõn an armej ro ilo Haiti anijnij. Ewõr ro rar jab m̦õn̦õn̦õ ke rar roñ kõn men in, im rar ba bwe kõmar make je mel̦el̦e kein. Jet  wiik tokãlik, kien eo ar karo̦o̦le mijinede ro ñan aelõñ ko aer. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Bõtab, ear em̦m̦an an em̦m̦aan ro jeid im jatid ilo Haiti me rar bõk kamminene wõnm̦aanl̦o̦k ilo jerbal ko aer. Rainin, ij lañlõñ ippãer kõn aer kar kijenmej wõt im kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko im kõkajoor tõmak eo aer. Kiiõ ewõr aer New World Translation of the Holy Scriptures ilo kajin Haitian Creole, juon men ejjel̦o̦k ad kar tõmak ke enaaj kar wal̦o̦k.

Ãlikin aõ kar jerbal ilo Haiti, rar jilkinl̦o̦k eõ ñan Central Africa bwe in jerbal ãinwõt juon mijinede. Tokãlik, ear juon jeraam̦m̦an bwe in juon eo ej lol̦o̦k eklejia ko, innem iar juon iaan ro rej loloorjake ra eo.

Ilo tõre kein ear jab lukkuun pol̦õmãn jekjekin Im̦õn Kweilo̦k ko. Iar ekkatak kilen kõm̦m̦an em̦ aj. Im ear jab pidodo ñan ña kõnke ear juon men ekããl ñan eõ, im emaroñ kar kõjak jidik ñan ro rej lo aõ katak kilen kõm̦m̦an em̦ aj. Men in ear kõm̦akũt em̦m̦aan ro jeid im jatid ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ñan kalõk Im̦õn Kweilo̦k ko aer im kõjparoke. Rũtõl in kabuñ ko rar kajjirere kake kõm kõnke bõrwaj in Im̦õn Kweilo̦k ko ad rejjab kõm̦m̦an jãn tiin ãinwõt im̦õn jar ko aer. Meñe rar kajjirere kake kõm ak kõmar jab ebbeer. Ear bõjrak aer kajjirere ke ear wal̦o̦k juon l̦añ ilo Bangui, kiãptõl̦ eo an jikin in. L̦añ eo ear kõjare bõrwaj in im̦õn jar eo aer im ear kãlo̦k ñan lowaan ial̦ eo. Ak bõrwaj eo an Im̦õn Kweilo̦k eo ear pãd wõt. Ñan jipañ kõm wõnm̦aanl̦o̦k ilo jerbalin kwal̦o̦k naan kõmar kalõk juon ra ekããl im m̦õn mijinede ium̦win l̦alem wõt allõñ. *​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

Ilo 1976 eo, kien eo an Central Africa ear kabõjrak jerbalin kwal̦o̦k naan, im rar bar jilkinl̦o̦k eõ ñan N’Djamena, kiãptõl̦ eo an Chad me ej pãd turin wõt Central Africa. Ak juon jeraam̦m̦an bwe iar iioon juon jipejel̦ bainier el̦ap an kijejeto jãn Cameroon, etan Happy. Im kõm̦ro ar m̦are ilo Eprõl̦ 1, 1978. Ilo ejja allõñ eo wõt, ear wõr tarin̦ae, im kõm̦ro ar bar ko ãinwõt armej ro jet ñan turõkin Chad. Ãlikin an jem̦l̦o̦k tarin̦ae eo im kõm̦ro ar ro̦o̦l, kõm̦ro ar lo bwe em̦õj an rũttarin̦ae ro kõjerbale m̦weo im̦õm̦ro ñan jikin aer pãd im kõm̦m̦ani jerbal ko aer. Ear jako bokin kwal̦o̦k naan ko am̦ro, im bar nuknuk in m̦are eo an Happy im menin letok ko am̦ro jãn raanin m̦are eo am̦ro. Ak kõm̦ro ar jab kõtl̦o̦k bwe men in en kabbeere kõm̦ro ak bwe en m̦õjn̦o̦ peim̦ro. Meñe men kein rar wal̦o̦k ak kõm̦ro ar m̦õn̦õn̦õ bwe kõm̦ro ar mour wõt im reim̦aanl̦o̦k ñan jerbal ko jet am̦ro.

Enañin ruo iiõ tokãlik, kien eo ear bar kõtl̦o̦k ad kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan ilo Central Africa. Kõm̦ro ar bar ro̦o̦l ñan ijin im kõm̦m̦ane jerbalin lol̦o̦k eklejia ko. Kõm̦ro ar jokwe ilo van eo waam̦ro, im ilowaan van eo, ewõr juon am̦ro peet kwõmaroñ limi, im juon kaajliiñ me kwõmaroñ teiñi kõn 53 kal̦an in dãn, juon aij bo̦o̦k me ej jo jãn propane, im juon am̦ro jitoob. Ear jab pidodo ñan am̦ro etal jãn jikin ñan jikin kõn wa in. Juon iien ke kom̦ro ej ettõrl̦o̦k ñan juon jikin, enañin 117 kõttan am̦ro bõjrak ippãn bwilijmããn̦ ro bwe rej jããke wa ko ilo tõrerein ial̦.

Kõn an bwil ijin joñan kajoorin ekkã an wanlõñl̦o̦k ñan 122 degree. Ilo iien kweilo̦k el̦ap ko ekkã an jabwe dãn ñan jikin peptaij eo. Kõn men in, em̦m̦aan ro rekõn kũbwij ijoko dãn ko rej to̦o̦rtok jãn reba ko, im jidik kõn jidik ear bwe dãn ñan aer kõjerbale ilo jikin peptaij eo, im ekkã aer peptaij ilo juon kaajliiñ.

Ilo iiõ eo 1980 rar jilkinl̦o̦k kõm̦ro ñan Nigeria. Ilo ijin, ium̦win ruo jimattan iiõ kõm̦ro ar jipañ kõpooj elõñ men ñan aer naaj kalõk ra eo ekããl. Em̦m̦aan ro jeid im jatid rar wiaik juon m̦õn kakkon̦ m̦weiuk me ewõr ruo teek in, im kõmar aikuj rupe jidik kõn jidik im bar kalõke ijo kõmij jerbal ie. Juon jibboñ, iar tallõñ ñan lõñin m̦weo ñan jipañ jino rupe. Ke ej epaak an raelep, iar to lal̦l̦o̦k ilo ejja ijo wõt iar tallõñ ie ñan lõñin m̦weo. Ak kõnke em̦õj jino rupe m̦weo, ear oktak jidik jekjekin ijo iar wanlal̦l̦o̦k  ie, im kõn men in iar wõtlo̦k ñan lal̦. Im ear bwe aõ jorrããn, ak ãlikin an taktõ eo pijaik eõ im etale eõ, ear ba ñan Happy : “Jab inepata. Ear jorrããn jet kõjjem̦ ko ilo ubõn im enaaj em̦m̦an ãlikin jejjo wiik.”

Ilo 1986 eo, kõm̦ro ar em̦m̦akũtl̦o̦k ñan Côte d’Ivoire ñan bar kõm̦m̦ane jerbalin lol̦o̦k eklejia ko. Innem, kõm̦ro ar bar em̦m̦akũtl̦o̦k ñan Burkina Faso ikijjeen jerbal in. Iar jab tõmak bwe tokãlik, Burkina enaaj kar ijo kom̦ro naaj jokwe ie ilo iien eo.

Iar em̦m̦akũt jãn Canada ilo 1956 eo, im ãlikin 47 iiõ in aõ jako jãn ijin, iar ro̦o̦ltok ilo 2003 eo im jerbal ilo Betel̦, ak ilo tõre in iar ãñintok Happy ippatok. Ilo peba ko am̦ro kõm̦ro ej armejin Canada, ak bũruom̦ro ej pãd ilo Africa.

Ilo 2007 eo, ear 79 aõ iiõ, im kõm̦ro ar bar ro̦o̦l ñan Africa! Kom̦ro ar jerbal ilo Burkina Faso, ijo iar jerbal im jipañ ãinwõt juon iaan em̦m̦aan ro rej loloorjake jerbal ko ad ilo aelõñ in. Tokãlik opij eo kõmar jerbal ie ilo Burkina Faso ear oktak ñan juon m̦õn ukok im ear pãd ium̦win ra eo ilo Benin. Im ilo O̦kwõj 2013 eo, rar jilkinl̦o̦k kom̦ro bwe kõm̦ro en jerbal ilo ra eo ilo Benin.

Meñe ijjab maroñ kõm̦m̦ani men ko ãinwõt kar m̦okta, bõtab el̦ap wõt aõ kaorõke jerbalin kwal̦o̦k naan. Ium̦win jilu iiõ ko remootl̦o̦k, jãn jipañ ko an em̦m̦aan ro rej lale eklejia im kõrã eo ejitõnbõro ippa, iar m̦õn̦õn̦õ in lo an ruo iaan rũkkatak ro aõ Gédéon im Frégis peptaij. Kiiõ erro ej kijejeto ilo aerro jerbal ñan Jeova.

Ilo tõrein rar jilkinl̦o̦k kom̦ro lio ippa ñan ra eo an South Africa, im baam̦le eo ilo Betel̦ rej jipañ eõ ilo aer letok aikuj ko aõ ikijjeen ãjmour e aõ. South Africa ej juon iaan jikin ko jiljilimjuon ilo aelõñin Africa me iar bõk jeraam̦m̦an eo ñan jerbal ie. Tokãlik ilo Oktoba 2017 eo, kom̦ro ar bar bõk juon jeraam̦m̦an el̦ap. Kom̦ro ar maroñ pãd ilo iien ajel̦o̦k eo an Betel̦ ilo Warwick, New York. Ear juon iien el̦ap an em̦m̦an im kom̦ro ban mel̦o̦kl̦o̦ke!

Ilo Yearbook eo an iiõ eo 1994, ilo peij 255, ilo kajin pãlle, ej ba: “Ñan ro rar kijenmej ium̦win elõñ iiõ in aer jerbalin full-time, kõmij lukkuun rõjañ kom̦: ‘Kom̦win kajoor, im peimi ren jab m̦õjn̦o̦, bwe enaaj wõr on̦ããn ami jerbal.’​—2 Kr. 15:7.” Kom̦ro Happy ej lukkuun kate kom̦ro ñan jerbale naan kein, im kõmij rõjañ ro jet bwe ren bar ãindein.