1. Ta eo Kũrjin ro rej aikuj kõm̦m̦ane bwe ren kam̦õje iãekwõj eo ñan mour?

KŨRJIN ro rej ettõr ilo juon iãekwõj ñan mour. Meñe jej kab jino ettõr ak eto ad ettõr ilo iãekwõj in ium̦win elõñ iiõ, jej aikuj ettõr wõt m̦ae iien jetõpar jem̦l̦o̦kin. Naanin kakapilõklõk eo rijjilõk Paul ear lel̦o̦k ñan Kũrjin ro ilo Pilippai emaroñ lujur kõj ñan ad kõjem̦l̦o̦k iãekwõj eo. Jet iaan ro ilo eklejia eo ilo Pilippai eto aer kar karejar ñan Jeova ium̦win elõñ iiõ ke rar bõk lõta in an Paul. Rein rar tiljek ilo aer ettõr ilo iãekwõj eo, bõtab Paul ear kakeememej er kõn aikuj eo ñan aer kijenmej im ettõr wõt. Ear kõn̦aan bwe ren wõnm̦aanl̦o̦k wõt im l̦oore joñak eo an ilo an kar ‘lukkuun kate wõt e ñan tõpar’ mejãnkajjik eo.​—Pil. 3:14.

2. Etke ear jejjet iien eo Paul ear lel̦o̦k naanin kakapilõklõk ñan ri-Pilippai ro?

² Ear lukkuun jejjet iien eo Paul ear lel̦o̦k naanin kakapilõklõk eo ñan ri-Pilippai ro. Ro uwaan eklejia eo rar iioon matõrtõr jãn jinoin an kar jutak eklejia eo. Ear ijjino jãn iien eo ke Paul im Sailas rar eo̦roñ kũr eo jãn Anij ñan ‘etal ñan Masedonia’ im tõkeakl̦o̦k Pilippai ilo iiõ eo 50, ãlikin Christ. (Jrb. 16:9) Ilo ijin, rar lo juon kõrã etan Lidia, eo me ear “roñjake” im “Jeova ear kõpel̦l̦o̦k bũruon” bwe en roñjake nuuj eo em̦m̦an. (Jrb. 16:14) Tokãlik ear peptaij, ekoba aolep ro ilo m̦weo im̦õn. Bõtab, Tepil̦ eo ear m̦õkaj im jino kõm̦m̦an bwe en wõr apañ. Em̦m̦aan ro ilo jikin kweilo̦k eo rar iperl̦o̦k Paul im Sailas ñan ippãn ri-tõl ro an jikin eo im n̦aruer im ba bwe rar kõm̦m̦an poktak. Kõn men in, rar deñl̦o̦ke Paul im Sailas, rar kalbuuji erro, im tokãlik rar kajjitõk ippãer bwe ren etal jãn jikin eo. (Jrb. 16:16-40) Rar ke ebbweer? Rar jab ñan jidik! Ak ta kõn ro jeier im jatier ilo eklejia eo ekããl me ej kab jutak? Rar likũt juon joñak em̦m̦an, kõnke er bareinwõt rar kijenmej! Ejjel̦o̦k pere el̦ap aer kar bõk kõketak jãn joñak eo em̦m̦an Paul im Sailas rar likũt ñan er.

3. Ta eo Paul ear kile, im ta kajjitõk ko jenaaj etali?

³ Paul ear peek ippãn make bwe eban ebbweer. (2 Kor. 4:16)  Bõtab ear jel̦ã bwe ñan an ettõr ñan jem̦l̦o̦kin, enaaj kar aikuj reilo̦k wõt ñan mejãnkajjik eo. Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an Paul? Ta waanjoñak ko an ro retiljek ilo raan kein me rej kwal̦o̦k bwe jemaroñ kijenmej wõt ium̦win jabdewõt apañ? Im ewi wãween an kõjatdikdik eo ad kõn ilju im jekl̦aj kapenl̦o̦k pepe eo ad ñan jab ebbweer?

4. Ewi wãween an kar Paul maroñ poub wõt ilo jerbal eo an Jeova jekdo̦o̦n ta eo ear wal̦o̦k ñane?

⁴ L̦õmn̦ak kõn wãween an kar Paul lukkuun kate e ilo iien eo ear jeje ñan ri-Pilippai ro. Ear kalbuuj ilo juon em̦ ilo Rom. Ear jab maroñ diwõjl̦o̦k im kwal̦o̦k naan. Meñe ãindein ak ear poub wõt ilo an kwal̦o̦k naan ñan ro rar lol̦o̦ke im jeje lõta ñan eklejia ko rettol̦o̦k. Ãindeinl̦o̦k wõt ilo raan kein, elõñ Kũrjin ro me rejjab maroñ diwõjl̦o̦k jãn m̦õko im̦weer rej kortokjãn iien ko repel̦l̦o̦k ñan aer kwal̦o̦k kõn nuuj eo em̦m̦an ippãn ro rej itok ñan m̦õko im̦weer. Rej bar je lõta ko rekõketak ñan armej ro me jejjab maroñ tõpar er ilo m̦õko im̦weer.

5. Ekkar ñan naan ko an Paul ilo Pilippai 3:12-14, ta eo ear jipañ e ñan reilo̦k wõt ñan mejãnkajjik eo?

⁵ Paul ear jab kõtl̦o̦k bwe tõprak ko ear kõm̦m̦ani ilo mour eo an ak bõd ko ear kõm̦m̦ani kar m̦okta ren kõm̦ad e. Ilo m̦ool, ear ba bwe ear aikuj “mel̦o̦kl̦o̦k men ko m̦okta” bwe en maroñ kate e ñan “kõttõpar men ko im̦aan,” mel̦el̦ein, kõjem̦l̦o̦k iãekwõj eo. (Riit Pilippai 3:12-14.) Ta jet iaan men ko me remaroñ kar kõm̦m̦an an Paul m̦ad? Kein kajuon, ej tõprak ko wõj ear kõm̦m̦ani ilo mour eo an ke ear pãd ilo kabuñ eo an ri-Ju. Bõtab, ear watõki men kein bwe rej ãinwõt “kwõpej.” (Pil. 3:3-8) Kein karuo, meñe emaroñ kar nana an mour kõn iien ko m̦oktal̦o̦k ke ear kaeñtaan Kũrjin ro, ak ear jab kõtl̦o̦k bwe eñjake in en kabõjrake jãn an karejar ñan Jeova. Im kein kajilu, ear jab l̦õmn̦ak bwe ebwe kadede men ko ear kõm̦m̦ani ñan Jeova ilo mour eo an. El̦ap tõprak ko Paul ear loi ilo jerbalin kwal̦o̦k naan meñe rar kalbuuji, deñl̦o̦ke, kade, im ear uwe ioon wa ko rar itaak im rup, im bareinwõt ear jabwe kijen im ballin. (2 Kor. 11:23-27) Bõtab jekdo̦o̦n ta tõprak ko ear loi im ta ko ear eñtaan kaki, Paul ear jel̦ã bwe ear aikuj kate wõt e. Jej aikuj bar kõm̦m̦ane ejja men in wõt.

6. Ta jet iaan “men ko m̦okta” me jemaroñ aikuj kate kõj ñan mel̦o̦kl̦o̦ki?

⁶ Ewi wãween ad maroñ anõke joñak eo an Paul ilo an kar “mel̦o̦kl̦o̦k men ko m̦okta”? Jet iaad jemaroñ aikuj kate kõj ñan jol̦o̦k ad n̦aruod im nana ad mour kõn jerawiwi ko jaar kõm̦m̦ani m̦okta. El̦aññe kwõj bõk eñjake rot in, etke kwõjjab jino am̦ katak ippam̦ make kõn katak ko me el̦ap aer kõnnaan kõn katok in mour eo an Christ? El̦aññe ej nana ad mour kõn jerawiwi ko jaar kõm̦m̦ani kar m̦okta, jen katak ippãd make im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an kar Jesus aje mour eo an bwe Anij en maroñ jeorl̦o̦k bõd ko ad, im jej aikuj kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ kõj ñan tõmak bwe em̦õj an jeorl̦o̦k ad bõd. Men in emaroñ bar jipañ kõj bwe jen bõjrak jãn ad n̦aruod make kõn jerawiwi ko me em̦õj an Jeova jeorl̦o̦k ad bõd kaki. L̦õmn̦ak kõn juon men jemaroñ bar katak jãn Paul. Bõlen jet rar kaarmejjeteik juon jerbal elukkuun l̦ap on̦ããn me emaroñ naaj kar kõm̦m̦an aer m̦weiie kõnke ren jibadek m̦okta men ko an Aelõñ eo. El̦aññe jaar kõm̦m̦ane men in, jemaroñ ke “mel̦o̦kl̦o̦k men ko m̦okta” ilo ad jab reilikl̦o̦k im bũrom̦õj kõn jeraam̦m̦an ko an lal̦ in me jemaroñ kar bũki? (Bõn. 11:4-6, UBS; Ekl. 7:10) Naan kein “men ko m̦okta,” remaroñ kitibuj tõprak ko jaar kõm̦m̦ani ilo ad kar jerbal ñan Jeova ak mãlejjoñ ko jaar kijenmej kaki m̦okta. Em̦ool bwe ad reilikl̦o̦k ñan wãween an kar Jeova kõjeraam̦m̦an im rejetake kõj ium̦win iiõ ko m̦aantak emaroñ kõm̦m̦an ad epaakel̦o̦k  Jemãdwõj ilañ. Ijoke, jejjab kõn̦aan bõk l̦õmn̦ak in bwe ebwe jerbal ko jaar kõm̦m̦ani ñan Jeova.​—1 Kor. 15:58.

7. Ekkar ñan 1 Korint 9:24-27, ta ko jej aikuj in kõm̦m̦ani bwe jen wiin ilo iãekwõj eo ñan mour? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

⁷ El̦ap an Paul kar mel̦el̦e kõn naan kein an Jesus: “Kom̦win lukkuun kate kom̦.” (Luk 13:23, 24) Paul ear jel̦ã bwe ear aikuj lukkuun kate e ñan jem̦l̦o̦kin, ãinwõt kar Christ. Kõn men in, ear keidi wãween mour eo an juon Kũrjin ñan juon iãekwõj. (Riit 1 Korint 9:24-27.) Juon ri-ettõr me ej ettõr ilo juon iãekwõj ej reim̦aanl̦o̦k wõt ñan an tõpar jem̦l̦o̦kin iãekwõj eo im ej kõjparoke jãn menin kõm̦ad ko. Ñan waanjoñak, ri-ettõr ro ilo juon iãekwõj remaroñ ettõr ilo juon ial̦ me eobrak kõn im̦õn wia ko im bar men ko jet me remaroñ kõm̦ad er. Kwõl̦ak lale juon enaaj ke bõjrak jãn an ettõr bwe en alwõji m̦weiuk ko ilo wũntõ in m̦õn wia ko? Eban el̦aññe ekõn̦aan bwe en wiin! Ãindein ilo bar iãekwõj eo ñan mour, jej aikuj kõjparok kõj jãn menin kõm̦ad ko. El̦aññe jej reilo̦k wõt ñan mejãnkajjik eo ad im lukkuun kate kõj ãinwõt kar Paul, jenaaj bõk tũb eo!

8. Ta apañ ko jilu jenaaj etali?

⁸ Jen kiiõ etale jilu apañ ko me remaroñ kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k ad ettõr ak kõm̦m̦an bwe jen ebbweer. Ta kein? Ej ñe ej rum̦wijl̦o̦k men ko jaar kõtmãne kaki, edikl̦o̦k an kajoor ãnbwinnid, im eto ad iiooni apañ ko reppen. Jemaroñ bõk tokjãn jãn ad katak kõn wãween an kar ro jet kijenmej kõn apañ kein.​—Pil. 3:17.

9. Ñe ej rum̦wijl̦o̦k men ko jaar kõtmãne kaki, ewi wãween an men in jelõt kõj?

⁹ Erum̦wijl̦o̦k men ko jaar kõtmãne kaki. Ej piktokid ñan kijoorore an wal̦o̦k men ko rem̦m̦an me em̦õj an Jeova kallim̦ur kaki. Ilo m̦ool, ke ri-kanaan eo an Jeova etan Habakkuk ear kwal̦o̦k an lukkuun kõn̦aan bwe Jeova en kõjem̦l̦o̦k men ko renana rar wal̦o̦k ilo Juda, Jeova ear ba ñane bwe en “kõttar wõt.” (Hab. 2:3, UBS) Ijoke, ñe jej lo bwe erum̦wij an jejjet men ko jaar kõtmãne kaki, men in emaroñ kadikl̦o̦k ad kijejeto. Im bũruod emaroñ jino ebbweer. (JK. 13:12) Men in ear wal̦o̦k ilo kar jinoin 1900 jim̦a eo. Ilo iien in, elõñ Kũrjin ro rej rũkkapit rar kõtmãne bwe renaaj etal ñan lañ  ilo 1914. Ke men in ear jab wal̦o̦k, ta eo ro retiljek rar kõm̦m̦ane ke ear rum̦wijl̦o̦k men in rar kõtmãne bwe enaaj kar wal̦o̦k?

10. Ta eo ruo rippãlele rar kõm̦m̦ane ke ear jab jejjet men eo rar kõtmãne bwe enaaj kar wal̦o̦k?

¹⁰ L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an ruo Kũrjin retiljek me rar jelm̦ae apañ in. Jeid im Jatid Royal Spatz ear peptaij ilo 1908 ke ear 20 an iiõ. Ear lukkuun tõmak bwe m̦õttan jidik enaaj kar etal ñan lañ. Joñan, ke ear kajjitõk ippãn Pearl bwe en m̦areiki ilo 1911, ear ba ñane: “El̦ap am̦ jel̦ã kõn ta eo enaaj wal̦o̦k ilo 1914. El̦aññe kõjro naaj m̦are, kõjro ej aikuj ekkaiuriur!” Ak ke rippãlele rein rar jab bõk jinõkjeej eo aer ñan mour ilañ ilo 1914, rar ke ebbweer jãn aer ettõr ilo iãekwõj eo ñan mour? Rar jab, kõnke men eo el̦aptata aer kar l̦õmn̦ak kake ej aer tiljek im kõm̦anm̦an ankilaan Anij, ejjab ñan bõk jinõkjeej eo aer. Rar peek ippãer make ñan kijenmej wõt im ettõr ilo iãekwõj eo. Royal im Pearl rar kijejeto wõt im tiljek m̦ae tõre eo ear jem̦l̦o̦k aer mour ioon lal̦ in elõñ iiõ ko tokãlik. Ejjel̦o̦k pere bwe kwõj kijooror in loe iien eo Jeova enaaj kokkwõjarjar ãt eo etan, kam̦ool bwe ej tõllo̦kũn ñan an irooj, im kajejjet kallim̦ur ko an. Kwõmaroñ tõmak im lõke bwe men kein renaaj wal̦o̦k ilo iien eo em̦õj an Jeova karõke. M̦ae tõre en̦, jen poub wõt ilo ad karejar ñan Anij eo ad, im jab kõtl̦o̦k bwe an rum̦wijl̦o̦k men ko jaar kõtmãne kaki en kabbweer kõj ak kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k ad ettõr ilo iãekwõj eo.

11-12. Etke jemaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt meñe edikl̦o̦k an kajoor ãnbwinnid? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

¹¹ Edikl̦o̦k an kajoor ãnbwinnid. Juon rũttõr ej aikuj lukkuun kajoor ãnbwinnin ñan an maroñ ettõr ilo juon iãekwõj. Bõtab, kwõjjab aikuj kajoor ilo ãnbwin ñan am̦ maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbal eo an Jeova im kajoorl̦o̦k wõt ilo tõmak. Ilo m̦ool, elõñ ro me edikl̦o̦k an kajoor ãnbwinnier jãn kar m̦okta rej lukkuun kõn̦aan wõt lel̦o̦k aolepen aer maroñ ñan Jeova. (2 Kor. 4:16) Ñan waanjoñak, ke Jeid im Jatid Arthur Secord ear 88 an iiõ, ekar wõr 55 iiõ in an jerbal ilo Betel̦. Im kiiõ ear m̦õjn̦o̦ im ejjab em̦m̦an ãjmour eo an. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Juon nõõj ear etal ñan peet eo an ñan lale aikuj ko an. Nõõj in ear reilo̦k ñane im ba ilo juon ainikien ejouj: “Jeid im jatid Arthur Secord, elukkuun kar l̦ap ijo kun̦aam̦ ilo jerbal eo an Jeova.” Bõtab, Arthur ear jab reilikl̦o̦k im l̦õmn̦ak wõt kõn men ko ekõn kõm̦m̦ani m̦okta. Ear reilo̦k ñan nõõj eo, im ear ettõñdikdik im ba: “Aet, m̦ool. Bõtab, ejjab men eo eaorõk in ej men ko jaar kõm̦m̦ani m̦okta. Men eo eaorõk ej men ko jej kõm̦m̦ani kiiõ im m̦aanl̦o̦k.”

¹² Bõlen kwaar jerbal ñan Jeova ium̦win elõñ iiõ im kiiõ kwõj kile bwe kõn am̦ rũttol̦o̦k im m̦õjn̦o̦l̦o̦k, edikl̦o̦k men ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ãinwõt m̦okta. El̦aññe ãindein, jab ebbweer. Kwõmaroñ lõke bwe Jeova ej keememej im  kam̦m̦oolol kõn aolep tõprak ko kwaar kõm̦m̦ani ilo am̦ kar jerbal ñane ilo iiõ ko m̦okta. (Hib. 6:10) Im keememej bwe joñan yokwe eo ad ñane ejjab wawa ioon joñan men ko jej kõm̦m̦ani ilo ad jerbal ñane. Ijoke, jej kaalikkar joñan yokwe eo ad ñane ilo ad bõk l̦õmn̦ak eo ejim̦we im kõmaat aolepen ad ñane ekkar ñan joñan maroñ ko ad. (Kol. 3:23) Jeova emel̦el̦e kõn joñan maroñ ko ad im ejjab kõtmãne bwe jen kõm̦m̦ani men ko jejjab maroñi.​—Mark 12:43, 44.

13. Ewi wãween an bwebwenato eo an Anatoly im Lidiya kõkajoor kõj ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt meñe eto ad iioon elõñ apañ ko reppen?

¹³ Eto ad iiooni apañ ko reppen. Ewõr jet ri-karejar ro an Jeova me elõñ iiõ in aer kar kijenmej ium̦win apañ ko reppen im jãn aer iioon matõrtõr im menin kaeñtaan ko jãn ro jet. Ñan waanjoñak, Anatoly Melnik ear 12 wõt an iiõ ke rar bõk jemãn im kalbuuji im tokãlik jilkinl̦o̦ke ñan Siberia, juon jikin me elõñl̦o̦k jãn 4,000 m̦ail̦ ettol̦o̦kin jãn baam̦le eo an ilo Moldova. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Juon iiõ tokãlik, kar bar jilkinl̦o̦k Anatoly, jinen, im jibwin im jim̦m̦aan ñan Siberia. Tokãlik, rar maroñ etal ñan kweilo̦k ko ilo bar juon bukwõn, bõtab rar aikuj in etetal 20 m̦ail̦ ilo jin̦o im kõjekdo̦o̦n an lukkuun m̦õl̦o. Im tokãlik, Jeid im Jatid Anatoly ear kalbuuj ium̦win 3 iiõ im kõn men in ear jab maroñ pãd iturin kõrã eo ippãn etan Lidiya im ledik eo nejierro me juon an iiõ. Meñe Anatoly ear iiooni wãween kein reppen ium̦win elõñ iiõ, ak e im baam̦le eo an rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Jeova ilo tiljek. Kiiõ 82 an Anatoly iiõ im ej juon iaan Em̦m̦aan ro Rej Lale Ra eo ilo Central Asia. Ãinwõt Anatoly im Lidiya, jen kate kõj joñan wõt ad maroñ ilo ad jerbal ñan Jeova, im wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo ad kijenmej ãinwõt kar m̦okta.​—Gal. 6:9.

14. Ta eo Paul ear kile bwe ej aikuj kõm̦m̦ane bwe en tõpar mejãnkajjik eo an?

¹⁴ Paul ear lõke bwe enaaj ettõr ñan jem̦l̦o̦kin iãekwõj eo im tõpar mejãnkajjik eo an. Kõnke ear juon rũkkapit, ear reim̦aanl̦o̦k ñan an bõk “jinõkjeej eo kõn kũr eo jãn lañ an Anij.” Bõtab, bwe en tõpar mejãnkajjik in an, ear kile bwe ear aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im “lukkuun kate wõt” e. (Pil. 3:14) Paul ear kõjerbal juon waanjoñak ñan jipañ ro ilo Pilippai bwe ren reilo̦k wõt ñan mejãnkajjik eo aer.

15. Ewi wãween an kar Paul kõjerbal juon waanjoñak kõn jitijen ñan rõjañ Kũrjin ro ilo Pilippai bwe ren “lukkuun kate wõt” er?

¹⁵ Paul ear kakeememej ro ilo Pilippai bwe rej jitijen in lañ. (Pil. 3:20, ftn.) Etke rar aikuj keememej  men in? Ilo tõre ko, armej ro rar lukkuun kõn̦aan bwe ren jitijen in Rom kõnke elõñ tokjãn ko remaroñ bũki. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Bõtab rũkkapit ro rar jitijen in juon aelõñ ak kien me elukkuun em̦m̦anl̦o̦k im elõñl̦o̦k tokjãn ko remaroñ bũki. Aer jitijen in Rome ear juon men ejettokjãn el̦aññe rej keidi ñan aer naaj jitijen ilo Aelõñ eo an Anij ilañ! Eñin unin an kar Paul rõjañ ri-Pilippai ro ñan “mour ãinwõt ro rej jitijen ilo wãween eo ej ekkar ñan ennaan eo em̦m̦an kõn Christ.” (Pil. 1:27, ftn.) Rũkkapit ro rainin rej likũt juon joñak em̦m̦an ilo aer lukkuun kate wõt er ñan tõpar mejãnkajjik eo aer ñan mour indeeo ilañ.

16. Meñe kõjatdikdik eo ad ej ñan mour ilañ ak ioon lal̦, ta eo jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane ekkar ñan Pilippai 4:6, 7?

¹⁶ Meñe kõjatdikdik eo ad ej ñan mour indeeo ilañ ak ilo pedetaij ijin ioon lal̦, jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k im kate wõt kõj ñan tõpar mejãnkajjik eo ad. Jekdo̦o̦n ta ko jej iiooni, jejjab aikuj reilikl̦o̦k ñan men ko m̦okta im jejjab aikuj kõtl̦o̦k bwe jabdewõt men en kabõjrak kõj jãn ad wõnm̦aanl̦o̦k. (Pil. 3:16) Bõlen emaroñ to ad kõttar an jejjet kallim̦ur ko an Jeova, ak bõlen edikl̦o̦k an kajoor ãnbwinnid jãn kar m̦okta. Bõlen elõñ iiõ in ad iioon wãween ko reppen im jelm̦ae matõrtõr im menin kaeñtaan ko jãn ro jet. Jekdo̦o̦n ta eo kwõj iioone, kwõn “jab inepata kõn jabdewõt.” Ak kwõn kwal̦o̦k kajjitõk ko am̦ im akwel̦ap ñan Anij, im enaaj lewaj aenõm̦m̦an eo me el̦e jãn joñan eo kwõj l̦õmn̦ak kake.​—Riit Pilippai 4:6, 7.

17. Ta eo jenaaj etale ilo katak eo tok juon?

¹⁷ Ãinwõt juon rũttõr eo me ej lukkuun kõmaat joñan ilo iien eo ej itõn tõpar jem̦l̦o̦kin iãekwõj eo, jen lukkuun kate wõt kõj bwe jen tõpar mejãnkajjik eo ad ñan kõjem̦l̦o̦k iãekwõj eo ñan mour. Ekkar ñan wãween ko jej iiooni im joñan maroñ ko ad, jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lukkuun kate kõj im reim̦aanl̦o̦k wõt ñan kallim̦ur ko rem̦m̦an me renaaj jejjet kũtieer ilo raan ko im̦aan. Ewi wãween bwe jen maroñ kijenmej wõt? Katak eo tok juon enaaj jipañ kõj ñan jel̦ã ta ko jej aikuj likũt m̦oktata ilo mour ko ad im wãween ad “lukkuun lale ta ko raorõkl̦o̦k.”​—Pil. 1:9, 10.