1. Wõn ro rar jipañ kajjutak eklejia eo ilo Pilippai?

KE RIJJILÕK Paul, Sailas, Luk, im Timote rar tõkeakl̦o̦k Pilippai, eo im ear pãd ium̦win aelõñin Rom, rar iioon elõñ armej ro me ear wõr aer itoklimo kõn ennaan eo kõn Aelõñ eo an Anij. Em̦m̦aan rein emãn me rekijejeto rar jipañ kajutak juon eklejia, im aolepen ri-kal̦oor ro ijin rar jino kweilo̦k ippãn doon, emaroñ kar ilo m̦weo im̦õn juon iaan rũttõmak ro etan Lydia, eo im elukkuun kar jel̦ã karwainene.​—Jrb. 16:40.

2. Ta apañ eo me ejjabto tokãlik eklejia eo ear iioone?

² Ejjabto tokãlik, eklejia in me ej kab jino jutak ear iioon juon apañ. Setan ear kõm̦m̦an bwe ro rej kõjdate m̦ool eo ren lukkuun jum̦aik jerbalin kwal̦o̦k naan eo an Kũrjin rein retiljek. Kar kalbuuji Paul im Sailas, deñl̦o̦ke erro kõn al̦al̦, im likũt erro ilo jikin kalbuuj. Ãlikin aerro kar diwõj jãn jikin kalbuuj, erro ar lol̦o̦k ri-kal̦oor ro rekããl im kõkajoor er. Im tokãlik, Paul, Sailas, im Timote rar ilo̦k jãn jikin kweilo̦k in ak Luk emaroñ kar pãdwõt. Innem, ta eo eklejia in ekããl enaaj kiiõ kõm̦m̦ane? Ikijjeen jipañ eo jãn kajoor eo an Jeova, rũttõmak rein rekããl rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aer jerbal ñan Jeova. (Pil. 2:12) Kõn men in, ewõr unin an kar Paul buñbũruon kake er!

3. Ãinwõt an Pilippai 1:9-11 kwal̦o̦k, ta ko Paul ear jar kaki?

³ Enañin joñoul iiõ tokãlik, Paul ear je juon lõta ñan eklejia eo ilo Pilippai. Ilo am̦ riiti lõta in, kwõmaroñ lukkuun kile yokwe eo an kar Paul ñan ro jein im jatin. Ear je: “[Ij] oñkake kom̦, bwe aõ yokwe kom̦ ej ãinwõt an Christ Jesus yokwe kom̦.” (Pil. 1:8) Ilo lõta in an ear ba bwe ear jar kõn er. Ear kajjitõk ippãn Jeova ñan jipañ er bwe en l̦apl̦o̦k yokwe eo aer, ren  erreo wõt ak ejjel̦o̦k n̦otaer, ren kõjparok bwe ren jab kal̦õkatip ro jet, im ren wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jebar leen ko rewãnõk. Ejjel̦o̦k pere kwõnaaj errã bwe jemaroñ bõk tokjãn jãn naan kein an Paul me rej itok jãn bũruon. Kõn men in, jen riiti ta ko Paul ear jei ñan ri-Pilippai ro. (Riit Pilippai 1:9-11.) Innem jenaaj etale boin ko ear kwal̦o̦k kaki im wãween ad maroñ jerbale kajjojo iaaer.

4. (1) Ekkar ñan 1 Jon 4:9, 10, ewi wãween an kar Jeova kwal̦o̦k yokwe eo an ñan kõj? (2) Ewi joñan ad aikuj yokwe Anij?

⁴ Jeova ear kwal̦o̦k yokwe eo an el̦ap ñan kõj ilo an kar jilkintok Nejin ñan lal̦ in bwe en mej kõn jerawiwi ko ad. (Riit 1 Jon 4:9, 10.) Yokwe eo an Anij ej kõm̦akũt kõj ñan yokwe e. (Rom 5:8) Ewi joñan ad aikuj yokwe Anij? Jesus ear uwaake kajjitõk in ke ear ba ñan juon Parisi: “Kwõn yokwe Jeova am̦ Anij kõn aolepen bũruom̦, im kõn aolepen am̦ mour, im kõn aolepen am̦ l̦õmn̦ak.” (Matu 22:36, 37) Alikkar bwe jejjab kõn̦aan yokwe Anij kõn jimattanin bũruod. Ak jekõn̦aan bwe yokwe eo ad ñan E en kajoorl̦o̦k wõt kajjojo raan. Paul ear ba ñan ri-Pilippai ro bwe yokwe eo aer “en l̦apl̦o̦k wõt.” Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane ñan kõkajoorl̦o̦k yokwe eo ad ñan Anij?

5. Ewi wãween bwe yokwe eo ad en kajoorl̦o̦k wõt?

⁵ Ñan ad yokwe Anij, jej aikuj jel̦ã kajjien. Baibõl̦ ej ba: “Jabdewõt eo ejjab kwal̦o̦k yokwe, ejjab jel̦ã kõn Anij, kõnke Anij yokwe.” (1 Jon 4:8) Rijjilõk Paul ear kwal̦o̦k bwe enaaj l̦apl̦o̦k ad yokwe Jeova ñe jej jino ad jel̦ã m̦ool eo kõn e im mel̦el̦e wãween an watõk men ko. (Pil. 1:9) Ke jaar jino katak Baibõl̦, jaar jino yokwe Anij meñe jejjañin kar lukkuun jel̦ã kõn aolepen kadkad ko rem̦m̦an kadkadin. Innem ilo ad kar kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kajjien Jeova, yokwe eo ad ñane ear kajoorl̦o̦k. Eñin unin elukkuun aorõk bwe jen keini ad katak Baibõl̦ im lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko jej riiti.​—Pil. 2:16.

6. Ekkar ñan 1 Jon 4:11, 20, 21, ewi wãween bwe en l̦apl̦o̦k yokwe eo ad?

⁶ Yokwe eo el̦ap an Anij ñan kõj enaaj kõm̦m̦akũt kõj ñan yokwe ro jeid im jatid. (Riit 1 Jon 4:11, 20, 21.) Bõlen jemaroñ l̦õmn̦ak bwe enaaj pidodo ad yokwe ro jeid im jatid. Jemaroñ bõk l̦õmn̦ak in kõnke kõj aolep jej kabuñ ñan Jeova im jej kajjioñ kate kõj ñan anõke kadkad ko rem̦m̦an kadkadin. Im jej anõke joñak eo an Jesus, eo me joñan an l̦ap an yokwe kõj ear aje mour eo an kõn kõj. Ak ewõr iien jemaroñ lo bwe epen ñan pokake kien eo ñan yokwe doon. L̦õmn̦ak kõn juon waanjoñak kõn eklejia eo an ri-Pilippai ro.

7. Ta eo jej katak jãn naanin kauwe eo an Paul ñan Euodia im Sintike?

⁷ Euodia im Sintike rar jet kõrã ro rekijejeto me rar “jerbal” ippãn rijjilõk Paul. Bõtab, remaroñ kar kõtl̦o̦k bwe aerro inepata ippãn doon en kõm̦m̦an bwe en jako aerro epaake doon. Ilo lõta eo an Paul ñan eklejia eo kõrã rein rar pãd ie, Paul ear likũt etan Euodia im Sintike im lel̦o̦k naanin kauwe ñan erro bwe ren “bõrokuk ilo juon wõt l̦õmn̦ak.” (Pil. 4:2, 3) Paul ear bar l̦õmn̦ak bwe ekar juon menin aikuj ñan an jiroñ aolepen eklejia eo im ba: “Kom̦win kõm̦m̦an men otemjej ilo ejjel̦o̦k ellotaan im akwããl.” (Pil. 2:14) Ejjel̦o̦k pere bwe naanin kauwe in ekajju an Paul ear jab jipañ wõt kõrã rein retiljek ak ear bar jipañ aolepen eklejia eo ñan kal̦apl̦o̦k aer yokwe doon.

8. Ta juon iaan apañ ko rel̦l̦ap me emaroñ kõm̦m̦an bwe en pen ad yokwe ro jeid im jatid, im ewi wãween ad maroñ anjo̦ ioon apañ in?

⁸ Ãinwõt Euodia im Sintike, jemaroñ jelm̦ae juon apañ el̦ap me ej kõm̦m̦an bwe en pen ad yokwe ro jet. Ta in? Eitok wõt bwe jen  kalimjek bõd ko aer. Kõj aolep jej kõm̦m̦an bõd aolep raan. El̦aññe jej kalimjek wõt bõd ko an ro jet, yokwe eo ad ñan er enaaj m̦õl̦ol̦o̦k. Ñan waanjoñak, el̦aññe juon jeid im jatid emel̦o̦kl̦o̦k in jipañ kõj karreoik Im̦õn Kweilo̦k eo, jemaroñ inepata ak kũtõtõ ippãn. El̦aññe jaar jino laajraki aolep bõd ko jejel̦ã bwe eo jeid im jatid ear kõm̦m̦ani, enaaj l̦apl̦o̦k ad inepata ippãn im dikl̦o̦k ad yokwe e. Ñe kwõj lo am̦ pãd ilo juon apañ rot in, enaaj em̦m̦an ñe kwõj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men in em̦ool, eñin bwe Jeova ej lo bõd ko ad im an eo jeid im jatid. Bõtab, meñe Jeova ej lo bõd kein, ej yokwe wõt eo jeid im jatid im ej bareinwõt yokwe wõt kõj. Kõn men in, jej aikuj anõke yokwe eo an Jeova im bõk wõt l̦õmn̦ak eo ejim̦we kõn ro jeid im jatid. Ñe jej lukkuun kate kõj ñan yokwe ro jeid im jatid, men in ej kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k ad bõrokuk ippãn doon.​—Pil. 2:1, 2.

9. Ta jet iaan ‘men ko raorõkl̦o̦k’ me Paul ear kwal̦o̦k kaki ilo lõta eo an ñan ro ilo Pilippai?

⁹ Jeova ear kõm̦akũt Paul bwe en ba ñan Kũrjin ro ilo Pilippai bwe ren “lukkuun lale ta ko raorõkl̦o̦k.” Jej aikuj bar kõm̦m̦ane men in ilo raan kein. (Pil. 1:10) Men kein raorõk rej kitibuj an kwõjarjar etan Anij, an jejjet kallim̦ur ko an, im an wõr aenõm̦m̦an im bõrokuk ilo eklejia eo. (Matu 6:9, 10; Jon 13:35) Ñe jej kõm̦m̦an bwe men kein ren men ko raorõktata ilo mour ko ad, jej kam̦ool bwe jej yokwe Jeova.

10. Ta eo jej aikuj in kõm̦m̦ane bwe Jeova en watõk kõj bwe ejjel̦o̦k n̦otaad?

¹⁰ Paul ear bar ba bwe jej aikuj “erreo wõt” ak ejjel̦o̦k n̦otaad. Ejjab mel̦el̦ein men in bwe jej aikuj weeppãn. Em̦ool bwe jejjab maroñ lukkuun erreo ak ejjel̦o̦k n̦otaad ãinwõt Jeova Anij. Bõtab, Jeova enaaj watõk kõj bwe ejjel̦o̦k n̦otaad el̦aññe jej lukkuun kate kõj ñan kam̦wilal̦l̦o̦k yokwe eo ad im “lukkuun lale ta ko raorõkl̦o̦k.” Juon wãween jej kwal̦o̦k ad yokwe ej ilo ad lukkuun kate kõj bwe jen jab kal̦õkatip ro jet.

11. Etke jej aikuj kõjparok bwe jen jab kal̦õkatip ro jet?

¹¹ Naanin jiroñ eo ñan jab kal̦õkatip ro jet ej lukkuun juon naanin kakõl. Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani me emaroñ kal̦õkatip juon armej? Jemaroñ kal̦õkatipi ikijjeen kein kam̦õn̦õn̦õ ko jej kããlõti, wãween ad nuknuk, im bareinwõt jerbal eo ad. Men eo jej kõm̦m̦ane emaroñ jab bõd. Bõtab, el̦aññe jokãlõt ko jej kõm̦m̦ani rej ko̦kkure bõklõkõt eo an bar juon im kõm̦m̦an an l̦õkatip, jejjab kõjekdo̦o̦ne men in. Jesus ear ba bwe el̦aññe jenaaj kar kõm̦m̦an bwe juon iaan ro jeid im jatid rejitõnbõro en jorrããn kõtaan eo an ippãn Jeova, eokwe enanal̦o̦k men in jãn ñe rar lukwõje juon dekein irir ekilep ilo kõnwaad im jol̦o̦k kõj ilo lo̦meto!​—Matu 18:6.

12. Ta eo jej katak jãn waanjoñak eo an ruo rippãlele me rej bainier?

¹² Lale wãween an ruo rippãlele me rej bainier kar bõk ñan bũrueer naanin kakkõl eo an Jesus. Rar pãd ilo juon eklejia ippãn bar ruo rippãlele rej kab peptaij me rar dik im rũttol̦o̦k ilo baam̦le ko el̦ap aer kar kõm̦m̦an rule im kamoik aer kõm̦m̦ani elõñ men ko. Rippãlele rein me rej kab peptaij rar l̦õmn̦ak bwe Kũrjin ro rejjab aikuj etal ñan m̦õn alwõj pija ko, meñe ñan alwõji pija ko rem̦m̦an. Ke rar roñ bwe rippãlele ro me rej bainier rar etal im alwõje juon pija, rar lukkuun l̦õkatip. Ãlikin iien in, rippãlele rein rar jab bar etal ñan m̦õn alwõj pija ko m̦ae iien ri-kal̦oor rein rekããl rar maroñ kammineneik bõklõkõt ko aer bwe en pel̦an l̦o̦k wãween aer l̦õmn̦ak. (Hib. 5:14) Ilo wãween in, rippãlele rein me rej bainier rar kam̦ool bwe rej yokwe rein jeier im jatier rekããl  ejjab ilo naan wõt ak ilo bar kõm̦m̦an ko aer.​—Rom 14:19-21; 1 Jon 3:18.

13. Ewi wãween ad maroñ kareele juon bwe en kõm̦m̦ane juon men enaaj tõll̦o̦k e ñan an kõm̦m̦an jerawiwi?

¹³ Bar juon wãween jemaroñ kal̦õkatip juon armej ej ilo ad kareele bwe en kõm̦m̦ane juon men enaaj tõll̦o̦k e ñan an kõm̦m̦an jerawiwi. Ewi wãween an men in maroñ wal̦o̦k? Eokwe l̦õmn̦ak kõn waanjoñak in. Ãlikin juon iien aetok in an kar juon rũkkatak Baibõl̦ lukkuun kate e ñan jol̦o̦k an ekkadekdek, ear maroñ kiiõ bõjrak jãn an kõn̦aan wõt idaak arkool̦. Ej kile bwe ejjab aikuj idaak dãnnin arkool̦ ñan jidik. Em̦õkaj an kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k im ej peptaij. Tokãlik, juon Kũrjin ear kũr em̦m̦aan in jeid im jatid ekããl ñan juon iien m̦õñã im ej iuuni bwe en bõk limen dãnnin arkool̦, ilo an ba: “Kwõj juon Kũrjin kiiõ, kajoor eo an Jeova ej pãd ippam̦. Juon iaan leen jetõb an Anij ej jel̦ã irooj iood make. El̦aññe kwõjel̦ã irooj ioom make, kwõnaaj maroñ jel̦ã bõk ñan joñan.” Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn apañ ko renaaj kar wal̦o̦k tokãlik el̦aññe in jeid im jatid ekããl en kar roñjake naanin kakapilõk in ejjab em̦m̦an!

14. Ewi wãween an kweilo̦k ko ad jipañ kõj jerbali naanin jiroñ ko ilo Pilippai 1:10?

¹⁴ Kweilo̦k ko ad rej jipañ kõj ñan jerbali naanin jiroñ ko kar litok ilo Pilippai 1:10 ilo elõñ wãween ko. Kein kajuon, kweilo̦k ko robrak kõn ekkan ko ilo kõkkar ak katak ko jãn Baibõl̦ me rej kakeememej kõj kõn ta ko Jeova ej watõk bwe raorõkl̦o̦k. Kein karuo, jej katak kõn wãween ad jerbali men ko jej katak kaki bwe en ejjel̦o̦k n̦otaad. Im kein kajilu, jej bõk naanin rõjañ ñan “kwal̦o̦k yokwe  im jerbal ko rekanooj in em̦m̦an.” (Hib. 10:24, 25) El̦ak l̦apl̦o̦k ad bõk kõketak jãn ro jeid im jatid, el̦apl̦o̦k ad yokwe Anij eo ad im ro jeid im jatid. Ñe jej yokwe Anij im ro jeid im jatid kõn aolepen bũruod, jenaaj lukkuun kate kõj bwe jen jab kal̦õkatipi ro jeid im jatid.

15. Ta mel̦el̦ein ñan “obrak kõn leen ko rewãnõk”?

¹⁵ Paul ear kanooj in jar bwe ri-Pilippai ro ren “obrak kõn leen ko rewãnõk.” (Pil. 1:11, ftn.) Ejjel̦o̦k pere bwe “leen ko rewãnõk” ej kitibuj yokwe eo aer ñan Jeova im armej ro an. Men in ej bareinwõt kitibuj aer kwal̦o̦k ñan ro jet kõn tõmak eo aer ilo Jesus im kõn kõjatdikdik eo aer. Eoon eo ilo Pilippai 2:15 ej kõjerbale bar juon waanjoñak ilo an ba, “kom̦ij romaak ãinwõt meram ibwiljier ilo lal̦ in.” Elukkuun jejjet naan kein kõnke Jesus ear n̦aetan ri-kal̦oor ro an “meram ñan lal̦ in.” (Matu 5:14-16) Ear bar kakien bwe ro rej l̦oore ren ‘kõm̦m̦an ri-kal̦ooran,’ im ear ba bwe renaaj kar “kwal̦o̦k . . . ñan ãne ko rettol̦o̦ktata ilo lal̦.” (Matu 28:18-20; Jrb. 1:8) Jej jebar “leen ko rewãnõk” ñe jej kijejeto ilo ad bõk kun̦aad ilo jerbal eo eaorõktata.

16. Ewi wãween an Pilippai 1:12-14 kwal̦o̦k bwe jemaroñ romaak ãinwõt meram meñe ium̦win wãween ko reppen jej jelm̦aiki? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

¹⁶ Jekdo̦o̦n ta wãween ko jej jelm̦aiki, jemaroñ romaak ãinwõt meram. Jet iien, men eo me emaroñ kapañ kõj jãn ad kwal̦o̦k kõn nuuj eo em̦m̦an emaroñ jujen kõppel̦l̦o̦k juon iien em̦m̦an ñan ad kwal̦o̦k naan. Ñan waanjoñak, ke rijjilõk Paul ear je lõta eo an ñan ri-Pilippai ro, ear kalbuuj ilo juon em̦ ilo Rom. Bõtab, jeen ko rar lukwõj pein kaki rar jab bõbraiki jãn an kwal̦o̦k naan ñan ri-waj ro an im ro rar lol̦o̦k e. Paul ear kijejeto ilo an kwal̦o̦k naan meñe ear iiooni wãween kein reppen, im men in ear kõm̦m̦an bwe ro jein im jatin ren peran  in “kõnono kõn naanin Anij ilo aer jab mijak ñan jidik.”​—Riit Pilippai 1:12-14; 4:22.

17. Kwal̦o̦k juon waanjoñak ilo raan kein kõn wãween an kar ro jeid im jatid jebar leen meñe ium̦win wãween ko reppen.

¹⁷ Elõñ iaan ro jeid im jatid rej iiooni wãween ko me rej kõpel̦l̦o̦k juon iien em̦m̦an ñan aer l̦oore joñak eo an Paul im kwal̦o̦k peran. Rein rej jokwe ilo aelõñ ko me rejjab maroñ kwal̦o̦k naan ilo lo̦bwilej ak jãn em̦ ñan em̦. Kõn men in, rej pukot wãween ko jet ñan aer kwal̦o̦k kõn nuuj eo em̦m̦an. (Matu 10:16-20) Ilo juon iaan aelõñ kein, juon em̦m̦aan ej lol̦o̦k eklejia ekar ba bwe em̦m̦an ñe kajjojo ri-kwal̦o̦k ej kadedel̦o̦k teretore eo an make, me ej ejaakin ro nukũn, ro ri-turin, ro ej jikuul̦ ippãer, ri-jerbal ro ej jerbal ippãer, im ro ejel̦ã kajjier. Kõn men in, ilowaan wõt kar ruo iiõ ear lõñl̦o̦k oran eklejia ko ilo jikin in. Meñe jemaroñ jab jokwe ilo juon aelõñ me jejjab maroñ kwal̦o̦k naan ilo̦bwilej, bõtab ewõr juon men eaorõk jemaroñ katak jãn joñak eo an rein jeid im jatid. Eñin bwe aolep iien jen pukot wãween ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan lukkuun bõk kun̦aad ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, im lõke bwe Jeova enaaj letok kajoor eo jej aikuji ñan ad anjo̦ ioon jabdewõt wãween ko rej kapañ kõj.​—Pil. 2:13.

18. Ta eo jej aikuj kate kõj ñan kõm̦m̦ane?

¹⁸ Kiiõ, el̦apl̦o̦k an aorõk bwe jen kate kõj ñan l̦oore naanin kauwe eo ilo lõta eo an Paul ñan ri-Pilippai ro. Jej aikuj lukkuun lale ta ko raorõkl̦o̦k, erreo wõt ak ejjel̦o̦k n̦otaad, kõjparok bwe jen jab kal̦õkatip ro jet, im jebar leen ko rewãnõk. Innem yokwe eo ad enaaj l̦apl̦o̦k im jenaaj bõktok nõbar ñan eo Jemãd me el̦ap yokwe ippãn, Jeova.