1, 2. (1) Ewi wãween an yokwe ekkejell̦o̦k ippãn tõmak? (2) Ta kajjitõk ko jenaaj etali?

 UNIN ad maroñ yokwe Jeova ej kõnke “Ear yokwe kõj m̦okta.” (1 Jon 4:19) Juon wãween Jeova ej kwal̦o̦k an yokwe rũkarejar ro an retiljek ej ilo an kajeraam̦m̦an er. Ñe enaaj l̦apl̦o̦k ad yokwe Anij, enaaj kajoorl̦o̦k tõmak eo ad ilo E im enaaj l̦apl̦o̦k ad lõke bwe ej kajeraam̦m̦an ro ej yokwe er.​—Riit Hibru 11:6.

² Jeova em̦õn̦õn̦õ in kajeraam̦m̦an ro rej tiljek ñane im ej watõk men in bwe ej juon men eaorõk ñan an kõm̦m̦ane. Jejjab maroñ ba bwe jej tõmak ilo Anij el̦aññe jejjab lukkuun tõmak im lõke bwe enaaj kajeraam̦m̦an ro rej kappukot e. Etke? Kõnke tõmak ej kitibuj ad ‘lõke men ko jej kõjatdikdik kõj kaki.’ (Hibru 11:1) Innem juon eo ewõr tõmak ippãn ej lukkuun lõke bwe Anij enaaj kajeraam̦m̦an rũkarejar ro an retiljek. Bõtab ewi wãween ad bõk tokjãn jãn kallim̦ur eo an Jeova bwe enaaj kajeraam̦m̦an kõj? Im ewi wãween an kar Jeova kajeraam̦m̦an rũkarejar ro an ilo iien ko etto im ilo raan kein? Jenaaj etale uwaakin kajjitõk kein.

3. Ta kallim̦ur eo bokin Malakai 3:10 ej kwal̦o̦k kake?

³ Jeova Anij make ear kallim̦ur bwe enaaj kajeraam̦m̦an rũkarejar  ro an retiljek. Ej kũr kõj bwe jen lel̦o̦k aolepen ad ilo ad karejar ñane im lõke bwe enaaj kajeraam̦m̦an kõj. Ear ba: “Kom̦win mãlejjoñ Eõ kiiõ ilo men in, . . . el̦aññe Ijjab kõpel̦l̦o̦k wũntõ ko an lañ im lutõkl̦o̦k jeraam̦m̦an ñan kom̦ m̦ae iien enaaj ejjel̦o̦k aikuj.” (Malakai 3:10) Jej kaalikkar ad kam̦m̦oolol ñe jej eo̦roñ naanin kũr in an Jeova.

4. Etke jemaroñ lõke kallim̦ur eo an Jijej ilo Matu 6:33?

⁴ Jijej ear kallim̦ur ñan rũkal̦oor ro an im ba bwe el̦aññe rej likũt m̦okta Aelõñ eo an Anij ilo mour ko aer, Anij enaaj jipañ im lale er. (Riit Matu 6:33.) Jijej ear maroñ kallim̦ur kõn men in kõnke ear jel̦ã bwe aolep iien Jeova ej kajejjet kallim̦ur ko an. (Aiseia 55:11) Kõn men in, jemaroñ lõke bwe ñe jej kwal̦o̦k ad tõmak ilo Jeova, enaaj kajejjet kallim̦ur eo an ñan kõj me ej ba: “Ijãmin likũt eok, im Ijãmin ilo̦k jãn kwe indeeo.” (Hibru 13:5) Naan kein an Jeova rej jipañ kõj ñan lõke naan ko an Jijej ilo Matu 6:33.

5. Etke uwaak eo an Jijej ñan kajjitõk eo an Piter ej kõkajoor tõmak eo ad?

⁵ Juon iien rijjilõk Piter ear kajjitõk ippãn Jijej im ba: “Kõmar ilo̦k jãn men otemjej, im l̦oor Eok; kõn men in, ta eo enaaj am?” (Matu 19:27) Ijello̦kun an kar Jijej kauweik Piter kõn kajjitõk in an, ear kaalikkar ñan e im rũkal̦oor ro jet bwe elõñ jeraam̦m̦an ko renaaj loi kõn aer m̦õn̦õn̦õ in kaarmejjeteik er make. Rijjilõk ro an im ro jet me rej tiljek renaaj irooj im tõl ippãn ilañ. Bõtab Jijej ear bar kaalikkar bwe elõñ jeraam̦m̦an ko me aolep ro rũkal̦ooran renaaj loi kiiõ. Ear ba: “Jabdewõt eo ej em̦m̦akũt jãn m̦õko im̦õn, ak ro jein im jatin, ak jemãn im jinen, ak ro nejin, ak wãto  ko an ilo eta, naaj jibukwi alen an lõñl̦o̦k men ko enaaj bũki, im naaj lel̦o̦k ñane mour indeeo.” (Matu 19:29, UBS) Ealikkar bwe jeraam̦m̦an ko me aolep ro rũkal̦ooran Jijej rej bũki relukkuun l̦ap jãn men ko rej kaarmejjeteiki. Elõñ ro ilo eklejia eo me remaroñ ãinwõt ro jemãer, jineer, jeier ak jatier, im nejier. Men in ejjab ke juon jeraam̦m̦an elukkuun l̦ap jãn jabdewõt men me jaar kaarmejjeteiki bwe jen maroñ likũt m̦okta Aelõñ eo an Anij?

6. Etke Jeova ej kallim̦ur bwe enaaj kajeraam̦m̦an rũkarejar ro an?

⁶ Ilo an Jeova kallim̦ur bwe enaaj kajeraam̦m̦an rũkarejar ro an, men in ej jipañ er ñan jutak wõt pen im kijenmej ium̦win mãlejjoñ ko rej iiooni. Elõñ jeraam̦m̦an ko rũkarejar ro retiljek an Jeova Anij rej bũki kiiõ, bõtab rej bar reim̦aanl̦o̦k ñan jeraam̦m̦an ko rel̦l̦apl̦o̦k renaaj bũki ilo raan ko repãd im̦aan. (1 Timote 4:8) Kõn ad lukkuun tõmak im lõke bwe Jeova enaaj “lel̦o̦k jinõkjeej ñan ro rej kappukot E,” men in ej jipañ kõj ñan jutak wõt pen ilo tõmak.​—Hibru 11:6.

7. Ewi wãween an kõjatdikdik eo ad ãinwõt juon añkõ?

⁷ Ke Jijej ear kwal̦o̦k Katak eo an Ioon Tol̦ eo, ear ba: “Kom̦win lañlõñ im kanooj buñbũruomi, bwe el̦ap jinõkjeej ñan kom̦ ilañ; bwe ãindein aer matõrtõr rũkanaan ro m̦okta jãn kom̦.” (Matu 5:12) Jet iaan rũkarejar ro an Anij renaaj bõk jinõkjeej eo aer ilañ. Aolep ro jet renaaj bõk jinõkjeej ak jeraam̦m̦an eo ñan mour indeeo ijin ioon lal̦. Men in ej bar juon iaan un ko unin ad ‘lañlõñ im kanooj buñbũruod.’ (Sam 37:11; Luk 18:30, UBS) Jekdo̦o̦n ñe jenaaj bõk jeraam̦m̦an eo ñan mour indeeo ilañ ak ijin ioon lal̦, kõjatdikdik eo ad ej ãinwõt “juon añkõ ñan bũruod” me epen. (Hibru 6:17-20, UBS) Juon añkõ emaroñ dãpij juon tim̦a bwe en jab pãl̦o̦k ñe ej wal̦o̦k juon l̦añ. Ãindeinl̦o̦k wõt, kõjatdikdik eo ad emaroñ jipañ kõj bwe jen jutak wõt pen im jab ebbeer. Emaroñ kõkajoor kõj ñan kijenmej wõt ium̦win mãlejjoñ ko jej iiooni.

8. Ewi wãween an kõjatdikdik eo ad kadikl̦o̦k ad inepata?

⁸ Kõjatdikdik eo ad emaroñ kadikl̦o̦k ad inepata. Ñe ej bwil im metak kilid, ekkã ad kapiti kõn pinneep ak kein kõkapit ko jet ñan jipañ kadikl̦o̦k an metak. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt an kallim̦ur ko an Anij kaenõm̦m̦an bũruod ñe el̦ap ad inepata. El̦ap an kaenõm̦m̦an kõj ñan jel̦ã bwe ñe jej ‘jol̦o̦k menin eddo ko ad ioon Jeova,’ enaaj jipañ im kõkajoor kõj! (Sam 55:22) Jemaroñ tõmak im lõke bwe Anij emaroñ “kõm̦m̦an el̦apl̦o̦k jãn ad maroñ kajjitõk ak l̦õmn̦ak kake.” (Epesõs 3:20, UBS) Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn men in. Wãween an Jeova jipañ kõj enaaj l̦apl̦o̦k jãn joñan eo jaar kajjitõk kake!

9. Etke jemaroñ tõmak bwe Jeova enaaj kajeraam̦m̦an kõj?

⁹ Ñan an Anij maroñ kajeraam̦m̦an kõj, jej aikuj kwal̦o̦k ad tõmak ilo e im pokake naanin tõl ko an. Moses ear jiroñ RiIsrael ro im ba: “Irooj ami Anij enaaj kajeraam̦m̦an kom̦ ilo ãneo ej lewaj ñan kom̦ . . . el̦aññe kom̦ naaj pokake e im kanooj l̦oori men ko otemjej ij jiroñ kom̦ rainin. Irooj enaaj kajeraam̦m̦an kom̦, ãinwõt an kar kallim̦ur.” (Duteronomi 15:4-6, UBS) Kwõj ke lukkuun tõmak bwe Jeova enaaj kajeraam̦m̦an eok ñe kwõnaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im tiljek ñane? Kwõmaroñ tõmak im lõke bwe enaaj kajeraam̦m̦an eok.

10, 11. Ewi wãween an kar Jeova kajeraam̦m̦an Josep?

¹⁰ Kar je Baibõl̦ eo ñan jipañ kõj. Elõñ bwebwenato ko ie me rej kwal̦o̦k kõn an Anij kar kajeraam̦m̦an rũkarejar ro an retiljek. (Rom 15:4) Juon waanjoñak em̦m̦an kõn men in ej kõn Josep. M̦okta, likao ro jein rar wiakake bwe en juon rũkõm̦akoko. Tokãlik, kõrã eo ippãn  Potipar ear n̦aruon kõn juon men ear jab kõm̦m̦ane im men in ear kõm̦m̦an bwe Josep en pãd ilo kalbuuj ilo Ijipt. Ke ear pãd ilo kalbuuj, men in ear ke kattol̦o̦ke jãn Anij? Ear jab! Jeova “ear pãd ippãn Josep im kajeraam̦m̦ane, . . . ear pãd ippãn im kõm̦m̦an bwe en jeraam̦m̦an ilo men otemjej ej kõm̦m̦ani.” (Jenesis 39:21-23, UBS) Ke Josep ear iioon wãween ko reppen, ear kijenmej im kõttar wõt Anij eo an.

¹¹ Elõñ iiõ tokãlik, Pero ear karõl̦o̦k Josep jãn kalbuuj im ear kairooje bwe en armej eo kein karuo me eutiejtata ilo Ijipt. (Jenesis 41:1, 37-43) Ke kõrã eo ippãn Josep ear keotak ruo nejierro l̦addik, Josep ear n̦aetan l̦adik eo nejin erũttotata Menassa kõnke ear ba, “Anij ear kõm̦m̦an bwe in mel̦o̦kl̦o̦k aolepen jerbal ko aõ im aolepen ro nukũn jema.” Im ear n̦aetan l̦adik eo kein karuo Ipreim kõnke ear ba, “Anij ear kajeraam̦m̦an eõ ilo ãneo ikar eñtaan ie.” (Jenesis 41:51, 52) Jeova ear kajeraam̦m̦an Josep kõn an kar tiljek wõt ñane, im eñin unin an kar Josep maroñ lo̦mo̦o̦ren ro bwijjin Jekob im RiIjipt ro jãn ñũta eo. Josep ear jel̦ã bwe Jeova eo ear pãd ippãn im kajeraam̦m̦ane.​—Jenesis 45:5-9.

12. Etke Jijej ear maroñ dãpij wõt an tiljek ium̦win mãlejjoñ ko ear iiooni?

¹² Jijej Kũraij ear bar tiljek wõt im pokake Anij meñe ear iioon elõñ mãlejjoñ ko, im Anij ear kajeraam̦m̦ane. Ta eo ear jipañ Jijej ñan dãpij wõt an tiljek? Baibõl̦ ej ba: “Eo kõn lañlõñ em̦õj likũt e im̦aan, Ear eñtaan . . , im kõjekdo̦o̦n jook eo.” (Hibru 12:2) Ealikkar bwe Jijej ear m̦õn̦õn̦õ im lañlõñ kõnke ear maroñ kokkwõjarjar etan Anij. Bareinwõt, ear jel̦ã bwe Jemãn enaaj buñbũruon ippãn im lel̦o̦k elõñ jeraam̦m̦an ko ñane. Baibõl̦ ej ba bwe ear “jijet ianmoon̦in tũroon an Anij.” Bareinwõt, ej ba: “Anij ear kanooj kautiej E, im lel̦o̦k ñan E Ãt eo eutiej jãn ãt otemjej.”​—Pilippai 2:9.

13, 14. Ta eñjake eo an Jeova kõn men ko jej kate kõj ñan kõm̦m̦ani ilo ad jerbal ñane?

¹³ Jemaroñ tõmak im lõke bwe Jeova ej kaorõk aolep men ko jej kate kõj ñan kõm̦m̦ani ilo ad karejar ñane. Emel̦el̦e ñe jej pere kõj make. Ekõn̦aan jipañ kõj ñe jej inepata kõn jerbal eo ad ak kõn wãween ad naaj kabwe aikuj ko an baam̦le eo ad. Im emel̦el̦e ñe jejjab maroñ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aad ilo ad jerbal ñane ãinwõt kar m̦okta kõn ad nañinmej. Jemaroñ tõmak bwe Jeova ej kaorõk men ko jej kõm̦m̦ani ñan tiljek wõt ium̦win mãlejjoñ ko jej iiooni.​—Riit Hibru 6:10, 11.

¹⁴ Jej aikuj bar keememej bwe Jeova ej “roñjake jar” ko. Kõn men in, jemaroñ tõmak bwe ñe jej jar ñane, enaaj roñjake kõj. (Sam 65:2) Jeova, eo ej “Jemãn tũriam̦okake, im Anij in aenõm̦m̦an otemjej,” enaaj letok ñan kõj aolep men ko jej aikuji bwe jen maroñ epaake wõt e. Jet iien emaroñ kõm̦m̦ane men in ilo an kõjerbal rũttõmak ro jeid im jatid. (2 Korint 1:3) Jeova ej m̦õn̦õn̦õ ñe jej kwal̦o̦k tũriam̦o im jipañ ro jet. Baibõl̦ ej ba: “Eo ej tũriam̦okake ro rejeram̦õl, ej lel̦o̦k ñan Jeova, im Enaaj n̦aon̦ãn kõn an kõm̦m̦an em̦m̦an.” (Jabõn Kõnnaan 19:17; Matu 6:3, 4) Kõn men in, ñe jej kwal̦o̦k jouj im jipañ rũttõmak ro jeid im jatid me rej iioon apañ, Jeova enaaj watõk men in ãinwõt juon menin lel̦o̦k ñane. Im ej kallim̦ur bwe enaaj kajeraam̦m̦an kõj.

15. Ta jeraam̦m̦an ko kwõj reim̦aanl̦o̦k ñani? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

¹⁵ Ewõr ippãn rũkkapit ro kõjatdikdik eo ñan bõk “kũrawũn in wãnõk” eo me Jijej enaaj lel̦o̦k ñan er. (2 Timote 4:7, 8, UBS) Bõtab el̦aññe eoktak kõjatdikdik eo am̦ jãn rein, ejjab mel̦el̦ein bwe edikl̦o̦k am̦ aorõk ippãn Anij. Elõñ milien ro rej uwaan ‘jiip ro jet’ rej  reim̦aanl̦o̦k ñan iien eo renaaj bõk jeraam̦m̦an eo ñan mour indeeo ilo pedetaij eo ijin ioon lal̦. Rein renaaj m̦õn̦õn̦õ kõn aer naaj mour ilo aenõm̦m̦an.​—Jon 10:16; Sam 37:11.

16. Ewi wãween an naan ko ilo bokin 1 Jon 3:19, 20 kaenõm̦m̦an kõj?

¹⁶ Jet iien jemaroñ l̦õmn̦ak bwe elukkuun dik tõprak ko jej kõm̦m̦ani, ak jemaroñ l̦õmn̦ak bwe bõlen Jeova ejjab m̦õn̦õn̦õ kõn men ko jej kate kõj ñan kõm̦m̦ani ilo ad jerbal ñane. Kõn men in, jemaroñ bõk l̦õmn̦ak eo bwe ejjab tõllo̦kid ñan bõk jabdewõt jeraam̦m̦an jãn Anij. Bõtab jej aikuj keememej bwe “Anij el̦ap jãn bũruod, im Ejel̦ã men otemjel̦o̦k.” (Riit 1 Jon 3:19, 20.) Ñe jej karejar ñan Jeova kõn ad yokwe im tõmak ilo e, jemaroñ lõke bwe enaaj kajeraam̦m̦an kõj meñe jemaroñ l̦õmn̦ak bwe men ko jej kõm̦m̦ani edik tokjãer.​—Mark 12:41-44.

17. Ta jet iaan jeraam̦m̦an ko jej loi kiiõ?

¹⁷ Ilo raan kein ãliktata ilo jukjukun pãd in enana an Setan, Jeova ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kajeraam̦m̦an armej ro an. Ej lel̦o̦k elõñ katak ko ñan rũkarejar ro an im jipañ er bwe ren m̦õn̦õn̦õ im bõrokuk ãinwõt juon doulul ipel̦aakin lal̦ in. (Aiseia 54:13, UBS) Ãinwõt an kar Jijej kallim̦ur, Jeova ej kajeraam̦m̦an kõj kiiõ ilo an kõm̦m̦an bwe jen maroñ uwaan juon baam̦le ipel̦aakin lal̦ in me rej jemjein jemjatin ilo tõmak im rej yokwe doon. (Mark 10:29, 30, UBS) Bareinwõt, elõñ jeraam̦m̦an ko jet ro rej kate er ñan kappukot Anij rej loi. Rein rej lo aenõm̦m̦an im m̦õn̦õn̦õ ilo mour ko aer.​—Pilippai 4:4-7.

18, 19. Ta l̦õmn̦ak ak eñjake ko an rũkarejar ro an Jeova kõn jeraam̦m̦an ko rej loi?

¹⁸ Rũkarejar ro an Jeova ipel̦aakin lal̦ in rej loe an Jeova kajeraam̦m̦an er ilo mour ko aer. Ñan waanjoñak, juon kõrã etan Bianca jãn Jãmne ej ba: “El̦ap aõ kam̦m̦oolol Jeova kõn an jipañ eõ kõn inepata ko aõ im kõn an jipañ eõ kajjojo raan. Ilo jukjukun pãd in, elukkuun l̦ap poktak im men ko renana rej wal̦o̦k. Bõtab kõnke ij jerbal ñan Jeova im pãd epaake wõt e, ij kile aõ aenõm̦m̦an im jokwane. Jabdewõt iien ñe ij kaarmejjeteik eõ make ilo aõ jerbal ñane, elukkuun l̦ap jeraam̦m̦an ko ej litok ñan eõ.”

¹⁹ L̦õmn̦ak m̦õk kõn bar juon jeid im jatid lel̦l̦ap etan Paula me 70 an iiõ im ej jokwe ilo Canada. Ewõr juon an lel̦l̦ap in nañinmej me ejelõt diin. Ej ba: “Meñe epen ñan aõ m̦akũtkũt im itoitak, ejjab mel̦el̦ein bwe ijjab maroñ kwal̦o̦k naan. Ij kortokjãn wãween kwal̦o̦k naan ko jet, ãinwõt kwal̦o̦k naan ilo talboon im ilo jabdewõt iien em̦m̦antok. Bareinwõt, ewõr juon aõ bok me ij je eoon ko im mel̦el̦e ko jãn bok ko ad, im jãn iien ñan iien ij lale im riiti bwe in maroñ kõkajoor ña make.” Lel̦l̦ap in ej ba bwe el̦ap an bok in jipañe. Ej bar ba: “El̦aññe jej ebbeer im jej l̦õmn̦ak wõt kõn kallim̦ur ko an Jeova, men in ej jipañ kõj bwe en jako ad ebbeer. Aolep iien Jeova enaaj jipañ kõj jekdo̦o̦n ta apañ ko jej iiooni.” Bõlen wãween ko kwõj iiooni remaroñ oktak jãn wãween kein me Bianca im Paula rej iiooni. Bõtab, ejjel̦o̦k pere bwe kwõj keememej wõt wãween an kar Jeova kajeraam̦m̦an eok im ro jet me kwõjel̦ã kajjier. Elukkuun em̦m̦an ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an Jeova kajeraam̦m̦an kõj kiiõ im wãween an naaj kajeraam̦m̦an kõj ilo raan ko repãd im̦aan!

20. Ta eo jemaroñ reim̦aanl̦o̦k ñane el̦aññe jej kate wõt kõj joñan wõt ad maroñ ilo ad karejar ñan Jeova?

²⁰ Jab mel̦o̦kl̦o̦k bwe ñe kwõj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k bũruom̦ ñan Jeova ilo jar, enaaj lukkuun kajeraam̦m̦an eok. Kwõmaroñ lõke im tõmak bwe el̦aññe kwõj tiljek wõt im kõm̦anm̦an ankilaan, kwõnaaj “bõk menin kallim̦ur eo.” (Hibru 10:35, 36) Kõn men in, jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõkajoor tõmak eo ad im kate kõj joñan wõt ad maroñ ilo ad karejar ñan Jeova. Ilo ad kõm̦m̦ani men kein, jen lõke bwe Jeova enaaj kajeraam̦m̦an kõj!​—Riit Kolosse 3:23, 24.