1, 2. Ta eo emaroñ wal̦o̦k ñan mour eo an juon armej, ãinwõt an alikkar ilo bwebwenato eo an kar juon ri-jikuul̦ in high school?

KE TONY ear dik im rũttol̦o̦k, ear ejjel̦o̦k jemãn ñan lale e. Im ke ear high school, ear ejjel̦o̦k an itoklimo in ekkatak. Joñan, ear l̦õmn̦ak in jol̦o̦k an jikuul̦ im jab kadiwõjl̦o̦k. Ilo wiikããn, ekkã an kar etal ñan jikin alwõj pija ko ak jol̦o̦k iien ippãn ro m̦õttan. Tony ear juon l̦addik em̦m̦an m̦wilin kõnke ear jab ire ippãn ro jet im ear jab bõk men kan̦ rõkkajoor, bõtab ear ejjel̦o̦k an kõttõpar ilo mour eo an. Im ear jab lukkuun tõmak ñe ewõr Anij. Juon raan, Tony ear iioon ruo rippãlele me rej Ri Kõnnaan ro an Jeova im ear ba ñan erro bwe ejjab lukkuun tõmak bwe ewõr Anij. Kõn men in, erro ar lel̦o̦k bok ko ruo me rej kwal̦o̦k kõn ri-Kõm̦anm̦an eo im menin kõm̦anm̦an ko an (The Origin of Life​—Five Questions Worth Asking im Was Life Created?).

² Ke rippãlele ro rar bar jepl̦aak ippãn Tony, elukkuun kar kiiõ oktak wãween an l̦õmn̦ak. Tony ear riiti im etale bok ko rar lil̦o̦k ñane, joñan ewal̦o̦k an kar nukiji im kõkal̦l̦eiki peij ko ilo bok kein. Ear ba ñan rippãlele ro: “Lukkuun m̦ool bwe ewõr Anij.” Kõn men in, ear jino katak Baibõl̦, im jidik kõn jidik ear oktak wãween an l̦õmn̦ak kõn mour eo an. M̦okta jãn an kar jino katak Baibõl̦, ear jab em̦m̦an an katak ilo jikuul̦, ak tokãlik ear oktak im juon iaan ri-jikuul̦ ro me em̦m̦antata aer katak! Joñan, bũrinjibõl̦ eo an ear bwilõñ kake e. Ear ba ñan Tony: “Kwõlukkuun  oktak kiiõ im elukkuun em̦m̦anl̦o̦k kũrããt (grade) kã am̦. Ej ke kõn am̦ kobal̦o̦k ippãn Jeova Witness ran̦?” Tony ear ba aet im ear kwal̦o̦k naan ñan bũrinjibõl̦ in an kõn men ko ear katak kaki. Kiiõ em̦õj an kadiwõjl̦o̦k jãn high school im rainin ej juon rekũl̦ar bainier im juon rijjipañ ilo eklejia eo an. El̦ap an Tony m̦õn̦õn̦õ kõnke kiiõ ewõr juon Jemãn me ekanooj in em̦m̦an, ej Jeova.​—Sam 68:5.

3. Ta eo Jeova ej kakapilõk jo̦dikdik ro bwe ren kõm̦m̦ane?

³ Bwebwenato eo kõn Tony ej kakeememej kõj kõn joñan an Jeova kea kake kom̦ jo̦dikdik ro. Ekõn̦aan bwe kom̦win lo tõprak im lo m̦õn̦õn̦õ ilo mour ko ami. Kõn men in, ej kakapilõk kom̦ im ba: “Kwõn keememej eo ri-Kõm̦anm̦an eok ke ejja em̦m̦an dettam̦.” (Ekl. 12:1, UBS) Ilo lal̦ in rainin, ejjab aolep iien epidodo ñan kõm̦m̦ane men in. Meñe ãindein, ak ewõr ami maroñ ñan l̦oore naanin kakapilõklõk in. Ikijjeen jipañ eo an Anij, kom̦ maroñ lo tõprak im jeraam̦m̦an, ejjab ilo iien in kom̦ij jo̦dikdik wõt ak bareinwõt ñe kom̦ rũtto. Ñan kaalikkarl̦o̦k men in, jen lale ta eo ear jipañ ri-Israel ro bwe ren tarin̦ae im wiin jãn aelõñ ko ilo Ãneen Kallim̦ur eo im ta eo ear bar jipañ Devid ñan wiin jãn ri-ineea eo Golaiat.

4, 5. Ta men eo eaorõk jej katak jãn an kar ri-Israel ro wiin jãn ri-Kenan ro im jãn an kar Devid wiin jãn Golaiat? (Lale pija ko ilo jinoin katak in.)

⁴ Ke ri-Israel ro rar pojakin tõn del̦o̦ñe Ãneen Kallim̦ur eo, ta naanin tõl ko Jeova ear lil̦o̦k ñan er? Ear ke jiroñ er bwe ren kal̦apl̦o̦k aer jel̦ã kilen ire im kamminene ñan tarin̦ae? Ear jab. (Dt. 28:1, 2) Ear jiroñ er bwe ren pokake naanin tõl ko an im lõke e. (Jos. 1:7-9, UBS) Bõlen armej ro ilo kar tõre eo rar l̦õmn̦ak bwe ejjab em̦m̦an naanin kakapilõklõk in, ak ilo m̦ool ear naanin kakapilõklõk eo em̦m̦antata ñan ri-Israel ro. Elõñ alen Jeova ear jipañ armej ro an bwe ren wiin jãn ri-Kenan ro. (Jos. 24:11-13, UBS) Alikkar bwe ej aikuj lukkuun wõr ad tõmak bwe jen maroñ pokake Anij. Ñe jej ãindein, aolep iien tõmak eo ad enaaj tõll̦o̦k kõj ñan lo tõprak im jeraam̦m̦an. Ear m̦ool men in ilo iien ko etto, im ej bareinwõt m̦ool ilo raan kein ad.

⁵ Golaiat ear juon rũttarin̦ae edipen im kajoor. Joñan an kar aetok, ear 9 ne im 5 inij aetokan, im kein tarin̦ae ko an rar kaamijak. (1 Sa. 17:4-7, UBS) Ak Devid, kar ruo wõt men ko ippãn: juon buwat im tõmak eo an ilo Anij eo an, Jeova. Juon eo ejjel̦o̦k an tõmak emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe Devid ej juon eo ebwebwe kõn an tõn kajjioñ in ire ippãn Golaiat! Ak ilo m̦ool, Golaiat eo ekar juon eo ebwebwe.​—1 Sa. 17:48-51.

6. Ta eo jenaaj etale ilo katak in?

⁶ Ilo katak eo m̦oktal̦o̦k, jaar etale emãn men ko me remaroñ kal̦apl̦o̦k ad m̦õn̦õn̦õ im lo jeraam̦m̦an ilo mour eo ad. Jaar katak bwe jej aikuj kõm̦m̦ani men ko me renaaj kõkajoor kõtaan eo ad ippãn Anij, m̦õttãik ro rem̦m̦an me rej yokwe Anij, kõm̦m̦ani mejãnkajjik ko ewõr tokjãer, im kaorõk anemkwõj eo Anij ear letok ñan kõj. Ilo katak in, jenaaj bar kal̦apl̦o̦k ad mel̦el̦e kõn wãween ad maroñ bõk tokjãn jãn ad kõm̦m̦ani men kein emãn. Jenaaj kõm̦m̦ane men in ilo ad lale jet naanin kakapilõklõk ko ilo Sam 16 jebta.

7. (1) Ta eo ej kaalikkar bwe ekajoor kõtaan eo ad ippãn Jeova? (2) Ta kar menin “jolõt” ak kõj eo an Devid, im ewi wãween an kar men in jelõt eñjake eo an?

⁷ Juon eo ekajoor kõtaan eo an ippãn Jeova, el̦ap an tõmak ilo E im ej kate ñan anõke l̦õmn̦ak ko An. Ej kõtl̦o̦k bwe Jeova en tõle mour eo an im ej kate ñan pokake E. (1 Ko. 2:12, 13, UBS) Devid ej juon waanjoñak em̦m̦an kõn an kar kajoor kõtaan eo an ippãn Jeova. Ear al im ba: “Jeova e aõ jolõt.” (Sam 16:5) Ear l̦ap an Devid kam̦m̦oolol kõn menin “jolõt” ak kõj eo an, eo ej jitõñl̦o̦k ñan jem̦jerã eo an epaak ippãn Anij, im ear l̦ap an lõke Jeova. (Sam 16:1) Im ta tokjãn eo ear loe kõn an kar epaake Anij? Ear ba: “Iobrak kõn m̦õn̦õn̦õ im lañlõñ.” Ejjel̦o̦k bar juon men el̦apl̦o̦k an kar kam̦õn̦õn̦õik Devid jãn jem̦jerã eo an epaak ippãn Jeova!—Riit Sam 16:9, 11, UBS.

8. Ta jet iaan men ko rej jipañ kõj ñan lukkuun lo m̦õn̦õn̦õ ilo mour eo ad?

⁸ Ro rej kõjerbal mour ko aer ñan kõttõpar bwe en lõñ aer jããn ak jibadek menin kam̦õn̦õn̦õ ko, rejjab maroñ lo joñan lañlõñ eo me Devid ear loe.  (1 Ti. 6:9, 10, UBS) Juon jeid im jatid likao ilo Canada ej ba, “M̦õn̦õn̦õ eo em̦ool ejjab itok jãn men ko jej jibadeki ilo mour in ak ej itok jãn men ko jemaroñ lil̦o̦k ñan Jeova Anij, eo ej letok aolep menin letok ko rem̦m̦an.” (Jem. 1:17, UBS) Alikkar bwe ñe jej kal̦apl̦o̦k ad tõmak ilo Jeova im karejar ñane, jenaaj lo m̦õn̦õn̦õ im jenaaj kile bwe ewõr unin ad mour. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane bwe en kajoor tõmak eo am̦? Eokwe, kwõj aikuj kõm̦m̦an am̦ iien ippãn Jeova ilo am̦ riit Baibõl̦, lale menin kõm̦anm̦an ko an, im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kadkad ko kadkadin, ekoba yokwe eo an ñan kwe.​—Rom 1:20; 5:8.

9. Ewi wãween am̦ kõtl̦o̦k bwe Naanin Anij en l̦ame eok?

⁹ Ãinwõt an juon jemãn kajim̦we ro nejin ilo yokwe, ãindein Anij ej kwal̦o̦k an yokwe kõj ilo an bar kajim̦we kõj. Devid ear m̦õn̦õn̦õ in kõtl̦o̦k an Anij kajim̦weiki. Ear ba: “Inaaj nõbar Jeova eo Ej letok naanin kapilõk ñan eõ. Aet aõ ej katakin eõ ilo boñ.” (Sam 16:7) Devid ear bõk iien ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn l̦õmn̦ak ko an Anij, im ear kate ñan anõke l̦õmn̦ak ko An. Ear kõtl̦o̦k bwe l̦õmn̦ak ko an Anij ren l̦ame l̦õmn̦ak ko an make, mel̦el̦ein ear kõtl̦o̦k bwe Anij en ukote bwe en juon armej em̦m̦an. Ñe kwõj kõm̦m̦ane ejja men in wõt, innem yokwe eo am̦ ñan Anij im kõn̦aan eo am̦ ñan karejar ñane enaaj kajoorl̦o̦k, im kwõnaaj oktak im juon eo erũtto ilo tõmak. Juon jeid im jatid jiroñ etan Christin ej ba, “Ñe ij kappukoti mel̦el̦e ko jet ilo bok ko ad im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko ij riiti, joñan aer lukkuun jejjet ej ãinwõt ñe Jeova ear jei men kein ñan ña.”

10. Ñe l̦õmn̦ak ko am̦ renaaj ãinwõt l̦õmn̦ak ko an Anij, ewi wãween an naaj men in jipañ eok ekkar ñan Aiseia 26:3?

¹⁰ Ñe l̦õmn̦ak ko am̦ renaaj ãinwõt l̦õmn̦ak ko an Anij, kwõnaaj bõk l̦õmn̦ak eo an Anij kõn lal̦ in im ta eo enaaj wal̦o̦k ñane ilju im jekl̦aj. Ealikkar bwe unin am̦ jel̦ã kõn men in ej kõnke Jeova ear lewaj jel̦ãl̦o̦kjen̦ im lol̦o̦kjen̦ ñan kwe. Etke? Kõnke ekõn̦aan bwe kwõn jel̦ã ta men ko raorõkl̦o̦k, bwe kwõn jel̦ã kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an, im bwe kwõn jab lukkuun inepata kõn ta eo enaaj wal̦o̦k ñan kwe ilju im jekl̦aj! (Riit Aiseia 26:3.) Juon jeid im jatid me ej jokwe ilo Amedka etan Joshua ej ba, “Ñe kwõj pãd epaake wõt Jeova, kwõnaaj maroñ jel̦ã ta ko me raorõk im ta ko rejjab lukkuun aorõk.”

11. Ewi wãween an kar Devid kããlõt ro m̦õttan?

¹¹ Riit Sam 16:3. Devid ear jel̦ã wõn ro rem̦m̦an ñan m̦õttãik er. Ear kããlõt ñan m̦õttãik ro rej yokwe Jeova, im men in ear kõm̦m̦an an lukkuun “m̦õn̦õn̦õ.” Ear n̦aetan rein m̦õttan “ro rem̦m̦an” kõnke rar kate er ñan pokake naanin tõl ko an Jeova kõn ta eo em̦m̦an im ta eo enana. Bar juon ri-jeje sam ear bõk ejja l̦õmn̦ak in wõt kõn ro ej m̦õttãik er. Ear ba ñan Jeova: “Ña ij jeran ro otemjej rej jerbal ñan eok, kab ro otemjej rej pokake kien ko am̦.” (Sam 119:63, UBS) Ãinwõt ad kar katak ilo katak eo l̦o̦k, elõñ ro rem̦m̦an kwõmaroñ kããlõt ñan m̦õttãik er ibwiljin armej ro an Jeova me rej yokwe im pokake e. Rein emaroñ bar kitibuj ro me rejjab dettaer wõt kwe.

12. Ta eo ear kõm̦m̦an bwe Devid im Jonetan ren maroñ m̦õttãik doon?

¹² Devid ear jab kããlõt ñan m̦õttãik wõt ro me rar joñan wõt e. Kwõj keememej ke etan juon iaan l̦õm̦aro m̦õttan Devid me ear lukkuun epaake? Bõlen kwõj l̦õmn̦ake Jonetan. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn jem̦jerã eo an Devid im Jonetan bwe ej juon iaan jem̦jerã ko me rej make wõt kar em̦m̦an im epaak. Bõtab kwaar ke jel̦ã bwe Jonetan ear 30 iiõ rũttol̦o̦k jãn Devid? Innem ta eo ear kõm̦m̦an bwe erro en maroñ m̦õttãik doon? Ej kõn aerro kar jim̦or tõmak ilo Anij. Bareinwõt, erro ar lukkuun kautiej doon im lo em̦m̦an ko an doon. Ñan waanjoñak, erro jim̦or ar loe an eo juon kwal̦o̦k peran ke erro ar tarin̦aeik ri-kõjdat ro an Anij.​—1 Sa. 13:3; 14:13; 17:48-50; 18:1.

13. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane bwe en lõñl̦o̦k ro m̦õttam̦? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

¹³ Ãinwõt Devid im Jonetan, kõj bareinwõt jemaroñ lo “m̦õn̦õn̦õ” ñe jej m̦õttãik ro rej yokwe Jeova im rej kwal̦o̦k aer tõmak ilo e. Juon jiroñ etan Kiera, eo im elõñ iiõ in an karejar ñan Anij, ej ba, “Elõñ ro rem̦m̦an iar maroñ m̦õttãik er ipel̦aakin lal̦ in, ro me eokkõtaktak m̦anit ko aer im wãween aer mour jãn doon.” Ñe kwõj kõm̦m̦ane ejja men in wõt, kwõnaaj kile wãween an Baibõl̦ eo im jetõb kwõjarjar  kõm̦m̦an bwe armej ro an Anij ipel̦aakin lal̦ in ren bõrokuk ãinwõt juon baam̦le.

14. (1) Ewi wãween am̦ maroñ kõm̦m̦ani mejãnkajjik ko me ewõr tokjãer? (2) Ta ko me jet jo̦dikdik ro rar ba kõn mejãnkajjik ko aer?

¹⁴ Riit Sam 16:8. Men eo ekar aorõktata ilo mour eo an Devid, ej an karejar ñan Anij. El̦aññe kwõj anõke Devid ilo wãween in im likũt Jeova ilo mejãnkajjik ko kwõj kõm̦m̦ani, kwõnaaj maroñ lo m̦õn̦õn̦õ ilo mour n̦e am̦. Juon jeid im jatid jo̦dikdik etan Steven ej ba: “Ñe ij jibadek juon mejãnkajjik im etõprak, ij reilikl̦o̦k im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn oktak ko im wõnm̦aanl̦o̦k ko iar maroñ kõm̦m̦ani. Im men in ej kõm̦m̦an aõ lukkuun m̦õn̦õn̦õ.” Juon jeid im jatid likao jãn Jãmne me ej kiiõ jipañ ilo bar juon aelõñ ej ba: “Ñe irũtto, ijjab kõn̦aan reilikl̦o̦k im lo bwe aolep men ko iar kõm̦m̦ani rar kaalikkar aõ l̦õmn̦ak wõt kõn ña make im kõn̦aan ko aõ.” Ak kwe, kwõj ke bõk ejja l̦õmn̦ak in wõt? El̦aññe aet, eokwe kwõn kõjerbal kapeel im maroñ ko am̦ ñan kaiboojoj Anij im ñan jipañ ro jet. (Ga. 6:10, UBS) Kõm̦m̦an mejãnkajjik ilo am̦ jerbal ñan Jeova im jar im kajjitõk ippãn bwe en jipañ eok ñan tõpar mejãnkajjik ko am̦. Kwõmaroñ lõke im tõmak bwe enaaj uwaake jar ko am̦!​—1 Jon 3:22, UBS; 5:14, 15.

15. Ta mejãnkajjik ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani? (Lale bo̦o̦k eo “ Jet Mejãnkajjik ko Kwõmaroñ L̦õmn̦ak Kaki.”)

¹⁵ Ta jet iaan mejãnkajjik ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani? Eokwe jet iaaer emaroñ kitibuj am̦ uwaak ilo naan ko am̦ make ilo iien kweilo̦k ko, bainier, ak jerbal ilo Betel̦. Ak bõlen kwõmaroñ katak bar juon kajin bwe kwõn maroñ jipañ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan ippãn armej ro rej kõnono kajin in. Barak, juon jeid im jatid likao me ear kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aan ilo jerbal eo an Jeova ej ba: “Ñe ij rujtok aolep jibboñ, ilukkuun m̦õn̦õn̦õ kõnke ijel̦ã bwe inaaj maroñ kõjerbal aolepen aõ kajoor ñan Jeova. Ejjel̦o̦k bar juon jerbal emaroñ kõm̦m̦an bwe jen bõk eñjake in.”

16. Ta kar eñjake eo an Devid kõn kien im naanin kakapilõklõk ko an Jeova, im etke?

¹⁶ Riit Sam 16:2, 4, UBS. Ãinwõt ad kar katak ilo katak eo l̦o̦k, ñe jej mour ekkar ñan kien ko im naanin kakapilõklõk ko an Anij, jenaaj lo anemkwõj eo em̦ool. Kien ko im naanin kakapilõklõk ko an rej katakin kõj bwe jen yokwe men ko rem̦m̦an im dike men ko renana. (Amos 5:15, UBS) Devid ear ba bwe ‘aolep men ko rem̦m̦an ippãn’ rej jãn Jeova. Ilo Baibõl̦ eo jinointata, naan eo me kar ukote ñan “em̦m̦an” emaroñ bar jitõñl̦o̦k ñan m̦wil im kõm̦m̦an ko rem̦m̦an. Aolep men ko Jeova ej kõm̦m̦ani  rem̦m̦an, im aolep men ko rem̦m̦an me ewõr ippãd rej itok jãn e. Devid ear lukkuun kate e ñan anõke Anij im ear katak ñan yokwi men ko Jeova ej yokwi. Devid ear bareinwõt katak ñan diki men ko Anij ej ba bwe renana. Juon iaaer ej kabuñ ñan ekjab. Men in ej kitibuj an armej ro kabuñ ñan jabdewõt men ak armej ijello̦kun aer kabuñ ñan Jeova. Kabuñ ñan ekjab ej lukkuun kaalikkar an armej ro jajel̦o̦kjen̦ im ej bõk aiboojoj im nõbar eo me ej tõllo̦kũn wõt Jeova.​—Ais. 2:8, 9; Rev. 4:11.

17, 18. (1) Ta eo Devid ear ba kõn ro rej kabuñ ñan anij ko rewaan? (2) Ilo raan kein, ta ko rej kõm̦m̦an an armej ro “iioon elõñ inepata”?

¹⁷ Ilo iien ko etto ilo Baibõl̦, armej ro rekõn mourin l̦õñ ñe rej kabuñ ñan anij ko rewaan. (Hos. 4:13, 14, UBS) Elõñ armej rar m̦õn̦õn̦õ in kobal̦o̦k ippãn kabuñ ko rewaan kõnke rar kõn̦aan l̦õñ im kõm̦m̦ani m̦anit ko rettoon. Bõtab wãween kabuñ rot in ear ke kõm̦m̦an aer lo m̦õn̦õn̦õ eo em̦ool? Ear jab ñan jidik! Devid ear ba bwe ro rej kabuñ ñan anij ko rewaan “rej iioon elõñ inepata.” Armej rein rar bar katok kõn ajri ro nejier ñan anij kein aer. (Ais. 57:5) Jeova ear lukkuun dike m̦anit in me ear kaalikkar aer lãj im ejjel̦o̦k aer tũriam̦o. (Jer. 7:31) El̦aññe kwaar mour ilo tõre ko, ejjel̦o̦k pere bwe kwõnaaj kar lukkuun m̦õn̦õn̦õ im kam̦m̦oolol kõn an rũtto ro jinõm̦ im jem̦am̦ karejar ñan Jeova.

¹⁸ Ilo raan kein, elõñ kabuñ ko rewaan rej kõtl̦o̦k an armej ro mourin l̦õñ, joñan rej kõtl̦o̦k an em̦m̦aan ñan em̦m̦aan im kõrã ñan kõrã pãlele ippãn doon. Kõn men in, armej ro rej l̦õmn̦ak bwe rej lukkuun anemkwõj, ak ilo m̦ool rej make kõm̦m̦an bwe ren “iioon elõñ inepata.” (1 Ko. 6:18, 19) Em̦õj ke am̦ loe men in? Eñin unin eaorõk bwe kom̦ jo̦dikdik ro, kom̦win roñjake Jememi ilañ. Kom̦win kam̦ool ñan kom̦ make bwe ami pokake Anij enaaj jipañ kom̦ ilo mour ko ami. Lukkuun l̦õmn̦ak kõn men ko renana rej wal̦o̦k ñan juon armej kõn an mourin l̦õñ. Innem kom̦ naaj kile bwe ejjel̦o̦k tokjãn ñan jibadek menin kam̦õn̦õn̦õ ko me rej an jidik wõt iien kõnke elõñl̦o̦k jorrããn im men ko rekabũrom̦õjm̦õj rej wal̦o̦k jãn an juon kõm̦m̦ani men kein. (Ga. 6:8, UBS) Joshua, eo kar kwal̦o̦k kake ilo katak in ej ba: “M̦ool bwe jemaroñ kõjerbal anemkwõj eo ad ilo jabdewõt wãween jekõn̦aan, bõtab ñe ejjab jim̦we ad kõjerbale, jeban lo m̦õn̦õn̦õ.”

19, 20. Ta jeraam̦m̦an ko jo̦dikdik ro renaaj loi ñe rej kwal̦o̦k aer tõmak ilo Jeova im pokake e?

¹⁹ Jesus ear ba: “El̦aññe kom̦ij pokake katak ko aõ, em̦ool kom̦ij ri-kal̦oora; kom̦ naaj jel̦ã m̦ool eo, im m̦ool eo enaaj kanemkwõj kom̦.” (Jon 8:31, 32, UBS) Kõn jipañ eo an Jeova, jaar maroñ anemkwõj jãn kabuñ ko rewaan, kõm̦m̦an ko an ro rejajel̦o̦kjen̦, im anijnij. Im jej reim̦aanl̦o̦k ñan ilju im jekl̦aj ñe jenaaj bõk ‘anemkwõj eo eaiboojoj an ro nejin Anij.’ (Rom 8:21) Ilo m̦ool, kwõmaroñ jino edjoñe anemkwõj in kiiõ ñe kwõj ‘pokake katak ko an Christ.’ Ilo wãween in, kwõnaaj “jel̦ã m̦ool eo,” ejjab ilo am̦ katak wõt kõn m̦ool eo ak bareinwõt ilo am̦ mour ekkar ñane!

²⁰ Jo̦dikdik ro, kom̦win kaalikkar ami kaorõk anemkwõj eo Anij ear lewaj ñan kom̦. Kom̦win kõjerbale ilo mãlõtlõt. Men in enaaj jipañ kom̦ ñan kõm̦m̦ani pepe ko kiiõ me renaaj tõll̦o̦k kom̦ ñan juon ilju im jekl̦aj elukkuun em̦m̦an. Juon jeid im jatid likao ej ba, “Ñe kwõj kõjerbal anemkwõj eo am̦ ilo mãlõtlõt ilo iien eo kwõj jo̦dikdik wõt, men in enaaj lukkuun jipañ eok tokãlik ñe kwõnaaj kõm̦m̦ani pepe ko rel̦l̦ap. Ñan waanjoñak, enaaj jipañ eok ñe kwõnaaj kappok am̦ jerbal ak ñe kwõnaaj pepe ñan m̦are ak ñan jab kijer in m̦are.”

21. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane bwe kwõn maroñ bõk “mour eo ej lukkuun mour em̦ool”?

²¹ Ilo lal̦ in, mour eo me armej rej n̦aetan mour eo em̦m̦an, ejjab aetok im emaroñ jako jabdewõt iien. Ejjel̦o̦k juon ejel̦ã ta eo enaaj wal̦o̦k ilju. (Jem. 4:13, 14) Kõn men in, men eo em̦m̦antata kwõmaroñ kõm̦m̦ane, ej kõm̦m̦an jokãlõt ko me renaaj jipañ eok ñan bõk “mour eo ej lukkuun mour em̦ool,” ak mour ñan indeeo ilo lal̦ eo ekããl an Anij. (1 Ti. 6:19, UBS) Jeova ejjab iuun jabdewõt bwe ren karejar ñane. Ej an kajjojo pepe ñan kããlõt ta eo enaaj kõm̦m̦ane. Kõn men in, kõm̦m̦an bwe Jeova en menin “jolõt” ak kõj eo am̦ ilo am̦ kate eok kajjojo raan ñan epaakel̦o̦k e. Im kwõn kaorõk aolep “men ko rem̦m̦an” ej liwaj ñan kwe. (Sam 103:5, UBS) Kwõmaroñ tõmak im lõke bwe Jeova enaaj kõm̦m̦an bwe kwõn lukkuun “lañlõñ . . . ñan indeeo.”​—Sam 16:11, UBS.