M̦oktal̦o̦k jaar kõnono kõn bwebwenatoun etto eo kõn wãween an kar rũkaanij in Delphi eo m̦on̦e Kiiñ Croesus im kõm̦m̦an bwe en luuj jãn kiiñ eo an Põrsia. Bõtab, Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn juon kanaan ekabwilõñlõñ ikijjeen ejja kiiñ in wõt an Põrsia, me ear jejjet im m̦ool ekkar ñan wãween an kar Baibõl̦ lukkuun tipdikitok ta ko renaaj kar wal̦o̦k.

Emaroñ kar 200 iiõ ko m̦oktal̦o̦k jãn an kar kiiñ in Põrsia eo l̦otak, rũkanaan Aiseia ear kwal̦o̦k bwe ãt eo etan kiiñ in enaaj Sairõs. Im ear bar kanaan kõn wãween an nãj kar anjo̦ ioon aelõñ eo ekajoor etan Babil̦on. Ñan waanjoñak:

Aiseia 44:24, 27, 28 ej ba: “Ãindein Jeova, . . . ‘Ej ba ñan m̦wilal̦ eo, “Kwõn m̦õrã im Inaaj kõm̦õrã reba ko am̦;” Eo Ej ba kõn Sairõs, “Ej Aõ rũlale jiip, im enaaj kõm̦m̦an aolepen Aõ kõn̦aan,” aet, enaaj ba kõn Jerusalem, “Renaaj kalõke,” im kõn tampel̦ eo, “Renaaj n̦a l̦oñtam̦.”’”

Ekkar ñan rijeje bwebwenato in Grik eo etan Herodotus, ej ba bwe jarin tarin̦ae eo an Sairõs ear pineje dãn ko rej to̦o̦r jãn Reba Upretis ñan jikin kweilo̦k Babil̦on im kõm̦m̦an bwe en pããte jikin in. Wãween kar kõppel̦aak in an Sairõs, ear kõm̦m̦an bwe rũttarin̦ae ro an ren maroñ kijoone reba eo. Ãlikin an kar Sairõs anjo̦ im bõk Babil̦on, ear karõl̦o̦k RiJu ro me rar jipo̦kwe ilo Babil̦on im kõtl̦o̦k aer jepl̦aak im bar kalõk Jerusalem, eo kar ko̦kkure ium̦win 70 iiõ ko m̦oktal̦o̦k.

Aiseia 45:1 ej ba: “Ãindein Jeova ej ba ñan eo Ear kapit e, ñan Sairõs, eo pein anmoon̦in Iar dãpiji, in kõttãik ro riaelõñ ko im̦aan, im Inaaj jel̦ate ippãn kiiñ ro; bwe In kõpel̦l̦o̦k kõjãm ko im̦aan, im jãmin kiili kõjãm ko.”

RiPõrsia ro rar maroñ del̦o̦ñe kõjãm killep ko ruo im̦aan wõrwõrin jikin kweilo̦k eo kõnke rar pel̦l̦o̦k wõt. Bõlen ñe RiBabil̦on ro ren kar jel̦ã kõn kõttõbalbal eo an Sairõs, renaaj kar kiili kõjãm ko rej pel̦l̦o̦k kijjeen wõt reba eo. Bõtab, ãinwõt an kar wal̦o̦k ilo bwebwenato eo, RiBabil̦on ro rar jab maroñ jojomare er im jikin kweilo̦k eo aer.

Kanaan in ekabwilõñlõñ ej juon iaan kanaan ko rellõñ ilo Baibõl̦ em̦õj an jejjet kũtieer. a (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Men in el̦ap an oktak jãn wãween an armej ro an̦to̦o̦nel̦o̦k im ba ta ko renaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj, me ekkã an ekkejell̦o̦k ippãn anij ko aer rewaan. Bõtab aolep kanaan ko ilo Baibõl̦ rej jãn Anij, eo ear ba: “Jãn jinoin, ikar kwal̦o̦k wõt ta ko renaaj wal̦o̦k. Etto wõt ke iar rũkaanij kõn men ko renaaj wal̦o̦k.”​—Aiseia 46:10, UBS.

Anij eo wõt em̦ool me etan in Jeova, emaroñ kajejjet aolep men ko ej ba renaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj.  Unin ej kõnke ãt in etan ej mel̦el̦ein, “Ej Kõm̦m̦an bwe En Erom.” Men in ej jitõñl̦o̦k ñan maroñ eo an ñan jel̦ã im ñan karõk bwe men ko ilju im jekl̦aj ren ekkar ñan kõn̦aan eo an. Ad jel̦ã men in ej jipañ kõj ñan tõmak bwe enaaj kajejjet aolep kallim̦ur ko an.

Kokõn̦aan ke jel̦ã ta ko kanaan ko ilo Baibõl̦ rej ba kõn raan kein ad? Enañin 2,000 iiõ ko remootl̦o̦k, Baibõl̦ ear kanaan im ba bwe “ilo raan ko ãliktata, iien ko renana renaaj wal̦o̦ktok.” Raan ko ãliktata in ta? Eokwe ejjab raan ko ãliktata ñan lal̦ in im armej ro, ak ej raan ko ãliktata ñan poktak ko, apañ ko, im men ko renana me elõñ to̦ujin iiõ in an armej ro iiooni im eñtaan kaki. Jen etale jet iaan kanaan ko rej kaalikkar bwe jej pãd ilo “raan ko ãliktata.”

2 Timote 3:1-5 ej ba: “Ilo raan ko ãliktata, . . .  armej ro renaaj yokwe er make, im renaaj riarõk m̦weiuk, im rijuwal̦õñl̦õñ, im rũkajjirere, im ro rej kipiliia ñan jemãer im jineer, im ro rejjab kam̦m̦oolol, im rinana, im ro rejjab yokwe ro nukwier, im ro relãj, im ro rej kõnnaan naanin riab, ro rejjab kõmmaanwa, rawiia, ro rej dike em̦m̦an, ro rũketak, ro rej kõm̦m̦an jet men m̦okta jãn aer l̦õmn̦ak kake, ro rũkõmmejãje, im ro rej yokwe menin kabuñbũrueer el̦ap jãn aer yokwe Anij, ro rej ãinwõt rõm̦wilin kwõjarjar, ak rej kaarmejjete kajoor eo an.”

Kwõj ke kile bwe rainin el̦apl̦o̦k an armej ro kwal̦o̦k aolep men kein Baibõl̦ ear kanaan kaki? Kwõj ke errã bwe rainin, jej mour ibwiljin armej ro me el̦ap wõt aer yokwe er make, arõk m̦ani, im utiej bũrueer? Kwõj loe ke an l̦apl̦o̦k an armej ro kõbbo̦o̦jo̦j im jab kõn̦aan roñjake ro jet? Ejjel̦o̦k pere kwõj kile bwe el̦apl̦o̦k an ajri ro jab pokake jemãer im jineer, im enañin aolep armej rej yokwe er make im kõn̦aan ko aer el̦apl̦o̦k jãn aer yokwe Anij. Im aolep raan, ej kab baj ãt in l̦apl̦o̦k wõt nana.

Matu 24:6, 7 (UBS) ej ba: “Kom̦ naaj roñ kõn tarin̦ae ko repaake kom̦ im kõn ko rettol̦o̦k jãn kom̦; . . . Juon lal̦ enaaj tarin̦aeik bar juon lal̦, im aelõñ enaaj jum̦ae aelõñ.”

Jet rar an̦to̦o̦nel̦o̦k im loe bwe oran kar armej ro rar mej ilo tarin̦ae ko im kiojal̦jal̦ ko jãn kar 1914 eo, elõñl̦o̦k jãn joñan in 100 milien. Oran in el̦apl̦o̦k jãn kobain oran aolep armej ro ilo jet iaan aelõñ ko rel̦l̦ap. L̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan an kar l̦ap an baam̦le ko bũrom̦õj, eñtaan, im rup bũrueer ke armej rein rellõñ rar mej! Bõtab, aelõñ ko an lal̦ in renañin ke katak jãn jorrããn in ear wal̦o̦k im kajjioñ kabõjrak an wõr tarin̦ae?

Matu 24:7 (UBS) ej ba: “Enaaj wõr ñũta ko.”

Juon doulul an lal̦ in (World Food Programme) me ej kajjioñ kõm̦adm̦õd apañ eo kõn an l̦ap kwõle, ear ba: “Ilo lal̦ in me ebwe m̦õñã ñan aolep armej, ewõr 815 milien armej rej kwõle. Mel̦el̦ein bwe juon armej jãn kajjojo kumi me 9 uwaan, aolep boñ ej ilo̦k im kiki ak ejjañin m̦õñã. Ejjab men in wõt, ak elõñ rejabwe õn. Ewõr joñan in 1 armej jãn juon kumi me 3 uwaan ejabwe õn ippãn.” Rej an̦to̦o̦nel̦o̦k bwe kajjojo iiõ ewõr joñan in 3 milien ajri ro rej mej itok wõt jãn aer kwõle.

Luk 21:11 ej ba: “Enaaj l̦ap an lal̦ m̦akũtkũt.”

Kajjojo iiõ, ewõr joñan in 50,000 m̦akũtkũt lal̦ ko rej wal̦o̦k ipel̦aakin lal̦ in im bõktok jorrããn ñan mour an elõñ armej. Ewõr tarrin 100 m̦akũtkũt lal̦ ko rej wal̦o̦k im ko̦kkure elõñ iaan im̦õko reutiej. Bareinwõt, aolep iiõ ej wal̦o̦k juon m̦akũtkũt lal̦ me elukkuun l̦ap im kajoor. Im ekkar ñan juon ekkatak, rej an̦to̦o̦nel̦o̦k bwe ilo kar iiõ kein 1975 ñan 2000, ewõr 471,000 armej rar mej itok wõt jãn an wõr m̦akũtkũt lal̦.

Matu 24:14 ej ba: “Naaj kwal̦o̦k gospel in an aelõñ in lañ iaolepen lal̦ kõn menin kõnnaan ñan aelõñ otemjel̦o̦k, ilo iien eo enaaj itok jem̦l̦o̦kin.”

Em̦õj an Ri Kõnnaan ro an Jeova, me elõñl̦o̦k jãn 8 milien uwaaer, kwal̦o̦k kõn nuuj eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo an Anij ilo 240 aelõñ ko ipel̦aakin lal̦ in. Rej kwal̦o̦k kõn nuuj eo em̦m̦an ilo jikin kweilo̦k ko rel̦l̦ap im obrak kõn armej, ilo bukwõn ko rettol̦o̦k im jeja armej ie, ilo bul̦õn wõjke ko im ioon tol̦ ko. Ekkar ñan kanaan eo ilo Matu 24:14, ej ba bwe ñe enaaj dedel̦o̦k jerbal in ilo iien eo Anij ekõn̦aan, innem “enaaj itok jem̦l̦o̦kin.” Ta mel̦el̦ein men in? Ej mel̦el̦ein enaaj jem̦l̦o̦k an kien ko an armej tõl, im kiiõ kien eo ekããl ak Aelõñ eo an Anij enaaj jino an tõl armej otemjej. Ta kallim̦ur ko renaaj jejjet im m̦ool ñe Aelõñ eo an Anij enaaj tõl? Eokwe, ñe kokõn̦aan jel̦a, wõnm̦aanl̦o̦k wõt im riiti katak eo tok juon.