Pedetaij! Ñe jej loi jikin ko raiboojoj ilo bok im pijain alwõj ko, men kein ekkã aer kõm̦m̦an bwe jen kõn̦aan etal ñan jikin kein, me armej rej watõki “pedetaij” bwe jen kakkije im jol̦o̦k ad l̦õmn̦ak kõn apañ im inepata ko ad. Ak jelukkuun jel̦ã bwe ñe jenaaj bar ro̦o̦l ñan ijoko jikid, jenaaj baj iioon wõt apañ im inepata.

Meñe ãindein ak l̦õmn̦ak eo kõn juon pedetaij el̦ap an kãitoktoklimo ippãn armej. Eitok wõt bwe jen l̦õmn̦ak im ba: ‘“Pedetaij” ej juon ettõn̦ak bajjek wõt ke? El̦aññe aet, innem etke ekkã wõt ad itoklimo kõn pedetaij? Emaroñ ke juon men elukkuun naaj m̦ool an wal̦o̦k?’

Ium̦win elõñ bukwi iiõ ko, elõñ armej rar kõn̦aan kal̦apl̦o̦k aer jel̦ã kõn l̦õmn̦ak eo kõn pedetaij. Elõñ rar jino itoklimo kõn men in ke rar jel̦ã kõn an Baibõl̦ kwal̦o̦k kõn ‘jikin kallib eo ilo Iden, eo ej pãd irear.’ Ta eo ear kõm̦m̦an bwe jikin kallib in en lukkuun aiboojoj? Bwebwenato eo ilo Baibõl̦ ej ba bwe Jeova “ear kõm̦m̦an bwe wõjke ko otemjej raiboojoj ren eddek ijo im kalle m̦õñã.” Jikin kallib in ear juon jikin elukkuun em̦m̦an. Men eo ekãitoktoklimo tata kõn jikin kallib in ej kõn ‘wõjke in mour eo ear eddek iol̦apen jikin kallib eo.’​—Jenesis 2:8, 9, UBS.

Bareinwõt, bwebwenato in ilo bokin Jenesis ej kwal̦o̦k kõn reba ko emãn rej to̦o̦rl̦o̦k jãn jikin kallib in. Ruo iaan reba kein elõñ armej ilo raan kein rejel̦ã kaki—Reba Taigris (ak Hidekel) im Reba Upretis. (Jenesis 2:10-14) Reba kein ruo rej to̦o̦rl̦o̦k ñan reba eo el̦ap etan Persian Gulf, ak Iraq ilo raan kein me ekar m̦õttan aelõñin Põrsia ilo iien ko etto.

Elukkuun alikkar bwe mel̦el̦e ko kõn pedetaij ear m̦õttan m̦anit im imminene ko an aelõñin Põrsia. Ilo jikin kaloojoj eo ilo Philadelphia ilo Pennsylvania, U.S.A., kar kwal̦o̦k kõn juon rak in Põrsia jãn 1500 jim̦a ko. Jiña ko ilo rak in rej kwal̦o̦k pijain juon jikin kallib ewõrwõr im ewõr wõjke im wũt ko ie. Naan eo ilo kajin Põrsia me ej mel̦el̦ein “juon jikin kallib ewõrwõr” ej bar mel̦el̦ein “pedetaij.” Im kilen kar kõm̦m̦ane rak in ej itok wõt jãn kõmel̦el̦e eo ilo Baibõl̦ kõn joñan an kar aiboojoj jikin kallib in Iden im obrak kõn menin eddek ko.

Elõñ aelõñ im m̦anit ko ipel̦aakin lal̦ in rej kwal̦o̦k kõn bwebwenato ko kõn pedetaij. Ilo an kar armej ro em̦m̦akũt ñan elõñ iaan jikin ko ilo lal̦ in, rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt kõn mel̦el̦e eo jãn jinoin kõn pedetaij, me elõñ bukwi iiõ ko tokãlik, rar kobaikl̦o̦k ippãn tõmak im bwebwenato ko an aelõñ ko aer make. Joñan, ilo raan kein, ñe armej ro rej lo jikin ko relukkuun aiboojoj em̦õkaj aer l̦õmn̦ak bwe ej ãinwõt juon pedetaij.

Elõñ ro rar itoitak jãn jikin ñan jikin rar ba bwe em̦õj aer lo pedetaij eo me ear jako ilo iien ko etto. Ñan waanjoñak, Charles Gordon, juon kapen in rũttarin̦ae ro an Britain, ear lol̦o̦k juon jikin ilo Africa etan Seychelles ilo kar 1881 eo, im ear lukkuun bwilõñ kõn joñan aiboojojin Vallée de Mai. Jikin in ej juon jikin alwõje menin eddek ko raiboojoj me kiiõ ej juon iaan jikin kaloojoj ko raiboojoj im rebuñbuñ ilo lal̦ in (World Heritage site). Im Charles Gordon ear ba bwe eñin ej jikin kallib in Iden. Ilo kar 1400 jim̦a ko, ke rijjerakrõk eo jãn Italy etan Christopher Columbus ear tõpar aelõñin Hispaniola, me ilo raan kein ej aelõñin Dominican Republic im Haiti, ear l̦õmn̦ak bwe em̦õj an loe ijo me jikin kallib in Iden ear pãd ie.

Ilo bok eo kõn bwebwenato in etto ko etan Mapping Paradise, ej kwal̦o̦k kõn elõñl̦o̦k jãn 190 mab in etto ko me rej kwal̦o̦k an Adam im Iv pãd ilo jikin kallib in Iden. Ippãn mab kein, ewõr juon kaape in mab eo ejejuwaan jãn kar 1200 jim̦a ko im ej an em̦m̦aan eo etan Beatus jãn Liébana. Itulõñin mab in ewõr juon bo̦o̦k edik me pijain pedetaij ej pãd iol̦apl̦apin. Im jãn kona ko emãn ilo bo̦o̦k in ej to̦o̦rl̦o̦k reba ko emãn etaer, “Taigris,” “Upretis,” “Pison,” im “Geon,” im reba kein rej jutak kõn ajeededl̦o̦k in kabuñ in Kũrjin ilo kona ko emãn ilo lal̦ in. Men  kein rej kaalikkar bwe meñe ejjel̦o̦k ejel̦ã lukkuun ia eo Pedetaij eo ear pãd ie, bõtab mel̦el̦e ko kake kõn joñan an kar aiboojoj rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kãitoklimoik armej.

Juon rijeje etan John Milton, jãn kar 1600 jim̦a ko, ear buñbuñ kõn bok eo ear je etan Paradise Lost, im ej pedped tok wõt jãn bwebwenato eo ilo bokin Jenesis kõn an kar Adam jerawiwi im an kar aikuj diwõjl̦o̦k jãn Iden. Jeje ko an rar kaalikkar kallim̦ur eo kõn an naaj armej ro mour indeeo ilo lal̦ in. Ear je im ba: “Innem aolepen lal̦ in enaaj juon pedetaij.” Tokãlik, Milton ear je m̦õttan eo kein karuo etan, Paradise Regained.

Elukkuun alikkar bwe pedetaij ear juon men el̦ap an armej ro kar kõn̦aan jel̦ã kake jãn iien ko etto. Ak kiiõ etke ejjab lukkuun l̦ap an armej ro l̦õmn̦ak kake? Eokwe kõnke ãinwõt an bok eo etan Mapping Paradise kaalikkare bwe, “em̦õj an ro rar katak kõn kabuñ . . . lukkuun kõjekdo̦o̦n ekkatak eo kõn tuia ilo lal̦ in me pedetaij ear pãd ie.”

Elõñ wõt iaan ro rej etal ñan kabuñ rej katak jãn rũkaki ro aer bwe renaaj etal im mour ilo lañ, im ejjab pedetaij eo ioon lal̦. Bõtab ilo Jabõn Kõnnaan 2:21 ej ba: “Bwe ro rejim̦we renaaj jokwe ilo lal̦,  im ro reweeppãn renaaj pãdwõt ie.” Innem kõnke lal̦ in rainin ejjab juon pedetaij, m̦ool ke bwe enaaj wõr juon iien enaaj oktak im juon pedetaij? *​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

Jeova Anij eo me ear kõm̦anm̦an Pedetaij eo jinoin, ear kallim̦ur bwe enaaj bar kõjepl̦aaktok pedetaij eo ejako. Ewi wãween? Kajjioñ keememej ta eo Jijej ear katakin kõj ke ear jar im ba: “En itok Am̦ aelõñ. Ren kõm̦anm̦an Ankilaam̦ ãinwõt ilañ, bareinwõt ioon lal̦.” (Matu 6:10) Aelõñ in ej juon kien me enaaj bõk jikin aolep kien ko an lal̦ in ilo iien eo Jijej enaaj irooj ioon lal̦ in. (Daniel 2:44) Ilo iien eo Aelõñ eo an Anij enaaj tõl, innem karõk eo an Anij kõn an lal̦ in naaj oktak im juon pedetaij enaaj jejjet kũtien.

M̦oktal̦o̦k, rũkanaan Aiseia ear je im kwal̦o̦k kõn ta ko renaaj wal̦o̦k ilo Pedetaij eo kar kallim̦ur kake, me enaaj jako aolep apañ ko im wãween ko reppen me rej ko̦kkure armej ro rainin. (Aiseia 11:6-9; 35:5-7; 65:21-23) Kõmij rõjañ eok ñan bõk jejjo minit im riiti eoon ko ilo Baibõl̦ eo am̦. Am̦ kõm̦m̦ane men in enaaj kam̦ool ñan kwe kõn ta ko Anij enaaj kõm̦m̦ani ñan ro rej pokake. Innem ro renaaj mour ilo iien in renaaj mour im jokwane ilo pedetaij, im renaaj m̦õn̦õn̦õ bwe Anij ej buñbũruon ippãer, men ko ruo me Adam ear luuji.​—Revelesõn 21:3.

Etke jemaroñ lõke bwe kallim̦ur eo kõn an lal̦ in naaj oktak ñan pedetaij ejjab juon ettõn̦ak bajjek, ak enaaj lukkuun jejjet kũtien? Kõnke Baibõl̦ ej ba: “Lañ ko rej lañ ko an Jeova, a lal̦ Ear letok ñan ro nejin armej.” Kõjatdikdik eo kõn Pedetaij ej juon men ‘Anij, eo eban riab, em̦õj An kallim̦ur kake m̦okta jãn etto im etto.’ (Sam 115:16; Taitõs 1:2) Ej juon jeraam̦m̦an elukkuun em̦m̦an me Baibõl̦ ej letok ñan aolep​—Pedetaij ñan indeeo!