1. Ta eo Devid ear ba kõn an ettã bũruon Jeova?

JEMAROÑ ke lukkuun ba bwe ettã bũruon Jeova? Aet, jemaroñ. Ewõr juon iien Devid ear ba: “Kwaar bareinwõt letok likõpejñak eo an Am̦ lo̦mo̦o̦r; im Am̦ jouj [ak ettã bõro, NW] ear kautiej eõ.” (2 Sa. 22:36; Sam 18:35) Devid emaroñ kar l̦õmn̦ak kõn iien eo ri-kanaan Samuel ear itok ñan m̦weo im̦õn lel̦l̦ap eo jemãn Devid ñan kapit eo enaaj kiiñ in Israel. Devid ear diktata iaan l̦adik ro ruwalitõk; bõtab, e eo Jeova ear kããlõte bwe en pinej jenkwan Kiiñ Saul.​—1 Sa. 16:1, 10-13.

2. Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

² Ejjel̦o̦k pere bwe Devid en kar errã ippãn naan ko an juon ri-jeje sam ke ear kwal̦o̦k kõn Jeova im ba: “Ej make kõttãik E bwe en lo men ko ilañ kab ilo lal̦? Ej kõjerkak ri-jeram̦õl . . . bwe En likũt e ippãn irooj ran̦.” (Sam 113:6-8) Ilo katak in, jenaaj m̦okta etale jet iaan men ko raorõk me jemaroñ katak kõn ettã bõro ikijjeen ad etali iien ko Jeova ear kwal̦o̦k kadkad in. Innem, jenaaj lale ta ko jemaroñ katak jãn Kiiñ Saul, ri-kanaan Daniel, im Jesus ikijjeen ettã bõro.

3. Ewi wãween an Jeova kõm̦m̦an ñan kõj, im ta eo men in ej kwal̦o̦k kõn e?

³ Jeova ej kwal̦o̦k an ettã bũruon ilo wãween an kõm̦m̦an ñan armej ro rejjab weeppãn me rej kabuñ ñan e. Ejjab baj m̦õn̦õn̦õ wõt kõn ad kabuñ ñan e ak ej bareinwõt watõk kõj ro jeran. (Sam 25:14, UBS) Bwe jen maroñ erom ro jeran, Jeova ear bõk buñtõn ne eo m̦oktata ilo an kar letok Nejin ãinwõt juon menin katok ñan jeorl̦o̦k jerawiwi ko ad. El̦ap an mel̦el̦e kõn eñjake ko ad im ej tũriam̦okake kõj!

4. Ta eo em̦õj an Jeova letok ñan kõj, im etke?

 ⁴ Jen etale bar juon wãween Jeova ej kwal̦o̦k an ettã bũruon. Kõnke ej ri-Kõm̦anm̦an eo ad, Jeova emaroñ kar kõm̦anm̦an kõj ilo juon wãween me jejjab maroñ kããlõt ta ko jekõn̦aan kõm̦m̦ani ilo mour ko ad. Bõtab ear jab kõm̦m̦ane men in. Ear kõm̦anm̦an kõj ilo nemãmeen wõt e im ear letok ñan kõj maroñ eo ñan kããlõt ta eo jekõn̦aan kõm̦m̦ane. Ekõn̦aan bwe kõj armej ro rettã jen karejar ñane jãn bũruod kõnke jej yokwe e im jej kile tokjãn ko jej bũki jãn ad pokake e. (Dut. 10:12; Ais. 48:17, 18) El̦ap ad kam̦m̦oolol kõn wãween an Jeova kwal̦o̦k ettã bõro!

5. Ewi wãween an Jeova katakin kõj ñan kwal̦o̦k ettã bõro? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

⁵ Jeova ej katakin kõj ñan kwal̦o̦k ettã bõro ikijjeen wãween an kõm̦m̦an ñan kõj. Jeova, E eo emãlõtlõt tata ilo aolepen lañ im lal̦. Meñe ãindein, ak em̦õn̦õn̦õ in roñjake l̦õmn̦ak ko an ro jet. Ñan waanjoñak, Jeova ear kõtl̦o̦k an Nejin jipañ e kõm̦anm̦an men otemjej. (JK. 8:27-30; Kol. 1:15, 16) Im meñe Jeova ekajoor bõtata, ak ej bar lel̦o̦k ñan ro jet maroñ eo ñan tõl. Ñan waanjoñak, ear jitõñ Jesus bwe en Kiiñ in Aelõñ eo, im Enaaj lel̦o̦k jet maroñ ko ñan ro 144,000 me renaaj tõl ippãn Jesus. (Luk 12:32) Aet, Jeova ear katakin im kammineneik Jesus bwe en juon Kiiñ im Bũrij L̦apl̦ap. (Hib. 5:8, 9) Im ej bareinwõt katakin im kammineneik ro im renaaj tõl ippãn Jesus, ilo an jab lel̦o̦k jerbal in ñan er innem etale wãween aer kar kõm̦m̦ane jerbal eo. Ijello̦kun an ãindein, ej lõke bwe rein renaaj kõm̦anm̦an ankilaan.​—Rev. 5:10.

6-7. Ta eo jemaroñ katak jãn Jemãdwõj ilañ ikijjeen ad lil̦o̦k jerbal ko ñan ro jet?

⁶ Ñe Jemãdwõj ilañ​—eo me ejjab aikuj jipañ jãn jabdewõt​—ej lel̦o̦k ñan ro jet maroñ eo ñan tõl, alikkar bwe el̦apl̦o̦k ad aikuj ñan bar  kõm̦m̦ane men in! Ñan waanjoñak, kwõj ke juon bõran baam̦le ak juon em̦m̦aan ej lale eklejia? Kwõn l̦oore joñak eo an Jeova ilo am̦ lil̦o̦k jerbal ko ñan ro jet im kate eok bõbrae am̦ kõn̦aan etale wãween aer kõm̦m̦ani jerbal ko aer. Ñe kwõj anõke Jeova, kwõnaaj kadedel̦o̦k jerbal eo, bareinwõt kwõnaaj katakin im kammineneik ro jet im jipañ kõm̦m̦an bwe ren peranl̦o̦k. (Ais. 41:10) Ta men ko jet me ro ewõr aer maroñ ñan tõl remaroñ bar katak jãn Jeova?

⁷ Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k bwe Jeova em̦õn̦õn̦õ in roñjake l̦õmn̦ak ko an enjel̦ ro nejin. (1 Kñ. 22:19-22) Rũtto ro, ewi wãween am̦ maroñ anõke joñak eo an Jeova? Ñe ekkar, kajjitõk ippãn ajri ro nejim kõn l̦õmn̦ak eo aer kõn kilen kõm̦m̦ane juon jerbal. Im ñe ekkar, l̦oore l̦õmn̦ak eo aer.

8. Ewi wãween an kar Jeova kijenmej ippãn Ebream im Sera?

⁸ Jeova ej bar kwal̦o̦k ettã bõro ikijjeen an kijenmej. Ñan waanjoñak, Jeova ej kwal̦o̦k an kijenmej ñe ro ri-karejeran rej kajjitõk ilo kautiej kõn unin an kõm̦m̦ani pepe ko an. Jeova ear roñjake Ebream ke ear kwal̦o̦k an inepata kõn pepe eo an bwe enaaj ko̦kkure Sodom im Gomorra. (Jen. 18:22-33) Im keememej wãween an kar Jeova kõm̦m̦an ñan kõrã eo ippãn Ebream, Sera. Ear jab inepata ak illu ippãn Sera ke ear ettõñ kõn kallim̦ur eo an bwe enaaj bõro̦ro meñe erũtto. (Jen. 18:10-14) Ijello̦kun an ãindein, ear kwal̦o̦k kautiej ñan Sera.

9. Ta ko ro jemãn im jinen ajri ro im em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ katak jãn joñak eo an Jeova?

⁹ Ro jemãn im jinen ajri ro im em̦m̦aan ro rej lale eklejia, ta eo kwõmaroñ katak jãn joñak eo an Jeova? L̦õmn̦ak kõn ewi wãween am̦ uwaak ñe ro rej pãd ium̦win tõl eo am̦ rejjab errã kõn pepe ko am̦. Kwõj ke m̦õkaj im kajim̦weiki er? Ak kwõj ke kajjioñ mel̦el̦e kõn wãween aer l̦õmn̦ak kõn pepe eo am̦? El̦ap an naaj baam̦le ko im eklejia ko bõk tokjãn ñe ro ewõr aer maroñ ñan tõl rej anõke Jeova. Em̦õj ad etali ta ko jemaroñ katak kõn ettã bõro jãn joñak eo an Jeova. Kiiõ, jen lale ta ko jemaroñ katak kõn ettã bõro jãn joñak ko em̦õj jei ilo Naanin Anij.

10. Ewi wãween an Jeova kõjerbal waanjoñak ko an ro jet ñan katakin kõj?

¹⁰ Ãinwõt ri-Kaki eo ad Em̦m̦antata, Jeova ear likũt bwebwenato ko ilo Naan eo an bwe ren kein katakin kõj. (Ais. 30:20, 21, UBS) Jej katak ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn bwebwenato ko ilo Baibõl̦ kõn ro rar kwal̦o̦k kadkad ko kadkadin Anij, ekoba ettã bõro. Ewõr men ko jej bar katak ilo ad etale ta ko rar wal̦o̦k ñan ro rar likjab in kwal̦o̦k kadkad kein rem̦m̦an.​—Sam 37:37; 1 Kor. 10:11.

11. Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an Saul me enana?

¹¹ L̦õmn̦ak kõn ta eo ear wal̦o̦k ñan Kiiñ Saul. Ear juon likao me ear ettã bũruon ilo jinoin. Im ear kile bwe ewõr joñan maroñ ko an im ear bareinwõt ãliklik in bõk eddo ko rel̦l̦apl̦o̦k. (1 Sa. 9:21; 10:20-22) Bõtab, jidik kõn jidik Saul ear oktak im wel̦o̦k. Ear jino kwal̦o̦k kadkad in enana ejjabto jãn iien eo ear erom kiiñ. Juon iien, ear jaje kijenmej ke ear kõttare ri-kanaan Samuel. Ijello̦kun an kar lõke bwe Jeova enaaj em̦m̦akũt ikijjeen armej ro an, Saul ear katok kõn menin katok eo meñe ear jab tõllo̦kũn. Kõn men in, ear jako an Jeova buñbũruon kõn Saul im tokãlik ear jako an kiiñ. (1 Sa. 13:8-14) Jej kwal̦o̦k ad mãlõtlõt ilo ad katak jãn joñak in im kõjparok bwe jen jab wel̦o̦k.

12. Ewi wãween an kar Daniel kwal̦o̦k an ettã bũruon?

¹² Jen etale joñak eo em̦m̦an an ri-kanaan Daniel, me eoktak jãn joñak eo enana an Saul. Ilo aolepen mour eo an, Daniel ear juon ri-karejeran  Anij me ettã bũruon im ear kile joñan maroñ ko ippãn, kõn men in ear reilo̦k wõt ñan Jeova bwe en tõl e. Ñan waanjoñak, ke Jeova ear kõjerbale ñan kõmel̦el̦eik ettõn̦ak eo an Nebukadnezar, Daniel ear jab bõk nõbar ñan e make kõn an kar maroñ kõmel̦el̦eik ettõn̦ak eo. Ijello̦kun an ãindein, ear kwal̦o̦k ettã bõro ilo an lel̦o̦k aolep aiboojoj im nõbar ñan Jeova. (Dan. 2:26-28) Ta eo jej katak? Ñe ro jeid im jatid rej m̦õn̦õn̦õ kõn katak ko ad ak ñe ewõr jet tõprak ko je loi ilo kwal̦o̦k naan, jekõn̦aan keememej in lel̦o̦k aolep nõbar ñan Jeova. Jej aikuj kile bwe el̦aññe en kar jab kõn jipañ eo an Jeova, jeban kar maroñ kõm̦m̦ani men kein. (Pil. 4:13) El̦aññe ewõr l̦õmn̦ak rot in ippãd, jej bareinwõt l̦oore joñak eo em̦m̦an an Jesus. Ewi wãween?

13. Ta eo jej katak kõn ettã bõro ilo naan ko an Jesus ilo Jon 5:19, 30?

¹³ Meñe e Nejin Anij eo eweeppãn, ak Jesus ear atartar wõt ioon Jeova. (Riit Jon 5:19, 30.) Ear jab kajjioñ in bõk maroñ eo an Jemãn ilañ ñan tõl. Pilippai 2:6 ej kwal̦o̦k ñan kõj bwe Jesus “ear jab l̦õmn̦ak in nibiji ijo jikin Anij, mel̦el̦ein, ear jab l̦õmn̦ak bwe ej aikuj joñan wõt juon ippãn Anij.” Ãinwõt juon Nejin eo ejel̦ã kõttãiki, Jesus ear mel̦el̦e kõn joñan maroñ ko an im ear kautieje maroñ eo an Jemãn ñan tõl.

14. Ke kar kajjitõk ippãn Jesus kõn juon men eo ear jab tõllo̦kũn ñan an kõm̦m̦ane, ewi wãween an kar uwaak?

¹⁴ Jen etale ewi wãween an kar Jesus uwaake ri-kal̦oor ro an etaer Jemes im Jon, ekoba jineer, ke rar kajjitõk ippãn kõn juon jeraam̦m̦an me ejjab tõllo̦kũn ñan an lel̦o̦k ñan er. Jesus ear m̦õkaj ilo an uwaak im ba bwe Jemãn ilañ wõt emaroñ pepe kõn wõn eo enaaj jijet ituanbwijmaroñin im ituanmiiñin ilo Aelõñ eo. (Matu 20:20-23) Jesus ear kwal̦o̦k an kile bwe ewõr joñan maroñ ko ippãn. Ear ettã bũruon. Ear jab anemkwõj in kõm̦m̦ani men ko me Jeova ear jab jiroñe bwe en kõm̦m̦ani. (Jon 12:49) Ewi wãween ad maroñ anõke joñak in em̦m̦an an Jesus?

15-16. Ewi wãween ad maroñ jerbale naanin kakapilõklõk eo ilo Baibõl̦ me ej pãd ilo 1 Korint 4:6?

¹⁵ Jej anõke joñak eo an Jesus kõn ettã bõro ilo ad l̦oore naanin kakapilõklõk eo ilo Baibõl̦ me ej pãd ilo 1 Korint 4:6. Ej ba: “Jab el̦l̦ãl̦o̦k jãn men ko em̦õj jei.” Kõn men in, ñe juon ej kajjitõk ippãd ñan lel̦o̦k naanin jipañ, jen jab kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko ad make ak kwal̦o̦k  jabdewõt men ejiktok ilo l̦õmn̦ak eo ad. Ijello̦kun ad ãindein, jen kwal̦o̦k ñan er naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦ im ilo bok ko ad me rej pedped ioon Baibõl̦. Im ilo wãween in, jej kwal̦o̦k ad kile bwe ewõr joñan maroñ ko ippãd. Ilo ad kwal̦o̦k ettã bõro, jej lel̦o̦k nõbar ñan ‘ekajet eo ewãnõk’ an eo ekajoor Bõtata.​—Rev. 15:3, 4.

¹⁶ Kobal̦o̦k ippãn ad nõbare Jeova, ebar wõr un ko jet rem̦m̦an unin ad kwal̦o̦k ettã bõro. Jenaaj kiiõ lale ewi wãween an ettã bõro im ad kile joñan maroñ ko ad, maroñ bõktok lañlõñ ñan kõj im jipañ kõj bwe en pidodo ad jem̦jerãik ro jet.

17. Etke armej ro me ettã bũrueer im rej kile joñan maroñ ko ippãer rej lañlõñ?

¹⁷ Ñe ettã bũruod im jej kile joñan maroñ ko ad, el̦apl̦o̦k ad naaj lo lañlõñ. Etke? Ñe jej kile joñan maroñ ko ad, jenaaj kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol im m̦õn̦õn̦õ kõn jipañ ko jej bũki jãn ro jet. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn iien eo Jesus ear kõmour ri-lõba ro joñoul. Juon wõt iaaer ear jibadekl̦o̦k Jesus im kam̦m̦oolole kõn an kar kõmouri jãn nañinmej eo elukkuun nana​—juon men me em̦m̦aan eo eban kar make kõm̦m̦ane. Em̦m̦aan in me ettã bũruon ear kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol kõn an kar bõk jipañ, im ear nõbar Anij kõn men in.​—Luk 17:11-19.

18. Ewi wãween an ettã bõro im ad kile joñan maroñ ko ad jipañ kõj kapidodoik ad jem̦jerãik ro jet? (Rom 12:10)

¹⁸ Armej ro me ettã bũrueer im rej kile joñan maroñ ko aer rej ro me ekkã an pidodo aer jem̦jerãik ro jet im wõr ro m̦õttaer me repaake er. Etke? Kõnke rej m̦õn̦õn̦õ ilo aer kile bwe ewõr kadkad ko rem̦m̦an ippãn armej ro jet im rej kwal̦o̦k aer lõke er. Armej ro me ettã bũrueer me rej kile joñan maroñ ko aer rej m̦õn̦õn̦õ  ñe ro jet rej lo tõprak ilo jabdewõt jerbal ko kar lil̦o̦k bwe ren kõm̦m̦ani, bareinwõt rej m̦õkaj in nõbar im kwal̦o̦k kautiej ñan er.​—Riit Rom 12:10.

19. Ta jet iaan un ko unin ad aikuj kõjparok kõj jãn utiej bõro?

¹⁹ Eoktak armej ro me eutiej bũrueer kõnke epen aer lel̦o̦k nõbar ñan ro jet, rekõn̦aan bwe er wõt rej bõk nõbar. Ekkã aer keidi er make ippãn ro jet im kwal̦o̦k jitũbõn jiãe. Ijello̦kun aer katakin im kammineneik ro jet im lel̦o̦k eddo ñan er, ekkã aer ba “Ñe kokõn̦aan bwe en jim̦we juon men”​—mel̦el̦ein ekkar ñan wãween eo rekõn̦aan​—“kwõj aikuj in make kõm̦m̦ane.” Juon eo eutiej bũruon ekkã an ebbanban im kõn̦aan wõt kappok utiej. (Gal. 5:26) Armej rot in ejjab to an jem̦jerãik ro jet. Ñe jej kile bwe eutiej bũruod, jen akwel̦ap im jar ñan Jeova bwe en jipañ kõj ‘ukot l̦õmn̦ak ko ad’ bwe en jab wõr ippãd kadkad in enana.​—Rom 12:2.

20. Etke jej aikuj juon eo me ettã bũruon im ej kile joñan maroñ ko an?

²⁰ El̦ap ad kam̦m̦oolol kõn joñak eo an Jeova! Jej loe an ettã bũruon ilo wãween an kõm̦m̦an ñan ri-karejar ro an, im jekõn̦aan anõke e. Bareinwõt, jekõn̦aan anõke joñak ko rem̦m̦an ilo Baibõl̦ kõn armej ro ettã bũrueer me rar bõk jeraam̦m̦an eo ñan etetal ippãn Anij. Jen aolep iien lel̦o̦k nõbar im aiboojoj ñan Jeova, eo me ej tõllo̦kũn. (Rev. 4:11) Im ilo ad ãindein, jenaaj maroñ bareinwõt etetal ippãn Jemãdwõj ilañ, eo me ej yokwe ro ettã bũrueer im rej kile joñan maroñ ko aer.