1. Ta jeraam̦m̦an eo ewõr ippãd?

EJ JUON jeraam̦m̦an bwe jej uwaan eklejia eo an Jeova! Jej pãd ilo juon pedetaij ilo kõkkar me eobrak kõn armej ro raenõm̦m̦an im rem̦õn̦õn̦õ. Ta ijo kun̦aam̦ ilo eklejia eo?

2. Waanjoñak ta eo rijjilõk Paul ear kõjerbale ilo jet iaan lõta ko an?

² Elõñ men ko jemaroñ katak ikijjeen ta ijo kun̦aad ilo eklejia eo jãn juon waanjoñak me rijjilõk Paul ear kõjerbale ilo jet iaan lõta ko an. Ilo kajjojo iaan lõta kein, Paul ear keidi eklejia eo ñan ãnbwinnin armej. Ear bareinwõt keidi kajjojo iaan ro ilo eklejia eo ñan m̦õttan ko ilo ãnbwin.​—Rom. 12:4-8; 1 Kor. 12:12-27; Eps. 4:16.

3. Ta men ko jilu jenaaj etali ilo katak in?

³ Ilo katak in, jenaaj etale jilu men ko raorõk me jemaroñ katak jãn waanjoñak eo an Paul. Kein kajuon, jenaaj katak bwe kõj kajjojo ewõr tokjãn ijo kun̦aad * ilo eklejia eo an Jeova. Kein karuo, jenaaj etale ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñe epen ad loe bwe ewõr tokjãn ijo kun̦aad ilo eklejia eo. Im kein kajilu, jenaaj etale etke jej aikuj poub wõt ilo ad kajejjete jerbal eo ad ilo eklejia eo an Anij.

4. Ta eo Rom 12:4, 5 ej katakin kõj?

⁴ Men eo kein kajuon jemaroñ katak jãn waanjoñak eo Paul ear kwal̦o̦k kake ej bwe kõj kajjojo im aorõk ijo kun̦aad ilo baam̦le eo an Jeova. Paul ear jinoe waanjoñak eo an ilo an ba: “Elõñ m̦õttan ko ilo juon ãnbwin, bõtab aolep m̦õttan kein  eoktak aer jerbal jãn doon. Ãindein bar kõj, meñe jelõñ bõtab jej juon wõt ãnbwin ippãn Christ, im m̦õttan kein rej koba ippãn doon.” (Rom 12:4, 5) Ta boin eo Paul ear kajjioñ kwal̦o̦ke? Ej bwe kõj kajjojo eoktak men ko jej kõm̦m̦ani ilo eklejia eo, bõtab kajjojo iaad im aorõk.

5. Ta “menin letok” ko em̦õj an Jeova litok ñan eklejia eo?

⁵ Ñe kwõj l̦õmn̦ak kõn ro me ewõr tokjãn ijo kun̦aaer ilo eklejia eo, kwõmaroñ m̦õkaj im l̦õmn̦ak kõn ro me rej tõl. (1 Tes. 5:12; Hib. 13:17) Em̦ool bwe ikijjeen Christ, em̦õj an Jeova letok “[em̦m̦aan] ro eoktak kapeel ko aer jãn doon ãinwõt menin letok ko” ñan eklejia eo An. (Eps. 4:8) Em̦m̦aan rein rej kitibuj Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova, em̦m̦aan ro em̦õj jitõñ er bwe ren rijjipañ ñan er, Ro rej Lale Ra ko, ro rej lol̦o̦k eklejia ko, ro rej katakin ilo jikuul̦in Baibõl̦, ro rej lale eklejia eo, im em̦m̦aan ro rej rijjipañ ilo eklejia eo. Em̦õj jitõñ aolep em̦m̦aan rein jeid im jatid ikijjeen jetõb kwõjarjar bwe ren lale jiip ko raorõk an Jeova im loloodjake aikuj ko an eklejia eo.​—1 Pit. 5:2, 3.

6. Ekkar ñan 1 Tessalonika 2:6-8, ta eo em̦m̦aan ro jeid im jatid me em̦õj jitõñ er ikijjeen jetõb kwõjarjar rej kate er ñan kõm̦m̦ane?

⁶ Em̦õj jitõñ em̦m̦aan ro jeid im jatid ikijjeen jetõb kwõjarjar ñan kõm̦m̦ani elõñ kain eddo ko. Ãinwõt an lõñ m̦õttan ko ilo ãnbwin me rej jerbal ñan jipañ aolepen ãnbwin eo, ãinwõt peid im need, ãindein an em̦m̦aan ro jeid im jatid me em̦õj jitõñ er ikijjeen jetõb kwõjarjar lukkuun kate er ñan jipañ aolep ro ilo eklejia eo. Rein rejjab kappok nõbar ñan er make. Ijoke, rej kate er ñan kõketak im kõkajoor ro jeier im jatier. (Riit 1 Tessalonika 2:6-8.) El̦ap ad kam̦m̦oolole Jeova kõn rein rerũtto ilo tõmak me rekkar ñan bõk eddo kein im rem̦õn̦õn̦õ in kaarmejjeteiki er make!

7. Ta jeraam̦m̦an ko me elõñ iaan ro rej bõk jerbalin full-time rej m̦õn̦õn̦õ kaki?

⁷ Jet ilo eklejia eo em̦õj aer bõk jerbalin mijinede, jipejel̦ bainier, ak rekũl̦ar bainier. Ilo m̦ool, elõñ ro jeid im jatid ipel̦aakin lal̦ in me em̦õj aer kõm̦m̦an bwe jerbalin kwal̦o̦k naan im kõm̦m̦an ri-kal̦oor en jerbal eo rej kõm̦m̦ane full-time. Ilo aer kõm̦m̦ane men in, em̦õj aer jipañ elõñ armej ro ñan erom ri-kal̦ooran Christ Jesus. Meñe ekkã an jab lukkuun lõñ men ko ippãn rein, ak em̦õj an Jeova kõjeraam̦m̦an er kõn juon mour eobrak kõn jeraam̦m̦an ko. (Mark 10:29, 30) Jej lukkuun kaorõk rein jeid im jatid, im el̦ap ad m̦õn̦õn̦õ im kam̦m̦oolol bwe rej uwaan eklejia eo!

8. Etke aolep ro rej kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an raorõk ippãn Jeova?

⁸ Em̦m̦aan ro em̦õj jitõñ er im ro me rej bõk jerbalin kwal̦o̦k naan full-time rej ke ro wõt me ewõr tokjãn ijo kun̦aaer ilo eklejia eo? Ejjab ñan jidik! Aolep ro rej kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an raorõk ippãn Anij im ippãn eklejia eo. (Rom 10:15; 1 Kor. 3:6-9) Ilo m̦ool, juon iaan mejãnkajjik ko raorõktata ilo eklejia eo ej ñan kõm̦m̦an ri-kal̦ooran Jesus Christ ad Irooj. (Matu 28:19, 20; 1 Tim. 2:4) Aolep ro uwaan eklejia eo, ro em̦õj aer peptaij ekoba ri-kwal̦o̦k naan ro me rejjañin peptaij, rej kate er ñan kõm̦m̦an bwe jerbal in en juon men el̦ap an aorõk ilo mour ko aer.​—Matu 24:14.

9. Etke jej lukkuun kaorõk kõrã ro jeid im jatid?

⁹ Jeova ej kwal̦o̦k an kautiej kõrã ro jeid im jatid ilo an lel̦o̦k ñan er ijo kun̦aaer ilo eklejia eo. Ej kaorõk kõrã ro me rej tiljek ilo aer karejar ñan e ãinwõt kõrã ro ewõr pãleer, jinen baam̦le ko, kõrã ro emej ro pãleer, im kõrã ro ejjel̦o̦k pãleer. Ekkã an Baibõl̦ eo kwal̦o̦k kake kõrã ro rar kabuñbũruon Anij. Em̦õj nõbar rein kõn joñak ko aer rem̦m̦an kõn aer kar tiljek, tõmak, kijejeto, peran, aer kar m̦õn̦õn̦õ in  lel̦o̦k, im kõn jerbal ko aer rem̦m̦an. (Luk 8:2, 3; Jrb. 16:14, 15; Rom 16:3, 6; Pil. 4:3; Hib. 11:11, 31, 35) El̦ap ad kam̦m̦oolole Jeova bwe ewõr kõrã ro ilo eklejia ko ad me ewõr ippãer ejja kadkad kein wõt me raiboojoj!

10. Etke jej kaorõk rũtto ro jeid im jatid ilo eklejia eo?

¹⁰ El̦ap ad bar jeraam̦m̦an bwe elõñ ro rerũtto ilo eklejia eo. Ilo jet eklejia ko, ewõr ro jeid im jatid rerũtto me rar tiljek ilo aer kar kõjerbal aolepen mour ko aer ñan karejar ñan Jeova. Im ebar wõr rũtto ro jet me remaroñ kar katak kõn m̦ool eo ilo raan kein. Meñe ãindein, ak rũtto rein jeid im jatid remaroñ eñtaan kõn elõñ kain nañinmej ko me rej wal̦o̦k kõn aer rũttol̦o̦k. Wãween kein reppen remaroñ kapañ aer kõm̦m̦ani jet jerbal ko ilo eklejia eo im ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Bõtab, rũtto rein rej kõm̦m̦ane joñan eo remaroñe ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, im rej kõjerbal aolepen maroñ ko aer ñan kõkajoor im kammineneik ro jet! Im jej bõk tokjãn jãn imminene ko an rein. El̦ap an rein aiboojoj ippãn Jeova im bareinwõt ippãd.​—JK. 16:31.

11-12. Ewi wãween am̦ kar bõk kõketak jãn ajri ro ilo eklejia eo am̦?

¹¹ L̦õmn̦ak m̦õk kõn bar ajri ro ilo eklejia eo. Rej jelm̦aik wãween ko reppen ilo aer dik im rũttol̦o̦k ilo lal̦ in me Setan Tepil̦ eo im katak ko an reriab rej kajebwebweiki. (1 Jon 5:19) Ijoke, kõj aolep jej bõk kõketak ñe jej loe an rein uwaak ilo kweilo̦k ko, bõk kun̦aaer ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, im peran ilo aer jojomare tõmak eo aer. Aet, kom̦ ajri ro, eaorõk ijo kun̦aami ilo eklejia eo an Jeova!​—Sam 8:2.

¹² Meñe ãindein, ak epen an jet iaan ro jeid im jatid tõmak bwe ewõr tokjãn ijo kun̦aaer ilo eklejia eo. Ta eo emaroñ jipañ kõj ñan kile bwe eaorõk ijo kun̦aad kajjojo ilo eklejia eo? Jen lale.

13-14. Etke jet remaroñ jino bõk l̦õmn̦ak eo bwe ejjab aorõk ijo kun̦aaer ilo eklejia eo?

¹³ L̦õmn̦ak kõn men eo kein karuo me jemaroñ katak jãn waanjoñak eo Paul ear kwal̦o̦k kake. Ear kwal̦o̦k kõn juon l̦õmn̦ak me elõñ rej  bõke ilo raan kein, elõñ ro me epen aer tõmak bwe raorõk ilo eklejia eo. Paul ear je im ba: “Meñe ne eo emaroñ kar ba, ‘Kõnke ejjab ña pã, ijjab m̦õttan ãnbwin in,’ jekdo̦o̦n ak ej m̦õttan wõt ãnbwin eo. Im meñe lo̦jilñi eo emaroñ kar ba, ‘Kõnke ejjab ña mãj, ijjab m̦õttan ãnbwin in,’ jekdo̦o̦n ak ej m̦õttan wõt ãnbwin eo.” (1 Kor. 12:15, 16) Boin ta eo Paul ear kajjioñ kwal̦o̦k kake?

¹⁴ Ñe kwõj keidi eok make ñan ro jet ilo eklejia eo, kwõmaroñ jino l̦õmn̦ak bwe ejjab aorõk ijo kun̦aam̦ ilo eklejia eo. Jet ilo eklejia eo remaroñ kapeel ilo aer katakin, elaajrak wãween aer jerbal, ak em̦m̦an aer jel̦ã kilen jabõte eklejia eo. Im kwõmaroñ l̦õmn̦ak bwe kwõjjab maroñ kapeel ãinwõt rein. Men in ej kwal̦o̦k bwe ettã bũruom̦ im kwõjel̦ã joñan maroñ ko am̦. (Pil. 2:3) Bõtab, kwõn kõjparok. El̦aññe eokkutkut am̦ keidi eok make ippãn ro me el̦ap kapeel ko ippãer, kwõnaaj jino ebbweer. Im kwõmaroñ bar jino bõk l̦õmn̦ak eo Paul ear kwal̦o̦k kake, l̦õmn̦ak eo bwe ejjab aorõk ijo kun̦aam̦ ilo eklejia eo ñan jidik. Ta eo emaroñ jipañ eok ñan anjo̦ ioon eñjake rot in?

15. Ekkar ñan 1 Korint 12:4-11, ta eo jej aikuj in kile kõn jabdewõt kapeel ko emaroñ wõr ippãd?

¹⁵ L̦õmn̦ak kõn men in: Jeova ear lel̦o̦k menin lel̦o̦k ko rekabwilõñlõñ ikijjeen jetõb kwõjarjar ñan jet iaan Kũrjin ro ilo tõre ko an rijjilõk ro, bõtab eoktak menin lel̦o̦k ko Kũrjin rein rar bũki. (Riit 1 Korint 12:4-11.) Meñe Jeova ear lel̦o̦k ñan er kapeel im maroñ ko me reoktak jãn doon, ak kajjojo iaan Kũrjin rein im kar aorõk. Ilo raan kein, ejako ad bõk menin letok ko rekabwilõñlõñ ikijjeen jetõb kwõjarjar. Bõtab naanin kakapilõklõk in ej bar jerbal ñan kõj rainin. Meñe kapeel im maroñ ko ad reoktak jãn doon, ak kõj aolep im aorõk ippãn Jeova.

16. Ta naanin rõjañ eo jãn rijjilõk Paul jej aikuj in jerbale?

¹⁶ Ijello̦kun ad keidi kõj make ñan Kũrjin ro jet, jej aikuj in jerbale naanin rõjañ eo an rijjilõk Paul, ke ear ba: “Kajjojo armej en make etale kõm̦m̦an ko an, innem enaaj wõr unin an lañlõñ kõn e make, im jab kõn an keidi e ñan ro jet.”​—Gal. 6:4.

17. Ewi wãween ad nãj bõk tokjãn ñe jej l̦oore naanin rõjañ eo an Paul?

 ¹⁷ Ñe jej l̦oore naanin rõjañ eo an Paul im etale men ko jej kõm̦m̦ani, jemaroñ jino kile bwe ewõr maroñ im kapeel ko ejejuwaer ippãd. Ñan waanjoñak, juon em̦m̦aan ej lale eklejia emaroñ jab wãjepdik ilo an kõm̦m̦an katak ijo im̦aan, bõtab emaroñ juon eo el̦ap an lo tõprak ilo jerbalin kõm̦m̦an ri-kal̦oor. Ak bõlen emaroñ jab juon eo me elaajrak ilo an jerbal ãinwõt jet iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo ej pãd ie, bõtab emaroñ juon jabõt me elõñ rejel̦ã bwe el̦ap an kwal̦o̦k yokwe im epidodo an ri-kwal̦o̦k naan ro kepaake ñan bõk naanin kakapilõklõk ko jãn Baibõl̦. Ak emaroñ juon eo me elõñ rejel̦ã kõn an jel̦ã kwal̦o̦k karwainene. (Hib. 13:2, 16) Ñe jej kile maroñ im kapeel ko me ewõr ippãd, jenaaj maroñ m̦õn̦õn̦õ kõn joñan eo jemaroñ lel̦o̦k ñan eklejia eo. Im jeban ebbanbane ro jeid im jatid me eoktak kapeel ko aer jãn kõj.

18. Ewi wãween ad maroñ kal̦apl̦o̦k kapeel ko ippãd?

¹⁸ Jekdo̦o̦n ta ijo kun̦aad ilo eklejia eo, ak ej aikuj wõr ippãd aolep juon kõn̦aan ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k ad jerbal ñan Jeova im kal̦apl̦o̦k kapeel ko ippãd. Ñan jipañ kõj kõm̦m̦ane men kein, em̦õj an Jeova letok kein jipañ ko ñan kammineneik kõj ikijjeen doulul eo an. Ñan waanjoñak, ilo kweilo̦k eo ad ilo lukwõl̦pãn wiik, jej bõk naanin tõl ko me rej jipañ kõj ñan kal̦apl̦o̦k ad lo tõprak ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Kwõj ke lukkuun kortokjãn kein jipañ kein em̦õj litok ñan kammineneik kõj?

19. Ewi wãween am̦ maroñ tõpar mejãnkajjik eo ñan etal ñan Jikuul̦ eo ñan Ri-kwal̦o̦k Naan ro an Aelõñ Eo?

¹⁹ Bar juon kein jipañ elukkuun em̦m̦an me em̦õj letok ñan jipañ kammineneik kõj ej Jikuul̦ eo ñan Ri-kwal̦o̦k Naan ro an Aelõñ Eo. Epel̦l̦o̦k jikuul̦ in ñan ro jeid im jatid me rej jerbalin kwal̦o̦k naan full-time me 23 l̦o̦k ñan 65 aer iiõ. Kwõmaroñ l̦õmn̦ak bwe kwoban tõpar mejãnkajjik eo ñan etal ñan jikuul̦ in. Bõtab ijello̦kun am̦ kõllaajraki un ko unin am̦ jab maroñ etal ñan jikuul̦ in, kwõn kõllaajraki un ko unin am̦ kõn̦aan etal. Innem kwõn kõm̦m̦an juon laajrak kõn ta ko kwõj aikuj in kõm̦m̦ani bwe kwõn maroñ kanne am̦ peba ñan etal ñan jikuul̦ in. Ikijjeen jipañ eo jãn Jeova im ilo am̦ lukkuun kate eok joñan wõt am̦ maroñ, kwõnaaj maroñ tõpar im kajejjete men eo kwaar l̦õmn̦ak bwe kwõjjab maroñ kõm̦m̦ane.

20. Ta eo jemaroñ katak jãn Rom 12:6-8?

²⁰ Men eo kein kajilu jemaroñ katak jãn waanjoñak eo Paul ear kwal̦o̦k kake ej pãd ilo Rom 12:6-8. (Riit.) Ilo ijin, Paul ej bar kwal̦o̦k bwe eoktak kapeel ko an ro ilo eklejia eo. Bõtab kiiõ ej lukkuun rõjañ kõj ñan kõjerbal jabdewõt kapeel ko ewõr ippãd ñan kõketak im kõkajoore eklejia eo.

21-22. Ta eo jemaroñ katak jãn Robert im Felice?

²¹ L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an juon jeid im jatid etan Robert. * Ãlikin an kar jerbal ilo juon bar aelõñ, kar kõjepl̦aake ñan aelõñ eo ear itok jãne bwe en jerbal ilo Betel̦. Meñe rar kaenõm̦m̦ane im kaalikkar ñane bwe ekar jab oktak jerbal eo an kõnke elikjab wãween an jerbal, ak ear ba: “Ium̦win elõñ allõñ ko iar jab m̦õn̦õn̦õ kõnke iar l̦õmn̦ak bwe iar jab kajejjete jerbal eo aõ. Ekar wõr iien ko iar kõn̦aan kam̦õje aõ jerbal ilo Betel̦.” Ta eo ekar jipañe bwe en bar m̦õn̦õn̦õ ilo jerbal eo an? Juon em̦m̦aan ej lale eklejia ear kakeememeje bwe unin an Jeova kammineneik kõj ilo kajjojo iaan jerbal ko ad kar m̦oktal̦o̦k ej bwe jen maroñ juon eo me el̦apl̦o̦k an maroñ kõjerbale ilo  jerbal eo ad ekããl. Robert ear kile bwe ear aikuj bõjrak jãn an reilikl̦o̦k ñan jerbal eo an m̦okta im jino l̦õmn̦ak wõt kõn ta ko emaroñ kõm̦m̦ani kiiõ.

²² Juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Felice Episcopo ear iioone juon apañ ãinl̦o̦kwõt apañ eo an Robert. Felice im kõrã eo ippãn rar kadiwõjl̦o̦k jãn jikuul̦in Giliad ilo 1956 eo im erro ear bõk jerbalin lol̦o̦k eklejia ko ilo Bolivia. Ilo 1964 eo, ear wõr juon nejierro ajri. Felice ej ba: “Ekar jab pidodo ñan am̦ro etal jãn jerbal eo me el̦ap an kar aorõk ippemro. Ilo m̦ool, ium̦win juon iiõ in aõ kar ebbweer im bũrom̦õj. Bõtab, ikijjeen jipañ eo jãn Jeova, iar maroñ ukot wãween aõ l̦õmn̦ak im wõnm̦aanl̦o̦k wõt kõn jerbal eo aõ ekããl ãinwõt juon jemãn baam̦le.” Kwõj ke bar bõk eñjake kein an Robert im Felice? Kwokõn ke ebbweer im bũrom̦õj kõnke ejako an wõr ippam̦ eddo ko me kwaar kõm̦m̦ani m̦okta? El̦aññe aet, enaaj l̦apl̦o̦k am̦ m̦õn̦õn̦õ ñe kwõj ukot wãween am̦ l̦õmn̦ak im kwõnaaj l̦õmn̦ak wõt kõn men ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani kiiõ ilo am̦ karejar ñan Jeova im jerbal ñan ro jeim̦ im jatũm̦. Kwõn poub wõt ilo am̦ kõjerbale kapeel im maroñ ko am̦ ñan jipañ ro jet, im kwõnaaj lañlõñ ilo am̦ kõkajoore eklejia eo am̦.

23. Ta eo jekõn̦aan bõk iien ñan kõm̦m̦ane, im ta ko jenaaj etali ilo katak eo tok juon?

²³ Kõj kajjojo im aorõk ippãn Jeova. Ekõn̦aan bwe jen m̦õttan baam̦le eo an. El̦aññe jenaaj bõk iien ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan kõketake ro jeid im jatid, im kate kõj ñan kõm̦m̦ani men kein, jenaaj kile bwe eaorõk ijo kun̦aad ilo eklejia eo! Ak ta kõn wãween ad watõke ro jet ilo eklejia eo? Ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k bwe jej kaorõk er? Ilo katak eo tok juon, jenaaj etali uwaakin kajjitõk kein raorõk.