Men In Kamõnõnõ Ko Remõn Me Rej Kaemololoik Kij
Men In Kamõnõnõ Ko Remõn Me Rej Kaemololoik Kij
“Inem elañe komij mõña ak irak ak kõmõn jabrewõt, komin kõmõn men otemjej ñõn aibujuij an Anij.”—1 DRI KORINT 10:31.
1, 2. Etke jemaroñ watõk makitkit ko rekamõnõnõ einwõt juõn “men in lelok jen Anij,” ak ta nan in kakkõl eo Bible eo ej letok?
EKKÃ ad kõnan bõk kunad ilo makitkit ko me rej kamõnõnõik kij. Anij eo ad emõnõnõ, Jehovah, ekõnan bwe jen mõnõnõ in mour, im ej letok elõñ wãwen ko im men ko bwe en maroñ eindein. (1 Timote 1:11; 6:17) King eo emeletlet Solomon ear je: “Ña I jela bwe ejelok men emõnlok . . . jen bwe ren mõnõnõ . . . Im bareinwõt, bwe jabrewõt armij en mõña im irak, im lõñliñ ilo tokjen aolepen jerbal eo an, eñin men in lelok jen Anij.”—Ekklisiastis 3:12, 13.
2 Ñe jej kalmenlokjen kin tõbrakin jerbal ko remõn, emol bwe mõnõnõ rot in ej kaemololoik kij, elaptata ñe jej bed ibben ro uan family eo ad ak ro jerad. Ekkar bwe jen watõke einwõt juõn “men in lelok jen Anij.” Bõtab, meñe Ri Kõmanman eo ej letok elõñ men in letok ko ejjab kamelim kij bwe en le jen joñan ad bukõt men in kamõnõnõ ko. Bible eo ej kananaik kadõk, broklep, im lũñ, im ej kakkõl bwe ro rej kõmman men rot kein rejamin “bõk [air] jolit ailiñ in Anij.”—1 Dri Korint 6:9, 10; Jabõn Kennan Ko 23:20, 21; 1 Piter 4:1-4.
3. Ta eo enaj jibañ kij bwe jen ekil wõt ilo jitõb im kõttar wõt ran eo elap an Jehovah me ej bojak in walok?
3 Ilo ran kein eliktata, elaplok jen mokta, Ri Christian ro rej jelmaik aitwerõk eo ñan air mour ilo meletlet ilo juõn lal enana im jab anõk manit ko ie. (Jon 17:15, 16) Einwõt kar kanan kake, armij ro rainin rar erom “ro rej yokwe men in kabuñburueir elap jen air yokwe Anij” ñan joñan eo “re jaje” kin men in kamol ko bwe ‘iñtan eo elap’ ej bojak in walok. (2 Timote 3:4, 5; Matu 24:21, 37-39) Jesus ear kakkõl ri kalor ro an: “A komin kejbãrok kom ñe ab obrõk buruemi kin dõr, im karek, im inebata ko an lõl in, im emõkõj an ran eo itok iomi einwõt jen.” (Luk 21:34, 35) Einwõt ri karejar ro an Anij, emwij ad beek ilo buruõd bwe jenaj bokake nan in kakkõl eo an Jesus. Ilo ad oktak jen ro ilo lal in enana ibelakid, jej “kõttar wõt” Jehovah. Jej kate kij bwe jen ekil wõt ilo jitõb im kememej wõt kin ran eo elap an Jehovah.—Zephaniah 3:8; Luk 21:36.
4. (a) Etke ebin lo men in kamõnõnõ ko remõn? (b) Nan in kakabilek et eo jej loe ilo Dri Epesõs 5:15, 16 me jekõnan jerbale ilo ad mour?
4 Ejjab bidodo ñan kejbãrok kij jen manit ko retton ilo lal in, kinke Devil eo ear kõmman bwe ren lukkun emejaja im bellok ñan aolep. Men in ebin elaptata ñe jej bukõt men in kamõnõnõ ko. Elõñ ian men ko ewõr ilo lal in rej kareel ñan “mõm ko an kõniek.” (1 Piter 2:11) Men in kamõnõnõ ko rekauwatata ewõr ilo aolep jikin ko, ilo moko imõn armij bareinwõt ikijen book ko, TV, Internet eo, im video ko. Kin men in, ilo meletlet Nan in Anij ej kakabileklek Ri Christian ro: “Inem komin kanuij lale ekijkan ami etetal, jab einwõt dri jaje, a einwõt dri meletlet; Im wiaik ien, bwe ran ko renana.” (Dri Epesõs 5:15, 16) Elañe jej bokake nan in kakabilek in jenaj maroñ kõmman bwe men in kamõnõnõ ko rekauwatata ren jab kabo kij, bõk ien ko ad, aet, im kokkure kõtan eo ad ibben Jehovah, eo enaj jemlok ilo an kokkure kij!—Jemes 1:14, 15.
5. Jej bõk ad kaemololo elaptata jen ta?
5 Kinke Ri Christian ro reboub, eñin unin rej eñjake aikwij eo ñan air ikkure jet ien. Emol, Ekklisiastis 3:4 ej ba bwe ewõr “juõn ien tõñ” im “juõn ien eep.” Inem Bible eo ejjab watõk men in kamõnõnõ ko bwe rej kokkure ien. Ak men in kamõnõnõ ko rej aikwij kaemololo, im jab likit mour in jitõb eo ad ilo kauwatata ak kautameik makitkit ko ad ilo jitõb. Ri Christian ro reritto ilo jitõb rejelã bwe elaplok mõnõnõ ej itok ilo air lelok. Rej likit air kõmanman ankil an Jehovah bwe en moktata ilo air mour im emol air ‘lo an air kakije’ kin air bõk ine eo an Jesus.—Matu 11:29, 30; Jerbal 20:35.
Kãlet Men in Kamõnõnõ ko Remõn
6, 7. Ta eo emaroñ jibañ yuk ñan beek kin ta men in kamõnõnõ eo emõn im ta eo enana?
6 Ewi wãwen ad jelã elañe juõn menin kamõnõnõ ekkar an juõn Ri Christian kõmmane? Ro jemen im jinen rej tel ro nejiir, im elder ro rej jibañ elañe ej menin aikwij. Ak, ilo mol, en kar jab juõn men in aikwij bwe ro jet ren jiroñ kij elañe juõn book, movie, ikkure, eeb, ak juõn al ejõkkar. Paul ear ba bwe “ro re ridto, . . . kin air minene rej maroñ in jela kajen emõn im nana.” (Dri Hibru 5:14; 1 Dri Korint 14:20) Bible eo ej letok nan in kakabilek ko ñan tel kij. Bõklikit eo am, me Nan in Anij ej katakin e, enaj jibañ yuk elañe kwoj bokake.—1 Timote 1:19.
7 Jesus ear ba bwe “rej kili wijki kin leen.” (Matu 12:33) Elañe juõn men in kamõnõnõ ej kwalok leen ko renana kin mõnmõn armij, lũñ, ak anijnij, jej aikwij karmijeteiki. Ejõkkar bareinwõt elañe ej kokkure mour ak ejmour eo an juõn armij, kokkure jããn ak ej kabwerer, ak ej lõkatipi armij. Ri jilek Paul ear kakkõl kij bwe elañe jaar kakinejnej bõklikit eo an juõn jeid ak jatid, jej jerawiwi. Paul ear je: “A ñe ein drein ami jerawiwi nae jimjãn jimjãten im kakinijnij air bõklikõt emõjino, komij jerawiwi nae Kraist. Inem, elañe mõña ej lõkatipe jeiõ im jãtiõ, I jamin mõña kõniek in drio, bwe in jab lõkatipe jeiõ im jãtiõ.”—1 Dri Korint 8:12, 13.
8. Ta kauwatata ko rej walok jen am kajerbal machine in ikkure ko im video ko?
8 Elõñ machine in ikkure ko im video ko rej wiakaki ilo mõn wia ko. Jet iair rej kamõnõnõ im kakijeik kij, ak ko jet elap air kwalok kin men ko Bible eo ej kananaiki. Emol an jab juõn men in kamõnõnõ emõn ñe juõn ikkure ej aikwij an ri ikkure ro kokkure im mõn don ak emmakit ilo juõn wãwen ejõkkar! Jehovah ej kijirãte “eo ej yokwe lej.” (Sam Ko 11:5; Jabõn Kennan Ko 3:31; Dri Kolosse 3:5, 6) Im elañe juõn ikkure ej kamakit yuk ñan bõk juõn jitõb in kibbon ak lej, kamõk eñjake eo am, ak kokkure ien eo am eaorõk, inem kwoj aikwij kile wãwen an kokkure mour in jitõb eo am im ilo mõkaj kõmman oktak ko.—Matu 18:8, 9.
Kabwe Aikwij ko kin Men in Kamõnõnõ ilo Wãwen ko Remõn
9, 10. Ta eo jet ro rej lolokjen rej kõmmane ñan kabwe aikwij ko air kin men in kamõnõnõ ko?
9 Jet ien, Ri Christian ro rej kajitõk: “Ta in men in kamõnõnõ ko remõn? Elõñ ian men ko ilo lal in rejõkkar ñan kien ko ilo Bible.” Kwomaroñ liki bwe jemaroñ lo ikkure ko rekamõnõnõ im emõn, ak jej aikwij kate wõt kij ñan bukõti. Ej aikwiji am lemnak lok iman, elaptata ro jemen im jinen. Elõñ rej lo ien kamõnõnõ ko remõn ibben ro uan family eo im ibwiljin ro jeiir im jatiir ilo congregation eo. Mõñã ilo jab ekaiuriur im bwebwenato kin ta eo ear walok ilo ran eo ak kin juõn katak ilo Bible elap an kamõnõnõ im kõketak. Jemaroñ karõk ñan kõmman men ko rekkar einwõt picnic ko, ikkure ko rekkar, camp, ak etetal im aluij bajjek ilo bulen wijki ko ñan kamõnõnõ im kaemololoik kij.
10 Juõn elder im lio belen me ewõr jilu nejiir ajiri rar ba: “Jen ien rar dik wõt, ro nejim rar bõk kunair in kãlet tu-ia kimnaj kakije ie. Jet ien, kim ar kõtlok bwe kajjojo ajiri en kir juõn mõttan ebake, eo ear kõmman bwe ien kakije eo en laplok an kamõnõnõ. Kim ar koba ibben don ilo jet ien ko raorõk ilo mour ko an ajiri ro. Ñan wanjoñok, jet ien kim ar kirtok jet family ko im ro jeram ilo congregation eo bwe ren itok ñan mweo imwem. Kim ar kõmat im ikkure inabõj. Kim ar jambo im etetal ion tol ko, im kajerbal ien kein ñan katak kin men in kõmanman ko an Jehovah.”
11, 12. (a) Ta eo kwomaroñ kõmmane ñan kobaik ro jet ilo karõk ko am kin men in kamõnõnõ ko? (b) Kain ibben don rot ko elõñ rej mõnõnõ kake?
11 Ewi wãwen jemaroñ kõmman bwe kij kajjojo ak einwõt juõn family en laplok buruõd ilo ad kobaik ro jet ñe jej kõmman karõk ko kin men in kamõnõnõ ko? Jet, einwõt juõn kõrã ejako belen, juõn armij ej make ian, ak juõn family me ejelok jemen ak jinen, remaroñ aikwij in bõk kõketak. (Luk 14:12-14) Kwomaroñ bareinwõt kobaik jet ro rekãl, ak, kwoj aikwij kejbãrok bwe kwon jab kajekdon ro jet ñan air bõk kilan ko renana. (2 Timote 2:20, 21) Elañe ro remõjno rejjab maroñ dioj, bõlen kwomaroñ kõmman karõk ko ñan bõktok kijeir ñan mweo imwiir im mõñã ibbeir.—Dri Hibru 13:1, 2.
12 Ibben don ko ijo rej mõñã jejjo wõt mõñã ko, roñjake kin ewi wãwen ro jet rar erom Ri Christian ro, im katak kin ta eo ear jibañ ir ñan tiljek wõt ñan Anij, emol ej juõn men elap an jibañ. Remaroñ bõkmantak jet katak ko ilo Bible me aolep ro rej bed, ekoba ajiri ro, remaroñ bõk kunair. Bwebwenato rot kein remaroñ kalek tõmak ko an don ilo an ejelok en ej eñjake an jook.
13. Ewi wãwen an kar Jesus im Paul likit joñok eo emõn kin kwalok im bõk karuwainene?
13 Jesus ear likit joñok eo emõn ilo an kwalok im bõk karuwainene. Ien otemjej ear kajerbal ien kein ñan lelok jerammõn ko ilo jitõb. (Luk 5:27-39; 10:42; 19:1-10; 24:28-32) Ri kalor ro an jinoin rar kajeoñe joñok eo an. (Jerbal 2:46, 47) Ri jilek Paul ear je: “Bwe elap I kõnan lo kom, bwe in lewoj ñõn kom jabrewõt men in yokwe an Jitõb, bwe komin bin; einwõt in, bwe jen ainemõn ibemi, kij otemjej kin tõmak an dron, ami im kab aõ.” (Dri Rom 1:11, 12) Eindein, ien ad kamao ibben don ej aikwij ien ko jej kõketak don ilo jitõb.—Dri Rom 12:13; 15:1, 2.
Jet Nan in Kakememej ko im Nan in Kakkõl Ko
14. Etke ejjab men in meletlet ñan kõmman ibben don ko relap?
14 Ejjab juõn men in meletlet ñan kõmman ibben don ko relap, kinke ekkã an bin ñan ad lale aolep. Ilo juõn ien ejjab kokkure makitkit ko lor jitõb, jejjo family ko remaroñ bebe ñan air picnic ak ikkure kin ikkure ko me ejjab le jen joñan an wõr jitõb in jiaik don ie. Ñe ewõr jet elder ro, ministerial servant ro, ak ro jet reritto ilo jitõb rej bed ilo juõn ien ibben don, remaroñ juõn kilan emõn im enaj juõn ien ekaemololo.
15. Ñe kwoj kõmman juõn ien ibben don, etke ej aikwij koba am bõk eddo eo ñan lolorjake karõk ko ilo ien eo?
15 Ilo ien ibben don ko, ro rej kõmmane karõk ko ren jab kajekdon aikwij eo ñan lolorjake ien kein. Meñe kwokõnan kwalok jitõb in karuwainene, kwojamin buromõj ke elañe kwar roñ bwe kin am jerwane juõn men, juõn armij ear lõkatip kin ta eo ear walok ilo mweo imõm? Lemnak kin nan in kakabilek in ilo Duteronomi 22:8. Juõn Ri Israel me ej kalek juõn em ekãl ear aikwij kõmman juõn worwor ibelakin bõrwoj in mweo, ijo ekkã air kajerbal ñe ej itok ri lotok ro. Etke? “Bwe kwon jab naruõn mweo imõm ilo bõtõktõk, elañe juõn armij ej buñ jen ijo.” Ilo juõn wãwen einlok wõt, men eo kwoj kõmmane—ilo am jab kõmman kien ellã jen joñan—ñan kejbãrok ri lotok ro ilo ien ibben don eo en ilo am lemnak kin emõn eo air ilo enbwin im ilo jitõb.
16. Ta lemnak eo emeletlet rej aikwij kwaloke elañe ewõr den in kadõk ilo ien ibben don ko?
16 Elañe ewõr den in kadõk ilo ien kein, rej aikwij kõmman karõk ko lok iman bwe en jab walok jorrãn. Elõñ Ri Christian ro rar bebe in kõtlok bwe en wõr den in kadõk elañe remaroñ make bõk eddo eo im lolorjake ta eo armij rej idak. En ejelok jabdewõt men me emaroñ lõkatipi armij ak kabo ir ñan air le jen joñan air idak. (Dri Epesõs 5:18, 19) Kin elõñ un ko, jet remaroñ bebe ñan air jab idak den in kadõk. Ilo elõñ jikin ko ewõr joñan dettan armij ro me remaroñ idak ekkar ñan kien, im Ri Christian ro rej aikwij bokake kien ko an Caesar meñe kien kein rej einwõt elap air kijñeñe.—Dri Rom 13:5.
17. (a) Elañe enaj wõr kajañjañ ilo juõn ien ibben don, etke ej juõn men in aikwij bwe eo ej lolorjake kwojkwoj eo en lukkun kejbãrok ta kajañjañ eo ej kãlete? (b) Elañe renaj eb, ewi wãwen ren kwalok ettã buru?
17 Armij eo ej lolorjake ien ibben don eo ej aikwij lale bwe jabdewõt kajañjañ, eb, ak men in kamõnõnõ ko jet ren ekkar ñan kien ko an Christian. Aolep armij eoktak kõnan eo air kin kain kajañjañ rot emõn ibbeir, im elõñ kain kajañjañ ko ewõr ilo ran kein. Bõtab, elõñ kajañjañ ko rainin rej kowõnmanlok jitõb in jumae, mour in lũñ, im mõnmõn armij. Ej menin aikwij ñan kejbãrok ta eo jej kãlete. Ejjab juõn men in aikwij ñan kãlet kajañjañ ko re ralok, einwõt opera im symphony ko, ak en ejelok al ko elõñ nan ko rejõkkar ie, im elap ainikien beat eo. Kwon jab kõtlok bwe ro jet me rejañin lukkun melele kin kien ko an Christian ak aikwij eo bwe en jab lap ainikien kajañjañ eo, bwe ren kõmman jokãlet ñan kwe. Juõn eb me ej kitibuj air kamakit enbwiniir ilo juõn wãwen ejõkkar, alikar an naj nana ñan juõn Ri Christian.—1 Timote 2:8-10.
18. Ewi wãwen ro jemen im jinen remaroñ kejbãrok ro nejiir ilo air lolorjake makitkit ko air kin men in kamõnõnõ ko?
18 Christian ro jemen im jinen rej aikwij jelã ta eo renaj kõmmane ilo ibben don ko me ro nejiir renaj etal ie, im ej juõn men in meletlet elañe rej etal ibbeir. Ekaburomõjmõj bwe, jet jemen im jinen ro rar kõtlok bwe ro nejiir ren etal ñan ien ibben don ko me ejelok ritto ro renaj bed ie im rar bo ilo mour in lũñ ak mwil ko jet renana. (Dri Epesõs 6:1-4) Meñe jodikdik ro rej emõn dettair im rar kwalok bwe jemaroñ liki ir, ewõr wõt juõn aikwij ñan jibañ ir ñan “ko jen mõm ko an likao.”—2 Timote 2:22.
19. Ta mol eo emaroñ jibañ kij ñan lemnak kin ta eo jej aikwij “bukot mokta”?
19 Elañe ewõr ien ikkure im men in kamõnõnõ ko jen ien ñan ien, men kein remaroñ kõmman bwe en wõr mõnõnõ ilo mour. Jehovah ejjab debij mõnõnõ in jen kij, ak jejelã bwe men kein rejjab jibañ kij ñan korlok mweiuk ko ilañ. (Matu 6:19-21) Jesus ear jibañ ri kalor ro an ñan air melele bwe air “bukot mokta ailiñ in Anij, im kwojarjar eo An” ej men eo eaorõktata ilo mour, im jab kin ta eo jenaj mõñã ak idak ak ta eo jenaj kõnake, men ko me “ro dri ailiñ ko rej bukoti.”—Matu 6:31-34.
20. Ri karejar ro retiljek an Jehovah remaroñ kõtmene kin ta men ko remõn jen Ri Letok eo ad Elap?
20 Aet, meñe jej “mõña ak irak ak kõmõn jabrewõt,” jemaroñ kõmman “men otemjej ñõn aibujuij an Anij,” im kamolol Ri Letok eo ad Elap kin men ko remõn jej lañliñ kaki ilo emõn joñan. (1 Dri Korint 10:31) Ilo Paradise eo an ion lal me ej bed imad, enaj lõñ ien ñan ad lañliñ kin joij eo an Jehovah, im kin kamao ko remõn ibben aolep ro rej bokake kien ko rewãnik an Anij.—Sam Ko 145:16; Aiseia 25:6; 2 Dri Korint 7:1.
Kwoj Kememej Ke?
• Etke ebin an Ri Christian ro rainin lo men in kamõnõnõ ko remõn?
• Ta jet ian men in kamõnõnõ ko rej kajuburuen Christian family ko?
• Ñe jej lañliñ kin men in kamõnõnõ ko remõn, ta nan in kakememej ko im nan in kakkõl ko jej aikwij lemnak kaki?
[Kajitõk ko ñan katak]
[Pija eo ilo peij 14]
Kãlet men in kamõnõnõ ko me rej kwalok leen ko remõn
[Pija ko ilo peij 15]
Kain rot men in kamõnõnõ ko Ri Christian ro rej karmijeteiki?