‘Kwon Kejbãrok Yuk Jen Ellttan’

“Komin kõmõnmõn men otemjej kin ejelok lotan ak akwail.”​—DRI PILIPPAI 2:14.

1, 2. Nan in kakabilek et eo ri jilek Paul ear lelok ñan Ri Christian ro ilo Philippi im Corinth, im etke?

 ILO letter eo an ekakõrmol in Anij ñan congregation eo an Christian ilo Philippi ilo ebeben eo kein kajuõn, elap an kar ri jilek Paul lelok nan in nebar ko ñan ir. Ear nebar ri tõmak ro mõttan ilo jikin kwelok in kin jitõb in emmol im kijejeto eo air, im ear kwalok an lañliñ kin jerbal ko air remõn. Bõtab, Paul ear kakememej ir bwe ren “kõmõnmõn men otemjej kin ejelok lotan ak akwail.” (Dri Pilippai 2:14) Etke ri jilek Paul ear lelok nan in kakabilek in?

² Paul ear jelã ta eo emaroñ walok jen ellotan. Jejjo yiõ ko moktalok jen ien in, ear kakememej congregation eo ilo Corinth kin ewi joñan an kar kauwatata lotane armij. Paul ear kwalok bwe ke Ri Israel ro rar bed ilo ene jemaden eo, elõñ alen rar kaillu Jehovah. Ewi wãwen? Ilo air ankwonak men ko renana, kabuñ ñan ekjap im lũñ, ilo air melejoñe Jehovah, im ilo air wanõketak ak ellotan. Paul ear rejañ Ri Corinth ro ñan air katak jen wanjoñok kein. Ear je: “Komin jab ellotan, einwõt kar jet iair innem Enjel in Mij ear kokkure ir.”​—1 Corinth 10:6-11.

3. Etke katak kin ellotan ej juõn men eaorõk ñan kij rainin?

³ Einwõt ri karejar ro an Jehovah ilo ran kein, jej kwalok juõn jitõb einlok wõt eo congregation eo ilo Philippi ear kwaloke. Jej kijejeto ilo jerbal ko remõn, im ewõr yokwe ibwiljid. (Jon 13:34, 35) Bõtab, ilo ad lemnak kin jorrãn eo ear walok ibwiljin armij  ro an Anij kin ellotan, ewõr un emõn ñan ad bokake nan in kakabilek in: “Komin kõmõnmõn men otemjej kin ejelok lotan ak akwail.” Jen etale mokta jet wanjoñok ko kin ellotan me Bible eo ej konono kaki. Inem jenaj bwebwenato kin jet men ko jemaroñ kõmmani ñan kejbãrok bwe ellotan en jab kõmman jorrãn rainin.

Juõn Jar Enana Ej Ellotan Nae Jehovah

4. Ilo wãwen et eo Ri Israel ro rar ellotan ilo ene jemaden eo?

⁴ Bible eo ej kajerbal nan in Hebrew eo melelen ‘ñan ellotan, aol, abõnõnõ ak iññũr’ ikijen men ko rar walok ke Israel ear etetal ilo ene jemaden iumin 40 yiõ ko. Jet ien, Ri Israel ro rar jab juburu kin wãwen mour eo air im rar kwalok men in ilo air ellotan. Ñan wanjoñok, jejjo week ko elikin kar kanemkwoj ir jen air kamakoko ilo Egypt, “aolepen jar an ro nejin Israel rar lotan Moses im Aron.” Ri Israel ro rar aol kin mõñã, im ba: “E naj kar emõn elañe kim ar mij kin pein Jeova ilo enen Ijipt, ke kim ar jijõt iturin aiõn pot in kõniek ko, ke kim ar mõña bred im mãt; bwe komro ar kadrioijtok kim ñõn ene jemaren in, bwe komin mõn aolepen jar in kin ñita.”—Exodus 16:1-3.

5. Ke Ri Israel ro rar aol, ilo mol rar ellotan nae wõn?

⁵ Ilo mol, Jehovah ear kejbãrok Ri Israel ro im kabwe aikwij ko air ilo ene jemaden, im ilo yokwe lelok kijeir im limiir. Ri Israel ro rar jab bed ilo kauwatata ñan mij ilo ene jemaden kin ñitta. Ak, kin air jab juburu, rar kalaplap kin wãwen ko rebin rar iioni im rar jino aol ak ellotan. Meñe rar ellotan nae Moses im Aaron, iman mejen Jehovah rar jab juburu kin Anij make. Moses ear jiroñ Ri Israel ro: “Jeova ej roñjake lotan ko ami, komij lotan e kake: im ta kimro? Lotan ko ami re jab nae kim, a rej nae Jeova.”​—Exodus 16:4-8.

6, 7. Einwõt Bwinbwin 14:1-3 ej kwaloke, ilo wãwen et lemnak eo an Ri Israel ro ear oktak?

⁶ Ejjabto tokelik, Ri Israel ro rar bar ellotan. Moses ear jilkinlok 12 maan ro bwe ren wate Enen Kallimur eo. Joñoul iair rar jeblak im bõktok juõn ennan enana. Ta eo ear walok? “Im ro nejin Israel otemjej rar lotan Moses im Aron: im aolepen jar eo rar ba ñõn irro, E kanuij emõn elañe kim ar mij ilo enen Ijipt! ak emõn elañe kim ar mij ilo ene jemaren in! Im etke Jeova ej ãñintok kim ñõn enen, bwe kimin buñ kin jãji? Kõra ro belem im ajiri ro nejem re naj men in rakim: etke e jab emõnlok bwe kimin jeblak ñõn Ijipt?”​—Bwinbwin 14:1-3.

⁷ Elap an kar oktak lemnak eo an Ri Israel ro! Kamolol eo air ilo jinoin ke kar kanemkwoj ir jen Egypt im lomor ir jen Lomalo Ekilmir ear kamakit ir ñan air al al in nebar ko ñan Jehovah. (Exodus 15:1-21) Bõtab, ke rar iion wãwen ko rebin ilo ene jemaden eo im rar mijak Ri Canaan ro, jitõb in lotan ear bõk jikin kamolol eo air. Ijellokin air kamolol Anij kin anemkwoj eo air, rar naruõn kin wãwen ko rebin rar iioni. Inem lotan ear juõn wãwen rar kwalok air jab kamolol kin men in letok ko an Jehovah. Eñin unin ear ba: “Ietoõn Aõ kaberber Iõ iben jar in e nana, ro rej lotan nae Iõ?”​—Bwinbwin 14:27; 21:5.

Ellotan ilo Ebeben eo Kein Kajuõn

8, 9. Kwalok jet wanjoñok ko kin ellotan me kar jeje kaki ilo Jeje Ko ilo kajin Greek.

⁸ Wanjoñok ko lok iman kin ellotan rar kitibuj kumi in armij ro me rar kwalok air abõnõnõ ilobwilij. Bõtab, ke Jesus Christ ear bed ilo Jerusalem ilo Kwojkwoj in Imõn Kabbed eo ilo 32 C.E., “jar eo elap air ñõrñõr  ñõn dron kin E.” (Jon 7:12, 13, 32) Rar unojdikdik kin e, jet rej ba bwe ear juõn armij emõn, ro jet rar ba bwe enana.

⁹ Ilo bar juõn ien, Jesus im ri kalor ro an rar bed ilo mweo imõn Levi, ak Matu, ri tel owõj eo. “A Parisi ro im skraib ro rej lotan ro dri kaloran, im ba, Etke komij mõña im irak iben ro dri tel owõj im dri jerawiwi rõn?” (Luk 5:27-30) Tokelik ilo Galilee, “dri Ju ro rej lotan [Jesus], bwe E ar ba, Ña bred eo ej wõnlõltak jen lõñ.” Jet ian ri kalor ro an bareinwõt rar lõkatip kin ta eo ear ba im rar jino ellotan e.​—Jon 6:41, 60, 61.

10, 11. Etke Ri Jew ro rar konono kajin Greek rar ellotan ak aol, im ewi wãwen Christian elder ro remaroñ bõk tokjen jen wãwen eo rein rar kamadmõde abañ eo?

¹⁰ Ellotan eo ear walok ejjabto elikin Pentecost 33 C.E. ear walok ilo emõn. Elõñ ri kalor ro rekãl jen ilikin Israel rar lañliñ kin karuwainene eo an ri tõmak ro mõttair ilo Judaea, ak abañ ko rar walok ikijen air ajeji mweiuk ko. Bwebwenato eo ej ba: “Im ilo ran ko, ke orlok ro dri kalor, ro dri Grik rej lotan dri Hibru, bwe re jab lale kõra ro air ejoko beleir, ke rej ajej ilo ran otemjej.”​—Jerbal 6:1.

¹¹ Armij rein rar ellotan rar jab einwõt Ri Israel ro ilo ene jemaden. Ri Jew ro rar konono kajin Greek rar jab abõnõnõ kin wãwen mour eo air make. Rar kwalok kin likjap eo air ñan kabwe aikwij ko an jet ian kõrã ro ejako beleir. Bareinwõt, ro rar aol rar jab kõmman keojaljal im kotak ainikeir nae Jehovah. Rar kwalok abõnõnõ ko air ñan ri jilek ro, im ilo mõkaj rar kamadmõde abañ in kinke ear wõr bedbed in abõnõnõ eo air. Ri jilek ro rar kõmman juõn joñok emõn ñan Christian elder ro rainin! Ri lale sheep rein kin men ko ilo jitõb rar kejbãrok bwe ren jab ‘binej lojilñiir jen lamõj an ro dri jeramel.’​—Jabõn Kennan Ko 21:13; Jerbal 6:2-6.

Komin Ekkõl kin Kilan eo Ej Kokkure eo Ej Walok jen Ellotan

12, 13. (a) Kwalok juõn wanjoñok kin ta men ko remaroñ walok kin ellotan. (b) Ta eo emaroñ kamakit juõn armij ñan an ellotan?

¹² Enañin aolep wanjoñok ko ilo Bible jaar lali rej kwalok bwe lotan ear bõktok elap jorrãn ibwiljin armij ro an Anij ilo ien ko remotlok. Kin men in, jej aikwij lukkun lemnak kin kilan eo ej kokkure me emaroñ walok rainin. Lemnak kin wanjoñok in. Elõñ kain mãl ekkã air lejo. Elañe kwoj kajekdon kakõlle ko jinoin kin lejo, mãl eo emaroñ lejo ñan joñan eo kwojjab maroñ kajerbale. Elõñ waan ettõr ko rej aikwij joloki, jab kinke ejorrãn engine eo, ak kin an lejo wa ko im ekauwatata ñan kajerbali. Ewi wãwen ad maroñ jerbale wanjoñok in ñan lotan?

¹³ Einwõt jet mãl ko ekkã air lejo, armij ro rejjab wãppen ekkã air kõnan aol. Jej aikwij ekkõl kin jabdewõt kakõlle ewõr ibbed ñan aol. Einwõt an mõlawi im salt ilo mejatoto kõmman bwe en mõkaj an walok lejo, abañ ko ekkã an kamakit kij ñan lotan ak aol. Inebata emaroñ kõmman bwe juõn abõnõnõ edik en oktak im juõn abañ elap. Ke wãwen ko ilo ran kein eliktata an jukjuk im bed in rej jorrãnlok, un ko unin ad aol renaj laplok. (2 Timote 3:1-5) Kin men in, juõn ri karejaran Jehovah emaroñ jino lotan nae bar juõn. Unin abõnõnõ eo emaroñ jab lap, einwõt abõnõnõ kin mõjno ko, maroñ ko, ak jerammõn kin jerbal ko an juõn armij.

14, 15. Etke jej aikwij debij kõnan eo ad ñan aol?

¹⁴ Jekdon ta unin ad abõnõnõ, elañe jejjab debij kõnan eo ad ñan aol, emaroñ eddek juõn jitõb in jab juburu iload im kõmman bwe jen iminene in lotan wõt. Aet, ellotan emaroñ lukkun kokkure kij ikijen men ko ilo jitõb. Ke Ri Israel ro rar aol kin wãwen mour eo air ilo ene jemaden, rar etal ñan joñan eo rar naruõn Jehovah. (Exodus 16:8)  Jej aikwij kejbãrok bwe jen jab kõmman eindein!

¹⁵ Jemaroñ kadiklok an mãl lejo ilo ad unoiki im ilo mõkaj karreoik im unoik mõttan mãl eo ej kab jino lejo. Eindein, ñe jej kile bwe ekkã ad kõnan aol, jemaroñ bõprae menin elañe jej jar kake. Ewi wãwen?

Lo Men ko Ekkar Ñan Wãwen Lemnak eo an Jehovah

16. Ewi wãwen jemaroñ anjo ion kõnan eo ad ñan aol?

¹⁶ Ñe jej ellotan ekkã ad lemnak kin kij make im abañ ko ad im jejjab lo jerammõn ko ewõr ibbed einwõt Ri Kennan ro an Jehovah. Ñan anjo ion kõnan eo ad ñan ellotan ak aol, jej aikwij kakememej kij make kin jerammõn ko ad. Ñan wanjoñok, kij aolep ewõr ibbed jerammõn eo ñan jutak kin etan Jehovah. (Aiseia 43:10) Jemaroñ kaddek juõn kõtan ebak ñan e, im jemaroñ konono ibben Eo ej “roñjake jar” ilo jabdewõt ien. (Sam Ko 65:2; Jemes 4:8) Ewõr unin mour eo ad kinke jej melele kin aitwerõk eo kin iroij bõtata im jej kememej bwe ewõr ibbed juõn ien emõn ñan ad kejbãrok ad tiljek ñan Anij. (Jabõn Kennan Ko 27:11) Jemaroñ keini ad bõk kunad ilo kwalok nan kin news eo emõn kin Ailiñ eo. (Matu 24:14) Tõmak ilo binmour eo an Jesus Christ ej kamaroñ kij bwe en wõr ibbed juõn bõklikit erreo. (Jon 3:16) Eñin jet ian jerammõn ko ewõr ibbed jekdon ta eo jej aikwij kijenmij kake.

17. Etke jej aikwij lo men ko ekkar ñan lemnak eo an Jehovah, meñe ewõr ibbed juõn un ñan ad abõnõnõ?

¹⁷ Jej aikwij kajeoñ in lo men ko ekkar ñan lemnak eo an Jehovah, im jab lemnak eo ad make. David ri jeje sam ear al: “Kwon kwalok ñõn iõ ial ko Am, O Jeova, kwon katakin iõ kin ial ko Am.” (Sam Ko 25:4) Elañe ewõr unin ad abõnõnõ, ejelok juõn men enojak jen mejen Jehovah. Emaroñ kajimwe abañ eo ilo mõkaj. Inem etke jet ien ej kõtlok bwe abañ eo en wõnmanlok wõt? Bõlen ej ñan jibañ kij ñan kaddeklok kadkad ko remõn, einwõt meanwõd, kijenmij, im tõmak.​—Jemes 1:2-4.

18, 19. Kwalok juõn wanjoñok kin tokjen ko remaroñ walok ilo ad kijenmij kin wãwen ko rebin ilo ad jab aol.

¹⁸ Ad kijenmij kin wãwen ko rebin im jab aol kake ejamin jibañ kij ñan kakõmõnmõnlok kadkad ko kadkadid wõt ak emaroñ bareinwõt kabwilõñ ro rej lale mwilid. Ilo 2003 juõn kumi in Ri Kennan ro an Jehovah rar itoitak ilo juõn bus jen Germany ñan air bed ilo juõn kwelok elap ilo Hungary. Ri kattõr bus eo ear jab juõn Ri Kennan an Jehovah, im ear jab lukkun kõnan bed ibben Ri Kennan ro iumin joñoul ran ko. Bõtab, ilo tu-jemlokin trip eo ear lukkun oktak lemnak eo an. Etke?

¹⁹ Ilo trip eo, elõñ wãwen ko rebin rar walok. Ak Ri Kennan ro rar jab aol ñan jidik. Ri kattõr eo ear ba bwe ir kar kumi eo emõntata ear uwe ibben! Ilo mol, ear kallimur bwe ñe Ri Kennan ro renaj itok ñan mweo imõn, enaj kadeloñ ir im roñjake. Ri uwe ro rar kabwilõñ e kin air “kõmõnmõn men otemjej kin ejelok ellotan ak akwail”!

 Jeorlok Bwid Ej Kowõnmanlok Buru Wõt Juõn

20. Etke jej aikwij jeorlok bwid ko an don?

²⁰ Ta elañe abõnõnõ eo am ej nae juõn ri tõmak mõttam? Elañe ej juõn abañ elap, jej aikwij jerbale nan in kakabilek ko jej loi ilo nan ko an Jesus, einwõt ej walok ilo Matu 18:15-17. Ak, ejjab juõn men in aikwij ien otemjej kinke elõñ ian abõnõnõ ko ad rej dik wõt. Etke kwojjab watõke einwõt juõn ien emõn ñan am jerbale jeorlok bwid? Paul ear je: “Im komin meamiwõr ñõn dron, im jeorilok nana jen dron, elañe iben jabrewõt iami eor ruõn iben bar juõn; im einwõt Kraist e ar jeorilok ami nana, en ein drein bareinwõt ami kõmõn ñõn dron: Ak ion men kein otemjej komin kõnõk yokwe, eo kein lukwõj ej kowãppemi.” (Dri Kolosse 3:13, 14) Jej mõnõnõ ke in jeorlok bwid? Ewõr unin ñan an Jehovah aol nae kij. Ak, elõñ alen an kwalok tiriamokake im jeorlok bwid.

21. Ro rej roñjake ellotan ko, ewi wãwen ej jelet ir?

²¹ Jekdon ta abõnõnõ eo, ellotan ejamin kamadmõde men ko. Nan in Hebrew eo melelen “ellotan” emaroñ bareinwõt melelen “iññũr.” Ekkã ad abõnõnõ in bed iturin juõn eo emakijkij an ellotan ak aol im jejjab kõnan bed ebake. Elañe jej ellotan, ak iññũr, inem ro rej roñjake kij remaroñ kõmman eindein. Ilo mol, joñan air abõnõnõ remaroñ jab kõnan kobatok ibbed! Iññũrñũr emaroñ kõmman bwe armij ren reilok ñan e, ak ejamin karel buruen jabdewõt armij.

22. Ta eo juõn jiroñ ear ba kin Ri Kennan ro an Jehovah?

²² Ñe jej jeorlok bwid ej kowõnmanlok buru wõt juõn​—juõn men me armij ro an Jehovah rej kaorõke. (Sam Ko 133:1-3) Ilo  juõn ailiñ ilo Europe, juõn jiroñ 17 yiõ dettan jen kabuñ in Catholic ear jeje ñan ra eo an Ri Kennan ro an Jehovah ñan kwalok an nebar ir. Lio ear ba: “Ej dolul eo wõt ij jelã kake me ro uan rejjab jebel ikijen kijirãte don, ankwonak, kalijeklok, kibbon, ak bwok.”

23. Ta eo jenaj bwebwenato kake ilo katak in tok juõn?

²³ Kamolol kin aolep jerammõn ko kin men ko lor jitõb jej bõki einwõt ri kabuñ ro an Anij eo emol, Jehovah, enaj jibañ kij ñan ad kowõnmanlok buru wõt juõn im bõprae ad ellotan nae ro jet kin men ko air make. Katak in tok juõn enaj kwalok kin ewi wãwen kadkad ko me Anij ej katakin kij bwe jen kwaloki renaj bõprae kij jen ad bõk kunad ilo juõn wãwen ellotan elaplok an kauwatata​—eñin, ellotan nae dolul eo an Jehovah ion lal.

Kwoj Kememej Ke?

• Ta eo ellotan ej kitibuji?

• Ewi wãwen kwomaroñ kwalok juõn wanjoñok kin men ko rej walok kin lotan?

• Ta eo emaroñ jibañ kij ñan debij kõnan eo ñan ad ellotan?

• Ewi wãwen kõnan eo ad ñan jeorlok bwid emaroñ jibañ kij ñan bõprae ellotan?

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija eo ilo peij 23]

Ri Israel ro rar ellotane Jehovah!

[Pija eo ilo peij 25]

Kwoj kajeoñ ke in lo men ko einwõt Jehovah ej loe?

[Pija ko ilo peij 26]

Jeorlok bwid ej kowõnmanlok buru wõt juõn an Christian