Katak ko Relap Jen Buk in Reveles̃õn—I
Nan eo an Jeova Ej Mour Wõt
Katak ko Relap Jen Buk in Reveles̃õn—I
KE EAR ber ilo kalbuj ilo ailiñ in Patmos, dri jilik Jon ear lo visiõn ko 16. Ilo visiõn kein ear lo men ko me Jeova im Jisõs renaj kõtõbrake ilo ran eo an Iroij, eo ear jino jen ien eo Ailiñ in ear jutõk ilo 1914 mae jemlokõn an Kraist jerbal in Kiñ. Ilo buk in Reveles̃õn me Jon ear je ilo yiõ eo 96, ej kemelele kin visiõn kein rekabwilõñlõñ.
Jen etale kemelele ko relap jen Reveles̃õn 1:1-12:17, me rej kwalok kin visiõn ko jiljilimjuõn me Jon ear loi. Eor ar itoklimo kin visiõn kein kinke rej kwalok kin men ko rej walok ilo lõl in kiõ im bareinwõt kin wãwen Jeova enaj emmakit ilo ran ko iman. Ro me rej riiti bwebwenato ko kin visiõn kein im tõmak kaki renaj bõk kainemõn im rejañ.—Hib. 4:12.
“LAM EO” EAR KEBELLOK JILJINO IAN SIL KO JILJILIMJUÕN
Mokta, Jon ear lo Jisõs Kraist im ej bõk ennan ko im ej ‘jeje ilo buk, im jilkinlok ñõn jiljilimjuõn eklisia ko.’ (Rev. 1:10, 11) Im tokelik ej loe visiõn eo juõn kin tron eo ej ber ilõñ. Ilo tuanbijmaroñõn Eo ej jijõt ion tron eo, eor juõn buk limlim me eor jiljilimjuõn sil ko ie. Eo “ej tellokõn bwe en kebellok buk eo” ej “laiõn eo jen bwijin Juda,” ak “Lam” eo me eor iben “jiljilimjuõn drun, im jiljilimjuõn mejen.”—Rev. 4:2; 5:1, 2, 5, 6.
Visiõn eo ken kajilu ej kwalok kin ta eo enaj walok ñe “Lam” eo ej kebellok sil eo mokta ian sil ko jiljino, ej kebelloki juõn ilok juõn. Ke ej kebellok sil eo ken kajiljino, juõn makõtkit lõl elap ear walok im emottok ran in illu eo elap. (Rev. 6:1, 12, 17) Ak ilo visiõn eo ken kemen ej kwalok ‘emen enjel rej drebij emen kõto ko an lõl’ mae ien euñ oran 144,000. Jon ej lo juõn “jar elap” me kar jab sil ir “rej jutõk iman tron eo im iman mejen Lam.”—Rev. 7:1, 9.
Emwij Uaki Kajitõk ko Rej Berber ion Baibel:
1:4; 3:1; 4:5; 5:6—Ta melelen ñe ej ba “jiljilimjuõn jitõb ro”? Ikijen bwinbwin in jiljilimjuõn iben Anij ej melelen bwe elukkun likieo im ejelok likjõp ie. Kin men in, ennan eo ñõn ‘jiljilimjuõn congregation ko’ ej jerbal ñõn aolep armij ro an Anij ilo elõñlok jen 100,000 congregation ko ibelakin lõl. (Rev. 1:11, 20) Kinke Jeova ej kajerbal jitõb kwojarjar ñõn kõmõnmõn ankilan, nan in “jiljilimjuõn jitõb ro” ej jitõñlok ñõn joñõn let in jerbal eo an ñõn lelok jelalokjen im jerammõn ko ñõn ro rej itoklimo kin kanan in. Ilo kemelele ko ilo buk in Reveles̃õn ekkã an kajerbal bwinbwin in jiljilimjuõn. Bwinbwin in jiljilimjuõn ej melelen bwe elukkun likieo im ilo mol buk in ej kwalok kin jejit in “men eo etino an Anij.”—Rev. 10:7.
1:8, 17—Nan kein “Alpa im Omega” im “Eo mokta im Eo eliktata” rej jitõñlok ñõn wõn ro? Title in “Alpa im Omega” ej jerbal ñõn Jeova, ej kemelele bwe jen jinoin ear ejelok bar juõn Anij eutiejlok jen e im enaj bar ejelok tokelik. E ej “Jinoin im Jemlokõn.” (Rev. 21:6; 22:13) Jeova ej “jinoin im jemlokõn” ekkar ñõn Reveles̃õn 22:13, kinke ejelok juõn ear ber mokta jen e ak elikin. Ak japter juõn ilo buk in Reveles̃õn ej kwalok bwe title eo “Jinoin im Jemlokõn” ej jerbal ñõn Jisõs Kraist. E eo kar armij eo moktata im eliktata Jeova ear kajerkakbije ñõn jitõb im ejamin mij.—Kol. 1:18.
2:7—Ta in “Paredais an Anij”? Kinke nan kein rej ñõn dri kabit ro, paredais in ej jitõñlok ñõn lõñ ijo Anij ej ber ie. Naj kejerammõn dri kabit rein retiljek ñõn “mõña jen leen wijki in mour.” Renaj bõk mour in jitõb im rejamin mij.—1 Kor. 15:53.
3:7—Ñãt eo Jisõs ear bõk ‘ki eo an Devid,’ im ewi wãwen ear kajerbale? Ke ear baptais ilo yiõ eo 29, Anij ear kãlet e bwe enaj kiñ ekkar ñõn menmenbwij eo an Devid. Bõtab, Jisõs ear jab bõk ki eo an Devid mae yiõ eo 33, ke ear jijõt ianbijmaroñin Anij ilõñ. Ijo ear jolit aolep maroñ ko rej tellokin kiñ ilo Ailiñ eo an Devid. Jen ien in, Jisõs ear kajerbal ki in ñõn kebellok ien ko remõn im jerammõn ko ñõn kowõnmanlok jerbal ko an Ailiñ eo. Ilo 1919, Jisõs ear “likit ki an imõn Devid” na ion aieran “dri korijer e tiljek im meletlet” ikijen an kairoij e “ion men ko otemjelok an.”—Ais. 22:22; Mat. 24:45, 47.
3:12—Ta ‘ãt eo ekãl’ etan Jisõs? Ãt in ej ekkejellok iben jerbal eo ekãl im jerammõn ko an Jisõs. (Pil. 2:9-11) Meñe ejelok bar juõn ejela kin ãt in einwõt an Jisõs jela, ak emwij an je etan iben dri korijer ro jãtin retiljek ilo lõñ, im kõmõn juõn kõtan ebak ibeir. (Rev. 19:12) Bareinwõt rej bõk jerammõn ko jen Jisõs me Jeova ear lilok ñõn e.
Tokjen Katak ko ñõn Kij:
1:3. Kinke “ebaktok ien eo,” ej menin ekaiuriur ñõn melele kin kobõn buk in Reveles̃õn im jerbale.
3:17, 18. Bwe Anij en watõk kij dri mweie, jej aikwij wiaik jen Jisõs “gold emwij karreoik e ilo kijeek.” Melelen, jej aikwij kate kij ñõn mweie kin jerbal ko remõn. (1 Tim. 6:17-19) Jej aikwij bareinwõt kõnõk “nuknuk ko remouj” me ej kwalok kin kij bwe jej lor Kraist, im kajerbal “uno in bilo” einwõt nan in kakabilek jen Imõniaroñroñ ko bwe jen maroñ lolokjen.—Rev. 19:8.
7:13, 14. Elder ro 24 rej jutõk kin 144,000 ilõñ, ijo rej jerbal in kiñ im pris. Pris ro ilo Israel eo etto rar annañelok rein me Kiñ Devid ear kõlajrakir ilo 24 mõtõn. Juõn ian elder rein ear kwalok ñõn Jon kin wõn jar eo elap. Kin men in, jerkakbiji eo an dri kabit ro ear jinoe jet yiõ ko moktalok jen 1935. Etke jej ba men in? Kinke ilo yiõ eo, dri kabit ro ion lõl rar jino kile jar eo elap.—Luk 22:28-30; Rev. 4:4; 7:9.
BELLOKIN SIL EO KEN KAJILJILIMJUÕN EJ TELLOK ÑÕN JILIL KO JILJILIMJUÕN
Lam eo ear kebellok sil eo ken kajiljilimjuõn. Enjel ro jiljilimjuõn rar bõk jilil ko jiljilimjuõn. Jiljino ian enjel ro rar ukwi jilil ko air, ilo air kwalok ennan in ekajet ko ñõn “juõn mõtõn jilu” in armij ro, melelen Kabuñ ko Rewan me rej ba rej lor Kraist. (Rev. 8:1, 2, 7-12; 9:15, 18) Jon ej lo men kein ilo visiõn eo ken kalalem. Kiõ, Jon ej bõk kunan ilo visiõn eo ken kajiljino ilo an kõñ buk eo erik im ej joñe tempel eo. Elikin jilil eo ken kajiljilimjuõn, ainiken ko relap rej keañ im ba: “Ailiñ an lõl emwij an erom ailiñ an am Iroij, im an Kraist eo An.”—Rev. 10:10; 11:1, 15.
Visiõn eo ken kajiljilimjuõn ej kalaplok melele eo ilo Reveles̃õn 11:15, 17. Ilo lõñ ej walok juõn kakõle elap. Kõra eo ilõñ ej keutak nejin man. Kinke kar jolõltak Devil jen lõñ, elap an illu iben kõra eo im ej “ilen tõrinaek bween inen.”—Rev. 12:1, 5, 9, 17.
Emwij Uaki Kajitõk ko Rej Berber ion Baibel:
8:1-5—Etke lõñ ear ikõñ, im ta eo enjel eo ear joloke na ilo lõl? Lõñ ej ikõñ bwe en roñ “jar ko an ro remõn” ion lõl. Men in ear kõkkar kin ta eo ear walok ilo tujemlokõn bata eo ken kajuõn an lõl. Dri kabit ro rar jab wõnliñlok ñõn lõñ ilo jemlokõn Ien ko an dri Ailiñ ko, einwõt air kar kõtõmene kake. Kin air iion iñtan ilo ien kar tõrinae eo, aolep ien rar jar ñõn bõk jibõñ. Ñõn uaki jar ko air, enjel eo ear jolõltak juõn kijeek ilo kõkkar ñõn kakajur ir ñõn kõmõni jerbal ko an Anij. Meñe eiet orair, ak rar jino kwalok nan kin Ailiñ eo an Anij ibelakin lõl im elõñ ilo Kabuñ ko Rewan me rej ba rej lor Kraist rar aituerõk kake. Nan in kakkõl ko relap im katak ko remol rar waloktok jen Baibel, rar kariõp aolep katak ko an kabuñ ko rewan einwõt ñe moko rej jorran ñe ej walok makõtkit lõl.
8:6-12; 9:1, 13; 11:15—Ñãt eo enjel ro jiljilimjuõn rar kapojõk ñõn uk jilil ko air, im ñãt im ewi wãwen rar uk jilil ko? Kapojõk ñõn uk jilil ko jiljilimjuõn ear koba air lelok nan in tel ko ñõn kakajur ro uan dri kabit ro jen 1919 ñõn 1922. Ro emwij kabit ir rar jino boub ñõn karõk jerbal in kwalok nan im kalek ra ko. (Rev. 12:13, 14) Ainiken jilil ko rej jutõk kin nan in ekajet ko an Anij nae lõl eo an Setan. Ilo beran, armij ro an rej bõk jibõñ jen enjel ro ñõn kwalok nan in ekajet kein. Alikar bwe jerbal in ear jino ilo 1922 ke ear walok juõn kwelok elap ilo Cedar Point, Ohio, im jerbal in enaj wõnmanlok wõt ñõn iñtan eo elap.
8:13; 9:12; 11:14—Ilo wãwen it jilil ko jilu eliktata rej “wo”? Jilil ko emen rej kajerwawaik jorran ko an kabuñ ko rewan me rej ba rej lor Kraist, wo kein jilu eliktata rej jutõk kin tibrikin men ko renaj walok. Jilil ko lailim rej kwalok kin rõlok eo an armij ro an Anij jen “abys eo,” melelen air bwijrõk jen air jerbal in kwalok nan ilo kar 1919, im rar bar jino jerbal in kwalok nan ilo kijejeto, eo me ear erom juõn menin kaiñtan ñõn Kabuñ ko Rewan me rej ba rej lor Kraist. (Rev. 9:1) Jilil eo kein kajiljino ej kin juõn jar in tõrinae elap im jerbal in kwalok nan eo ejej uan me ear jino ilo kar 1922. Jilil eo eliktata ej kin ien eo ear jutõk Ailiñ in Messaia eo.
Tokjen Katak ko ñõn Kij:
9:10, 19. Nan ko rej berber ion Baibel eo ilo buk ko jen “dri korijer e tiljek im meletlet” rej kalel buruen armij. (Mat. 24:45) Nan kein rej einwõt lokõn lokõs ko me rekõñ einwõt “lokõn marebep.” Etke? Kinke buk kein rej kakkõl kin “ran in kwi” eo an Jeova. (Ais. 61:2) Kin men in jen beran im kijejeto in leto letak buk kein.
9:20, 21. Elõñ armij ro etã burueir jen ailiñ ko me rejjab tõmak ilo Kraist, rej kwalok air itoklimo kin ennan eo jej keañ kake ñõn ir. Bõtab, jejjab kõtõmene bwe elõñ armij renaj oktõk jen ailiñ kein me Baibel ej naetair “armij ro jet.” Meñe eindrein, jej kate wõt kij ilo jerbal in kwalok nan.
12:15, 16. “Lõl” in an Setan ak kien ko an ailiñ ko kajuju, rej kõtlok an kabuñ ko wõnmanlok wõt ilo makõtkit ko air. Jino jen yiõ ko 1940, kien kein rar “wõrõñlok river eo drakon e ar jolok jen loñin.” Emol bwe ñe Jeova ekõnan bwe dri utiej ro an kien ren kõtõbrak ankilan, enaj kamakit ir bwe ren kõmõne. Kin men in, elukkun jejit an Jabõn Kennan 21:1 ba: “Buruen kiñ ej ilo pein Jeova, einwõt ialin river, ej kajeorlok e ijoko jabrewõt E kõnan.” Men in ej aikwij kakajur tõmak eo ar ilo Anij.