Kwalok Kamolol kin Eo Elaplok jen Moses

“Iroij Anij e naj kajutõk ñõn kom jen ro jeõmi im jãtõmi; kom naj eoroñ E.”​—JERBAL 3:22.

1. Ewi wãwen Jisõs ear jelet elõñ armij ro jen etto ñõn kiõ?

 RUO tausan yiõ ko mokta, juõn niñniñ ladrik ear lotak im aolep enjel ro rar nebar Anij, im jet s̃eperd ro rar roñ air kwalok nebar. (Luk 2:8-14) Jilñoul yiõ ko tokelik, ajiri in ear ridtolok im jino an jerbal in kwalok nan. Meñe ear kõmõne jerbal in iomin jilu im jimõtõn wõt yiõ ak ear lap an jelet aolep armij. Juõn dri bwebwenato an lõl ilo kar yiõ ko 1900, etan Philip Schaff, ear ba nan kein kin Jisõs Kraist: “Meñe ear jab jeje jabrewõt buk, men ko ear kõmõni im konono kaki rar kamõkit elõñ dri jeje ro ñõn je buk ko, buk in al ko, im jiñaik pija ko kin e, jen air jeje kin aolep armij ro remeletlet jen ien ko etto ñõn ran kein.”

2. Ta eo dri jilik Jon ear ba kin Jisõs im jerbal eo An?

² Dri jilik Jon ear jeje kin jerbal in kwalok nan eo an Jisõs im ilo tujemlokõn buk eo an ear ba nan kein: “Im bar elõñ men ko Jisõs e ar kõmõni, im elañe rej jeje men ko otemjej jelok, ij lemnok lõl e jab maroñ in drebij buk ko re naj jeje kake.” (Jon 21:25) Jon ear jela bwe emaroñ kar je jet wõt nan ko Jisõs ear ba im men ko ear kõmõni ilo iomin jilu im jimõtõn wõt yiõ. Meñe eindrein, men ko Jon ear kwalok ilo gospel eo an elap tokjeir ñõn kij.

3. Ewi wãwen jemaroñ kamũlallok melele eo ar kin jerbal eo an Jisõs ilo karõk eo an Anij?

³ Ijellokin gospel ko emen, buk ko jet ilo Baibel eo rej kwalok tibrikin mour eo an ilo wãwen eo me emaroñ kakajur tõmak eo ar. Ñõn wanjoñok, bwebwenato ko ilo Baibel eo kin jet armij ro rar tiljek im mour moktalok jen an kar Jisõs mour ion lõl, rej kwalok kin melele ko me remaroñ kamũlallok melele eo ar kin jerbal eo an Jisõs ilo karõk eo an Anij. Jen etale jet iair.

Man Ro Retiljek Me Rar Annañelok Kraist

4, 5. Wõn ro rar annañelok Jisõs, im ilo wãwen it ko?

⁴ Jon im dri jeje ro jilu me rar je Gospel ko, rar kwalok kin Moses, Devid, im Solomon bwe rar annañelok Jisõs, eo Anij ear kabite im jitõñe bwe en Kiñ ilo ran ko iman. Ilo wãwen it eo dri korijer rein an Anij rar annañelok Jisõs, im ta eo jemaroñ katak kake jen bwebwenato kein?

⁵ Ñõn kwalok jet iair, Baibel eo ej jiroñ kij bwe Moses kar juõn dri kanan, dri kilajrõk, im juõn dri lomor. Eindrein bareinwõt iben Jisõs. Devid kar juõn s̃eperd im juõn kiñ me ear anjo ion dri kijirãt ro an Israel. Eindrein iben Jisõs, ej juõn s̃eperd im juõn kiñ eo ej bõk anjo. (Ezek. 37:24, 25) Ke Solomon ear tiljek wõt, ear juõn dri tel emeletlet, im iomin iroij eo an, Israel ear lo ainemõn. (1 Kiñ. 4:25, 29) Jisõs bareinwõt elukkun meletlet im ej juõn “Iroij in Ainemõn.” (Ais. 9:6) Alikar, jerbal eo an Jisõs ej einlok wõt jerbal ko an armij rein retiljek, bõtab elaplok an aurõk jerbal ko an ilo karõk eo an Anij. Mokta, jen keiri jerbal eo an Jisõs iben jerbal eo an Moses im lale ewi wãwen emaroñ jiboñ kij ñõn kalaplok ar kamolol kin jerbal eo an Jisõs ilo karõk eo an Anij.

 Moses—Juõn Eo Ear Annañelok Jisõs

6. Ewi wãwen dri jilik Piter ear kemelele kin aikwij eo ñõn roñjake Jisõs?

⁶ Ejjabto elikin Pentekost eo ilo yiõ eo 33, dri jilik Piter ej konono jen juõn kanan ikijen Moses, me ear jejit kitien iben Jisõs Kraist. Piter ear jutõk imanin jar in dri kabuñ ro ilo tempel eo. Armij ro “elap air bwilõñ” ke Piter im Jon rej kemour juõn dru oor ekirro jen ke ear lotaktok, im aolepen jar eo rej ettõrlok bwe ren lale menin kabwilõñlõñ eo Piter im Jon rej kõmõne. Piter ear kemelele bwe menin kabwilõñlõñ in ear walok kin wõt jitõb kwojarjar eo an Jeova ikijen Jisõs Kraist. Inem ear konono jen Jeje ko ilo Hibru im ba: “Bwe emol an Moses ba, Juõn Dri Kanan, einwõt ña, Iroij Anij e naj kajutõk ñõn kom jen ro jeõmi im jãtõmi; kom naj eoroñ E kin men otemjej jabrewõt E naj ba ñõn kom.”—Jerbal 3:11, 22, 23; riit Duteronomi 18:15, 18, 19.

7. Etke dri roñjake ro an Piter remaroñ kar melele kin ennan ko an kin dri kanan eo elaplok jen Moses?

⁷ Dri roñjake ro an Piter rar melele kin nan kein an Moses. Dri Ju ro elap air kar reilok ñõn Moses. (Dut. 34:10) Elap air kar kijorur im reimanlok ñõn ien itok eo an dri kanan eo elaplok jen Moses. Dri kanan in ejjab baj juõn Messaia, eo me Anij ear kabiti einwõt kar Moses, ak ej “Kraist an Anij, Eo E ar kãlet E.”—Luk 23:35; Hib. 11:26.

Men ko Rej Einlok Wõt Juõn kin Jisõs im Moses

8. Ta jet ian men ko rej einlok wõt juõn ilo mour eo an Moses im Jisõs?

⁸ Ilo jet wãwen ko, mour eo an Jisõs ear einlok wõt mour eo an Moses. Ñõn wanjoñok, ke iroij ro relej rar kajeoñ in mõn Moses im Jisõs ke rar ajiri, rar jab lo tõbrõk. (Ex. 1:22–2:10; Mat. 2:7-14) Bareinwõt, rar jimor “emmakit jen Egypt.” (Hos. 11:1, UBS) Nan kein an Hosia rej jitõñlok ñõn ien eo ke ailiñ in Israel ear drioijlok jen Ijipt, ikijen tel eo an Moses. (Ex. 4:22, 23; 12:29-37) Bõtab, nan kein an Hosia rar jab jitõñlok ñõn ien eo wõt, ak rar bareinwõt jitõñlok ñõn ien ko iman. Nan kein me ear kanan kaki rar jejit kitieir ke Josep, Meri, im Jisõs rar jeblak jen Ijipt elikin an mij Kiñ Herõd.—Mat. 2:15, 19-23.

9. (a) Ta menin kabwilõñlõñ ko Moses im Jisõs rar kõmõni? (b) Kwalok men ko jet rej einlok wõt juõn me Moses im Jisõs rar kõmõni. (Lale bo̦o̦k “ Wãwen Ko Jet Rej Kwalok bwe Jisõs im Moses Rej Einlok Wõt Juõn,” ilo peij 26.)

⁹ Moses im Jisõs rar jimor kõmõn menin kabwilõñlõñ ko, im men in ear kamol bwe Jeova ear ber ibeir. Moses kar armij eo moktata ear kõmõn menin bwilõñ ko. (Ex. 4:1-9) Ñõn wanjoñok, Moses ear kõmõn menin kabwilõñlõñ ko kin dren ko ke ear ukot river Nile im lwe ko ñõn bõtõktõk, kejebel Lomalo Ekilmir, im katorlok dren ko jen dreka eo ilo ene jemaren. (Ex. 7:19-21; 14:21; 17:5-7) Jisõs ear bareinwõt kõmõn menin kabwilõñlõñ ko kin dren. Menin kabwilõñlõñ eo an mokta, ej ikijen an kar ukot dren ko ñõn wain ilo juõn ien kwojkwoj in mare. (Jon 2:1-11) Tokelik, ear kalur Lomalo in Galili ke ear limajnono. Im juõn ien ear etetal ion lojit! (Mat. 8:23-27; 14:23-25) Men ko jet rej einlok wõt juõn kin Moses im Jisõs, kwomaroñ loi ilo box eo ilo peij 26.

Kwalok Ar Kamolol kin Kraist Einwõt Juõn Dri Kanan

10. Ta men ko juõn dri kanan emol ej kõmõni, im etke Moses ear juõn dri kanan emol?

¹⁰ Enañin aolep armij rej lemnok bwe juõn dri kanan ej juõn armij eo ej kwalok kin men ko renaj walok ilju im jeklaj, bõtab, eor jerbal ko jet dri kanan eo ej kõmõne. Juõn dri kanan emol ej dri konono eo me Jeova ear kakõrmole bwe en kwalok “men ko relap an Anij.” (Jerb. 2:11, 16, 17) Men ko jet ej bar kõmõni, ej bwe ej kanan kin men ko renaj walok ilju im jeklaj, kwalok kin karõk ko an Jeova, ak keañ kin ekajet ko an Anij. Moses ear juõn dri kanan einwõt in. Ear kanan kin menin  kaiñtan ko joñoul rar walok ilo ailiñ in Ijipt. Ear lelok ñõn ailiñ in Israel bujen Kien eo ilo Sainai im katakin ir kin ankilan Anij. Bõtab, dri kanan eo elaplok jen Moses enaj kar itok tokelik.

11. Ewi wãwen Jisõs ear kajejit jerbal eo an einwõt juõn dri kanan elaplok jen Moses?

¹¹ Tokelik ilo ran ko an dri jilik ro, Zakeraias ear jerbal einwõt juõn dri kanan ke ear kwalok kin karõk eo an Anij ikijen nejin Jon. (Luk 1:76) Tokelik kar naetan leo nejin, Jon dri Baptais, eo me ear keañ kin dri kanan eo elaplok jen Moses, Jisõs Kraist. (Jon 1:23-36) Jisõs ear kanan kin elõñ men ko. Ñõn wanjoñok, ear kanan kin mij eo an, ewi wãwen im ia eo enaj mij ie, im wõn eo enaj mõne. (Mat. 20:17-19) Elõñ ro rar bwilõñ ke rar roñ kin an Jisõs kanan kin jebeblok eo an Jerusalem im tempel eo ie. (Mark 13:1, 2) Nan in kanan ko an rej jejit kitieir ilo ran kein ar.—Mat. 24:3-41.

12. (a) Ewi wãwen Jisõs ear likit berberin jerbal in kwalok nan ibelakin lõl in? (b) Etke jej lor joñok eo an Jisõs ranin?

¹² Ijellokin an jerbal einwõt juõn dri kanan, Jisõs ear bareinwõt juõn dri kwalok nan im juõn dri kaki. Ear kwalok kin nuuj eo kin Ailiñ eo an Anij, im ejelok juõn ear beran in kwalok nan einwõt e. (Luk 4:16-21, 43) Jisõs ear juõn dri kaki elap, eñin unin armij ro rar ba, “Ejelok armij e ar konono einwõt armij  in.” (Jon 7:46) Jisõs ear kijejeto in kajededlok nuuj eo emõn, im men in ear kamakit dri kalor ro bwe ren kõmõn eindrein bareinwõt. Ilo wãwen in, ear likit berberin jerbal in kwalok nan im katakin armij ibelakin lõl, eo me ej wõnmanlok ñõn kiõ. (Mat. 28:18-20; Jerb. 5:42) Yiõ eo lok, enañin jiljilimjuõn million dri kalor ro an Kraist rar jolok 1,500,000,000 auõ ko ilo jerbal in kwalok nan kin Ailiñ eo im katakin ro rej itoklimo kin Baibel eo. Kwoj ke bõk kwonam joñõn wõt am maroñ ilo jerbal in?

13. Ta eo enaj jibõñ kij ñõn “emmij im ekkõl” wõt?

¹³ Ejelok berre bwe Jeova ear kajejit kitien kanan eo ñõn jitõñ juõn dri kanan einlok wõt Moses. Ewi wãwen melele in ej jelet yuk? Men in ej ke kalaplok am liki kin kanan ko renaj jejit kitieir ilju im jeklaj? Aet, ar kalomõnlokjen kin joñok eo an dri kanan eo elaplok jen Moses, ej kamakit kij ñõn “emmij im ekkõl” wõt kin ta eo mõtõn jidrik Anij enaj kõmõne.—1 Tes. 5:2, 6.

Kaurõk Jerbal eo An Kraist Einwõt Dri Kilajrõk Eo

14. Ewi wãwen Moses ear juõn dri kilajrõk ikõtan dri Israel ro im Anij?

¹⁴ Jisõs ej bareinwõt juõn dri kilajrõk, einwõt Moses. Jeova ear kajerbal Moses einwõt dri kilajrõk eo ke ear ejaake bujen Kien eo ikõtan Jeova im dri Israel ro. Elañe ro nejin Jekõb rar bokake wõt kien ko an Anij, en kar watõk wõt ir ro dron reaurõk. (Ex. 19:3-8) Bujen in ear jerbal wõt jen yiõ eo 1513, tok ñõn ien eo Kraist ear ber ion lõl.

15. Ewi wãwen Jisõs ej dri kilajrõk eo elap?

¹⁵ Ilo yiõ eo 33, Jeova ear ejaake bar juõn bujen emõnlok iben Israel eo ekãl, “Israel an Anij,” eo me ear erom juõn rolul elap ibelakin lõl, im ej ejaakin Kristian dri kabit ro. (Gal. 6:16) Bujen eo Jisõs ej dri kilajrõk kake elaplok jen bujen eo me Anij ear je ion dreka ko me Moses ear dri kilajrõk kake, kinke kien ko ilo bujen eo iben Jisõs, Anij ear je ilo buruen armij. (Riit 1 Timote 2:5; Dri Hibru 8:10.) Inem kiõ “Israel an Anij” ej einwõt mweiuk eo an eaurõk, ej juõn ailiñ ej jebar ‘leen’ Ailiñ eo Jisõs ej Iroij ie. (Mat. 21:43) Ro uan ailiñ in rej bõk kwonair ilo bujen in ekãl. Bõtab, eor ro jet rej bar bõk tokjen jen bujen in ekãl. Elõñ ro jejjab maroñ bwinir, ekoba ro remij, renaj bõk jerammõn ko rej ñõn in drio jen bujen in ejej uan.

Koutiej Kraist Einwõt Dri Lomor Eo

16. (a) Ilo wãwen it ko Jeova ear kajerbal Moses bwe en lomoren dri Israel ro? (b) Ekkar ñõn Exodus 14:13, wõn eo ej dri Lomor eo Elap?

¹⁶ Boñin eo eliktata mokta jen air drioijlok jen Ijipt, jet ajiri ro nejin dri Israel ro rar ber ilo kauwatata, kinke enjel eo an Anij enaj kar itok ion Ijipt im mõn aolep manji ro. Jeova ear jiroñ Moses bwe manji ro nejin dri Israel ro renaj bõk lomor elañe dri Israel ro rar bõk bõtõktõk in Lam eo im kabõtũktũk itulõñin kejem ko im jurõn kejem ko air. (Ex. 12:1-13, 21-23) Im eindrein ear walok. Tokelik, aolepen ailiñ eo ear ber ilo kauwatata. Rar ber ikõtan Lomalo ekilmir im dri tõrinae ro an Ijipt im ejelok ialin air ko. Bar juõn alen Jeova ear lomoren ir ikijen Moses, ke ear kejebel lomalo eo.—Ex. 14:13, 21.

17, 18. Ilo wãwen it ko Jisõs ej dri lomor eo elaplok jen Moses?

¹⁷ Meñe aolep men ko Anij ear kõmõni ñõn lomoren armij ro ikijen Moses rar lap, bõtab lomor eo Jeova ear kõmõne ikijen Jisõs elaplok jen ien ko jet mokta. Anij enaj kajerbal Jisõs ñõn lomoren armij ro rej bokake jen jerawiwi. (Rom. 5:12, 18) Im lomor in ej juõn “lomor eo ej ñõn indrio.” (Hib. 9:11, 12, UBS)  Ãt in Jisõs ej melelen “Jeova ej dri Lomor.” Dri lomor eo ar Jisõs, ejjab lomoren wõt kij jen jerawiwi ko jar kõmõni mokta, ak ej bareinwõt kebellok juõn ial bwe jen bõk juõn mour emõnlok ilju im jeklaj. Ikijen an Jisõs lomoren armij jen jerawiwi, ej kejbãrok ro rej lor e jen ran in kwi eo an Anij im kõmõn bwe en or juõn kõtan emõn ikõtair iben Jeova.—Mat. 1:21.

¹⁸ Mõtõn jidrik, Jisõs enaj jolok nañinmij im mij. Enaj ta melelen men in ñõn kij? Jen etale ta eo ear walok ke Jisõs ear ilok ñõn mweo imõn juõn eman etan Sairõs ke ledrik eo nejin 12 an yiõ ear mij. Jisõs ear kalimuri Sairõs: “Kwon jab mijõk: kwon tõmak wõt, im e naj mour.” (Luk 8:41, 42, 49, 50) Ear mol nan ko an Jisõs, bwe ledrik eo ear jerkakbiji! Jemen im jinen ledrik in rar lukkun lõñliñ! Inem eindrein kwonaj lo joñõn am naj mõnõnõ ñe “ro otemjej rej ber ilo lũp ko, re naj roñ ainiken [Jisõs] im naj drioijtok” ilo ien jerkakbiji eo. (Jon 5:28, 29) Emol bwe Jisõs ej dri Lomor eo ar!—Riit Jerbal 5:31; Tait. 1:4; Rev. 7:10.

19, 20. (a) Ñe jej kalomõnlokjen kin jerbal eo an Jisõs einwõt eo Elaplok jen Moses, ewi wãwen enaj jelet kij? (b) Ta eo jenaj katak kake ilo katak in tok juõn?

¹⁹ Kinke jejela bwe jemaroñ jibõñ armij bwe ren bõk lomor jen Jisõs, men in ej kamõkit kij bwe jen bõk kwonad ilo jerbal in kwalok nan im katakin armij. (Ais. 61:1-3) Bareinwõt ilo ar kalomõnlokjen kin wãwen an Jisõs jerbal ilo joñõn eo elaplok jen Moses, ej kamũlallok ar liki bwe enaj lomoren ro rej lor e ilo ien ekajet eo nae dri nana ro.—Mat. 25:31-34, 41, 46; Rev. 7:9, 14.

²⁰ Aet, Jisõs elaplok jen Moses. Ear kõmõn elõñ men ko rekabwilõñlõñ lok me Moses ear jab maroñ kõmõni. Nan ko an Jisõs einwõt juõn dri kanan im jerbal ko an einwõt juõn dri kilajrõk rar jelet armij otemjej. Einwõt dri Lomor eo, Jisõs enaj lomoren armij ro bwe ren mour ñõn in drio. Bõtab, elõñlok men ko jej katak kaki kin Jisõs ikijen dri korijer ro retiljek ilo kar ien ko mokta. Katak in tok juõn, jenaj katak kin wãwen Jisõs ej laplok jen Devid im Solomon.

Kwomaroñ ke Kemelele?

Ewi wãwen Jisõs ej laplok jen Moses einwõt

• dri kanan eo?

• dri kilajrõk eo?

• dri lomor eo?

[Kajitõk ko ñan katak]

[Bo̦o̦k/Pija eo ilo peij 26]

 Wãwen Ko Jet Rej Kwalok Bwe Jisõs Im Moses Rar Einlok Wõt Juõn

◻ Irro rar jimor ber ilo jerbal ko reutiej ke rar jerbal ñõn Jeova im armij ro an.​—2 Kor. 8:9; Pil. 2:5-8; Hib. 11:24-26.

◻ Irro jimor rar dri kabit ro an Anij.​—Mark 14:61, 62; Jon 4:25, 26; Hib. 11:26.

◻ Irro jimor rar jerbal ilo etan Jeova.​—Ex. 3:13-16; Jon 5:43; 17:4, 6, 26.

◻ Rar jimor jerbale inemõn.​—Bwin. 12:3; Mat. 11:28-30.

◻ Rar jimor najirik elõñ armij.​—Ex. 16:12; Jon 6:48-51.

◻ Irro jimor rar jerbal einwõt dri ekajet im dri lelok kien.​—Ex. 18:13; Mal. 4:4; Jon 5:22, 23; 15:10.

◻ Kar kãlet irro bwe ren jeban ro dron Anij.​—Bwin. 12:7; Hib. 3:2-6.

◻ Irro jimor rar dri kennan ro retiljek an Jeova.​—Hib. 11:24-29; 12:1; Rev. 1:5.

◻ Elikin an kar Moses im Jisõs mij, Anij ear noj enbwiniir bwe armij ro ren jab loe.​—Dut. 34:5, 6; Luk 24:1-3; Jerb. 2:31; 1 Kor. 15:50; Jud 9.