Menin Kõmõnmõn Ko Rej Kwalok Meletlet eo An Jeova
Menin Kõmõnmõn Ko Rej Kwalok Meletlet eo An Jeova
“Bwe men ko An im je ban loi . . . re jela kajeir kin men ko E ar kõmõni.”—ROM. 1:20.
1. Ilo wãwen it eo meletlet eo an lõl in ej jelet elõñ armij ranin?
RANIN, elõñ armij rej naetair dri meletlet, bõtab ilo mol rejjab. Jet rej ba bwe juõn armij emeletlet elañe ejela kin elõñ men ko. Bõtab, elõñ nan in kakabilek ko ejelok berberir rej itok jen ro remeletlet an lõl in. Rein rej lore meletlet eo an lõl in, ilo jemlokõn rej “jibliklik einwõt no ko, im makõtkit kin jabrewõt kõto in katak.”—Ep. 4:14.
2, 3. (a) Etke Jeova ‘wõt emeletlet’? (b) Ewi wãwen meletlet eo jen Jeova eoktõk jen meletlet eo an lõl in?
2 Men in eoktõk iben ro rej bõk meletlet eo emol jen Jeova Anij. Baibel ej jiroñ kij bwe Jeova ‘wõt emeletlet.’ (Rom. 16:27) Ejela men ko otemjej ilõñ im ilo lõl, ekoba wãwen air kar ejaak jen jinoin. Anij ear kõmõnmõni men ko otemjej ilo lõl in me armij ro rej wawa ioir ñõn air mour. Eñin unin ejjab bwilõñ kin men ko armij ro rej kõmõnmõni im meletlet eo air. “Bwe meletlet in lõl in e bwebwe iben Anij.”—1 Kor. 3:19.
3 Baibel eo ej jiroñ kij bwe “Jeova ej letok meletlet” ñõn ro dri korijeran. (Ken. 2:6) Meletlet eo an Anij elukkun alikar, im jab einwõt meletlet eo an armij, bwe ej kalikar kin ekajet jime eo ej wawa ion jelalokjen, im meletlet eo ejejit. (Riit Jemes 3:17.) Dri jilik Paul ear je nan kein ke ear bwilõñ kin meletlet eo an Jeova: “O imlõl in mweien meletlet im jela an Anij! Ekajet ko An re nañin lãlok jen bukot! Im ial ko An je jab maroñ anõkilok!” (Rom. 11:33) Kinke Jeova emeletlet otem meletlet, jej liki bwe kien ko an renaj tel kij ñõn juõn mour emõntata. Jeova elaplok an jela ta aikwij eo ar ñõn ar lo mõnõnõ jen jabrewõt armij.—Ken. 3:5, 6.
Jisõs Ej “Juõn Dri Mejerik”
4. Ta juõn ian wãwen eo jemaroñ kile meletlet eo an Jeova?
4 Jemaroñ lo meletlet eo an Jeova im karkar ko jet karkarin ilo men ko redrik im men ko relap ear kõmõnmõni. (Riit Dri Rom 1:20.) Jekron ia jej kalimjeke ijoko ilõñ ak ilõl, jej lo menin kamol ko kin meletlet eo an dri kõmõnmõn eo. Jemaroñ katak elõñ men ko kin e ikijen ar kalomõnlokjen kin men ko ear kõmõnmõni.—Sam 19:1; Ais. 40:26.
5, 6. (a) Ijellokin Jeova, wõn dri kõmõnmõn eo juõn? (b) Ta ko jenaj etali, im etke?
5 Jeova ear jab mõke wõt ian ke ear “kõmõnmõn lõñ im lõl.” (Jen. 1:1) Baibel eo ej kwalok bwe mokta jen an kõmõnmõn men ko jej loi, ear kõmõnmõn juõn enjel im kamaroñ e bwe en kõmõnmõn “men ko otemjej.” Enjel in kar manjien Nejin Anij eo ear “lotak mokta jen men in kõmõnmõn otemjej” im tokelik ear mour ion lõl einwõt juõn armij. (Kol. 1:15-17) Eor meletlet iben Jisõs einwõt Jeova. Ilo Jabõn Kennan japter 8, ej kemelele kin meletlet eo ej kõkkar kin Jisõs. Japter in ej bareinwõt jitõñlok ñõn Jisõs einwõt “dri mejerik.”—Ken. 8:12, 22-31.
6 Kin men in, menin kõmõnmõn ko jej loi rej kwalok kin meletlet eo an Jeova im dri Mejerik eo an, Jisõs. Elõñ men ko jemaroñ katak jen menin kõmõnmõn ko an. Jen etale emen menin kõmõnmõn ko me Jabõn Kennan 30:24 ej ba kake ir bwe “re kanuij meletlet.”
Kwon Niknik ilo Jerbal Einwõt Loñ Ko
7, 8. Ta wãwen ko rar kaitoklimoõm kin loñ ko?
7 Ñe jej etale kin wãwen kar kõmõni menin kõmõnmõn ko im makõtkit ko air, jemaroñ katak jeni meñe men ko “redrik ion lõl” bareinwõt. Ñõn wanjoñok, jen etale wãwen an loñ ko lukkun meletlet.—Riit Jabõn Kennan 30:24, 25.
8 Jet dri etale ro rar kile bwe elõñlok loñ ko jen oran armij ro. Rej ba bwe ñõn juõn armij eor tarrin in 200,000 loñ ko, im rej aolep boub in jerbal ion im iomin brij. Eor jilu kain loñ ko ilo juõn ejoij in loñ: eor jinen loñ ko, koman, im dri jerbal ro. Rej jerbal iben dron ñõn kabwe aikwij ko air. Ilo jet ailiñ ko, jet loñ ko relukkun kabel einwõt dri kallip, kinke rej kadrek, kejbãrok, im karreoik lirouwe ko kijeir bwe en lõñlok. Dri etale ro rej kile bwe loñ in ekabel einwõt dri kallip, ejela kõmõn joñõn mõña ko ekkar ñõn oran loñ ko.
9, 10. Ewi wãwen jemaroñ kajeoñwe loñ ko?
9 Jemaroñ katak jen loñ ko. Rej katakin kij bwe jej aikwij niknik ilo jerbal elañe jekõnan lo tõbrõk. Baibel eo ej jiroñ kij: “Ri jowan ren ekkatak jen wãwen mour an loñ ko. Ejjelok air ri tel, ak iroij, ak ri utiej, bõtab rej aini men ko kijeir ilo ien rak im bojak ñõn ien añeneañ.” (Ken. 6:6-8, UBS) Jeova im dri Mejerik eo an, Jisõs rej jimor niknik ilo jerbal. Jisõs ear ba: “Jema ej jerbal ñõn ien in, im Ña Ij jerbal.”—Jon 5:17.
10 Jej aikwij kajeoñwe Anij im Jisõs, ilo ar niknik ilo jerbal. Jekron ta jerbal eo ar ilo rolul eo an Anij, kij aolep jen ‘kijejeto ien otemjej ilo ar jerbal ñõn Iroij.’ (1 Kor. 15:58, UBS) Kin men in jej aikwij lor nan in kakkõl eo an Paul ñõn dri Kristian ro ilo Rom: “Kin kijejeto, komin jab jowõn; komin bõplolin ilo ami; komin jerbal ñõn Iroij.” (Rom. 12:11) Kate ko ar ñõn kõmõnmõn ankilan Jeova eor tokjeir, kinke Baibel eo ej kalimur ñõn kij: “Bwe Anij e wãnik wõt, im E jamin meloklok ami jerbal im yokwe, eo kom ar kwalok kin etan.”—Hib. 6:10.
Kejbãrok Kõtan eo Ar Iben Anij
11. Kemelele kin jet ian wãwen ko an kiru badger.
11 Kiru badger ej juõn menin mour erik, bõtab jemaroñ bõk katak ko reaurõk jen wãwen makõtkit ko an. (Riit Jabõn Kennan 30:26.) Ej einlok wõt juõn rabbit ekilep, erolul lojilñin im karu neen. Menin mour in edrik ej ber ilo jikin ko erkãke. Mejen elap an kajur kinke emaroñ lo men ko jen ijoko etolok, im men in emaroñ kejbãrok e bwe en jab jorran. Roñ ko me kiru in ej jokwe iloan remaroñ kejbãrok e bwe menin mour ko jet ren jab kañe. Kinke kiru in ekin ber iben ejja kiru ko wõt mõtõn, men in ej kõmõn bwe en ber ilo kejbãrok ilo ien añõneañ.
12, 13. Ta men ko jemaroñ katak jen kiru badger?
12 Ta eo jemaroñ katak jen kiru badger eo? Mokta, kiru in ejela kilen kejbãrok e jen jorran. Einwõt emaroñ lo dri kijirãt ro an jen ijoko retolok im ej ber ebake roñ ko bwe en maroñ tilekek. Ilo ejja wãwen in lok wõt, ej aikwij or ar lolokjen kin men ko rekauwatata jen lõl eo an Setan. Dri jilik Piter ear kakkõl dri Kristian ro: “Komin jadõr, komin ekil: dri kijirãte kom, devil eo, einwõt laiõn e rorror, ej etetal wõt im bukot eo ej maroñ in kõñi.” (1 Pit. 5:8) Ke Jisõs ear ber ion lõl, ear ekkõl wõt bwe en jab bo ilo aolep menin kabo ko me Setan ear kajerbali ñõn kokkure tiljek eo an. (Mat. 4:1-11) Jisõs ear likit juõn joñok emõn ñõn ro dri kaloran!
13 Juõn wãwen jemaroñ ekkõl wõt ej ikijen ar bõk tokjen wõt jen jikin kone eo Jeova ej letok ñõn kij. En jab jokwõr ar keini ar katak Nan in Anij im ber ilo ien kwelok ko ar. (Luk 4:4; Hib. 10:24, 25) Ejja einwõt kiru badger eo ekin kobalok iben kiru ko mõtõn, kij bareinwõt, jej aikwij ber ebake dri Kristian ro mõtar bwe jen mõnõnõ in “jimor jibañ dron.” (Rom. 1:12, UBS) Ilo ar kõmõni men ko Jeova ej jiroñ kij bwe en maroñ kejbãrok kij, jej kwalok ar errã kin ta eo dri jeje Sam Devid ear je: “Jeova aõ dreka, im aõ me, im aõ dri lomor; aõ Anij, aõ dreka ekajur. I naj liki E.”—Sam 18:2.
Jab Ebwer Meñe Jej Jelmae Jumae
14. Meñe juõn wõt lokõs ejjab juõn menin kabwilõñlõñ, ak ta eo jemaroñ ba kin lokõs ko relõñ?
14 Jemaroñ bareinwõt katak jen lokõs ko. Aitokin juõn lokõs emaroñ 2 inij, im ejjab juõn menin bwilõñ ñe jej lo juõn wõt lokõs, bõtab ñe jej lo elõñ lokõs ko, emaroñ juõn menin kamijõk. (Riit Jabõn Kennan 30:27.) Kinke emakijkij air mõña im jab bwijrõk, bwijin lokõs remaroñ mõkõj air kokkure juõn jikin jonikõn. Baibel ej keiri ainiken lokõs ko relõñ einwõt ainiken jariot ko, im einwõt ainiken ujoij ko remõrã ñe rej bwil. (Joel 2:3, 5, UBS) Armij ro rar kajeoñ in tile lokõs ko bwe ren joko ak rar jab lo tõbrõk. Etke? Kinke enbwinin lokõs ko me rar mij ilo kijeek eo rar kõmõn bwe kijeek eo en kun. Inem lokõs ko jet rar jab mij im rar wõnmanlok wõt im kokkure melaj eo. Meñe ejelok air kiñ ak dri tel, lokõs ko rej wõnmanlok wõt einwõt juõn jarin tõrinae eo ekajur me ejelok juõn emaroñ kõmõn bwe aolepeir ren joko.—Joel 2:25, UBS.
15, 16. Ewi wãwen dri kwalok ro kin Ailiñ eo rej einwõt lokõs ko?
15 Dri kanan Joel ear keiri makõtkit ko an dri korijer ro an Jeova ñõn makõtkit ko an lokõs ko. Ear je: “Rej nitbwilli jikin kwelok eo im talliñi worwor ko einwõt ri tarinae. Rej maaj manlok wõt im rejjab jeor jen ijo rej kaioklok, im rejjab binej dron. Ejjelok menin kattõrak en ej maroñ kabwijrak ir.”—Joel 2:7, 8, UBS.
16 Dri kanan in ej lukkun kalikar kin ta eo dri kwalok ro an Ailiñ in Anij rej kõmõne! Ejelok juõn “worwor” in jumae emaroñ kabwijrõk ir jen air kwalok nan. Jen air eindrein, rej kajeoñwe Jisõs, eo me ear wõnmanlok im kõmõnmõn ankilan Anij meñe elõñ rar kijirãte e. (Ais. 53:3) Jet dri Kristian ro remaroñ mij kin air jutõk bin ilo tõmak. Meñe eindrein, jerbal in kwalok nan ej wõnmanlok wõt im oran dri kwalok ro an Ailiñ eo ej orlok wõt. Ilo mol, matõrtõr ear juõn menin jibõñ kinke ear kajededlok jerbal in kwalok kin nuuj eo emõn ilo ailiñ ko me armij ro rejañin kar roñ kake mokta. (Jerb. 8:1, 4) Ñe kwoj kwalok nan, kwonañin ke kar kate wõt ilo jerbal eo am einwõt lokõs ko meñe kwar jelmae armij ro ejelok air itoklimo ak rar jumae yuk?—Hib. 10:39.
“Komin Edrep ñõn Men eo Emõn”
17. Etke kilidrep ko remaroñ dãbdeb ñõn men ko rejir?
17 Menin mour eo etan kilidrep (korap) jemaroñ bwilõñ kake bareinwõt. (Riit Jabõn Kennan 30:28.) Scientist ro rej bwilõñ kin wãwen an menin mour in talliñ ilo kiin mo ko im etetal iomin bõrwoj in mo ko ak rejjab wutlok. Ewi wãwen kilidrep in ej kõmõn men in? Meñe ejelok menin kadrep ak ilo kajuju arin neen eor tausan men ko einlok wõt kool. Ilo kajuju kool eor buki men ko reniñ einlok wõt tõrej ko im rej kõmõn an dãbdeb im jab wutlok meñe ej ettõr iomin men ko rejir, einwõt glass ko. Dri etale ro rej kwalok air itoklimo kin menin mour in ilo air kõmõni kein kadrepdrep ko me rej anõk neen menin mour in.
18. Ewi wãwen jemaroñ lukkun lale bwe jej “edrep ñõn men eo emõn”?
18 Ta eo jemaroñ katak jen kilidrep eo? Baibel eo ej rejañ kij: “Jõjõike men eo enana; komin edrep ñõn men eo emõn.” (Rom. 12:9) Men ko rej kilan lõl in an Setan, remaroñ kõmõn bwe jen jab bokaki kien ko an Anij. Ñõn wanjoñok, ñe jej kõmao iben ro rejjab lor kien ko an Anij, bwelen ilo jikuul, jikin jerbal ko, ak bõk kwonad ilo jabrewõt menin kamõnõnõ ko rejjab ekkar, men kein remaroñ jelet kij ñõn ar jab kõmõni men ko remõn. Jab kõtlok bwe men in en walok ñõn yuk! Nan in Anij ej kakkõl kij: “Kwon jab meletlet wõt ilo mejõm.” (Ken. 3:7) Jen an eindrein, jen lor wõt nan in kakabilek ko Moses ear lilok ñõn armij ro an Anij ilo ien ko etto: “Kwon mijõk Jeova am Anij; kwon jerbal ñõn E; im edrep ñõn E.” (Dut. 10:20) Ilo ar edrep wõt ñõn Jeova, jej kajeoñwe Jisõs, eo ear ba: “Kw’ar yokwe kwojarjar im Kw’ar drike nana.”—Hib. 1:9.
Katak jen Menin Kõmõnmõn Ko
19. (a) Ta karkar ko karkarin Jeova kwoj loi ikijen menin kõmõnmõn ko an? (b) Ewi wãwen kwomaroñ bõk tokjen jen meletlet eo an Anij?
19 Einwõt ar kar etale, karkar ko karkarin Jeova rej alikar jen menin kõmõnmõn ko ear kõmõni, im eor men ko jej katak jen menin kõmõnmõn kein. Joñõn an lap ar katak kin jerbal ko an Jeova, enaj laplok ar bwilõñ kin meletlet eo an. Ñe jej wõnmanlok im kalomõnlokjen kin meletlet eo an Anij, enaj laplok ar mõnõnõ kiõ im jenaj bõk kejbãrok ilo ran ko rej berotok. (Ekk. 7:12) Aet, kij kajuju, jenaj lo mol in nan ko ilo Jabõn Kennan 3:13, 18, eo ej ba: “E mõnõnõ armij eo ej lo meletlet, im armij eo ej amen jelalokjen. Ej juõn wijki in mour ñõn ro rej kapjere: im e mõnõnõ jabrewõt eo ej drebij e.”
Kwoj Kememej Ke?
Ta katak ko rekeie jej katak jen . . .
• loñ ko?
• kiru badger?
• lokõs?
• kilidrep?
[Kajitõk ko ñan katak]
[Pija eo ilo peij 16]
Kwoj ke niknik ilo jerbal einwõt loñ ko?
[Pija ko ilo peij 17]
Kiru badger eo ej bõk kejbãrok ñe ej ber iben kiru ko mõtõn. Kwoj ke kõmõn eindrein?
[Pija ko ilo peij 18]
Einwõt lokõs ko, dri Kristian ro rejjab ebwer
[Pija eo ilo peij 18]
Einwõt kilidrep ko rej edrep ñõn men ko rejir, dri Kristian ro rej edrep ñõn men eo emõn
[Etan eo ej kõmman]
Stockbyte/Getty Images