Enjel ro Rej “Jitõb im ri Jerbal” Ro
Enjel ro Rej “Jitõb im ri Jerbal” Ro
“Innem ta an enjel ro jerbal? Ir otemjej rej jitõb im ri jerbal ñõn Anij, im ej jilkintok ir bwe ren jibañ ro renaj bõk lomor.”—HIB. 1:14, UBS.
1. Ewi wãwen Matu 18:10 im Dri Hibru 1:14 rej kainemõn kij?
JISÕS KRAIST ear kakkõl jabrewõt armij eo ej lõkatipi dri kalor ro an: “Komin kejbãrok bwe komin jab kejekron juõn ian rein redrik; bwe Ij ba ñõn kom, Ien otemjej i lõñ enjel ro air rej lo wõt turin mejen Jema ej ber i lõñ.” (Mat. 18:10) Ilo an konono kin enjel ro rewãnik, dri jilik Paul ear je: “Innem ta an enjel ro jerbal? Ir otemjej rej jitõb im ri jerbal ñõn Anij, im ej jilkintok ir bwe ren jibañ ro renaj bõk lomor.” (Hib. 1:14, UBS) Nan kein rej kamol bwe Jeova ej kajerbal enjel rein ñõn jibõñ armij ro. Ta eo Baibel eo ej jiroñ kij kin enjel ro? Ewi wãwen rej jibõñ kij? Ta eo jemaroñ katak jen joñok ko air?
2, 3. Ta jet ian jerbal ak erro ko an enjel ro ilõñ?
2 Elõñ million enjel ro retiljek ilõñ. Rein aolep ‘remonmon ilo kajur, im rej kamol An in nan.’ (Sam 103:20; riit Reveles̃õn 5:11.) Jitõb rein nejin Anij ekajjo kõnan im lemnok ko air, karkar ko karkariir rej einlok wõt ko an Anij, im eor ibeir maroñ in kãlet. Ear emõn an kar karõk ir im reutiej ilo lajrõk eo an Anij. Eo eutiejtata ej arkenjel eo naetan Maikeel (ãt eo etan Jisõs ke ear ber ilõñ). (Dan. 10:13, UBS; Jud 9) Eo ear “lotok mokta jen men in kõmõnmõn otemjej” ej “Nan eo” ak dri Konono eo an Anij im Jeova ear kajerbal E ñõn kõmõnmõn aolep men ko jet.—Kol. 1:15-17; Jon 1:1-3.
3 Lajrõk in serap ro ej ettãlok jen arkenjel eo, im rein rej kwalok kin kwojarjar eo an Jeova im jibõñ armij ro ñõn mour ekkar ñõn kien ko An kin mour erreo. Bareinwõt eor kerub ro, im rein rej jerbal einwõt ro rej rejetake iroij potata eo an. (Jen. 3:24; Ais. 6:1-3, 6, 7) Im enjel ro jet, me rej dri jilikan ak dri keañ an Anij, eor jerbal ko ekajjo wãweir rej kõmõni ñõn kajejit ankil an Anij.—Hib. 12:22, 23.
4. Ewi wãwen an kar enjel ro emmakit ke kar kõmõnmõn lõl in, im ta eo armij ro rar maroñ lõñliñ kake elañe ear jime air kajerbal maroñ in kãlet eo air?
4 Enjel ro otemjej rar lõñliñ ke kar “likit loñtõk ko loñtõn lõl” im rar mõnõnõ in kõmõn jerbal ko kar karõk bwe ren kõmõni ke lõl in ear erom jikin jokwe an armij. (Job 38:4, 7) Jeova ear kõmõnmõn armij ro bwe ren “etã jirik jen enjel rõn” ak kar kõmõnmõn ir ilo “wãwen” wõt E, im men in ej kamaroñ armij ro ñõn kwalok karkar ko reutiej karkarin Anij. (Hib. 2:7; Jen. 1:26) Elañe ear jime an Adam im Iv kajerbal maroñ in kãlet eo air, inem irro im ajiri ro nejiir ren kar maroñ wõnmanlok im mour ilo paredais einwõt mõtõn baamle eo an Jeova ilõñ im ilõl.
5, 6. Ta jumae eo ear walok ilõñ, im ewi wãwen Anij ear emmakit?
5 Emol, enjel ro rekwojarjar remaroñ kar lokjenair ke rar lo an jino walok jumae ilo rolul eo an Anij ilõñ. Juõn ian enjel ro ear jab juburuen ilo an nebar Jeova ak ear kõnan bwe ren kabuñ ñõn e. Ear kõmõn e mõke Setan (melelen “dri Jumae”) ilo an aituerõke jime in iroij eo an Jeova im ilo an kajeoñ in kajutõk bar juõn wãwen iroij. Ke Setan ear kwalok riõp eo moktata, ilo etao ear kabo Adam im Iv ñõn kobalok iben ilo air jumae dri kõmõnmõn eo air eyokwe.—Jen. 3:4, 5; Jon 8:44.
6 Ilo mõkõj Jeova ear ekajete Setan ilo an kwalok kanan eo jinointata ilo Baibel eo: “I naj likit kijirãt ikõtam im kõra eo, im ikõtan ineõm im inen: e naj kokkure bõrõm, a kwo naj kokkure jimwin neen.” (Jen. 3:15) Kijirãt ej wõnmanlok wõt ikõtan Setan im “kõra eo.” Aet, Jeova ej watõk rolul in enjel ro retiljek ilõñ einwõt lio belen ejitenburu iben. Kanan in ear letok berberin juõn kejatrikrik emol, meñe tibrikin melele ko kin “men eo etino” naj kar jidrik kin jidrik alikarlok. Anij ear karõk bwe juõn jen ibwiljin rolul eo an ilõñ en kokkure aolep dri jumae ro im bwe kin e “men ko i lõñ, im men ko i lõl” ren burukuk iben dron.—Ep. 1:8-10.
7. Ta eo jet ian enjel ro rar kõmõne ilo ran ko an Noa, im ta eo Jeova ear kõmõne ñõn ir?
7 Ilo ran ko an Noa, elõñ enjel ro rar “illok jen jikiir” im kõnõk enbwinin armij bwe ren kõtõbrõk kõnan eo air ekibbon ion lõl. (Jud 6; Jen. 6:1-4) Jeova ear jolok dri jumae rein na ilo marok jiliñliñ, im ilo wãwen in rar kobalok iben Setan ilo air erom “jaran jitõb [ro] renana” im dri kijirãt ro rekauwatata an dri korijer ro an Anij.—Ep. 6:11-13; 2 Pit. 2:4.
Ewi Wãwen an Enjel ro Jibõñ Kij?
8, 9. Ewi wãwen Jeova ear kajerbal enjel ro ñõn jibõñ armij ro?
8 Ebream, Jekõb, Moses, Joshua, Aiseia, Daniel, Jisõs, Piter, Jon, im Paul rej mõtõn armij ro me enjel ro rar jibõñ ir. Enjel ro rewãnik rar kajejit ekajet ko an Anij im kwalok kanan im nan in tel ko ñõn armij ro, ekoba Kien eo ikijen Moses. (2 Kiñ. 19:35; Dan. 10:5, 11, 14, UBS; Jerb. 7:53; Rev. 1:1) Kinke kiõ eber iber aolepen Baibel eo, enjel ro rejjab aikwij kwalok kin ennan ko jen Anij. (2 Tim. 3:16, 17) Bõtab, ilo an armij ro jab loe, enjel ro rej boub in kõmõnmõn ankil an Anij im rejetake ro dri korijeran.
9 Baibel eo ej kalimuri kij: “Enjel an Jeova ej ber iturin ro re mijõk E, im lomorir.” (Sam 34:7; 91:11) Kinke Setan ear aituerõke tiljek eo an armij ro, Jeova ear kõtlok bwe en melejoñwe kij. (Luk 21:16-19) Bõtab, Anij ejela ta melejoñ ko dri korijer eo an emaroñ kijenmij kaki im drebij wõt an tiljek iomiir. (Riit 1 Dri Korint 10:13.) Enjel ro rej pojõk wõt ñõn kabwijrõk jabrewõt men jen an walok ekkar ñõn ankil an Anij. Rar lomoren Shadrach, Meshach, Abednego, Daniel, im Piter ak rar jab bõprae dri kijirãt ro jen air mõn Stipen im Jemes ñõn mij. (Dan. 3:17, 18, 28, UBS; 6:22, UBS; Jerb. 7:59, 60; 12:1-3, 7, 11) Wãwen ko im melejoñ ko ibeir rar oktõk jen dron. Ilo wãwen in lok wõt, kar mõn jet ian ro jeer im jãter me rar kalbuj iomin kien Nazi, ak Jeova ear kõmõn bwe enañin aolep ren ellã im mour.
10. Kain jibõñ rot ko jemaroñ bõki, ijellokin jibõñ eo jen enjel ro?
10 Baibel eo ejjab katakin bwe eor iben kajuju armij juõn enjel ñõn kejbãrok e. Jemaroñ jar ilo liki bwe “elañe jej kajitõk iben [Anij] kin jabrewõt men eo ekar ñõn ankil An, Ej roñjake kij.” (1 Jon 5:14) Emol, Jeova emaroñ jilkintok juõn enjel ñõn jibõñ kij, ak emaroñ kajerbal wãwen ko jet. Emaroñ kamakit dri Kristian ro mõtar ñõn jibõñ im kainemõn kij. Anij emaroñ letok jelalokjen im kajur eo jej aikwiji ñõn ar kijenmij wõt kin ‘juõn kãliklik ilo kõniekir’ me ej kaiñtan kij einwõt ñe ‘juõn dri jilikan Setan ear ubrare kij.’—2 Kor. 12:7-10; 1 Tes. 5:14.
Kajeoñwe Jisõs
11. Ewi wãwen kar kajerbal enjel ro ñõn jibõñ Jisõs, im ta eo ear kõtõbrake ikijen an kar tiljek wõt ñõn Anij?
11 Lemnok kin wãwen an kar Jeova kajerbal enjel ro ikijen Jisõs. Rar kejela kin ien lotak im jerkakbiji eo an, im rar jibõñ e ke ear ber ilo lõl in. Enjel ro remaroñ kar bõprae air kalbuji im mõn e. Bõtab, jen air kõmõn eindrein, kar jilkinlok juõn enjel bwe en kakajur e. (Mat. 28:5, 6; Luk 2:8-11; 22:43) Ilo an errã iben karõk ko an Jeova, Jisõs ear lelok an mour einwõt juõn menin katok im ear kamol bwe juõn armij ewãppen emaroñ drebij wõt an tiljek ñõn Anij meñe ear iion melejoñ ko relap. Kin men in, Jeova ear kajerkakbiji Jisõs ñõn mour ilõñ einwõt juõn jitõb, im lelok ñõn e “kajur otemjej” im kõmõn bwe en utiejlok jen enjel ro. (Mat. 28:18; Jerb. 2:32; 1 Pit. 3:22) Men kein rej kalikar bwe Jisõs kar “ine” eo elaptata inen “kõra” eo belen Anij.—Jen. 3:15; Gal. 3:16.
12. Ilo wãwen it eo jemaroñ kajeoñwe joñok eo ejokkin wõt juõn an Jisõs?
12 Jisõs ear jela bwe ejjab jime ñõn an melejoñwe Jeova ilo an kõtmene bwe enjel ro renaj lomoren e elañe ear likit mour eo an ilo kauwatata. (Riit Matu 4:5-7.) Inem jen anõk joñok eo an Jisõs ñõn kõmõn bwe ‘en jime wãwen ar lemnok,’ ikijen ar jab likit mour eo ar ilo kauwatata, ak jen wõnmanlok wõt im beran ñe jej iion matõrtõr.—1 Pit. 4:7.
Men eo Jemaroñ Katak jen Enjel ro Retiljek
13. Ta eo jemaroñ katak jen joñok eo emõn an enjel ro retiljek me 2 Piter 2:9-11 ej konono kake?
13 Ilo an kar dri jilik Piter koweik ro rar “konono nae” dri kabit ro an Jeova, ear jitõñlok ñõn joñok eo emõn an enjel ro retiljek. Meñe eor ibeir kajur im maroñ, ilo etã buru rar kejbãrok bwe ren jab jerbal einwõt dri ekajet ro im kwalok nan in kinaklok ko ‘iman mejen Jeova.’ (Riit 2 Piter 2:9-11.) Kij bareinwõt jej aikwij kejbãrok bwe jen jab ekajete ro jet ilo jakkar, ak jej aikwij koutiej ro kar kamaroñ ir ñõn lolorjake congregation eo, im kõtlok bwe Dri Ekajet eo Eutiejtata, Jeova, en kajime men otemjej.—Rom. 12:18, 19; Hib. 13:17.
14. Ta eo jemaroñ katak jen enjel ro kin wãwen air kar kwalok etã buru?
14 Enjel ro an Jeova rej likit joñok ko remõn kin etã buru ilo wãwen air jerbal. Jet enjel ro rar jab kwalok etair ñõn armij ro. (Jen. 32:29; Ekaj. 13:17, 18) Meñe elõñ million enjel ro ilõñ, Baibel eo ej kwalok wõt kin etan Maikeel im Gebriel. Men in emaroñ kejbãrok kij jen ar le jen joñõn ar koutiej enjel ro. (Luk 1:26; Rev. 12:7) Ilo ien eo dri jilik Jon ear buñbero ñõn kabuñ iman enjel eo, ear koweik Jon im ba: “Jab. Bwe ña ij dri korijer ibõm im iben ro jeõm im jãtõm.” (Rev. 22:8, 9) Inem ealikar bwe jej aikwij jar im kabuñ ñõn Jeova wõt.—Riit Matu 4:8-10.
15. Ewi wãwen enjel ro rej likit juõn joñok emõn kin meanwõr?
15 Bareinwõt enjel ro rej likit juõn joñok emõn kin meanwõr. Meñe rej lukkun itoklimo ñõn jela kin men ko retino an Anij, ak ejjab aolep men ko remaroñ jela kaki. Baibel eo ej ba bwe elõñ “men ko enjel rõn rej kõnan liñõri.” (1 Pit. 1:12) Inem, ta eo rej kõmõne? Ilo meanwõr rej kõtar mae ien eo ejejit bwe “eklesia eo an en kalikkar . . . kin jelãlokjen eo an Anij, eo ej ilo elõñ wãwen ko.”—Ep. 3:10, 11, UBS.
16. Ewi wãwen mwilid emaroñ jelet enjel ro?
16 Dri Kristian ro me rej ber iomin melejoñ ko rej ‘men in aluij ñõn enjel ro.’ (1 Kor. 4:9) Elap an enjel ro mõnõnõ ñe rej lo jerbal ko ar retiljek im lõñliñ ñe rej lo an juõn dri jerawiwi ukwelok. (Luk 15:10) Enjel ro rej lale bareinwõt mwilin Kristian kõra ro. Baibel eo ej kwalok bwe “emõn en or kakõlen kajur ion bõran kõra kin enjel rõn.” (1 Kor. 11:3, 10) Aet, enjel ro rej mõnõnõ ñõn lo an Kristian kõra ro im aolep dri korijer ro jet an Anij ion lõl bokake karõk ko an Jeova im lajrõk eo kin bõr. Kain bokake rot in ej juõn kein kakememej ejejit ñõn enjel ro nejin Anij ilõñ.
Enjel ro Rej Kijejeto in Jurake Ar Jerbal in Kwalok Nan
17, 18. Etke jemaroñ ba bwe enjel ro rej rejetake ar jerbal in kwalok nan?
17 Eor kwonan enjel ro ilo jet ian men ko rekabwilõñlõñ me rej walok ilo “ran eo ran in Iroij.” Men kein rej kitibuj jutõk eo an Ailiñ eo ilo yiõ eo 1914 im an kar “Maikeel im enjel ro an” jolõltak Setan im dimon ro an jen lõñ. (Rev. 1:10; 11:15; 12:5-9) Dri jilik Jon ear lo juõn “enjel ej kãki i mejatoto, im iben gospel ej in drio, bwe en kwalok e ñõn ro rej jokwe ion lõl.” Enjel eo ear keañ: “Komin mijõk Anij im lelok aibujuij ñõn E, bwe auõ in ekajet eo An emottok; im komin kabuñ ñõn Eo e ar kõmõnmõn lõñ, im ene, im lometo, im un ko unin dren.” (Rev. 14:6, 7) Dri korijer ro an Jeova remaroñ liki bwe enjel ro rej rejetake ir ñe rej kwalok kin nuuj eo emõn kin Ailiñ eo meñe Devil eo ej jumaik ir.—Rev. 12:13, 17.
18 Ranin, enjel ro rejjab tel kij ñõn ro etã burueir ikijen air konono ñõn kij einwõt an kar juõn enjel konono ñõn Pilip im jiroñ e ñõn kebak eunõk eo jen Itiopia. (Jerb. 8:26-29) Bõtab, elõñ men ko me rej walok ilo ran kein rej kalikar bwe enjel ro rej jurake wõt jerbal in kwalok nan eo ar im rej tel kij ñõn “ro jabrewõt ar likit ir bwe ren mour in drio.” * (Jerb. 13:48) Inem elukkun aurõk bwe jen keini ar kwalok nan bwe jen maroñ kõmõn ijo kwonad ñõn bukot ro rekõnan “kabuñ ñõn Jemeir ilo Jitõb im ilo mol”!—Jon 4:23, 24.
19, 20. Ta ijo kwonan enjel ro ilo men ko renaj walok ilo ien “lokõn lõl in”?
19 Ilo an konono kin ran kein ar, Jisõs ear ba bwe ilo “lokõn lõl in,” melelen ilo jemlokõn jukjuk im ber in, enjel ro renaj ‘kãlet ak kajenolok ro renana jen ro rewãnik.’ (Mat. 13:37-43, 49) Enjel ro renaj bõk kwonair ilo jerbal in aintok im sil eo eliktata kin dri kabit ro. (Riit Matu 24:31; Rev. 7:1-3) Bareinwõt, enjel ro renaj kobatok iben Jisõs ñe “ej kijbil s̃ip ko jen goat ko.”—Mat. 25:31-33, 46.
20 “Ilo ien en Iroij Jesus ej weaktok jen lõñ ibben enjel ro an rekajur,” renaj kokkure aolep “ro rejaje Anij kab ro rejjab bokake Nan eo Emmõn kin ad Iroij Jesus.” (2 Tes. 1:6-10, UBS) Ke Jon ear lo ejja men in wõt ilo juõn vis̃õn, ear kwalok kin Jisõs im jarin tõrinae in enjel ro rej uwe ion ors ko remouj bwe ren wõnmanlok im tõrinae kin wãnik.—Rev. 19:11-14.
21. Ta eo enjel eo me eor ‘iben ki in abys eo im tomere eo elap ilo pein,’ enaj kõmõne ñõn Setan im dimon ro an?
21 Jon ear bareinwõt “lo juõn enjel ej wõnlõltak jen lõñ, im iben ki in abys eo, im ilo pein tomere elap.” Enjel in ej arkenjel eo, Maikeel, eo me enaj liabe Devil eo im jolok e im dimon ro na iloan abys eo. Elikin Iroij eo an Kraist iomin Juõn Tausan Yiõ, ñe aolep armij renaj wãppen, ilo ien in naj kõtlok ir iomin jidrik ien bwe ren melejoñwe armij ro ilo ien eo eliktata. Inem, naj kokkure Setan im aolep dri jumae ro jet. (Rev. 20:1-3, 7-10; 1 Jon 3:8) Aolep ro rar jumae Anij renaj joko.
22. Ewi wãwen enjel ro rej bõk kwonair ilo lomor eo ej ber iman, im en ewi wãwen ar eñjake kin jerbal ko air?
22 Lomor jen jukjuk im ber in enana an Setan ej ber imar. Enaj or iben enjel ro jerbal ko raurõk me renaj kõmõni ilo ien kein relap ñõn kamol an jime iroij potata eo an Jeova im kajejit karõk eo an kin lõl in im armij ro. Emol, enjel ro retiljek “rej jitõb im ri jerbal ñõn Anij, im ej jilkintok ir bwe ren jibañ ro renaj bõk lomor.” Kin men in, jen kamolol Jeova Anij kin wãwen an kajerbal enjel ro ñõn jibõñ kij kõmõnmõn ankil an im ñõn bõk mour in drio.
[Kamelele ko itulal]
^ Lale Brochure eo kin Katak Ko jen Imõniaroñroñ an 2007 ilo kajin English, Part 3, peij 16, pãr. 14-16.
Ewi Wãwen Kwonaj Uak?
• Ewi wãwen kar kõlajrake jitõb ro ilõñ?
• Ta eo jet enjel ro rar kõmõni ilo ran ko an Noa?
• Ewi wãwen Anij ear kajerbal enjel ro ñõn jibõñ kij?
• Ta jerbal ko enjel ro retiljek rej kõmõni ilo ran kein ar?
[Kajitõk ko ñan katak]
[Pija eo ilo peij 21]
Enjel ro rej lõñliñ in kõmõnmõn ankil an Anij
[Pija eo ilo peij 23]
Einwõt ilo wãwen eo ear walok ñõn Daniel, enjel ro rej pojõk wõt ñõn kabwijrõk jabrewõt men jen an walok ekkar ñõn ankil an Anij
[Pija ko ilo peij 24]
Jen beran wõt, bwe enjel ro rej jibõñ kij ilo jerbal in kwalok nan!
[Etan eo ej kõmman]
Globe: NASA photo