Jodrikdrik ro Komin Kõmõn bwe Ami Wõnmanlok En Alikar

“Kwon owõn ilo men kein, im mõke lelok yuk ñõn ir, bwe am wõnmanlok en alikar ñõn ro otemjej.”​—1 TIM. 4:​15.

1. Ta kõnan eo an Anij ñõn jodrikdrik ro?

 KIÑ in Israel eo etto emeletlet, Solomon, ear je nan kein: “Ro emmõn drettami, komin mõnõnõ ilo ien in komij emmõn dred. Komin mõnõnõ ke ejja emmõn drettami.” (Ekk. 11:9, UBS) Jeova Anij, eo ej Unjen ennan kein, ekõnan bwe kom jodrikdrik ro komin mõnõnõ kiõ im elaptata ñe kom naj ridtolok. Bõtab, iomin yiõ kein ekkã an jodrikdrik ro kõmõn bwir ko me remaroñ jelet ir bwe ren jab lo mõnõnõ ilo ilju im jeklaj eo air. Meñe Job ear tiljek, e bareinwõt ear ajlok kin ‘bwir ko an ke E ar inono.’ (Job 13:26) Ilo yiõ ko ñe juõn dri Kristian ej jodrikdrik im manlok, ekkã an kõmõn bebe ko relap. Bebe ko rejjab jime remaroñ jelet eñjake ko an im kainebataik e toõn wõt an mour.​—Ekk. 11:10.

2. Ewi wãwen Baibel eo emaroñ jibõñ jodrikdrik ro ñõn bõprae air kõmõn bebe ko rejjab jime?

 ² Jodrikdrik ro rej aikwij kõmõni bebe ko rejime. Lemnok kin nan in kakabilek eo dri jilik Paul ear lelok ñõn dri Korint ro. Ear je: “Komin jab ajiri ilo lolãtãt . . . A ilo lolãtãt komin ridto ro.” (1 Kor. 14:20) Ñe jej bokake nan in kakabilek in ñõn lemnok im kamanwa einwõt juõn eo eridto, enaj jibõñ jodrikdrik ro ñõn bõprae air kõmõn bebe ko rejjab jime.

3. Ta eo kwomaroñ kõmõne bwe kwon lemnok ilo jime im kamanwa?

³ Jodrikdrik ro, komin kememej bwe kom aikwij kate kom ñõn lemnok ilo jime im kamanwa. Paul ear jiroñ Timote: “Ejelok armij en kejekron yuk kin am likao; a kwon juõn joñok ñõn ro rej tõmak, ilo nan, ilo kõmõnmõn, ilo yokwe, ilo tõmak, im ilo kwojarjar. . . . kwon niknik ilo konono ilo buk, im kowe, im katakin. . . . Kwon owõn ilo men kein, im mõke lelok yuk ñõn ir, bwe am wõnmanlok en alikar ñõn ro otemjej.” (1 Tim. 4:​12-​15) Kristian jodrikdrik ro rej aikwij kõmõn bwe air wõnmanlok en alikar ñõn armij otemjej.

Ta in Wõnmanlok?

4. Ta eo ej kitibuji ñõn kõmõn wõnmanlok ilo mour in Kristian?

⁴ Ñõn wõnmanlok ej melelen “kõmõn oktõk bwe kwon emõnlok.” Paul ear rejañ Timote bwe en boub wõt kin men ko remõn bwe en maroñ kalikar an wõnmanlok ilo konono, jerbal, yokwe, tõmak, kwojarjar, im kajejit jerbal in kwalok nan eo an. Ear aikwij kate e bwe en juõn joñok emõn. Kin men in, Timote ear aikwij in wõnmanlok ilo mour in Kristian eo an.

5, 6. (a) Ñãt ear jino an alikar an Timote wõnmanlok ilo jerbal eo an Anij? (b) Ewi wãwen jodrikdrik ro ranin remaroñ kajeoñwe Timote ñõn air wõnmanlok ilo mour in Kristian?

⁵ Timote ear juõn elder moktalok ke Paul ear je nan in kakabilek in ilo yiõ ko ikõtan 61 im 64. Kin men in, ien in ejjab jinoin in an Timote kõmõn wõnmanlok, kinke ilo yiõ ko 49 ak 50 ke emaroñ kar 20 lok ñõn 25 an yiõ, ro “jimjãn jimjãten i Listra im Aikoniõm rej nebar e,” rein rar kile bwe ear kõmõn wõnmanlok ilo mour eo an. (Jerb. 16:​1-5) Ilo ien in, Paul ear bõk Timote iben ñõn jerbal in kwalok nan eo an ilo Ailiñ ko jet. Elikin jejjo aliñ ke Paul ear kile an Timote wõnmanlok, Paul ear jilkinlok e ñõn Tessalonika bwe en rejañ im kakajur tõmak ko an dri Kristian ro ilo jikin eo. (Riit 1 Dri Tessalonika 3:​1-3, 6.) Ealikar, Timote ear kalikar an wõnmanlok ilo jerbal eo an Anij ñõn ro jet ke ear jodrikdrik.

⁶ Kom jodrikdrik ro ilo congregation ko, komin kadrek karkar ko karkarin Kristian kiõ, bwe ami wõnmanlok ilo mour in Kristian, im maroñ eo ami ñõn katakin armij kin Baibel eo en alikar. Jen ien eo ear 12 an yiõ, Jisõs “ej laplok ilo An meletlet.” (Luk 2:​52) Kin men in, kwon etale ewi wãwen kwomaroñ kalikar am wõnmanlok ilo wãwen ko jilu ilo mour eo am: (1) ñe kwoj iion abañ ko, (2) ilo am kapojõk kin mare, im (3) ilo am kate yuk ñõn erom juõn “dri jerbal emõn an Jisõs Kraist.”​—1 Tim. 4:6.

En ‘Jime Ar Lemnok’ ñe Jej Jelmae Abañ Ko

7. Ewi wãwen an abañ ko relap maroñ jelet mour ko an jodrikdrik ro?

⁷ Juõn dri Kristian jodrikdrik 17 an yiõ etan, Carol, ej ba, “Elõñ ien joñõn aõ mõjino ilo iñjake, enbwin im ilo lemnok, ej kõmõn aõ jab kõnan ruj in jiboñ.” * Ta eo ear kõmõn an ledrik in bãrok? Ke Carol ear joñoul an yiõ, jemen im jinen rar jibel, im men in ear rupe kõtan eo an baamle eo. Inem ear jokwe iben jinen, eo ear karmijeteik kien ko an Baibel. Einwõt Carol, bwelen kwomaroñ iion jet abañ ko relap me kwojjab maroñ kamarmire.

8. Ta abañ ko Timote ear iñtan kaki?

⁸ Ilo ien eo Timote ear kõmõn wõnmanlok ilo mour in Kristian, ear bareinwõt iñtan kin abañ ko ear iioni. Ñõn wanjoñok, ear ‘makijkij an nañinmij’ kin metõk loje. (1 Tim. 5:​23) Ke Paul ear jilkinlok e ñõn Korint bwe en kamarmire  abañ ko rar walok jen armij ro rar jumae jerbal eo an Paul einwõt juõn dri jilik, Paul ear rejañ congregation eo bwe ren jibõñ Timote bwe en “jab mijõk” ir. (1 Kor. 4:​17; 16:10, 11) Ealikar bwe Timote ear mijõk im ãliklik.

9. Ta melelen en jime ar lemnok, im ewi wãwen ej oktõk jen jitõb in lelñoñ?

⁹ Kar rejañ kij bwe ‘en jime ar lemnok.’ (Riit 1 Piter 4:7.) ‘Jime ar lemnok’ ej melelen bwe jen lemnok im kamanwa ilo jime, im ej kitibuji ar kijenmij ilo jabrewõt men jej iioni meñe jejjab kõnan bwe ren walok ñõn kij. Ñõn jibõñ Timote, Paul ear kakememej e: “Anij e ar jab letok ñõn kij jitõb in lelñoñ, a jitõb in kajur im yokwe im kajime.” (2 Tim. 1:7) Jet jodrikdrik ro me rejjab iminene kin mour in Kristian, rej kwalok jitõb in lelñoñ ilo air kajeoñ in jab lemnok kin abañ ko air, ilo air kiki, aluij TV le jen joñõn, karek ak bõk uno ko rekajur ñõn kamõnõnõik ir mõke, iiaio aolep ien, im mour in lũñ. Dri Kristian ro rej bõk rejañ ñõn “karmijete jerawiwi im mõm ko an lõl, im bwe jen mour im jadõr im jimewõt, im kwojarjar ilo lõl in.”​—Tait. 2:​12.

10, 11. Ñe ej jime ar lemnok, ewi wãwen men in enaj kakajur kij?

¹⁰ Baibel eo ej rejañ likao ro bwe en “jime air lemnok.” (Taitõs 2:6, NW) Ñõn lore nan in kakabilek in ñe kwoj iion abañ ko, ej melelen bwe kwoj aikwij bareinwõt atartar ion Anij ikijen am jar ñõn e bwe en kakajur yuk. (1 Pit. 4:​7) Ilo wãwen in, enaj kalaplok am liki ‘kajur eo Anij ej letok.’​—1 Pit. 4:​11.

¹¹ Lemnok ilo jime im jar, men kein rar jibõñ Carol. Ledrik in ear ba: “Ear jab biruru iba ñõn aõ jumae mõnit ko retton an jinõ. Ak jar ear lukkun jibõñ iõ. Kin aõ jela bwe Jeova ej ber iba, iar jab mijõk ñõn jidrik.” Kememej bwe abañ ko kwoj iioni remaroñ kakõmõnmõnlok mour eo am im kakajurlok yuk. (Sam 105:17-​19; Liãj. 3:​27) Jekron ta abañ eo kwoj iione, Anij ejamin ellok jen yuk. Enaj “jibõñ yuk.”​—Ais. 41:10.

Kapojõk ñõn Lo Tõbrõk ñe Kwonaj Mare

12. Etke ej menin aikwij ñõn an juõn Kristian jerbale nan in kaiñi eo ilo Jabõn Kennan Ko 20:25 elañe ekõnan mare?

¹² Jet jodrikdrik ro rej mõkõj in mare kinke rej lemnok bwe renaj mõnõnõ, im renaj anemkwoj jen abañ ko ilo baamle ko air. Bõtab, nan in kalimur ko kin mare elap air aurõk. Ilo ien ko etto, Baibel eo ej kemelele bwe jet rar mõkõj in kõmõn kalimur ñõn Anij mokta jen air etale ta eo ear kitibuji ñõn kajejite kalimur eo air. (Riit Jabõn Kennan Ko 20:25.) Jet ien jodrikdrik ro rejjab lukkun lemnok kin erro ko renaj aikwij kõmõni mae ien eo emwij air mare inem rej kab kile bwe elukkun lõñ men ko rej aikwij kõmõni.

13. Ta kajitõk ko ro rej lemnok in kabukot rejetair rej aikwij kajitõkin ir mõke, im ta nan in kakabilek ko remaroñ jibõñ ir?

¹³ Kin men in, mokta jen am kabuk  rejetõm, kwon kajitõk ibõm mõke: ‘Etke ikõnan mare? Ta tokjen aõ mare? Ekkar ke armij in ñõn ña? Ij pojõk ke in inek erro ko aõ ñe inaj mare? Ñõn jibõñ yuk uake kajitõk kein ilo meletlet, “dri korijer e tiljek im meletlet” ej litok katak ko ilo tibrik kin men in. * (Mat. 24:45-​47) Watõki katak kein einwõt nan in kakabilek ko jen Jeova ñõn yuk. Kalomõnlokjen kin katak kein im jerbali. “Kwon jab einwõt ors, ak einwõt mul, ejelok meletlet ibeir.” (Sam 32:​8, 9) Kwon lukkun meletlet kin ta erro ko kwoj aikwij ineki elikin am mare. Elañe kwoj lemnok bwe kwoj pojõk in bukot juõn rejetõm, kememej aolep ien bwe “kwon juõn joñok . . . ilo kwojarjar.”​—1 Tim. 4:​12.

14. Ewi wãwen ridto ilo mour in Kristian enaj jibõñ yuk ñe kwonaj mare?

¹⁴ Kwonaj lo tõbrõk elikin am mare, ñe kwoj ridto ilo mour in Kristian. Juõn ej ridto ilo mour in Kristian ej kate ñõn bõk “tõbar joñan utiej eo an Christ im ritto eo an.” (Ep. 4:11-​14, UBS) Ej kate ñõn kadrek karkar ko karkarin Kraist. “Kraist bareinwõt E ar jab mõke kabuñburuen,” im men in ej juõn joñok emõn ñõn kij. (Rom. 15:3) Elañe juõn dri belele ejjab bukot kõnan eo an mõke ak ej bukot kõnan eo an eo mõtõn, inem renaj lo ainemõn im jokõne. (1 Kor. 10:24) Leo dri belele en kwalok yokwe ñõn lio belen kin aolepen buruen, im lio ej aikwij kõtãik e ñõn leo belen einwõt an Jisõs kõtãik e ñõn Bõr eo bõran.​—1 Kor. 11:3; Ep. 5:​25.

“Kõmmõne Jerbal ko Otemjej Kwonam”

15, 16. Ewi wãwen kwomaroñ kalikar am wõnmanlok ilo jerbal ko an Anij?

¹⁵ Paul ear kemelele kin jerbal eo eaurõk an Timote ke ear je nan kein: “Ij akwelab ñõn yuk iman mejen Anij im Christ Jesus, . . . kwon kwalok nan eo an, im kwon lukkun kate yuk kake.” Ear bareinwõt ba: “Kõmmõne jerbal in kwalok kin Nan eo Emmõn, im kwon kõmmõne jerbal ko otemjej kwonam einwõt juõn ri karejaran Anij.” (2 Tim. 4:​1, 2, 5, UBS) Ñõn kajejit jerbal in, Timote ear aikwij najirik im kadreklok e kin “nan in tõmak ko im katak ejime.”​—Riit 1 Timote 4:6.

¹⁶ Ewi wãwen kwomaroñ najirik im kadreklok yuk kin “nan in tõmak ko im katak ejime”? Paul ear je nan kein: “Kwon niknik ilo konono ilo buk, im kowe, im katakin. Kwon owõn ilo men kein, im mõke lelok yuk ñõn ir.” (1 Tim. 4:​13, 15) Am kõmõn wõnmanlok ej kitibuj am owõn ilo ien am katak ibõm mõke. Nan eo “mõke lelok yuk ñõn ir” ej melelen jej aikwij lelok aolepen ar kin men kein. Kwoj niknik ke in katak ibõm mõke? Kwoj  lukkun katak ke kin “men ko re mũlõl an Anij”? (1 Kor. 2:​10) Ak kwoj jolok jidrik wõt ien ke ñe kwoj katak ibõm mõke? Kalomõnlokjen kin men ko kwoj katak kaki renaj kamakit yuk ñõn wõnmanlok ilo mour in Kristian.​—Riit Jabõn Kennan Ko 2:​1-5.

17, 18. (a) Ta men ko kwoj aikwij kate yuk ñõn kakõmõnmõnlok ilo jerbal eo am ñõn Anij? (b) Ilo am bõk ejja lemnok eo wõt an Timote, ewi wãwen enaj jibõñ yuk ilo jerbal in kwalok nan?

¹⁷ Juõn ledrik jodrikdrik me jerbal in kwalok nan ej jerbal eo elap iben, etan ej Michelle, ej ba: “Bwe in keie ilo jerbal in kwalok nan, eor juõn aõ lajrõk in katak Baibel iba mõke, im ij keini aõ ber ilo kwelok ko. Tokjen men in, ej kõmõn aõ ridtolok ilo mour in Kristian.” Ñe kwoj kõmõn bwe jerbal in kwalok nan ej jerbal eo elap ibõm, men in enaj jibõñ yuk ñõn kakõmõnmõnlok kabel eo am ñõn kajerbal Baibel eo ilo jerbal in kwalok nan im kõmõn bwe kwon wõnmanlok ilo mour in Kristian. Kwon kakõmõnmõnlok wãwen am riit bwe en melak im uak jen buruõm bwe dri roñjake ro ilo kwelok ko ren lukkun melele. Einwõt juõn jodrikdrik, eo me ej wõnmanlok ilo mol eo, kwoj aikwij keboje katak ko ilo Jikuul in Kwalok Nan eo an Kristian ilo juõn wãwen ebolemen im jab kobaiki katak ko jet jen buk ko jet.

¹⁸ “Kõmmõne jerbal in kwalok kin Nan eo emmõn” ej melelen bwe en lukkun bolemen am jerbal in kwalok nan im jibõñ ro jet ñõn bõk lomor. Men in ekitibuj am kalaplok am kabel ilo “katakin.” (2 Tim. 4:2) Ilo am jerbal iben ro eor air iminene in kõmõne jerbal in, kwonaj katak jen ir kin kilen katakin ilo kabel, einwõt Timote ear katak jen Paul ke ear jerbal iben. (1 Kor. 4:​17) Kin armij ro me Paul ear jibõñ ir, ej ba bwe ear jab kwalok nan wõt ñõn ir ak ear bareinwõt lelok ‘an mour,’ ak kajerbal mour eo an bwe en jibõñ ir, kinke ear yokwe ir. (1 Tes. 2:8) Ñõn lor joñok eo an Paul kin jerbal in kwalok nan, kwoj aikwij einwõt kar Timote, ke ear mol an kea kin ro jet im “e ar jerbal iba ilo driõklok gospel.” (Riit Dri Pilippai 2:​19-​23.) Kwoj ke kwalok ejja kain lemnok in wõt kin jerbal in kwalok nan?

Kõmõn Wõnmanlok ko Rej Bõktok Juburu eo Emol

19, 20. Etke wõnmanlok ilo mour in Kristian ej bõktok lõñliñ?

¹⁹ Kwoj aikwij lukkun kate yuk bwe kwon wõnmanlok ilo mour in Kristian. Bõtab, elañe kwoj kijenmij wõt ñõn kalaplok kabel eo am kin katakin, kwonaj “namweien elõñ” kin katak ko remol an Anij im renaj menin “lõñliñ, ak belin kimjãje,” ñõn yuk. (2 Dri Kor. 6:​10; 1 Dri Tes. 2:​19) Fred, eo me jerbal in kwalok nan ej jerbal eo elap iben, ej ba: “Elaplok aõ jibõñ ro jet kiõ jen mokta. Emol men in bwe elaplok ar mõnõnõ ñe jej lelok jen ar bõk.”

²⁰ Daphne, eo me jerbal in kwalok nan ej jerbal eo elap iben, ej ba nan kein ikijen lõñliñ eo ej bõke jen an ridtolok ilo mour in Kristian: “Ilo aõ kalaplok aõ katak kin Jeova, iar ejaake juõn kõtan ebak iben. Elañe kwoj kamaat am maroñ ñõn kabuñburuen Jeova, kwonaj lukkun mõnõnõ im juburuõm!” Meñe armij ro rejjab kile an juõn ridtolok ilo mour in Kristian, ak Jeova ej loe im ej kaurõk e. (Hib. 4:​13) Ejelok berre bwe kom Kristian jodrikdrik ro, kom maroñ lelok aibujuij im nebar ñõn Jemeruij ilõñ. Wõnmanlok wõt im kabuñburuen ilo am kalikar am wõnmanlok ilo mour in Kristian.​—Ken. 27:11.

[Kamelele ko itulal]

Ta eo Kwar Katak Kake?

• Ta eo ej kitibuji ilo am kõmõn wõnmanlok ilo mour in Kristian?

• Ewi wãwen kwomaroñ kalikar am wõnmanlok ilo mour in Kristian . . .

ñe kwoj iion abañ ko?

ilo am kapojõk kin mare?

ilo jerbal in kwalok nan?

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija eo ilo peij 15]

Jar emaroñ jibõñ yuk ñõn kijenmij iomin abañ ko

[Pija eo ilo peij 16]

Kom jodrikdrik ro, ewi wãwen kom maroñ kalaplok ami kabel ilo katakin?