Dri Kõmñe eo Etiljek im Kumi eo Ej Tel Ej Jutõk Ikijen

“Wõn dri kõmñe eo etiljek im meletlet, eo iroij eo an e naj kairoij e ion ro dri korijeran, bwe en lelok kijeir ñõn ir ien ejejit?”​—LUK 12:42.

1, 2. Ta kajitõk eo eaurõk me Jisõs ear bõkmantak ke ear kwalok kin kakõlõn ran ko eliktata?

 KE EAR kwalok kin kakõlõn ran ko eliktata, Jisõs ear bõkmantak kajitõk in: “Wõn eo dri korijer e tiljek im meletlet, eo an iroij e ar likit e bwe en dri kõmñe ion ro dron, bwe en najirik ir ilo ien emõn?” Inem Jisõs ear wõnmanlok im ba bwe naj kar nawõnãn dri korijer in kin an tiljek ikijen an Iroij eo naj kar kairoij e ion men ko otemjelok an.​—Mat. 24:45-​47.

² Jet aliñ moktalok, Jisõs ear kwalok ejja kajitõk in wõt. (Riit Luk 12:42-​44.) Ear naetan dri korijer eo juõn “dri kõmñe” im ear jitõñlok ñõn “ro dron” einwõt “ro dri korijeran.” Juõn dri kõmñe ej eo ej lolorjake  men ko ilo mweo imõn iroij eo im kar likiti ion dri korijer ro jet. Bõtab, dri kõmñe eo ej bareinwõt juõn dri korijer. Wõn dri korijer ak dri kõmñe in, im ewi wãwen ej lelok “kijeir [ilo] ien ejejit”? Elap an aurõk bwe kij aolep jen kile rolul eo me ej letok ekan ko lor jitõb.

3. (a) Ewi wãwen dri kemelele ro an kabuñ ko rar kajeoñ in kemeleleik nan ko an Jisõs kin “dri korijer” eo? (b) Wõn “dri kõmñe,” ak “dri korijer” eo, im wõn ro rej “dri korijeran” ak “ro dron”?

³ Ekkã an dri kemelele ro an kabuñ ko kwalok bwe nan kein an Jisõs, rej jitõñlok ñõn ro eor air erro ak reutiej ro ilo kabuñ ko me rej ba bwe rej Kristian. Ak Jisõs, “Iroij” eo ilo wanjoñok in, ear jab ba bwe enaj kar lõñ dri korijer ro me rej ber ilo aolep kabuñ ko me rej ba bwe rej Kristian. Jen an eindrein, ear ba ilo alikar bwe enaj or juõn wõt “dri kõmñe,” ak “dri korijer,” me enaj kar kairoij e ion men ko otemjelok an. Inem einwõt ekkã an Imõniaroñroñ ko kemelele, dri kõmñe eo ej jutõk kin “bwij [eo] edrik” an dri kalor ro emwij kabit ir einwõt juõn wõt kumi. Ilo eon ko ibelakin eon in ilo buk in Luk, Jisõs ear jitõñlok ñõn rein. (Luk 12:32) “Ro dri korijeran,” ak “ro dron,” rej konono kin ejja kumi in wõt bõtab ej kalikar kin jerbal ko air kajjojo. Kar bõkmantak juõn kajitõk ekaitoktoklimo, Kajjojo ian kumi in dri korijer in ej ke bõk kwonan ilo lelok ekan ko lor jitõb ilo ien ejejit? Enaj alikar uak eo ñe jej lukkun etale ta eo Baibel ej ba.

Dri Korijer eo an Jeova ilo Ran ko Etto

4. Ilo wãwen it Jeova ear konono kin ailiñ in Israel eo etto, im ta eo eaurõk ñõn jela kin ailiñ in?

⁴ Jeova ear konono kin armij ro dron, ailiñ in Israel eo etto, einwõt juõn kumi in dri korijer. “Kom [elõñlok jen juõn] dri kennan ro Aõ [elõñlok jen juõn], Jeova ej ba, im dri korijera [juõn wõt] I ar kãlete.” (Ais. 43:10) Aolep armij in ailiñ eo rar ro uan kumi in dri korijer eo. Bõtab, eaurõk ñõn jela bwe pris ro wõt im dri Livai ro me rejjab pris rar bõk erron katakin ailiñ eo kin Kien eo.​—2 Kron. 35:3; Mal. 2:​7, UBS.

5. Ekkar ñõn Jisõs, ta oktõk eo elap enaj kar walok?

⁵ Ailiñ in Israel ear ke dri korijer eo Jisõs ear konono kake? Jaab. Jejela men in kinke Jisõs ear ba ñõn dri Ju ro ilo ran ko an: “Naj bõk ailiñ in Anij jen kom, im lelok ñõn dri ailiñ rej kõmõn leen kaki.” (Mat. 21:43) Alikar, juõn oktõk enaj kar walok. Jeova enaj kar kajerbal juõn ailiñ ekãl. Mekarta, ñe ej itok ñõn nan in tel ko kin ta eo Anij ekõnan bwe armij ren kõmõne, jerbal eo an dri korijer eo ilo wanjoñok eo an Jisõs rej lor ejja jerbal eo wõt an kar ‘dri korijer’ eo an Anij ilo ien ko an kar ailiñ in Israel eo etto.

Dri Korijer eo Etiljek Ej Ejaak

6. Ta ailiñ eo ekãl me ear ejaak ilo ran in pentekost eo ilo yiõ eo 33, im wõn eo ear erom mõtõn ailiñ in?

⁶ Ailiñ eo ekãl, “Israel an Anij,” ej ejaakin dri kabit ro. (Gal. 6:​16; Rom. 2:​28, 29; 9:6) Ear ejaak ke jitõb kwojarjar eo an Anij ear lutõk ilo ran in pentekost eo ilo yiõ eo 33. Elikin ien in, aolep dri Kristian dri kabit ro rar erom mõtõn ailiñ in me kiõ rej jerbal einwõt kumi in dri korijer eo me Iroij eo, Jisõs Kraist, ear kãlete. Kar lelok ñõn kajjojo ian armij in ailiñ in jerbal eo ñõn kwalok kin nuuj eo emõn im kõmõn dri kalor. (Mat. 28:19, 20) Bõtab kajjojo ian ro ilo kumi in ren kar ke bõk kwonair ilo lelok ekan ko lor jitõb ilo ien eo ejejit? Jen lale ewi wãwen Baibel eo ej uake kajitõk in.

7. Ilo jinoin, kar ta jerbal eo eaurõktata an dri jilik ro, im tokelik ta erro ko jet rar bõki?

⁷ Ke Jisõs ear kãlet dri jilik ro an 12, jerbal eo air eaurõktata ear kitibuj jilkinlok ir ñõn kwalok nan kin nuuj eo emõn ñõn ro jet.  (Riit Mark 3:​13-​15.) Jerbal eo air ear errã iben nan in Grik eo etan apostolos, me ej itok jen nan eo “jilkinlok.” Bõtab, ke emotlok ien im congregation eo an Kristian ear pojõk in ejaak, jerbal eo an dri jilik ro ear oktõk ñõn jerbal in lolorjake.​—Jerb. 1:​20-​26.

8, 9. (a) Ta eo ear aurõktata iben dri jilik ro 12? (b) Bar wõn ro me kumi eo ear tel ear kowãppen air kar lelok erro ko jet ñõn ir?

⁸ Ta eo ear aurõktata iben dri jilik ro 12? Men eo ear walok elikin ran in Pentekost eo ej kwalok uak eo. Ke ear walok juõn kiojõljõl kin wãwen air ajeji mõña ko ran otemjej ñõn ro ejoko beleir, dri jilik ro 12 rar kokwelok dri kalor ro im ba: “E jab emõn bwe kimin likit nan in Anij, im jerbale tebel ko.” (Riit Jerbal 6:​1-6.) Inem dri jilik ro rar jitõñ lõmaro reridto ilo jitõb ñõn lale “jerbal” eo bwe ir ren kajerbal aolep ien ko air “ilo kwalok nan.” Jeova ear kejerammõn karõk in kinke “nan in Anij elaplok; im oran dri kalor elap an orlok i Jerusalem; im elap jaran pris ro rej bokake tõmak eo.” (Jerb. 6:7) Inem erro eo elaptata ñõn najirik ro jet kin ekan ko ilo jitõb ear ber ion dri jilik ro.​—Jerb. 2:​42.

⁹ Tokelik kar lelok erro ko relap ñõn ro jet. Iomin tel eo an jitõb kwojarjar, congregation eo ilo Antiok ear jilkinlok Paul im Barnebas einwõt mejinede ro. Kar bareinwõt naetair dri jilik meñe rar jab mõtõn dri jilik ro 12. (Jerb. 13:​1-3; 14:14; Gal. 1:​19) Kumi eo ilo Jerusalem me ej tel dri kalor ro ear kowãppen air kar jitõñ ir. (Gal. 2:​7-​10) Ejjabto tokelik, Paul ear bõk kwonan ilo lelok ekan ko lor jitõb. Ear je letter eo an kein kajuõn ekakõrmol.

10. Ilo ebeben eo kein kajuõn, aolep dri Kristian dri kabit ro rar ke bõk kwonair ilo kapoj ekan ko lor jitõb? Kemelele.

¹⁰ Bõtab, aolep dri Kristian dri kabit ro rar ke bõk kwonair ilo lolorjake jerbal in kwalok nan im kapoj ekan ko lor jitõb? Jaab. Dri jilik Paul ej jiroñ kij: “Aolebeir rejjab ri jilõk, ak ri kanan, ak ri kaki. Ejjab aolebeir eor air maroñ in kõmmõn menin bwilõñ ko.” (1 Kor. 12:29, UBS) Meñe aolep dri Kristian dri kabit ro rar bõk kwonair ilo jerbal in kwalok nan, eor jet wõt iair ak drualitõk wõt eman ro rar je buk ko 27 ilo Jeje ko an dri Kristian ilo kajin Grik.

Dri Korijer eo Etiljek ilo Ran Kein

11. Ta “men ko otemjelok an” Iroij eo kar likit ion dri korijer eo?

¹¹ Nan ko an Jisõs ilo Matu 24:45 rej lukkun kalikar bwe enaj or juõn kumi in dri korijer etiljek im meletlet me ej mour ion lõl ilo ien jemlokõn. Reveles̃õn 12:17 ej jitõñlok ñõn rein einwõt “bween” inen kõra eo. Einwõt juõn kumi, kar likit men ko mweien Kraist ijin ion lõl ion bween dri kabit rein. “Men ko otemjelok an” me kar jitõñ dri kõmñe eo etiljek ñõn lale rej men ko mweien Iroij ion lõl me rej kitibuj ro dron Ailiñ eo im moko rej kajerbali ñõn kowõnmanlok jerbal in kwalok nan kin nuuj eo emõn.

12, 13. Ewi wãwen juõn dri Kristian kõra ak man ejela elañe eor an kejatrikrik ñõn etal ñõn lõñ?

¹² Ewi wãwen juõn dri Kristian kõra ak man ejela elañe eor an kejatrikrik ñõn etal ñõn lõñ im ej uan bween dri kabit ro me rej “Israel an Anij”? Jemaroñ lo uak eo ilo nan ko an dri jilik Paul ñõn ro me rar bõk ejja kejatrikrik in ñõn lõñ: “Ro otemjej Jitõb õn Anij ej tel ir, ir ro nejin Anij. Bwe kom ar jab bõk jitob õn kamokoko ñõn lelñoñ, a kom ar bõk Jitõb õn kõnilujen, ilo Eo jej kir, Abba, jema. Jitõb Ej mõke kennan ñõn ar, bwe kij ro nejin Anij: Im elañe ro nejin, inem dri jolit; dri jolit an Anij, im dri jolit iben Kraist; elañe jej iñtan iben, bwe jen bareinwõt aibujuij iben.”​—Rom. 8:​14-​17.

 ¹³ Ilo alikar, jitõb kwojarjar eo an Anij ear kabit armij rein kajjojo im rar bõk “kir” eo ak “karuwainene” eo jen lõñ. (Hib. 3:1) Nan in kir in ej jen Anij ñõn ir kajjojo. Kin men in, rej mõkõj im uak ilo ejelok kajitõk ak berre ak mijõk ñõn erom ro nejin Anij. (Riit 1 Jon 2:​20, 21.) Eñin unin rejjab kalet kejatrikrik in ñõn ir mõke. Jeova ej likit an kakõle, ak jitõb kwojarjar ioir.​—2 Kor. 1:​21, 22; 1 Pit. 1:​3, 4.

Bõk Lemnok eo Ejime

14. Ewi wãwen an dri kabit ro watõk nan in kir eo air?

¹⁴ Ewi wãwen dri kabit rein ren kar watõk ir mõke ke rej kõtar ajenkij eo air ñõn mour ilõñ? Rej kile bwe meñe emwij air bõk kir in eaibujuij, ej juõn kir wõt. Rej aikwij tiljek wõt mae ien remij bwe ren bõk jinekjij in. Ilo etã buru, rej bõk ejja lemnok eo wõt an Paul: “Ro jãtiõ, I jab watõk iõ emwij aõ bõk; a juõn aõ kõmõn, ke ij meloklok men ko rej ber ilikiõ, im mõllok ñõn men ko rej ber imaõ. Ij kõtõbarlok ñõn kakõle, ñõn mejenkajik eo an kir eutiej an Anij ilo Kraist Jisõs.” (Pil. 3:​13, 14) Bween dri kabit ro rej aikwij kate wõt ir ñõn ‘etetal ekar ñõn kir eo emwij kir ir kake, kin etã otemjej’ im rej kõmõne men in “kin mijõk im wurirrir.”​—Ep. 4:​1, 2; Pil. 2:​12; 1 Tes. 2:​12.

15. Ewi wãwen dri Kristian ro ren kar watõk ro me rej mõña bred im irak wain ilo Kwojkwoj in Kememej eo, im ewi wãwen dri kabit ro rej watõk ir mõke?

¹⁵ Ijo turãjet, ewi wãwen dri Kristian ro jet ren kar watõk juõn armij me ej ba ej dri kabit im ej jino mõña im irak bred im wain ilo Kwojkwoj in Kememej eo? Jejjab aikwij ekajete lio ak leo. Men in ej ikõtan armij in im Jeova. (Rom. 14:12) Bõtab, dri Kristian dri kabit ro remol rejjab kakien armij bwe ren koutiej ir. Rejjab lemnok bwe kin air dri kabit, elaplok air melele kin men ko lor jitõb jen ro uan “jar [eo] elap” me eor air iminene. (Rev. 7:9) Rejjab lemnok bwe elaplok an jitõb kwojarjar ber ibeir jen ro mõtair me rej uan ‘s̃ip ro jet.’ (Jon 10:16) Rejjab kõtmene bwe en emõnlok an armij kõmõn ñõn ir jen ro jet. Im rejjab ba bwe kin air mõña bred im irak wain reutiejlok jen elder ro kar jitõñ ir ilo congregation eo.

16-18. (a) Aolep dri kabit ro rej ke bõk kwonair ilo kwalok katak ko rekãl jen Baibel? Kemelele. (b) Etke ejjab menin aikwij bwe Kumi eo Ej Tel en konono iben aolep ro rej ba rej dri kabit?

 ¹⁶ Aolep dri kabit ro rej ber ibelakin lõl rej ke konono iben dron ñõn kwalok katak ko rekãl jen Baibel eo? Jaab. Meñe einwõt juõn kumi, erro eo an dri korijer eo ej ñõn najirik dri kabit ro an Kraist kin ekan ko lor jitõb, ejjab aolep ro uan dri korijer in rej bõke ejja erro ak jerbal ko wõt. (Riit 1 Dri Korint 12:14-​18.) Einwõt jar etale moktalok, ilo ebeben eo kein kajuõn ir otemjej rar bõk kwonair ilo jerbal in kwalok nan eo eaurõk. Ak jet wõt iair rar je buk ko ilo Baibel im lolorjake congregation eo an Kristian.

¹⁷ Ñõn wanjoñok: Jet ien Baibel eo ej kwalok kin wãwen congregation eo ej aikwij kõmõn bebe ko kin abañ ko rej walok. (Mat. 18:17) Bõtab ilo mol, elder ro wõt rej jutõk ikijen congregation eo ñõn kõmõn bebe ko. Elder ro rejjab konono iben aolep ro uan congregation eo im kajitõk ibeir kin lemnok ko air mokta jen air kõmõn juõn bebe. Rej kõmõne jerbal eo me kar lelok ñõn ir im rej emmakit ikijen congregation eo.

¹⁸ Ilo ejja wãwen in lok wõt, ranin eor jet wõt dri kabit eman ro me rej bõk erro eo ñõn jutõk ikijen kumi in dri korijer eo. Rej ejaakin Kumi eo Ej Tel Dri Kennan ro an Jeova. Eman rein me emwij kabiti ir rej lolorjake jerbal ko an Ailiñ eo im lajrõk eo ñõn lelok ekan ko lor jitõb. Bõtab, einwõt ilo ebeben eo kein kajuõn, Kumi eo Ej Tel ejjab konono iben kajjojo ro uan dri korijer eo mokta jen air kõmõn bebe ko. (Riit Jerbal 16:​4, 5.) Bõtab, aolep dri kabit ro me rej Dri Kennan ro an Jeova rej kijejeto ilo jerbal in marmir eo ekanuij aurõk me ej walok kiõ. Einwõt juõn kumi, “dri korijer eo etiljek im meletlet” ej juõn wõt enbwin, ak einwõt ro uan kajjojo, jerbal ko air reoktõk jen dron.​—1 Kor. 12:19-​26.

19, 20. Ta lemnok eo ejime jar eo elap rej aikwij bõke kin “dri korijer e tiljek im meletlet” im Kumi eo Ej Tel ej jutõk ikijen?

¹⁹ Ewi wãwen kemelele kein ilõñ ren kar jelet jar eo elap me ejjab jemlok an laplok orair me kejatdrikdrik eo air ej ñõn mour ion lõl ñõn in drio? Einwõt mõtõn men ko an Kiñ eo, rej mõnõnõ ñõn lukkun lore karõk ko an Kumi eo Ej Tel me ej jutõk ikijen “dri korijer e tiljek im meletlet.” Ro uan jar eo elap rej kamolol kin ekan ko lor jitõb rej itok jen Kumi eo Ej Tel. Bõtab ilo ejja ien eo wõt, meñe jej koutiej dri korijer eo einwõt juõn kumi, ro uan jar eo elap rej kejbãrok bwe ren jab lap air koutiej jabrewõt ian ro me rej uan dri korijer in. Ejelok juõn dri Kristian me emol an jitõb kwojarjar kabite enaj kar kõnan ak kõtmene bwe en eindrein air kõmõn ñõn e.​—Jerb. 10:25, 26; 14:14, 15.

²⁰ Jekron jej “ro dron,” me rej ro uan bween dri kabit ro, ak jej ro uan jar eo elap, jen beek ilo buruer ñõn jerbal ilo burukuk iben dri kõmñe eo im Kumi eo Ej Tel ej jutõk ikijen. Kij aolep kajjojo en “ekil” wõt im kamol ar tiljek ñõn jemlokõn.​—Mat. 24:13, 42.

Kwoj ke Kememej?

• Wõn eo “dri korijer e tiljek im meletlet,” im wõn ro dron?

• Ewi wãwen juõn man im kõra ejela bwe kar kir e ñõn etal ñõn lõñ?

• Wõn eo ear bõk erro eo elaptata ñõn kapoj ekan ko rekãl ilo jitõb?

• Ewi wãwen juõn dri kabit en kar watõk e mõke?

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija eo ilo peij 23]

Ranin, Kumi eo Ej Tel ej jutõk ikijen dri korijer eo etiljek im meletlet. Ear or ejja kain lajrõk in wõt ilo ebeben eo kein kajuõn