Bukot Menin Aurõk ko me “ilo E Re Nojõk”

“Ilo E re nojõk men in aurõk ko otemjej an meletlet im jelalokjen.”​—KOL. 2:3.

1, 2. (a) Ta ko kar loi ilo 1922, im ia eo men kein rej ber ie kiõ? (b) Ta nan in kir eo Anij ej lelok ñõn aolep armij ilo Nan eo an?

 MWEIUK ko retino kar loi ekkã watõki einwõt nuuj ko raurõk. Ñõn wanjoñok, ilo 1922 elikin elõñ yiõ in an kar jerbal iomin wãwen ko rebin, dri Britain eo me ear kũbũj lõl ñõn etale men ko jen etto etan Howard Carter, ear lo juõn men ekanuij kabwilõñlõñ. Ear lo lũp eo lũpõn kiñ Pero Tutankhamen, me ejja eindeo wõt an emõn im eor enañin 5,000 men ko raurõk iloan.

² Kin an kabwilõñlõñ men eo Carter ear loe, enañin aolep men ko ear loi rej ber kiõ ilo jikin kaluijuj ko ak ilo moko imõn armij ro rej aini mweiuk rot kein. Emaroñ or bwebwenatoir im aurõkir ak edrik wõt tokjeir im rejjab jelet mour eo ar jen ran ñõn ran. Bõtab, Nan in Anij ej kir kij ñõn bukot mweiuk ko raurõk me emol air jelet kij. Nan in kir in ej bellok ñõn aolep, im jinekjij eo ej aurõklok jen jabrewõt mweiuk.​—Riit Jabõn Kennan Ko 2:​1-6.

3. Ilo wãwen it ko mweiuk ko raurõk me Jeova ej rejañ dri kabuñ ro an bwe ren kabukoti rej or tokjeir?

³ Lemnok kin aurõkin mweiuk ko me Jeova ej rejañ dri kabuñ ro an ñõn kabukoti. Ibwiljin mweiuk kein raurõk ej “mijõk Jeova,” me emaroñ juõn kein kejbãrok ñõn kij ilo ien kein rekauwatata. (Sam 19:​9) Ar lo “jelalokjen kin Anij” emaroñ tel kij ñõn jerammõn eo ekanuij lap me jabrewõt armij remaroñ bõke, ej juõn kõtan ebak iben Eo Eutiejtata. Im iben mweiuk ko raurõk jen Anij einwõt meletlet, jelalokjen, im lolokjen, jenaj maroñ kamarmiri abañ ko im inebata ko ilo mour ko ar jen ran ñõn ran. (Ken. 9:​10, 11) Ewi wãwen jemaroñ lo mweiuk kein raurõk?

Bukot Mweiuk ko Raurõk ilo Jitõb

4. Ewi wãwen jemaroñ lo mweiuk ko raurõk me Anij ear kalimur kaki?

⁴ Ilo ar jab einwõt ro rej kũbũj lõl ñõn etale men ko jen etto im dri etale ro jet me ekkã air bukot mweiuk ko ilo aolep jikin, jejela ia eo jemaroñ lo mweiuk ko raurõk ilo jitõb ie. Einwõt juõn mab, Nan in Anij ej tel kij ñõn jikin eo ejejit me jemaroñ lo mweiuk ko raurõk me Anij ear kalimur kaki. Ilo an jitõñlok ñõn Kraist, dri jilik Paul ear je: “Ilo E re nojõk men in aurõk ko otemjej an meletlet im jelalokjen.” (Kol. 2:3) Ñe jej riti nan kein, jemaroñ kajitõkin kij mõke: ‘Etke jej aikwij bukot mweiuk kein raurõk? Ewi wãwen rej “nojõk” ilo Kraist? Im ewi wãwen jemaroñ loi?’ Ñõn lo uak ko, jen lukkun etale nan ko an dri jilik in.

5. Etke Paul ear jeje kin mweiuk ko raurõk ilo jitõb?

⁵ Paul ear je nan kein ñõn dri Kristian ro mõtõn ilo Kolosse. Ear jiroñ ir bwe ear iñtan kin ir bwe “burueir en obrak kin beran, im bwe ren maroñ in kebake dron ilo yokwe.” (Riit Dri Kolosse 2:​1, 2, UBS.) Etke ear kanuij inebata? Alikar, Paul ear jela bwe ro jein im jãtin ijo remaroñ kar reel iben jet ian ro ibwiljiir me rar kowõnmanlok katak im tõmak ko an dri Grik ak ba bwe ren bar jeblak im lore Kien Moses. Ear lukkun kakkõl ro jein im jãtin: “Komin kejbãrok kom bwe ejelok juõn en rakimi kom kin katak in meletlet eo an ak kin an mon bata, ekar ñõn bwebwenato  mokta an armij rõn, im ñõn irinekatak ko an lõl, im jab ñõn Kraist.”​—Kol. 2:8.

6. Etke jej aikwij itoklimo kin nan in kakabilek eo an Paul?

⁶ Ranin, jej jelmae ejja menin kareelel ko wõt jen Setan im jukjuk im ber eo an enana. Tõmak im katak ko an lõl in, ekoba tõmak eo bwe armij rejjab aikwiji Anij ñõn lo mõnõnõ im jokõne, im katak eo bwe men otemjej rar jidre im walok, rej jelet lemnok, mwilin, mejenkajik ko, im wãwen an armij mour. Kabuñ ko rewan elap air bõk kwonair ilo ran in kwojkwoj ko rebuñbuñ. Elõñ pija ko im al ko im kein kamõnõnõ ko jet kar kõmõni ñõn kajuburu kõnan ko renana, im enañin aolep men ko ilo Internet rej kauwatata ñõn ro redrik im ro reridto jimor. An men kein im wãwen ko jet an lõl in ejjerwawa iman mejer aolep ien, emaroñ biruru an jelet wãwen ar iñjake im lemnok kin tel eo an Jeova, im kõmõn bwe en driklok ar drebij mour eo emol. (Riit 1 Timote 6:​17-​19.) Alikar, jej aikwij melele kin melelen nan ko an Paul ñõn dri Kolosse ro im bõk ñõn buruer nan in kakabilek in elañe jejjab kõnan bo ilo aujir ko retao an Setan.

7. Ta men ko ruo Paul ear ba renaj kar jibõñ dri Kolosse ro?

⁷ Ñe jej bar jeblak ñõn nan ko an Paul ñõn dri Kolosse ro, jej kile bwe elikin an kwalok men eo ear inebata kake, ear jitõñlok ñõn ruo men ko me renaj kar kainemõn im kaburukuk ir ilo yokwe. Moktata, ear kwalok kin “obrak kin kejatdrikdrik eo eaurõk.” Rar aikwij obrõk kin liki bwe ejime melele eo air kin Jeje ko ilo Baibel, bwe tõmak eo air en wawa ion juõn berber ebin. (Hib. 11:1) Inem, ear kwalok kin “jelãlokjen emol.” Rar aikwij kalaplok air melele kin mol eo im bõk juõn melele ealikar kin men ko remũlõl an Anij. (Hib. 5:​13, 14) Aet, ej juõn nan in kakabilek emõn ñõn kar dri Kolosse ro im ñõn kij ranin! Bõtab, ewi wãwen jemaroñ bõk kain kejatdrikdrik im jelalokjen in emol? Paul ear kwalok uak eo ilo nan ko an emulõl meleleir kin Jisõs Kraist: “Ilo E re nojõk men in aurõk ko otemjej an meletlet im jelalokjen.”

Mweiuk ko “Re Nojõk” ilo Kraist

8. Kemelele kin melelen nan eo “re nojõk” ilo Kraist.

⁸ Ñõn ba bwe aolep mweiuk ko kin meletlet im jelalokjen “re nojõk” ilo Kraist ejjab melelen bwe rej ber ilo juõn jikin me armij rejjab maroñ tõbare. Bõtab, ej melelen bwe ñõn lo mweiuk ko raurõk, jej aikwij kate kij joñõn wõt ar maroñ, im jej aikwij reilok ñõn Jisõs Kraist. Men in ej errã iben men eo Jisõs ear ba kin e mõke: “Ña ial, im mol, im mour: ejelok armij ej itok ñõn Jema, elañe jab kin Iõ.” (Jon 14:6) Aet, ñõn lo jelalokjen eo kin Anij, jej aikwiji jibõñ im tel eo Jisõs ej letoke.

9. Ta jerbal ko kar lilok ñõn Jisõs?

⁹ Kobalok iben an Jisõs “ial” eo, Jisõs ear ba bwe ej “mol im mour” eo. Men in ej kalikar bwe jerbal eo an elaplok jen an baj ial eo ñõn kebak Anij. Bareinwõt eor iben Jisõs jerbal ko me raurõk ñõn melele mol eo ilo Baibel im ñõn bõk mour in drio. Emol, men ko renojõk ilo Jisõs rej mweiuk ko raurõk ilo jitõb jejjab maroñ keiri joñõn air aurõk, me rej kõtar wõt an ro rej lukkun etale Baibel eo maroñ loi. Jen etale jet ian mweiuk ko raurõk me remaroñ jelet ilju im jeklaj eo ar im kõtan eo ar iben Anij.

10. Ta eo jemaroñ katak kin Jisõs jen Dri Kolosse 1:​19 im 2:9?

¹⁰ “Bwe ilo E im wãwen enbwin, rej jokwe men otemjej an Anij wõt.” (Kol. 1:​19; 2:9) Kin an kar ber iben Jemen ilõñ iomin juõn ien ekanuij aitok, elaplok an Jisõs jela kin karkar ko karkarin Anij im ankilan jen jabrewõt armij. Ilo jerbal in kwalok nan eo an ion lõl, Jisõs ear katakin ro jet ta eo Jemen ear katakin e kake im ilo kõmõn ko an ear kwalok karkar ko Anij ear katakin e bwe en kwaloki. Eñin unin Jisõs ear maroñ ba: “Eo e ar lo Ña, e ar lo Jema.” (Jon 14:9) Meletlet im jelalokjen eo kin Anij rej aolep nojõk ak ber ilo Kraist, im  ejelok bar juõn wãwen emõnlok ñõn ar kalaplok ar jela kin Jeova jen ar kate kij ñõn lukkun jela kin Jisõs.

11. Ewi wãwen Jisõs ej ekkeijaklok ñõn kanan ko ilo Baibel?

¹¹ “Ro dri kanan otemjej r’ar kennan” kin Jisõs. (Jerb. 10:43) Nan kein rej kalikar bwe Jisõs ej e eo me ear kajejit elõñ ian kanan ko ilo Baibel. Jen kanan eo moktata me Jeova ear kwalok me kar je ilo Jenesis 3:​15, ñõn vis̃õn ko rekabwilõñlõñ ilo buk in Reveles̃õn, jemaroñ bõk melele eo ejime kin kanan ko ilo Baibel ñe jej lukkun etale wõt jerbal eo an Jisõs ilo Ailiñ in Messaia eo. Men in ej kwalok unin elõñ kanan ko ilo Jeje ko ilo kajin Hibru rej kabwok ro rejjab tõmak bwe Jisõs ej Messaia eo kar kalimur kake. Ej bareinwõt kwalok kin unin an ro rejjab kaurõk Jeje ko ilo kajin Hibru me rej kwalok kin elõñ ian kanan ko kin Messaia eo, watõk Jisõs einwõt juõn armij bajjek. Jelalokjen eo kin Jisõs ej jibõñ armij ro an Anij ñõn melele kin melelen kanan ko ilo Baibel me rejañin jejit kitieir.​—2 Kor. 1:​20.

12, 13. (a) Ewi wãwen Jisõs “ej maram in lõl”? (b) Kinke rej anemkwoj jen marok ilo jitõb, ta erro eo eber iben ro dri kaloran Kraist?

¹² “Ña, maram in lõl.” (Riit Jon 8:​12; 9:5.) Mokta jen an kar Jisõs lotak ion lõl, dri kanan Aiseia ear kanan: “Ro dri ailiñ eo rar etetal ilo marok, rar lo juõn maram elap: ro rar jokwe i enen lurin mij, maram e ar romak ioir.” (Ais. 9:2) Dri jilik Matu ear kwalok bwe Jisõs ear kajejit kitien kanan in ke Ear jino an kwalok nan im ba: “Komin ukwelok ibemi; bwe ailiñ in lõñ ebak.” (Mat. 4:​16, 17) Jerbal in kwalok nan eo an Jisõs ear kameramlok armij ro ilo jitõb im kanemkwoj ir jen kamakoko kin katak ko an kabuñ ko rewan. Jisõs ear ba: “Ña maram I mottok ñõn lõl, bwe jabrewõt eo ej liki Iõ en jamin ber ilo marok.”​—Jon 1:​3-5; 12:46.

¹³ Elõñ yiõ ko tokelik, dri jilik Paul ear jiroñ dri tõmak ro mõtõn: “Bwe kom kin marok, a kiõ komij maram ilo Iroij: komin etetal einwõt ro nejin maram.” (Ep. 5:8) Kinke rej rõlok jen air kamakoko ilo marok ilo jitõb, eor juõn erro iben dri Kristian ro ñõn etetal  einwõt ro nejin maram. Men in ej errãlok wõt iben men eo Jisõs ear ba ñõn dri kalor ro an ilo Katak eo an ion Tol eo: “Ein drein en romak ami maram iman mejen armij, bwe ren lo ami jerbal ko remõn, im nebar Jememi i lõñ.” (Mat. 5:​16) Kwoj lukkun kamolol ke kin mweiuk ko raurõk ilo jitõb kwar loi iben Jisõs ilo am kwaloki ñõn ro jet, ilo nan ko kwoj ba im ilo am kwalok mwilin Kristian?

14, 15. (a) Ewi wãwen s̃ip im menin mour ko jet rar mõtõn kabuñ eo emol ilo ien ko ilo Baibel? (b) Etke jerbal eo an Jisõs einwõt “Lam an Anij” elaplok an aurõk jen jabrewõt mweiuk?

¹⁴ Jisõs ej “Lam an Anij.” (Jon 1:​29, 36) Ilo aolepen Baibel eo, kar kajerbal s̃ip einwõt juõn men elap tokjen ñõn jolok bwir im kebak Anij. Ñõn wanjoñok, elikin an kar Ebream kwalok an mõnõnõ in katok kin Aisak, leo nejin, kar ba ñõn e bwe en jab mõn Aisak im kar lelok juõn s̃ip koman ñõn bõk jikin. (Jen. 22:12, 13) Ke kar lomoren dri Israel ro jen Ijipt, rar aikwij mõn juõn sip im kabũtũktũk bõtõktõkin ion kejem eo mokta jen ien “kijone an Jeova.” (Ex. 12:​1-​13) Bareinwõt, katok kin elõñ kain menin mour ko, ekoba s̃ip im goat ear mõtõn Kien Moses.​—Ex. 29:38-​42; Liv. 5:6, 7.

¹⁵ Ejelok juõn ian kein katok ko me armij rej katok kaki emaroñ kar lomoren ir ñõn in drio jen jerawiwi im mij. (Hib. 10:​1-4) Ijo turãjet, Jisõs ej “Lam an Anij, Eo ej bõklok an lõl jerawiwi.” Men in ej kõmõn bwe jerbal eo an Jisõs einwõt “Lam an Anij” en laplok an aurõk jen jabrewõt mweiuk ko kar loi. Kin men in, jej aikwij bõk ien ñõn lukkun katak kin binmour eo im jerbale tõmak eo ar ilo menin letok in ekanuij emõn. Elañe jej kõmõne men in, jenaj bõk juõn jerammõn im jinekjij elap. Ñõn “bwij erik” renaj bõk aibujuij im nebar iben Kraist ilõñ im ñõn ‘s̃ip ro jet’ renaj mour in drio ilo Paredais ion lõl.​—Luk 12:32; Jon 6:​40, 47; 10:16.

16, 17. Etke ej aurõk bwe jen melele kin jerbal eo an Jisõs einwõt “Dri tel im Dri kowãppen tõmak eo ar”?

¹⁶ Jisõs ej “Dri tel im Dri kowãppen tõmak eo ar.” (Riit Dri Hibru 12:​1, 2.) Ilo Hibru japter 11, jej lo katak ko rekajur an Paul kin tõmak, me ej kitibuj juõn kemelele ekaru kin men in im juõn lajrõk kin joñok ko remõn an man im kõra ro rar kwalok air tõmak einwõt Noa, Ebream, Sera, im Rehab. Ilo an kar lemnok kin wãwen kein aolep, Paul ear rejañ dri Kristian ro mõtõn ñõn “jerlok ñõn Jisõs, Dri tel im Dri kowãppen tõmak eo ar.” Etke?

¹⁷ Meñe man im kõra rein retiljek kar kilajrõk ir ilo Hibru japter 11 ear kajur tõmak eo air kin kalimur eo an Anij, rar jab jela ilo tibrikin kin wãwen Anij enaj kar kajejit kalimur eo an kin Messaia eo im Ailiñ eo. Ilo wãwen in, tõmak eo air ear jab eyu. Ilo mol, ro me Jeova ear kajerbal ir ñõn je elõñ ian kanan ko kin Messaia eo rar jab bar lukkun melele melelen men ko rar jei. (1 Pit. 1:​10-​12) Ikijen Jisõs wõt, tõmak eo ar emaroñ wãppen ak eyu. Elap an aurõk bwe en alikar ar melele im kile jerbal eo an Jisõs einwõt “Dri tel im Dri kowãppen tõmak eo ar”!

Kwon Kabukot

18, 19. (a) Kwalok mweiuk ko jet raurõk ilo jitõb me renojõk ilo Kraist. (b) Etke jej aikwij reilok wõt ñõn Jisõs kin mweiuk ko raurõk ilo jitõb?

¹⁸ Emwij ar etale jejjo wõt ian jerbal ko raurõk an Jisõs ilo karõk eo an Anij ñõn lomoren armij. Bõtab, ej lõñ wõt mweiuk ko raurõk ilo  jitõb renojõk ilo Kraist. Ar loi enaj bõktok lõñliñ im tokjen ko ñõn kij. Ñõn wanjoñok, dri jilik Piter ear naetan Jisõs “Iroij in mour” im “iju ran” me ej tak. (Jerb. 3:​15; 5:​31; 2 Pit. 1:​19) Im Baibel eo ear kajerbal nan in “Amen” ñõn Jisõs. (Rev. 3:​14) Kwojela ke melelen im aurõkin jerbal kein? Einwõt Jisõs ear ba, “kabukot im kom naj lo.”​—Mat. 7:7.

¹⁹ Ejelok juõn ilo aolepen bwebwenato an armij me mour eo an ekanuij lap tokjen im ej ekkejellok ñõn mõnõnõ eo ar in drio einwõt eo an Jisõs. Ilo e rej mweiuk ko raurõk ilo jitõb me ebiruru an jabrewõt eo me ej kabukoti kin aolepen buruen loi. Kwonaj lõñliñ im jerammõn ñe kwoj lo mweiuk ko raurõk “re nojõk” ilo e.

Kwoj Kememej Ke?

• Ta mweiuk ko raurõk kar rejañ dri Kristian ro ñõn kabukoti?

• Etke nan in kakabilek eo an Paul ñõn kar dri Kolosse ro ej ekkar ñõn kij ranin?

• Kwalok im kemeleleiki jet ian mweiuk ko raurõk ilo jitõb “re nojõk” ilo Kraist.

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija ko ilo peij 5]

Baibel eo ej einwõt juõn mab me ej tel kij ñõn mweiuk ko raurõk “re nojõk” ilo Kraist