Kabuñ eo Aõ Ej Kãlet eo Aõ ke ak an Jema im Jinõ?

ILO Ailiñ in Poland, elõñ armij ro rej ba ñõn Dri Kennan ro an Jeova, “Eñin kabuñ eo aõ jen ke iar drik, im inaj berwõt ie mae ien eo ij mij.” Men in ej kalikar bwe ilo lemnok eo air, kabuñ ej juõn menin jolit jen juõn ebeben ñõn bar juõn. Kwoj lo ke kain lemnok rot in kin kabuñ ilo jikin eo kwoj ber ie? Ta eo ekkã an walok jen kain lemnok rot in? Ekkã an kabuñ erom juõn men bajjek ak baj juõn mõnit an baamle eo. Men in emaroñ ke walok ñõn ro rej Dri Kennan ro an Jeova me rar katak mol eo jen ro jemeir im jineir ak jibwiir im jimair?

Ear jab eindrein iben Timote, eo me dri tõmak ro jinen im jibwin rekijejeto rar katakin e ñõn tõmak im yokwe Anij eo emol. Timote ear jela jeje ko rekwojarjar ‘jen ke ear ajiri.’ Tokelik, Timote ear kobalok iben jinen im jibwin ilo an tõmak bwe kabuñ eo an dri Kristian ear kabuñ eo mol. Ear ‘rel buruen’ kin men ko ear roñ jen Jeje ko kin Jisõs Kraist. (2 Tim. 1:5; 3:​14, 15) Inem meñe dri Kristian ro jemen im jinen ranin rej kate ir ñõn jibõñ ro nejiir bwe ren erom ro dri korijeran Jeova, ajiri ro mõke rej aikwij kadreklok juõn kõnan ñõn jerbal ñõn Jeova.

Kajjojo armij ej aikwij mõke reel ñõn tõmak katak ko ej bõki elañe ekõnan jerbal ñõn Jeova kin aolepen buruen im drebij wõt an mour jime jekron ta eo enaj walok. Inem tõmak eo an enaj bin im kajur.​—Ep. 3:​17; Kol. 2:​6, 7.

Erro eo an Ajiri Ro

Albert, * eo me ear drik im ridtolok ilo juõn baamle me rej Dri Kennan ro an Jeova, ej kemelele: “Iar jela bwe emol kabuñ eo an Dri Kennan ro an Jeova. Bõtab, ear bin iba ñõn errã kin men ko rej ba kin wãwen aõ aikwij mour.” Elañe kwoj juõn jodrikdrik, kwomaroñ bõk ejja lemnok in wõt. Etke kwojjab kõmõn juõn mejenkajik ñõn lale ta eo ej kitibuj ilo wãwen mour eo me Anij ekõnan bwe jen jibareke inem lo lõñliñ ilo am kõmõnmõn ankil an? (Sam 40:8) Albert ej ba: “Iar baj jino jar wõt. Ilo jinoin, iar lo bwe ebin. Iar aikwij iuni iõ mõke ñõn kõmõn eindrein. Bõtab ejjabto tokelik, iar kile bwe imaroñ erom juõn eo eaurõk iman mejen Anij elañe ij kajeoñ kõmõne men eo ejime. Men in ear kakajur iõ ñõn kõmõn oktõk ko rej menin aikwij.” Ilo am ejaak juõn kõtan ebak iben Jeova, kwomaroñ kadreklok kõnan eo ñõn kõmõne men eo ekõnan bwe jen kõmõne.​—Sam 25:14; Jem. 4:8.

Lemnok kin juõn ikkure me emwij am ikkure kake, einwõt jekab ak bar juõn kain ikkure. Elañe kwojaje kilen ikkure eo im kwojjab lukkun mõkare, emaroñ lukkun jalimo. Bõtab, elañe kwar katak kilen ikkure im jino  am mõkare, kwoban ke kar reimanlok ñõn bar ikkure im bareinwõt kõmõn ien ko ñõn am ikkure? Ejja eindrein an mol kin makõtkit ko an dri Kristian ro. Inem kwon bõk buñten ne eo ñõn kapojõk ñõn kwelok ko. Kwon bõk kwonam. Jekron ewi ridtam, kwomaroñ bareinwõt rejañ ro jet ikijen joñok eo am!​—Hib. 10:24, 25.

Wãwen in ej bar jerbal ilo am karoñ ro jet kin tõmak eo am. Kwoj aikwij bareinwõt kõmõne men in ilo yokwe im jab ilo makoko. Kajitõk ibõm mõke: ‘Etke ikõnan jiroñ ro jet kin Jeova? Ta un ko unin aõ aikwij yokwe e?’ Kwoj aikwij jela kin Jeova einwõt juõn Jemen eyokwe. Ikijen Jeremaia, Jeova ear ba: “Kom naj bukõt iõ im kom naj lo iõ, elañe kom naj bukõt iõ kin aoleben buruõmi.” (Jerm. 29:13, 14, UBS) Ta eo men in emaroñ kitibuj bwe kwon kõmõne? Jakub ej ba: “Iar aikwij ukot wãwen aõ lemnok. Jen ke iar drik iar ber ilo kwelok ko im etal im kwalok nan, ak makõtkit kein rar erom einwõt juõn mõnit wõt. Ilo ien eo wõt iar kalaplok aõ jela kajen Jeova im ejaak juõn jimjera ebak iben, iar jino lukkun bõk kwonaõ ilo mol eo.”

Kõmao ko remõn im rekõkãtõk rej wawa ion joñõn am lo lõñliñ ilo jerbal in kwalok nan. Jabõnkennan eo ekakõrmol ej ba: “Kwon etetal iben ro dri meletlet, inem kwo naj meletlet.” (Ken. 13:20) Inem, kwon jimjeraik ro me rej jibarek mejenkajik ko ilo jitõb im ro rej mõnõnõ ilo jerbal eo an Jeova. Jola ej ba: “Iar bõk kõkãtõk jen aõ kõmao iben jodrikdrik ro me rej boub ilo jerbal eo an Jeova. Iar jino keini aõ bõk kwonaõ ilo jerbal in kwalok nan kin lõñliñ elap.”

Erro eo an ro Jemen im Jinen

Jola ej ba: “Ij lukkun kamolol jima im jinõ kin air katakin iõ kin Jeova.” Aet, ro jemen im jinen emaroñ lap kilair ilo jokãlet eo an ajiri ro nejiir. Dri jilik Paul ear je: “Ro jemeir, . . . komin kakajiririik [ajiri ro nejimi] ilo kaje im kowe an Iroij.” (Ep. 6:4) Nan in kakabilek in ekakõrmol ej kalikar bwe erro eo an ro jemen im jinen ej ñõn katakin ajiri ro nejiir kin ial ko an Jeova im jab air mõke. Jen am likit ilo lemnok eo an ajiri ro nejõm men eo kwomaroñ kar kõnan bwe ren kõtõbare, enaj lukkun emõn ñe kwoj jiboñ ir ñõn kõmõn bwe air mour ekkar ñõn karõk ko an Jeova en air mejenkajik!

Kwon kanuij katakin ajiri ro nejõm kin nan ko an Jeova im “konono kaki ñe kwoj jijõt ilo mweo imõm, im ñe kwoj etetal ilo ial, im ñe kwoj babu, im ñe kwoj jerkak.” (Dut. 6:​6, 7) Ewa im Ryszard, me eor jilu nejiiro ladrik, rej kememejtok: “Elap am kar konono kin elõñ wãwen ko kin jerbal in full-time.” Ta tokjen air kar kõmõne men in? “Ladrik ro rar kõnan dreloñ ilo Jikuul in Kwalok Nan eo an Kristian ke rar drik wõt, erom dri kwalok nan ro, im ejjabto rar mõke bebe ñõn baptais. Tokelik, rar bõk kwonair ilo jerbal in full-time ilo Bethel ak jerbal in pioneer.”

Eaurõk bwe ro jemen im jinen ren kõmõn juõn joñok emõn. Ryszard ej ba: “Kimro kar  beek ñõn jab mour ilo ruo wãwen, einwõt wãwen am kõmõn ilo mweo eoktõk jen ilo congregation eo.” Kin men in, kajitõk ibõm mõke: ‘Ta eo ro nejiõ rej loe ilo mour eo aõ? Rej lo ke juõn yokwe emol ñõn Jeova? Rej kile ke yokwe in ilo jar ko aõ im ilo lajrõk eo aõ ñõn katak iba mõke? Rej loe ke ilo wãwen aõ watõk jerbal in kwalok nan, ien kamõnõnõ ko, im mweiuk ko, bareinwõt kin men ko ij ba kin ro jet uan congregation eo?’ (Luk 6:​40) Ajiri ro renaj lale wãwen mour eo am jen ran ñõn ran im kile bwe men ko kwoj ba reoktõk jen men ko kwoj kõmõni.

Kowe ej juõn men eaurõk ilo ar kakajiririik ajiri ro. Bõtab, Nan eo ekakõrmol an Anij ej jiroñ kij ñõn “kibel juõn ajiri ilo ial eo en etal ie.” (Ken.  22:6) Ewa im Ryszard rej ba: “Kimar bõk ien ñõn katak iben kajjojo ajiri im kajenolok ien air katak jen dron.” Ilo mol, ej an wõt ro jemen im jinen bebe elañe ej menin aikwij ñõn kajenolok ien air katak iben kajjojo ajiri. Jekron ta wãwen eo, rej aikwij lemnok bwe kajjojo ajiri eoktõk jen dron im jerbal ibeir ekkar ñõn wãwen eo air. Men in ej kitibuj jela ukoktak im kamanwa. Ijellokin am baj jiroñ ro nejõm bwe jet kain al renana, ñõn wanjoñok, etke kwojjab kwalok ñõn ir ewi wãwen ñõn kõmõn bebe ko remeletlet me rej kitibuj nan in kakabilek ko jen Baibel?

Ajiri ro remaroñ lukkun jela ta ko kwoj kõtmene jen ir im remaroñ lore men ko kwoj kõnan. Bõtab, kwoj aikwij tõbar burueir. Kwon kememej bwe “bebe ilo buruen armij, [ej] einwõt dren ko re mulõl; a juõn dri jelalokjen e naj ture.” (Ken.  20:5) Kwon lolokjen im bukot jabrewõt kakõle ko me rej kwalok bwe emaroñ or an ajiri ro nejõm abañ, im emakõt ilo mõkõj ñõn namejelan abañ eo. Jen am narueir, kwon kwalok bwe kwoj inebata kake ir, im kajitõkin ir kin kajitõk ko rekkar. Bõtab, kejbãrok bwe kwon jab kajinet. Am kwalok itoklimo eo emol enaj tõbar burueir im kõmõn bwe kwon maroñ jibõñ ir.

Erro eo an Congregation Eo

Einwõt juõn ian dri korijer ro an Anij, kwomaroñ ke jibõñ jodrikdrik ro ilo congregation  eo ñõn kamolol kin mol eo rar jolite jen ro jineir im jemeir ak jibwiir im jimair? Meñe ej erro eo an ro jemen im jinen ñõn katakin ajiri ro nejiir, ro jet uan congregation eo, elaptata elder ro, remaroñ rejetak jibarbar ko air. Elaplok an aurõk ñõn jibõñ baamle ko me eo beleir ejjab juõn ian Dri Kennan ro an Jeova.

Ta eo elder ro remaroñ kõmõne ñõn jibõñ jodrikdrik ro bwe ren yokwe Jeova im kile bwe rej aikwiji ir im kaurõk ir? Mariusz, eo me ej juõn ian elder ro ilo congregation eo ilo ailiñ in Poland, ej ba: “Elder ro rej aikwij konono, im bar konono, im bar konono iben jodrikdrik ro. Ejjab aikwij ilo ien eo wõt abañ ko rej walok ak bareinwõt ilo ien ko jet einwõt ilo jerbal in kwalok nan, elikin kwelok, ak jabrewõt jikin.” Etke kwojjab kajitõk iben jodrikdrik ro ewi air iñjake kin congregation eo? Kain bwebwenato rot in me rej kwalok burueir ñõn dron ej karuaklok jodrikdrik ro ilo congregation eo im kõmõn bwe ren kile bwe rej ro uan.

Elañe kwoj juõn elder, kwoj ke kajeoñ jela kajen jodrikdrik ro ilo congregation eo am? Meñe Albert, eo me kar konono kake moktalok, ej juõn elder kiõ, ke ear jodrikdrik ear iion melejoñ ko rekajjo wãweir. Ej ba, “Ke iar juõn likao, iar aikwij jibõñ jen elder ro.” Elder ro remaroñ bareinwõt kwalok air itoklimo kin jodrikdrik ro ikijen air jar kin wãwen mour in jitõb eo air.​—2 Tim. 1:3.

Emõn bwe jodrikdrik ro ren bõk kwonair ilo makõtkit ko an congregation eo. Kinke elañe rejjab, remaroñ oktõk im jibarek mejenkajik ko an lõl in. Kom ro reridto, kom maroñ ke jerbal ibeir ilo jerbal in kwalok nan im mõtaik ir? Jolok ien iben jodrikdrik ro ilo ien kamõnõnõ ko ej ejaake jimjera ko rebak im eor liki ie. Jola ej kememejtok: “Juõn sister ej pioneer ear kwalok an itoklimo kin iõ. Kar e eo jinointata iar mõnõnõ in etal im kwalok nan iben kinke iar kõnan.”

Kãlet eo Am Mõke

Jodrikdrik ro, komin kajitõkin kom mõke: ‘Ta mejenkajik ko aõ? Elañe ijañin baptaise, ij ke kõmõn bwe baptais en mejenkajik eo aõ?’ Bebe eo ñõn baptais ej aikwij wawa ion am lukkun yokwe Jeova, im jab kinke ej juõn men kwoj aikwij in kõmõne ekkar ñõn mõnit eo an baamle eo.

Aet, kwon kõmõn bwe Jeova en juõn Jeram emol, im mol eo en juõn men kwoj kaurõke. Ikijen dri kanan Aiseia, Jeova ear keañ: “Kwon jab lelñoñ, bwe Ña am Anij.” Jeova enaj berwõt ibõm toõn wõt am juõn jeran. Emol enaj kakajur yuk im enaj “baur yuk kin pein anbijmaroñõn wãnik eo [An].”​—Ais. 41:10.

[Kamelele eo itulal]

[Pija eo ilo peij 4]

Kajeoñ in jela ta eo ej ber ilo buruen ajiri eo nejõm

[Pija eo ilo peij 6]

Bebe eo ñõn baptaise ej aikwij wawa ion am lukkun yokwe Jeova