Kwon Drebij Wõt Lolãtãt eo an Kraist

“Komin buru wõt juõn kin ami lor wanjoñok an Christ Jesus.”​—ROM. 15:5, UBS.

1. Etke jej aikwij kate kij ñõn bõk lolãtãt eo an Kraist?

 JISÕS KRAIST ear ba: “Komin itok ñõn iba . . . im katak iba; bwe Ij inemõn im etã buruõ: im kom naj lo an ami kakije.” (Mat. 11:28, 29) Nan in kir in emãnãn ej kwalok lemnok eo eyokwe an Jisõs. E wõt ej joñok eo emõntata ñõn ar lore. Meñe ear Nejin Anij im elap kajur im maroñ iben, ear lemnok kin iñjake eo an ro jet im ear kwalok joij, elaptata ñõn ro rar iñtan.

2. Ta karkar ko jenaj katak kaki kin lemnok eo an Jisõs?

² Ilo katak in im katak ko ruo elikin katak in, jenaj etale ewi wãwen jemaroñ ejaak im drebij ejja lemnok eo wõt an Jisõs im anõk “lolãtãt an Kraist” ilo mour eo ar. (1 Kor. 2:​16) Jenaj katak kin lailim ian karkar ko karkarin Jisõs: etã buru im inemõn, joij, bokake Anij, beran, im yokwe.

Katak jen Inemõn eo an Kraist

3. (a) Ta kar juõn ian wãwen ko Jisõs ear katakin dri kalor ro an kin etã buru? (b) Ewi wãwen an kar Jisõs emakõt ke dri kalor ro an rar kwalok likjõp ko air?

³ Jisõs, eo Nejin Anij, ear mõnõnõ in itok ñõn lõl ñõn jerbal ibwiljin armij ro rejerawiwi im jab wãppen, me jet iair renaj mõn e tokelik. Ak meñe eindrein, Jisõs ear drebij wõt an lõñliñ im jadõr ien otemjej. (1 Pit. 2:​21-​23) Ilo ar ‘jerlok’ ñõn joñok eo an Jisõs, men in emaroñ jibõñ kij ñõn drebij wõt ar lõñliñ im jadõr ñe likjõp im jab wãppen ko an ro jet rej jelet kij. (Hib. 12:2) Jisõs ear kir dri kalor ro an ñõn air ‘bõk An ine im likit aierair,’ im ilo wãwen in rej katak jen e. (Mat. 11:29) Ta eo remaroñ katak jen men in? Juõn men remaroñ katak ej bwe Jisõs ear kwalok inemõn, im ear meanwõr ibeir meñe rar kõmõn elõñ bwir ko. Ilo boñin eo mokta jen an kar mij, Jisõs ear katakin ir juõn katak me rejamin naj melokloke kin kwalok “etã buru” ikijen an kar kwal neiir. (Riit Jon 13:14-​17.) Tokelik, ke Piter, Jemes, im Jon rar likjõp in “ekil” wõt, ilo joij Jisõs ear kile mõjino ko air. Ear kajitõk, “Saimõn, kwoj kiki ke? . . . komin ekil im jar, bwe komin jab dreloñ iloan kabo. An e kõnan, a kõniek emõjino.”​—Mark 14:32-​38.

4, 5. Ewi wãwen joñok eo an Jisõs emaroñ jibõñ kij ñõn emakõt ilo jime kin bwir ko an ro jet?

⁴ Ewi wãwen ar emakõt ñe eor iben juõn jeer im jãter juõn jitõbõn jiaik dron, emõkõj an illu, ak erumij an jerbale nan in kakabilek ko jen elder ro ak “dri korijer e tiljek im meletlet”? (Mat. 24:45-​47) Jemaroñ pojõk ñõn jolok bwir ko an armij ro ilo jukjuk im ber eo an Setan, ak ñe ro jeer im jãter ilo congregation rej bwir nae kij emaroñ bin ñõn ar jolok air bwir. Elañe likjõp ko an ro jet ebiruru air kaillu kij, jej aikwij kajitõkin kij mõke, ‘Ewi wãwen emaroñ emõnlok aõ kwalok “lolãtãt eo an Kraist”?’ Kememej wõt bwe Jisõs ear jab illu iben dri kalor ro an, meñe rar kwalok air mõjino ilo tõmak.

⁵ Jen lale wanjoñok eo an dri jilik Piter. Ke Jisõs ear kir Piter ñõn an to jen wa eo im etal ñõn iben, Piter ear lukkun etetal ion lojit iomin jidrik wõt ien. Inem Piter ear kalimjek  kõto eo ekajur im jino an tuññũlõllok. Jisõs ear ke illu im ba ñõn e: “Ej tellokõm ñõn iion men in. Kwo lo leen”? Ear jab! “Im emõkõj an Jisõs erlokwe pein, im drebij e im ba ñõn e, O kwe erik am tõmak, etke kw’ar berre?” (Mat. 14:28-​31) Einwõt an kar Jisõs erlokwe pein ñõn jibõñ Piter, jemaroñ ke bareinwõt jibõñ juõn jeer im jãter me ej aikwij kakajurlok tõmak eo an? Eñin men eo jemaroñ katak jen joñok eo Jisõs ear kõmõne ilo an kar kwalok inemõn ñõn Piter.

6. Ta eo Jisõs ear katakin dri jilik ro an ikijen air jibarek air utiej?

⁶ Piter ear bareinwõt bõk kwonan ilo akwail eo an dri jilik ro kin wõn eo elaptata iair. Jemes im Jon rar kõnan bwe juõn iairro en jijõt ituanbijmaroñõn im eo juõn ituanmiñin Jisõs ilo Ailiñ eo an. Ke Piter im dri jilik ro jet rar roñ kin men in, rar illu. Jisõs ear jela bwe rar bõk lemnok in jen jukjuk im ber eo rar ridtolok ie. Ear kirtok ir im ba: “Kom jela bwe iroij ro an dri ailiñ ko, rej iroij wõt ioir, im ro relap rej iroij wõt ñõn ir. A en jab einwõt ibemi: a jabrewõt eo iami e kõnan bwe en utiej, en ami dri jibõñ, im jabrewõt eo e kõnan bwe en mokta iami, en dri korijerami.” Inem Jisõs ear kwalok kin joñok eo an mõke: “Einwõt Nejin armij e ar jab itok bwe armij ren jerbal ñõn E, a bwe En jerbal ñõn ir, im lelok An mour bwe En binmour ñõn ro relõñ.”​—Mat. 20:20-​28.

7. Ewi wãwen kajjojo iar emaroñ kalaplok burukuk eo ilo congregation eo?

⁷ Ilo ar kalomõnlokjen kin etã buru eo an Jisõs, emaroñ jibõñ kij ñõn watõk kij mõke einwõt ‘eo eriktata’ ibwiljin ro jeer im jãter. (Luk 9:​46-​48) Ilo ar kõmõne men in enaj kalaplok ar burukuk iben dron. Einwõt jemen juõn baamle elap, Jeova ekõnan bwe ro nejin ren “ber iben dron ilo buru juõn.” (Sam 133:1) Jisõs ear jar ñõn Jemen kin aolep dri Kristian ro remol, ilo an ba: “Ña ilo ir, im Kwe ilo Ña; bwe ren wãppenlok ilo juõn; im bwe lõl en jela bwe Kw’ar jilkintok Iõ, im yokwe ir, einwõt Kw’ar yokwe Ña.” (Jon 17:23) Kin men in, ar burukuk iben dron enaj kalikar bwe kij dri kalor ro an Kraist. Bwe en or burukuk in iber, jej aikwij watõk likjõp ko an ro jet einwõt an kar Kraist watõki. Jisõs ear mõnõnõ in jeorlok bwir ko an armij, im ear katakin bwe wãwen eo wõt jemaroñ bõk jeorlok bwir ej ilo ar jeorlok bwir ko an ro jet.​—Riit Matu 6:​14, 15.

8. Ta eo jemaroñ katak jen joñok eo an ro eto air korijer ñõn Anij?

⁸ Bareinwõt emaroñ lap ar katak jen ar kajeoñwe tõmak eo an ro eto air kajeoñwe joñok eo an Kraist. Einwõt Jisõs, dri korijer rein an Anij ekkã air kwalok air melele kin likjõp ko an ro jet. Rein rar katak bwe ilo air kwalok tiriamokake einwõt kar Kraist, enaj jibõñ kij ñõn “bõk mõjino ko an ro re jab kajur” im ej bareinwõt kalaplok ar burukuk iben dron. Bareinwõt, ej rejañ aolep ro ilo congregation eo ñõn kwalok ejja lemnok eo wõt an Kraist. Rekõnan bwe ro jeir im jãtir ren kwalok ejja lemnok eo wõt im bõk ejja tokjen ko wõt me dri jilik Paul ear kõnan bwe dri Kristian ro ilo Rom ren bõke: “Anij in kijenmij im ainemõn En lewoj bwe en buruemi wõt juõn ñõn dron ekar ñõn Kraist Jisõs: Bwe kin juõn wõt loñimi komin jimor kaibujuij Anij, eo Jemen ar  Iroij Jisõs Kraist.” (Rom. 15:​1, 5, 6) Emol, ar burukuk iben dron ilo ar kabuñ ej bõktok nebar ñõn Jeova.

9. Etke jej aikwiji jitõb kwojarjar eo ñõn ar maroñ kajeoñwe joñok eo an Jisõs?

⁹ Jisõs ear kwalok bwe etã buru ej ekkeijaklok iben inemõn, me ej mõtõn leen jitõb kwojarjar eo an Anij. Kin men in, ijellokin ar katak kin joñok eo an Jisõs, jej bareinwõt aikwiji jitõb kwojarjar eo an Jeova, bwe en jime ar kajeoñwe joñok eo an. Jej aikwij jar kin jitõb kwojarjar eo an Anij im kate kij ñõn kadrek leen jitõb eo einwõt “yokwe, lõñliñ, ainemõn, meanwõr, joij, lejokmen, tiljek, inemõn, im jadõr.” (Gal. 5:​22, 23) Inem ilo ar lor joñok eo kin etã buru im inemõn me Jisõs ear kwalok, jenaj maroñ kabuñburuen Jemeruij ilõñ, Jeova.

Jisõs Ear Jerbal ilo Joij Iben Ro Jet

10. Ewi wãwen an kar Jisõs kwalok joij?

¹⁰ Bareinwõt joij ej mõtõn leen jitõb kwojarjar eo. Jisõs ear jerbal ilo joij ien otemjej iben ro jet. Aolep ro emol burueir me rar bukot Jisõs rar lo bwe “ilo joij ej bõk ir.” (Luk 9:​11, NW) Ta eo jemaroñ katak jen joij eo Jisõs ear kwaloke? Juõn armij ejoij ebiruru jimjeraik e, ej inemõn, tiriamokake, im ej lemnok kin ro jet. Kar eindrein iben Jisõs. Ear tiriamokake armij ro “bwe rej barõk, im jibliklik einwõt s̃ip ko ejelok air s̃eperd.”​—Mat. 9:​35, 36.

11, 12. (a) Kwalok juõn wanjoñok kin wãwen an kar Jisõs tiriamokake armij ro. (b) Ta eo kwomaroñ katak jen wanjoñok in jar etale?

¹¹ Jisõs ear jab iñjake wõt an buromõj im tiriamokake armij ro ak ear bareinwõt kõmõn joñõn wõt an maroñ ñõn jibõñ ir. Ñõn wanjoñok, jen lemnok kin kõra eo ear iñtan kin an torlok bõtõktõkin iomin 12 yiõ ko. Ear jela bwe ekkar ñõn Kien Moses, nañinmij eo an ear kõmõn bwe e im jabrewõt eo ej uñir e ren jab erreo im rejjab maroñ bõk kwonair ilo makõtkit ko an kabuñ. (Liv. 15:25-​27) Ak, karkar ko karkarin Jisõs im wãwen eo ear jerbal iben armij ro emaroñ kar kamol ñõn e bwe ear or iben Jisõs kajur im kõnan eo ñõn kemour e. Elõñ alen lio ear eliji nan kein iben mõke: “Elañe I naj uñir wõt jirik nuknuk ko An, I naj mour.” Ilo an kate e bwe en beran, ear uñir nuknuk ko an Jisõs im ilo mõkõj ear iñjake an ejmour.

¹² Jisõs ear jela bwe juõn armij ear uñir e, im ear reito reitak ñõn lale wõn eo. Bwelen kõra eo ear lelñoñ ñõn bõk kaje kinke ear kokkure Kien eo, ear wurirrir im bukwelõlõ ion neen Jisõs im kwalok mol eo. Jisõs ear ke kaje kõra in ejeramel im iñtan? Jaab! Ear kainemõn e im ba: “Nejiõ, am tõmak e ar kemour yuk; kwon ilok im ainemõn.” (Mark 5:​25-​34) Ear lap an kõra in ainemõn ke ear roñ nan kein rejoij!

13. (a) Ewi wãwen ear oktõk lemnok ko an Jisõs jen dri Parisi ro? (b) Ewi wãwen an kar Jisõs kõmõn ñõn ajiri ro?

¹³ Einjuõn jen dri Parisi ro ebin buruer, Kraist ear jab kajerbal maroñ eo an ñõn kalaplok erro ko an armij ro. (Mat. 23:4) Ilo okõtõn, ear kwalok joij im kijenmij wõt ilo an katakin ro jet kin ial ko an Jeova. Ear lap an Jisõs kwalok yokwe ñõn dri kalor ro an, im ien otemjej ear kwalok joij im ear mol jimjera eo an. (Ken. 17:17; Jon 15:11-​15) Kin men in, ajiri ro bareinwõt rar jab mijõk in kebake Jisõs, im ear alikar an bar mõnõnõ ibeir. Jisõs ear mõnõnõ in bwijrõk jen jabrewõt men ear kõmõne ñõn jolok ien iben ajiri ro. Juõn ien, kin an dri kalor ro lemnok wõt kin  air utiej einwõt dri tel in kabuñ ro, rar kajeoñ in kabwijrõk armij ro jen air añintok ajiri ro nejiir ñõn iben Jisõs bwe en jiburlep ir. Jisõs ear jab mõnõnõ kin men in dri kalor ro an rar kõmõne. Ear ba ñõn ir: “Komin likit ajiri rõn bwe ren itok ñõn iba; komin jab boprae ir; bwe ro eirwõt, air ailiñ in Anij.” Tokelik, ear kajerbal ajiri ro ñõn katakin dri kalor ro an juõn katak eaurõk, ear ba: “Emol Ij ba ñõn kom, jabrewõt eo e jab bõk ailiñ in Anij im einwõt ajiri erik, e jamin dreloñ iloan.”​—Mark 10:13-​15.

14. Ta tokjen ko ajiri ro rej bõki kin an armij ro kwalok air itoklimo kake ir?

¹⁴ Lemnok mõk kin wãwen an naj jet ian ajiri ro iñjake tokelik ñe renaj ridto, remaroñ kememej bwe Jisõs Kraist ear “jiburlep ir, im likit pein ioir.” (Mark 10:16) Bareinwõt ajiri ro ranin renaj emõn air kememej elder ro im ro jet me rar kwalok air itoklimo kake ir. Men eo elaplok an aurõk, ilo ien eo rej drik wõt, ajiri ro me rej bõk itoklimo jen congregation eo rej katak bwe jitõb eo an Jeova ej ber iben armij ro an.

Kwalok Joij ilo Lõl in Ejelok Joij Ie

15. Etke jejjab aikwij bwilõñ kin an armij ro ranin jab kwalok joij?

¹⁵ Elõñ armij ro ranin rej lemnok bwe ejelok air ien ñõn kwalok joij ñõn ro jet. Kin men in, ien otemjej, ilo jikin jikuul, jikin jerbal, ien itoitak, im ilo jerbal in kwalok nan, armij ro an Jeova rej jelmae jitõbõn lõl in. Kõmõn ko rejjab joij remaroñ kaburomõj kij, ak jejjab bwilõñ kaki. Jeova ear kakõrmol Paul ñõn an kakkõl kij bwe dri Kristian ro remol me rej mour ilo ‘ran kein eliktata’ im renana renaj iion “armij ro e naj anij lo burueir . . . im ro re jab yokwe ro nukiir.”​—2 Tim. 3:​1-3.

16. Ewi wãwen jemaroñ kalaplok ar kwalok joij einwõt Kraist ilo congregation eo?

¹⁶ Ijo iturãjet, mejatoto eo ilo congregation in Kristian ro remol ej juõn oktõk ekaemololo ñe keiri iben lõl in ejelok joij ie. Ilo ar anõk joñok eo an Jisõs, kij kajjojo emaroñ or kwonad ñõn kalaplok mejatoto in emõn. Ewi wãwen jemaroñ kõmõne men in? Juõn wãwen ej ilo ar jibõñ im rejañ ro jeer im jãter ilo congregation eo kinke elõñ iair rej jelmae abañ ko kin ejmour ak abañ ko jet relap. Ilo ‘ran kein eliktata,’ abañ rot kein remaroñ laplok wõt, ak rejjab kãl. Ilo bwebwenato ko ilo Baibel, elõñ dri Kristian ro rar iñtan kin ejja kain abañ rot kein wõt. Inem, elap an ekkar ñõn ar lelok jibõñ kiõ einwõt ear eindrein iben dri Kristian ro mokta. Ñõn wanjoñok, Paul ear kakabilek dri Kristian ro ñõn air “kaberan ro rej kũmkũm, jibõñ ro re mõjino, komin meamiwõr ñõn armij otemjej.” (1 Tes. 5:​14) Men in ej kitibuj ar kwalok joij einwõt Kraist.

17, 18. Ta jet ian wãwen ko jemaroñ anõk joñok eo an Jisõs kin kwalok joij?

¹⁷ Eor iben dri Kristian ro erro eo ñõn ‘bõk ro jeir im jãtir ilo joij’ ñõn jerbal ibeir einwõt  an naj kar Jisõs kõmõn ñõn ir, kwalok ar itoklimo kin ro eto ar jela kajeir jen ien mokta im ñõn ro me jej kab iion ir. (3 Jon 5-8) Einwõt an kar Jisõs mõkõj an emakõt ñõn kwalok tiriamo ñõn ro jet, kij bareinwõt, jen menin kõkãtõk ñõn ro jet ien otemjej.​—Ais. 32:2; Mat. 11:28-​30.

¹⁸ Kij kajjojo jemaroñ kwalok joij ñõn ro jet ilo ar kõmõn juõn men ñõn kalikar bwe jej kea kin ir im melele kin abañ ko air. Jen bukot ien ko remõn ñõn kõmõn eindrein! Paul ear rejañ: “Kin yokwe jimjãn jimjãten, komin menoan dron; kin kõnimarmij, komin koutiej dron.” (Rom. 12:10) Melelen men in bwe jen anõk joñok an Kraist, kwalok joij ñõn ro jet, im katak ñõn kwalok “yokwe e jab riõp.” (2 Kor. 6:6) Paul ear kemelele kin kain yokwe rot in an Kraist ilo wãwen: “Yokwe ej meanwõr, im e joij; yokwe e jab junmare; yokwe e jab mõke kimjãje, e jab jua.” (1 Kor. 13:4) Ijellokin ar drebij ar illu nae ro jeer im jãter, jen jerbale nan in kakabilek in: “Im komin joij ñõn dron, en emõn buruemi, jolok nana jen dron, einwõt Anij ilo Kraist E ar jolok ami nana.”​—Ep. 4:​32.

19. Ta tokjen ko remõn rej walok jen ar kwalok joij eo an Kraist?

¹⁹ Ar kate kij ñõn ejaak im kwalok joij einwõt Kraist ilo ien im wãwen otemjej enaj bõktok ñõn kij elõñ jerammõn ko. Jitõb eo an Jeova enaj maroñ lap an jerbal ilo congregation eo, im jiboñ aolep ñõn ejaak karkarin leen jitõb. Bareinwõt, ñe jej lor joñok eo Jisõs ear letoke im jibõñ ro jet ñõn bar lore, kabuñ eo ar ekamõnõnõ im burukuk enaj kalõñliñ Anij. Kin men in, jen kate kij ñõn wõnmanlok im kwalok inemõn im joij eo an Jisõs ilo wãwen ar kõmõn ñõn ro jet.

Kwomaroñ ke Kemelele?

• Ewi wãwen Jisõs ear kwalok bwe ej ‘inemõn im etã buruen’?

• Ewi wãwen Jisõs ear kwalok joij?

• Ta jet ian wãwen ko jej kwalok inemõn im joij eo an Kraist ilo lõl in ejjab wãppen?

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija eo ilo peij 8]

Ñe tõmak eo an juõn jeer im jãter ej mõjinolok, einwõt kar Piter, jenaj ke jibõñ ir?

[Pija eo ilo peij 10]

Ewi wãwen kwomaroñ jibõñ ñõn kõmõn bwe congregation eo en juõn jikin remaroñ lo joij ie?