Yokwe eo an Kraist Ej Kamakõt Kij ñõn Kwalok Yokwe
Yokwe eo an Kraist Ej Kamakõt Kij ñõn Kwalok Yokwe
“[Jisõs] E ar yokwe ro dron rej ber i lõl im Ej yokwe ir ñõn jemlokõn.”—JON 13:1.
1, 2. (a) Ta eo elukkun kabwilõñlõñ kin yokwe eo me Jisõs ear kwaloke? (b) Ta wãwen ko kin yokwe jenaj katak kaki ilo katak in?
JISÕS ear likit joñok eo emõntata kin yokwe. Aolep men otemjej kin e, wãwen mwilin im an konono, wãwen an katakin im an katok kin mour eo an, rar kwalok yokwe eo an. Ñõn jemlokõn mour eo an ion lõl, ear kwalok yokwe ñõn ro ear iion ir im elaptata ñõn dri kalor ro an.
2 Yokwe eo Jisõs ear kwaloke ear joñok eo elaptata kin yokwe ñõn an dri kalor ro lore. Men in ej bareinwõt kamakõt kij ñõn ar kwalok ejja yokwe in ñõn ro jeer im jãter ilo congregation eo ekoba armij ro jet. Ilo katak in, jenaj etale ta ko elder ro ilo congregation eo remaroñ katak jen Jisõs kin kwalok yokwe ñõn ro rar kõmõn bwir ko redrik im relap. Jenaj bareinwõt katak kin wãwen yokwe eo an Jisõs ej kamakõt dri Kristian ro ñõn jibõñ ro jeir im jãtir im ro jet ilo ien ko rebin, ilo jorran ko relap, im ilo air nañinmij.
3. Meñe ear lap bwir ko an Piter, ewi wãwen an kar Jisõs jerbal iben?
3 Ilo boñin eo mokta jen an kar Jisõs mij, dri jilik Piter ear karmijeteik e jilu alen. (Mark 14:66-72) Bõtab, ke Piter ear bar oktõk, einwõt an kar Jisõs kanan kake, Jisõs ear jeorlok an bwir, im ear lelok ñõn Piter erro ko relap. (Luk 22:32; Jerb. 2:14; 8:14-17; 10:44, 45) Ta eo jej katak jen lemnok eo an Jisõs kin ro rar kõmõn bwir ko relap?
Kwalok Yokwe eo an Kraist ñõn ro Rar Kõmõn Bwir
4. Iomin ta wãwen eo elaptata jej aikwij kwalok lemnok eo an Kraist?
4 Ian wãwen ko relõñ me jej aikwij kwalok yokwe eo an Kraist, eo elaptata an kaburomõjmõj ej ñe juõn ilo baamle eo ar ak ilo congregation eo ej kõmõn juõn bwir elap. Ekaburomõjmõj bwe ke ran kein eliktata an jukjuk im ber in an Setan ej ebak ñõn jemlokõn, elaplok an jitõb eo an lõl in jelet mour erreo eo an armij ro. An lõl in jab kea kin mwil emõn im nana emaroñ jelet ro redrik im ridto jimor, im kamõjnolok bebe eo air ñõn kõmõni men ko rejime. Ilo ran ko an dri Kristian ro mokta, jet rar aikwij bukwelok ir jen congregation eo, im ro jet rar bõk kaje. Ej eindrein ilo ran kein. (1 Kor. 5:11-13; 1 Tim. 5:20) Bõtab, ñe elder ro me rej kamarmire abañ rot kein rej kwalok yokwe eo an Kraist, men in emaroñ lap an jelet eo ear kõmõn bwir.
5. Ewi wãwen an elder ro aikwij anõk yokwe eo an Kraist ñõn ro rej kõmõn bwir?
5 Einwõt Jisõs, elder ro rej aikwij lor kien ko rewãnik an Jeova ien otemjej. Ilo air kõmõne men in, rej kwalok inemõn, joij, im yokwe eo an Jeova. Ñe juõn armij ej mol an ukwelok, im ‘erup buruen’ im ‘etã wõt ilo an’ kin bwir eo ear kõmõne, emaroñ biruru ñõn an elder ro “kajimwe e, . . . ilo meanwõd.” (Sam 34:18; Gal. 6:1) Ak ta elañe armij eo ej jumae im ejjab kwalok an ukwelok?
6. Ta eo elder ro rej aikwij bõprae ñe rej jerbal iben ro rar kõmõn bwir, im etke?
6 Ñe armij eo me ear kõmõn bwir ej karmijete nan in kakabilek eo jen Baibel ak ej kajeoñ in naruõn ro jet kin bwir eo an, elder ro im ro jet remaroñ illu iben. Ilo air jela kin jorran eo ear kõmõne, remaroñ kõnan kwalok iñjake ko air mõke kin kõmõn im lemnok ko an. Ak, illu ej bõktok jorran im ejjab kwalok “lolãtãt an Kraist.” (1 Kor. 2:16; riit Jemes 1:19, 20.) Jisõs ear kakkõl jet armij ro ilo ran ko an ilo nan ko ralikar, ak ejelok juõn ien ear ba jabrewõt men enana ak ñõn kõmetak burueir. (1 Pit. 2:23) Jen men in, ilo nan ko an im kõmõn ko an ear kalikar ñõn armij ro rej kõmõn bwir bwe remaroñ ukwelok im bar bõk buñburu eo an Jeova. Emol, juõn ian un ko elaptata unin an kar Jisõs itok ñõn lõl ej ñõn “lomoren ro dri jerawiwi.”—1 Tim. 1:15.
7, 8. Ta eo ej aikwij tel elder ro ilo jerbal in ekajet eo?
7 Ewi wãwen joñok eo an Jisõs ikijen men in en kar jelet wãwen ar lemnok kin ro me rej aikwij bõk kaje jen congregation eo? Kememej bwe karõk eo ekkar ñõn Baibel eo kin jerbal in ekajet ilo congregation eo ej ñõn kejbãrok bwij eo im emaroñ kamakõt armij eo ear bõk kaje ñõn ukwelok. (2 Kor. 2:6-8) Elukkun kaburomõjmõj ñõn lo bwe jet rejjab kõnan ukwelok im kar aikwij bukwelok ir, ak ej menin kamõnõnõik kij ñõn jela bwe tokelik elõñ ian rein rar bar jeblak ñõn Jeova im ñõn congregation eo an. Ñe elder ro rej kwalok yokwe eo an Kraist, rej kõmõn bwe en birurulok ñõn an armij eo ukwelok im bar jeblak. Ilo ran ko tokelik, rein rar kõmõn bwir renaj kememej bwe elder ro rar kwalok air koutiej ir im jerbal ibeir ilo yokwe, meñe remaroñ jab kememej aolep nan in kakabilek ko jen Baibel me elder ro rar lilok ñõn ir.
8 Kin men in, elder ro rej aikwij kwalok “leen Jitõb” ko, elaptata yokwe eo an Kraist, meñe ro rar kõmõn bwir rejjab bokake nan in kakabilek ko jen Baibel. (Gal. 5:22, 23) Ren jab mõkõj in bukweloke armij eo ear kõmõn bwir jen congregation eo. Rej aikwij kwalok air kõnan bwe armij eo ear kõmõn bwir en bar jeblak ñõn Jeova. Ilo wãwen in, ñe dri jerawiwi eo ej ukwelok tokelik, einwõt an elõñ kõmõne, emaroñ lap an kamolol Jeova im “menin letok” eo ikijen elder ro me rar kõmõn bwe en biruru an jeblak ñõn congregation eo.—Ep. 4:8, 11, 12, UBS.
Kwalok Yokwe eo an Kraist ilo Ran ko Eliktata
9. Kwalok juõn wanjoñok kin an Jisõs kwalok yokwe ñõn dri kalor ro an.
9 Luk ear je kin juõn ien Jisõs ear kwalok yokwe. Ilo an jela bwe juõn ien dri tõrinae ro an Rom renaj nitbwili Jerusalem ñõn bõprae ir jen air ko, ilo yokwe, Jisõs ear kakkõl dri kalor ro an: “Ñe kom naj lo jaran dri tõrinae ro rej kabol Jerusalem, inem kom naj jela ebak kejeebeplok e.” Ta eo rej aikwij kõmõne? Ilo ien lok iman, Jisõs ear lelok nan in jiroñ ko ralikar im jejit. “Inem ro rej ber i Judia ren ko ñõn tol ko: im ro rej ber iolapin ren drioijlok; im ro rej ber i ene ko iturin ren jab dreloñ iloan. Bwe ran kein ran in joñon kwotan, bwe ren kamol men otemjej ar jeje.” (Luk 21:20-22) Elikin an dri tõrinae ro an Rom kabole Jerusalem ilo yiõ eo 66, ro rar kiblie rar lor nan in jiroñ kein.
10, 11. Ilo ar lemnok kin ien eo dri Kristian ro jinoin rar ko jen Jerusalem, ewi wãwen emaroñ kapoj kij ñõn ‘iñtan eo elap’?
10 Ilo ien eo dri Kristian ro rar ko jen Jerusalem, rar aikwij kwalok yokwe eo an Kraist ñõn dron, einwõt an kar Kraist kwalok an yokwe ir. Rar aikwij jibõñ dron kin jabrewõt men ko ear or ibeir. Ak kanan eo an Jisõs enaj jejit kitien ilo juõn wãwen elaplok jen kar kokkure eo an jikin kwelok eo. Ear kanan: “Ilo ien eo e naj elap iñtan, eo e jañin einwõt jen jinoin lõl ñõn ien in, aet, e jamin einwõt tokelik.” (Mat. 24:17, 18, 21) Mokta jen ien ‘iñtan eo elap’ im ilo ien eo enaj walok, kij bareinwõt jemaroñ jelmae wãwen ko rebin im an jabwe aikwij ko ar. Im ilo ar bõk ejja lemnok eo an Kraist, men in enaj jibõñ kij ñõn kijenmij iomin men kein.
11 Ilo ien in, jenaj aikwij lor joñok eo an Jisõs, ilo ar kwalok yokwe eo ejelok jitõbõn kibbon ie. Kin men in, Paul ear kakabilek: “Kij otemjej jen kabuñburuen dron ilo emõn, ñõn kalek ir. Bwe Kraist bareinwõt E ar jab mõke kabuñburuen . . . Kiõ Anij in kijenmij im ainemõn En lewoj bwe en buruemi wõt juõn ñõn dron ekar ñõn Kraist Jisõs.”—Rom. 15:2, 3, 5.
12. Kain yokwe rot eo jej aikwij ejaake kiõ, im etke?
12 Piter, eo Jisõs ear kwalok yokwe ñõn e, ear eindrein an rejañ dri Kristian ro ñõn kadrek ibeir juõn “yokwe jimjãn jimjãten e jaje mon” im ñõn kwalok air “bokake mol.” Rar aikwij ‘kanuij yokwe dron kin burueir.’ (1 Pit. 1:22) Ranin, elaplok ar aikwij kadrek iber mõke karkar ko karkarin Kraist. Kiõ, ijjibed ko aolep armij ro an Anij rej iioni rej laplok wõt. Ejelok juõn en likit an kejatrikrik ilo jabrewõt mõtõn ko ilo lõl in, einwõt an jorran ko rej walok ranin kin jããn im business ko kalikar kaki. (Riit 1 Jon 2:15-17.) Jen men in, ke jemlokõn jukjuk im ber in ej ebak, jej aikwij druaklok ñõn Jeova im ñõn dron, im ejaak jimjera ko remol iben ro ilo congregation eo. Paul ear kakabilek: “Kin yokwe jimjãn jimjãten, komin menoan dron; kin kõnimarmij, komin koutiej dron.” (Rom. 12:10) Im Piter ear kemeleleiklok aurõkin men in, ilo an ba: “Im elap jen men otemjej, komin kanuij yokwe dron; bwe yokwe ej kalibubu elõñ jerawiwi.”—1 Pit. 4:8.
13-15. Ewi wãwen jet ian ro jeer im jãter rar kwalok yokwe eo an Kraist elikin an kar walok jorran ko?
13 Ilo belakin lõl in, elõñ rejela kajen Dri Kennan ro an Jeova kin air kwalok yokwe eo emol. Lemnok kin Dri Kennan ro an Jeova me rar mõnõnõ ñõn jibõñ elikin an kar lañ ko kokkure jikin ko iturõkin Amerika ilo yiõ eo 2005. Kin an joñok eo an Jisõs jelet burueir, elõñlok jen 20,000 ro rar mõnõnõ in emakõt jen moko imweir im jikin jerbal ko air ñõn air jibõñ ro jeir im jãtir rejorrãn.
14 Ilo juõn jikin, ear uwe dren im kaibij eneo im dren eo ear dribloke eneo enañin 50 mail, im kar 30 ne utiejen. Ke ear bããtlok, elõñ moko rar lukkun jorran. Dri Kennan ro an Jeova, me jet iair ear or air kabel kin jerbal in ekkal, rar itok jen elõñ ailiñ ko im rar bõktok ibeir kein jerbal ko im men ko kõbwebweien juõn im, im rar mõnõnõ in kõmõn jabrewõt jerbal ko rar aikwij kõmõni. Ruo kõra rej jimjãn jimjãtin me ejoko lõmaro beleir, rar likit men ko mweier ilo lokõn truck eo im jibareklok jikin in me elõñlok jen 2,000 mail ettolokin ñõn jibõñ. Juõn iair ear berwõt ilo jikin eo, im ej wõnmanlok wõt im jerbal iben kumi eo rar jibõñ im ej bareinwõt jerbal einwõt juõn regular pioneer.
15 Emwij air kar kakõmõnmõnlok ak bar kaleki elõñlok jen 5,600 moko imõn Dri Kennan ro an Jeova im ro jet ilo jikin eo. Ewi wãwen kar iñjake eo an Dri Kennan ro an Jeova ilo bukwon eo ke rar bõk jibõñ in me ej kalikar yokwe eo an ro rar jibõñ ir? Juõn jeer im jãter kõra me mweo imõn ear jorran ear emakõt ñõn juõn trailer jidrikdrik me ettal bõrwojin im ejorran jitoob eo ie. Ro jeer im jãter rar kalek juõn im emõn ñõn an jokwe ie. Ke ear jutõk inabijin mweo imõn ekãl, ear jõñ ilo an kamolol Jeova im dri tõmak ro jein im jãtin. Elõñ ian Dri Kennan ro an Jeova me ear jorran ijo jikiir, rar karõk ñõn jokwe wõt ilo jikin eo rar emakõt ñõne iomin juõn ak elõñlok yiõ ko meñe emwij an kar dri jibõñ ro kõkãle moko imweir. Etke? Ñõn kõmõn bwe mõkein rekãl ren bellok ñõn ro rej kõmõn jerbal in ekkal. Ej juõn joñok emõn kin kwalok yokwe eo an Kraist!
Kwalok Lemnok eo an Kraist ñõn ro Renañinmij
16, 17. Ilo wãwen it ko jemaroñ kwalok lemnok eo an Kraist ñõn ro renañinmij?
16 Eiet iar jar iion jorran ko relap einwõt juõn lañ elap ak makõtkit lõl. Ak enañin aolep rej jelmae abañ ko kin ejmour, elañe jab an mõke, emaroñ an ro uan baamle eo an. Lemnok eo an Jisõs kin ro renañinmij ej juõn joñok ñõn kij. Yokwe eo an ear kamakõt e ñõn kwalok an tiriamokake ir. Ke armij ro rar bõktok ro renañinmij ñõn e, ear “kemour ro otemjej re nañinmij.”—Mat. 8:16; 14:14.
17 Ranin, ejelok iben dri Kristian ro maroñ eo ekabwilõñlõñ ñõn kemour armij ro, ak eor air tiriamokake ro renañinmij einwõt kar Jisõs. Ewi wãwen air kwalok men in? Juõn wãwen elder ro rej kwalok bwe eor lemnok eo an Kraist ibeir ej ilo air kõmõn karõk ko ñõn jibõñ ro renañinmij ilo congregation eo, einwõt an nan in jiroñ eo ilo Matu 25:39,40 konono kake. (Riit.)
18. Ewi wãwen ruo ian ro jeer im jãter rar kwalok yokwe emol ñõn bar juõn jeir im jãtir, im ta tokjen ko rar walok?
18 Ilo mol, ejjab elder ro wõt remaroñ kõmõn emõn ñõn ro jet. Lemnok kin Charlene, eo 44 yiõ ridtõn. Ear or nañinmij in cancer iben im kar jiroñ e bwe eor mõtõn joñoul wõt ran ko ñõn an mour. Ruo ian ro jeir im jãtir ilo congregation eo, etair Sharon im Nicolette, rar lo aikwij eo an im rar kile bwe ear lukkun bin ñõn an leo belen lale e, inem rar mõnõnõ in jibõñ e ilo aolepen ran ko eliktata in an mour. Ran kein rar wõnmanlok wõt ñõn jiljino wik ko, ak limarein ruo rar kwalok wõt air yokwe e ñõn jemlokõn. Sharon ej ba, “Elukkun bin ñe kwojela bwe juõn ejjab maroñ mour jen nañinmij eo an. Ak, Jeova ear kakajur kim. Wãwen in kimar iione ear karuaklok kim ñõn e im ñõn dron.” Leo iben Charlene ej ba: “Ijamin meloklok jibõñ ko rejoij an limarein ruo. Un eo emõn unin rar emakõt in jibõñ im lemnok ko air remõn rar kõmõn bwe melejoñ in eliktata en birurulok ñõn eo ejitenburu iba Charlene, im ear letok ien kakije eo iar aikwiji ilo enbwin im ilo iñjake. Inaj kamolol ir ñõn in drio. Jitõbõn karmijete eo air ear kakajur tõmak eo aõ ilo Jeova im yokwe eo aõ ñõn ro jeer im jãter ibelakin lõl.”
19, 20. (a) Ta karkar ko lailim jar etali kin lolãtãt eo an Kraist? (b) Ta eo kwoj bebe in kõmõne?
19 Ilo katak kein jilu, jar etale lailim ian karkar ko karkarin Jisõs im wãwen eo jemaroñ anõk lemnok im jerbal ko an. Jen ‘inemõn im etã buruer,’ einwõt kar Jisõs. (Mat. 11:29) Jen kate kij ñõn kwalok joij ñõn ro jet, meñe jemaroñ lo jab wãppen im mõjino ko air. Im jen beran ñõn bokaki aolep men ko Anij ekõnan bwe jen kõmõni, meñe ilo ien ko jej jelmae melejoñ ko.
20 Eliktata, jen kwalok yokwe eo an Kraist ñõn aolep ro jeer im jãter “ñõn jemlokõn,” einwõt an kar Kraist kõmõne. Kain yokwe rot in ej kwalok bwe jej dri kalor ro an Jisõs. (Jon 13:1, 34, 35) Emol, jej aikwij wõnmanlok wõt im “yokwe jimjãn jimjãten.” (Hib. 13:1) Jab jenliklik! Beek ilo buruõm ñõn kajerbal mour eo am ñõn nebar Jeova im jibõñ ro jet! Jeova enaj kejerammõn yuk kin jerbal ko am remol.
Kwomaroñ ke Kemelele?
• Ewi wãwen elder ro remaroñ kwalok lemnok eo an Kraist ñõn ro rar kõmõn bwir?
• Etke elap an aurõk ñõn anõk yokwe eo an Kraist ilo ran kein eliktata?
• Ewi wãwen jemaroñ kwalok lemnok eo an Kraist ñõn ro renañinmij?
[Kajitõk ko ñan katak]
[Pija eo ilo peij 17]
Elder ro rekõnan bwe armij ro rar kõmõn bwir ren bar jeblak ñõn Jeova
[Pija eo ilo peij 18]
Ilo ien eo dri Kristian ro mokta rar ko jen Jerusalem, ewi wãwen air kar kwalok lemnok eo an Kraist?
[Pija eo ilo peij 19]
Elõñ rejela kajen Dri Kennan ro an Jeova kin air kwalok yokwe eo emol