Ej ke ‘Bin im Elle Okrõm’ ion Foundes̃õn Eo?

Kwonañin ke lo an juõn wijki ekilep ellãle kin an kanuij lap kõto? Meñe kõto eo ekajur ej iuni wijki eo ak ej jutõk wõt. Etke? Kinke okar ko okran rej dãbdeb na ilo brij eo. Jemaroñ einwõt wijki eo. Ñe jej iion lañ ko relap ilo mour ko ar, kij bareinwõt jemaroñ jutõk bin wõt elañe ‘ebin im elle okrar’ ion foundes̃õn eo. (Ep. 3:​14-​17) Ta foundes̃õn eo?

Nan in Anij ej ba bwe Kraist Jisõs ej “drekã in jabõn em [ak foundes̃õn]” eo an congregation in Kristian. (Ep. 2:​20, UBS; 1 Kor. 3:​11) Einwõt dri Kristian ro, kar rejañ kij ñõn ‘etetal ilo E, im en elle okrar im bwe jen kalek kij ilo E, im bin ilo tõmak.’ Elañe jej kõmõn eindrein, jenaj maroñ jutõk bin nae aolep abañ ko rej melejoñwe tõmak eo ar ekoba aolep “nan in karel ko” rej berber ion “mon bata” ko an armij.​—Kol. 2:​4-8.

“Drilpen, im Aitokõn, im Mũlõlin, im Utiejen”

Bõtab, ewi wãwen ar maroñ ‘elle okrar’ im ‘bin ilo tõmak’? Juõn wãwen eaurõk ñõn kõmõn bwe okrar en ber ijo emulõl ilo brij eo ilo kõkkar, ej ilo ar tiljek in katak Nan eo ekakõrmol an Anij. Jeova ekõnan bwe jen “kanuij jela iben ro remõn otemjej, ta eo drilpen, im aitokõn, im mũlõlin, im utiejen” mol eo. (Ep. 3:​18) Kin men in, ejelok dri Kristian ej aikwij baj jokõne wõt kin melele ko rebijbij ilo an juburu kin “katak ko” rebiruru rej ber ilo Nan eo an Anij. (Hib. 5:⁠12; 6:⁠1) Jen an eindrein, kij kajjojo jej aikwij kijorur ñõn kamulõllok ar melele kin katak ko remol ilo Baibel eo.​—Ken. 2:​1-5.

Alikar, ejjab melelen men in bwe men eo wõt jej aikwiji ñõn ‘bin im elle okrar’ ilo mol eo ej bwe en lap jelalokjen eo iber. Ilo mol, Setan mõke ejela kobõn Baibel eo. Inem eor juõn men elaplok an menin aikwij. Jej aikwij “jela yokwe an Kraist, eo elã jen jela.” (Ep. 3:​19) Ñe jej katak kinke jej yokwe Jeova im yokwe mol eo, melele eo ar kin men ko remol ilo Baibel eo enaj mulõllok im tokjen men in, tõmak eo ar enaj kajurlok.​—Kol. 2:⁠2.

 Melejoñwe Joñõn Jela eo Am

Kiõ, etke kwojjab melejoñwe joñõn jela eo am kin jejjo ian katak ko remol im raurõk rej ber ilo Baibel eo? Am kõmõne men in emaroñ rejañ yuk ñõn kalaplok am tiljek ilo am katak Baibel ibõm mõke. Einwõt juõn wanjoñok, riiti eon ko jinointata ilo letter eo an dri jilik Paul ñõn dri Epesõs ro. (Lale box eo “Ñõn Dri Epesõs Ro.”) Elikin am riiti eon kein, kajitõk ibõm mõke, ‘Ij melele ke melelen nan kein jen Baibel eo me eoktõk jidrik wãwen air je im rej ber ilo box eo?’ Jen etale kajjojo iair.

Kar Bebe “Mokta jen Jinoin Lõl”

Paul ear jeje ñõn dri tõmak ro mõtõn: “[Anij] E ar bebe kin kij mokta ñõn kõnilujen kin Kraist.” Emol, Jeova ear bebe bwe enaj kar bõk jet armij ro ñõn erom mõtõn baamle eo an ewãppen ilo lõñ. Rein me Anij ear bõk ir bwe ren nejin renaj kar iroij einwõt kiñ im pris ro iben Kraist. (Rom. 8:​19-​23; Rev. 5:​9, 10) Ilo aituerõk eo an jen jinoin nae iroij potata eo an Jeova, Setan ear ba bwe eor likjõp iben armij ro Anij ear kõmõnmõn ir. Inem, elukkun jejit an kar Jeova kãlet jet jen ibwiljin armij ñõn bõk erro eo ñõn jolok aolep nana ko ijoko otemjej ilõñ im ion lõl, ekoba eo ej unjen nana, Setan Devil eo! Bõtab, Jeova ear jab bebe lok iman kin wõn ian armij rein kajjojo enaj kar bõke bwe en einwõt ro nejin. Jen an eindrein, Anij ear bebe bwe enaj kar or juõn kumi ak jar in armij me renaj kar iroij iben Kraist ilõñ.​—Rev. 14:​3, 4.

Ta “lõl” eo Paul ear konono kake ke ear jeje ñõn dri Kristian ro mõtõn bwe kar kãlet ir einwõt juõn kumi “mokta jen jinoin lõl”?  Ear jab konono kin juõn ien mokta jen an kar Anij kõmõnmõn lõl ak armij ro. Men in eban kar kwalok ekajet jime. Ewi wãwen an kar Adam im Iv maroñ uak kin kõmõn ko air elañe emwij an Anij kar bebe lok iman bwe renaj kar likjõp mokta jen an kar kõmõnmõn ir? Inem, ñãt eo Anij ear bebe kin wãwen enaj kar kajime abañ eo ear walok ke Adam im Iv rar kobalok iben Setan ñõn jumae iroij potata eo an Anij? Jeova ear kõmõne men in elikin wõt ien eo me ro jemer im jiner moktata rar jumae ak mokta jen an kar walok juõn lõl in armij ejjab wãppen, bõtab remaroñ bõk tokjen jen binmour eo.

“Ekar ñõn Mweiuk in Joij eo An”

Etke Paul ear ba bwe karõk ko jar etali ilo eon ko jinointata ilo buk in Epesõs rar walok “ekar ñõn mweiuk in joij eo An” Anij? Ear ba men in ñõn kalikar bwe ilo mol Jeova ear jab aikwij lomoren armij ro rejerawiwi.

Kin ar jerawiwi, ejelok iar emaroñ kõmõn jabrewõt men me ej kõmõn bwe en tellokin ar bõk lomor. Bõtab, kin an kanuij yokwe armij ro, Jeova ear kõmõn juõn karõk ejej uan ñõn lomoren kij. Ñe jej lemnok kin jab wãppen im jerawiwi eo ar, ilo mol ar bõk lomor ej juõn menin joij elap einwõt Paul ear ba.

Menin Ittino eo Ekwojarjar ilo Karõk eo an Anij

Ilo jinoin Anij ear jab kwalok ewi wãwen enaj kar kajime jorran eo Setan ear kõmõne. Ear juõn ‘men etino.’ (Ep. 3:​4, 5) Tokelik, ke ear jutõk congregation eo an Kristian, Jeova ear kwalok ilo tibrikin kin ewi wãwen enaj kar kajejit karõk eo an jen jinoin ñõn armij ro im lõl in. Paul ear kemelele bwe ilo “ien ko rejejit,” Anij enaj kar ejaake juõn “jerbal” me enaj lolorjake men ko me renaj kaburukuk aolep menin kõmõnmõn ko an remeletlet.

Wãwen eo moktata burukuk ear ijjino ej ilo ran in Pentekost eo ilo yiõ eo 33 ke Jeova ear jino kakuktok ro renaj kar iroij iben Kraist ilõñ. (Jerb. 1:​13-​15; 2:​1-4) Wãwen eo ken karuo enaj kar ilo ien eo naj kakuktok ro renaj mour ilo paredais eo ion lõl iomin Ailiñ in Messaia eo an Kraist. (Rev. 7:​14-​17; 21:​1-5) “Jerbal” eo me Anij ear ejaake ejjab jitõñlok ñõn Ailiñ in Messaia eo kinke Ailiñ eo ear jab jutõk mae 1914. Jen an eindrein, ej jitõñlok ñõn wãwen eo Anij ear kamarmire ak lolorjake jerbal ko ñõn kajejit karõk eo an ñõn kajeblaktok burukuk eo ijoko otemjej ilõñ im ion lõl.

“Ilo Lolãtãt Komin Ridto Ro”

Ejelok berre, juõn mõnit emõn ñõn katak ibõm mõke enaj jibõñ yuk ñõn lukkun melele “drilpen, im aitokõn, im mũlõlin, im utiejen” mol eo. Bõtab, ejelok berre bareinwõt bwe an armij ro ailbãro kin wãwen ko rej walok ilo mour emaroñ kõmõn bwe en biruru an Setan kamõjno ak kokkure mõnit eo ar ñõn katak. Kwon jab kõtlok bwe en kõmõn eindrein ñõn kwe. Kwon kajerbal “meletlet” eo Anij ear lewoj ñõn yuk bwe kwon maroñ erom juõn eo eridto ilo “lolãtãt.” (1 Jon 5:​20; 1 Kor. 14:20) Kwoj aikwij lale bwe kwon melele etke kwoj tõmak kin men ko kwoj tõmak kaki im bwe ien otemjej kwon maroñ kwalok ‘unin kejatrikrik eo ej ilo kwe.’​—1 Pit. 3:​15.

Lemnokelok am ber ilo Epesõs ilo ien eo ke rar riiti letter eo an Paul. Nan ko an renaj ke kar kamakõt yuk ñõn kõnan edreklok ilo “jela Nejin Anij”? (Ep. 4:​13, 14) Aet! Kin men in, kõtlok bwe nan ko rekakõrmol an Paul ren kamakõt yuk ilo ejja wãwen in wõt. An kanuij lap am yokwe Jeova im an or ibõm juõn jelalokjen ejime kin Nan eo an enaj jibõñ yuk ñõn jutõk ‘bin wõt im elle okrõm’ ion foundes̃õn eo an Kraist. Ilo wãwen in, kwonaj maroñ jutõk bin nae jabrewõt melejoñ Setan ej bõktok iom mokta jen an itok jemlokõn lõl in enana.​—Sam 1:​1-3; Jerm. 17:​7, 8.

[Bo̦o̦k/Pija eo ilo peij 27]

“Ñõn Dri Epesõs Ro”

“En mõnõnõ Anij im Jemen ar Iroij Jisõs Kraist, Eo e ar kejerammõn kij ilo jerammõn otemjej in jitõb ijo ko einwõt ilõñ ilo kraist: Einwõt An kãlet kij ilo E mokta jen jinoin lõl, bwe jen kwojarjar im ejelok notar iman mejen ilo yokwe: Im E ar bebe kin kij mokta ñõn kõnilujen kin Kraist ñõn E, ekar ñõn lemnok emõn in ankil An, Ñõn nebar aibujuij in joij eo An eo E ar letok ñõn kij ilo Eo Dri Jitenburu: Ilo E eor binmour ñõn kij kin bõtõktõkin, aet, jolok nana ko ar, ekar ñõn mweiuk in joij eo An, Eo E ar wujleptok ñõn kij ilo meletlet otemjej im jelalokjen, Im E ar kajelaik kij kin men eo etino in ankil An, ekar ñõn An lemnok emõn eo E ar bebe ilo E, Ñõn jerbal an ien ko rejejit, bwe En kobaik men ko otemjej ilo Kraist, men ko i lõñ, im men ko i lõl.”​—Ep. 1:​3-​10.