Komin Edreklok Wõt ilo Yokwe eo an Jimjãn Jimjãtin
Komin Edreklok Wõt ilo Yokwe eo an Jimjãn Jimjãtin
“Etetal ilo yokwe, einwõt Kraist e ar yokwe kom.”—EP. 5:2.
1. Ta kakõle eo eaurõk Jisõs ear ba bwe enaj kar kakõlen dri kalor ro an?
JERBAL in kwalok nan jen im ñõn im kin nuuj eo emõn kin Ailiñ eo an Anij ej juõn kakõlen Dri Kennan ro an Jeova. Bõtab, Kraist Jisõs ear kãlet juõn wãwen eoktõk ñõn kile dri kalor ro an remol. Ear ba: “Kien ekãl Ij lewoj ñõn kom, Komin yokwe dron; einwõt I ar yokwe kom, komin bareinwõt yokwe dron. Ilo men in armij otemjej re naj jela bwe komij dri kalora, elañe komij yokwe dron.”—Jon 13:34, 35.
2, 3. Ilo wãwen it yokwe eo an jimjãn im jimjãtin ej jelet ro rej ber ilo kwelok ko ar?
2 Ejelok juõn rolul in armij ej kwalok kain yokwe rõt in me ej walok ibwiljin dri Kristian ro remol. Einwõt an juõn jitũũl kamakõt aen, yokwe ej kamakõt dri korijer ro an Jeova ñõn burukuk iben dron im ej kareel ro emol burueir ñõn kabuñ eo emol. Ñõn wanjoñok, lemnok kin Marcelino, juõn eman ilo ailiñ in Cameroon me ear walok juõn jorran ilo jikin jerbal eo an im kõmõn bwe en bilo. Elikin an kar walok men in, rar kennan kake e im ba bwe ear bilo kinke ear juõn dri anijnij. Ijellokin air kainemõn e, dri kaki in kabuñ eo an im ro uan rar jolok e jen kabuñ eo air. Ke juõn ian Dri Kennan ro an Jeova ear kir e ñõn ber ilo kwelok, Marecelino ear jenliklik. Ear jab bar kõnan lo an armij ro kejekron e.
3 Marcelino ear bwilõñ kin men ko rar walok ilo Imõn Kwelok eo. Ear kile an ro uan congregation eo karuwaineneik e, im ear bõk kainemõn jen katak ko ear roñjaki jen Baibel eo. Ear jino ber ilo aolep kwelok ko an congregation, kõmõn wõnmanlok ilo an katak Baibel, im ear baptais ilo 2006. Kiõ ej kwalok nan kin mol eo iben baamle eo an im ro dri turin im ear jino katak Baibel iben jet iair. Marcelino ekõnan bwe rein kajjojo me rej katak iben ren iñjake ejja yokwe in wõt me ear iione jen armij ro dron Anij.
4. Etke jej aikwij bokake nan in kakabilek eo an Paul ñõn etetal ilo yokwe?
4 Yokwe in an jimjãn jimjãtin elap an kaitoktoklimo, kin men in jejjab aikwij kajitokjen yokwe in. Lemnok kin juõn kijeek ej urur ilo boñ im ej kõmõn bwe armij ro ren druaklok ñõn turin im kõmãnãn. Elañe ro rej rañrañ iturin kijeek eo rejjab ankane kin kane, enaj mõjinolok im kun. Eindrein, lukluk in yokwe eo ilo congregation eo enaj mõjinolok elañe kij dri Kristian ro kajjojo jejjab kate kij ñõn kakajure. Ewi wãwen jemaroñ kõmõne men in? Dri jilik Paul ej uak: “Etetal ilo yokwe, einwõt Kraist e ar yokwe kom, im E ar mõke ketõk E kin kij, men in jurtak im katok ñõn Anij kin ñõj in bwin melu.” (Ep. 5:2) Kajitõk eo jekõnan etale ej, Ilo wãwen it ko imaroñ etetal ilo yokwe?
“En Bareinwõt Laplok Buruemi”
5, 6. Etke Paul ear rejañ dri Kristian ro ilo Korint ñõn ‘kalaplok burueir’?
5 Dri jilik Paul ear jeje ñõn dri Kristian ro etto ilo Korint: “Loñim e walõñi ñõn kom, ro dri Korint, buruem elaplok. Kom jab obrõk ilo kim, a kom obrõk ilo buruemi. Kiõ bwe in nawõnami ilo wãwen wõt (ij konono einwõt ñõn ro nejiõ) en bareinwõt laplok buruemi.” (2 Kor. 6:11-13) Etke Paul ear rejañ dri Korint ro ñõn kalaplok burueir ilo air kwalok yokwe?
6 Lemnok kin wãwen an kar jino ejaak congregation eo etto ilo Korint. Paul ear etal ñõn Korint ilo jemlokõnlok yiõ eo 50. Meñe dri jilik in ear iion jumae ilo jinoin jerbal in kwalok nan eo an ilo jikin in ak ear jab ebwer. Ejjabto tokelik, elõñ armij ro ilo jikin kwelok in rar likit air tõmak ilo nuuj eo emõn. “Iomin juõn yiõ im jiljino aliñ,” Paul ear niknik ilo an katakin im kakajur congregation in ekãl. Alikar, ear lap an yokwe dri Kristian ro ilo Korint. (Jerb. 18:5, 6, 9-11) Ear lõñ un ko ibeir ñõn air bar kwalok yokwe ñõn e im koutiej e. Bõtab, jet ilo congregation eo rar katoõnlok ir jen e. Bwelen jet rar jab mõnõnõ kin nan in kakabilek ko an me rekajju. (1 Kor. 5:1-5; 6:1-10) Jet remaroñ kar roñjake nan in ruruwe ko an ‘dri jilik ro reutiejtata.’ (2 Kor. 11:5, 6) Paul ear kõnan bwe aolep ro jein im jãtin en mol air yokwe e. Inem ear akwelap ñõn ir bwe ren ‘kalaplok burueir’ ikijen air druaklok ñõn e im dri tõmak ro jet mõtair.
7. Ewi wãwen jemaroñ ‘kalaplok buruer’ ilo ar kwalok yokwe eo an jimjãn jimjãtin?
7 Ta kin kij? Ewi wãwen jemaroñ ‘kalaplok buruer’ ilo ar kwalok yokwe eo an jimjãn jimjãtin? Armij ro me ridtair wõt juõn ak rej itok jen juõn wõt ailiñ emaroñ biruru air kwalok yokwe ñõn dron. Im ro me juõn wõt air itoklimo kin kein kamõnõnõ ko ekkã air jolok ien iben dron. Bõtab, elañe men ko me jej kõmõni iben jet dri Kristian ro ej kajenolok kij jen ro jet, jej aikwij ‘kalaplok buruer.’ Ej juõn menin meletlet ñõn kajitõkin kij mõke: ‘Ij jakkene ke aõ kwalok nan ak iiaio iben ro jeiõ im jãtiõ me ijjab lukkun ebake ir? Ilo Imõn Kwelok eo, ‘Ij ke kõmõn joñõn aõ kõmao iben ro rekãl kinke ij lemnok bwe rej aikwij kate ir ñõn kebake iõ elañe rekõnan erom ro mõta? Ij ke yokyokwe ro reridto im redrik jimor ilo congregation eo?’
8, 9. Ewi wãwen nan in kakabilek eo an Paul ilo Dri Rom 15:7 ej jibõñ kij ñõn kalaplok ar kwalok yokwe eo an jimjãn jimjãtin?
8 Ikijen yokyokwe dron, nan ko an Paul ñõn dri Rom ro remaroñ jibõñ kij ñõn kadrek juõn lemnok ejime kin dri kabuñ ro mõtar. (Riit Dri Rom 15:7.) Kar ukote nan eo “bõk” jen nan in Grik eo me ej melelen “karuwainene im mõnõnõ in kõtlok an ro jet erom ro mõtar.” Ilo ien ko etto ilo Baibel, ñe juõn armij ejoij ej karuwaineneik ro mõtõn ñõn mweo imõn, ej kwalok ñõn ir bwe ej lukkun mõnõnõ in lo ir. Kraist ear mõnõnõ in bõk ak karuwaineneik kij ñõn loan congregation eo, im kar rejañ kij ñõn kajeoñwe e ilo ar kwalok karuwainene ñõn dri kabuñ ro mõtar.
9 Ilo ar yokyokwe ro jeer im jãter ilo Imõn Kwelok eo im jikin ko jet, jemaroñ jolok ien iben ro me eto ar jab lo ir ak konono ibeir. Etke kwojjab jolok jejjo minit ñõn bwebwenato ibeir? Jemaroñ kõmõn ejja wãwen in wõt ñõn ro jet ilo kwelok eo tok juõn. Iomin juõn ien ekaru, jenaj maroñ bwebwenato iben enañin aolep ro jeer im jãter. Jejjab aikwij inebata elañe jar jab konono iben aolep ilo ejja ran eo wõt. Juõn ejjab aikwij illu elañe jejjab maroñ yokyokwe e ilo kajjojo ien kwelok.
10. Ta ien eo emõn im ejej uan ej bellok ñõn aolep ilo congregation eo, im ewi wãwen jemaroñ kortokjen ien in?
10 Yokyokwe ro jet ej buñten ne eo moktata ñõn karuwaineneik ir. Ej buñten ne eo me emaroñ tellok ñõn bwebwenato ko rekalõñliñ im kõmõn bwe ren erom ro mõtar ñõn in drio. Ñõn wanjoñok, ñe ro rej ber ilo kwelok ko relap rej kwalok kajeir ñõn ro jet im jino bwebwenato ibeir, rej reimanlok ñõn ien eo ñe renaj bar lo dron. Ro rej bõk kwonair ñõn ekkal Imõn Kwelok ko im ro rej jibõñ ilo ien jorran ko, ekkã air jimjeraik dron kinke rej jela kin karkar ko remõn karkarin dron ikijen men ko rar iioni im loi iben dron. Elõñ ien ko remõn im rebellok ñõn ejaak jimjera ko me rej ñõn in drio ilo rolul eo an Jeova. Ñe jej ‘kalaplok buruer’ enaj lõñlok ro mõtar im enaj kakajurlok yokwe eo ej kaburukuk kij ilo kabuñ eo emol.
Kõmõn Ien ñõn ro Jet
11. Einwõt an walok ilo Mark 10:13-16, ta joñok eo Jisõs ear likiti?
11 Aolep dri Kristian ro remaroñ kate ir ñõn erom armij ro ebiruru kebake ir, einwõt kar Jisõs. Lemnok kin wãwen an kar Jisõs emakõt ke dri kalor ro an rar kajeoñ bõprae ridto ro jen air bõktok ajiri ro nejiir ñõn e. Ear ba: “Komin likit ajiri rõn bwe ren itok ñõn iba; komin jab boprae ir; bwe ro eirwõt, air ailiñ in Anij.” Inem “ej jiburlep ir, im likit pein ioir, im jar kin ir.” (Mark 10:13-16) Baj lemnok mõk kin joñõn an ajiri ro kar lukkun mõnõnõ ke Dri Kaki eo Elap ear kwalok an yokwe im itoklimo kin ir!
12. Ta eo emaroñ bõprae kij jen ar bwebwenato iben ro jet?
12 Kajjojo dri Kristian ej aikwij kajitõk iben mõke, ‘Ij ke kõmõn ien ñõn ro jet, ak ekkã ke aõ kwalok bwe ij boub?’ Mõnit ko me remaroñ jab bwir, jet ien rej bõprae kij jen ar bwebwenato iben ro jet. Ñõn wanjoñok, elañe ekutkut ar kajerbal headphone ñõn roñjake kajõñjõñ ko ak kajerbal cell phone ñe eor armij, emaroñ kwalok bwe jejjab kõnan bwe ren ber iber im remaroñ lemnok bwe jejjab kõnan bwebwenato ibeir. Emol bwe eor “ien ikõñ.” Bõtab, ñe jej ber iben armij ro, ekkã an “ien konono.” (Ekk. 3:7) Jet remaroñ ba, “Emõnlok iba bwe in mõkelok iaõ im jab kõmao iben ro jet” ak “Ijjab kõnan keroro in jiboñ.” Bõtab, ar bwebwenato iben ro jet ilo joij meñe jejjab kõnan, ej kalikar yokwe eo me “ejjab lemnak wõt kin e make.”—1 Kor. 13:5, UBS.
13. Paul ear rejañ Timote bwe en watõk dri Kristian ro jein im jãtin ilo wãwen it?
13 Paul ear rejañ likao eo Timote ñõn kwalok koutiej ñõn aolep ro uan congregation eo. (Riit 1 Timote 5:1, 2.) Kij bareinwõt jej aikwij kõmõn ñõn dri Kristian ro reridto einwõt ñe rej ro jemer im jiner im ñõn ro redrik einwõt ñe ro jãter, melelen bwe jen watõk ir einwõt ro nejin lukkun jiner im jemer. Ñe jej bõk lemnok in, ro jeer im jãter reban lemnok bwe ebin kebake kij, jen an eindrein renaj iñjake air ebake kij.
14. Ta jet ian tokjen ko remõn rej itok jen ar bwebwenato iben ro jet kin bwebwenato ko rekõkãtõk?
14 Ñe jej bwebwenato iben ro jet kin bwebwenato ko rekõkãtõk, jej jibõñ kakajurlok mour in jitõb eo air im iñjake ko air. Juõn brother me ej jerbal ilo juõn ian ra ko ej kememejtok jet ian dri jerbal ro reridto ilo Betel me ekkã air bõk ien ñõn bwebwenato iben ilo jinoin an kar ber ilo Betel. Nan in rejañ ko air rar kõmõn bwe en iñjake bwe ear lukkun mõtõn baamle eo ilo Betel. Kiõ ej kajeoñ anõke ir ikijen an bwebwenato iben dri jerbal ro jet ilo Betel.
Etã Buru Ej Jibõñ Kij ñõn Kõmõn Ainemõn
15. Ta eo ej kwalok bwe jet ien ej walok akwail ko ikõtan dri kabuñ ro remol?
15 Ke ear walok juõn abañ ikõtan Euodia im Sintike, ruo Kristian kõra ilo ien ko etto ilo Pilippai, rar lo bwe ebin airro kamarmire abañ eo ikõtairro. (Pil. 4:2, 3) Joñõn an lap akwail eo ear walok ikõtan Paul im Barnebas, armij ro rar jela kake im bareinwõt ear kõmõn bwe ren ilok ilo ial ko rekajjo jen dron iomin jidrik ien. (Jerb. 15:37-39) Bwebwenato kein rej kwalok bwe jet ien ej walok akwail ko ikõtan dri kabuñ ro remol. Jeova ej letok jibõñ ñõn kij bwe jen maroñ kamarmiri abañ ko im kakõmõnmõn kõtan eo ar iben ro jet. Bõtab eor juõn men ekõnan bwe jen kõmõne.
16, 17. (a) Ewi joñõn aurõkin etã buru ñõn kamarmir akwail ko ikõtan armij ro? (b) Ewi wãwen bwebwenato eo kin Jekõb ke ear kebake Iso ej kwalok aurõkin etã buru?
16 Pijaik mõk amiro eo mõtõm pojõk in kattõre juõn wa im ilok ñõn juõn jikin. Mokta jen am maroñ jino etal ilo ial eo am, kwoj aikwij kajerbal ki eo ñõn kejo injin in wa eo. Wãwen eo ñõn kamarmir abañ ko ikõtar im iben ro jet ej bareinwõt ijjino kin juõn ki. Ki eo ej etã buru. (Riit Jemes 4:10.) Einwõt an wanjoñok eo ilo Baibel me ej walok itulõl kwalok kake, ki in ej kõmõn bwe ro me ear nana kõttair ren jino jerbale nan in kakabileklek ko ilo Baibel.
17 Roñoul yiõ remotlok jen ien eo ke Iso ear illu kin an kar luji manje eo an ñõn bo eo jãtin, Jekõb, im kõnan mõn e. Elikin yiõ kein, bo rein rar pojõk in bar wõnmaik dron, “inem Jekob e ar kanuij mijõk, im lelñoñ.” Ear kile bwe ear or juõn ien ebellok ñõn an Iso mõn e. Bõtab, ilo ien eo erro kar wõnmaik dron, Jekõb ear kõmõne juõn men me Iso ear jab kõtõmene kake. Ke ear kebake lok leo jein, ear jino “barikrik ñõn lõl.” Inem ta eo ear walok? “Iso e ar tõr mae, im atbokwoj e, im jiburlep e, im mejenmaik e: im rejro jõñ.” Kauwatata eo ñõn airro ire ear jab walok. Etã buru eo an Jekõb ear jibõñ ñõn jolok jabrewõt kijirãt eto an kar Iso drebiji ilo buruen.—Jen. 27:41; 32:3-8; 33:3, 4.
18, 19. (a) Ñe ej walok akwail ko ikõtar im ro jet, etke eaurõk bwe jen bõk buñten ne eo moktata ñõn jerbali nan in kakabilek ko ilo Baibel? (b) Etke jejjab aikwij ebwer elañe armij eo juõn ejjab jeorlok ar bwir ilo jinoin?
18 Eor nan in kakabilek ko remõn ilo Baibel eo ikijen kamarmir abañ ko. (Mat. 5:23, 24; 18:15-17; Ep. 4:26, 27) * Bõtab, elañe jejjab jerbali nan in kakabilek ko, enaj bin ñõn kõmõn ainemõn. Ar kõtar an armij eo juõn kwalok etã buru ejjab eñin wãwen eo ñõn namejelan abañ eo ñe kij bareinwõt jemaroñ kwalok etã buru.
19 Elañe jibarbar ko ar ilo jinoin ñõn kõmõn ainemõn rar jab lo tõbrõk kin jet un, jejjab aikwij ebwer. Armij eo juõn emaroñ aikwij ien ñõn etale iñjake ko an. Lõmaro jein Josep rar etao im nana air kõmõn ñõn e. Rar jab lo e iomin juõn ien eaitok im ke rar iion e, ear kiõ juõn eo eutiej jerbal eo an ilo Ijipt. Bõtab, ilo jemlokõn ear oktõk burueir im rar akwelap ñõn e bwe en jolok air bwir. Josep ear jeorlok air bwir, im lõmaro nejin Jekõb rar erom juõn ailiñ me ear or iben jerammõn eo ñõn bõk ãt eo etan Jeova. (Jen. 50:15-21) Ilo ar kejbãrok ainemõn eo ar iben ro jeer im jãter, jej jibõñ ñõn kowõnmanlok burukuk im lõñliñ ilo congregation eo.—Riit Dri Kolosse 3:12-14.
Jen Kwalok Yokwe “ilo Kõmõn im Mol”
20, 21. Ta eo jemaroñ katak jen Jisõs ilo an kar kwal neen dri jilik ro an?
20 Moktalok jen an kar mij, Jisõs ear jiroñ dri jilik ro an: “I ar lewoj ñõn kom juõn joñok, bwe komin bareinwõt kõmõn einwõt I ar kõmõn ñõn kom.” (Jon 13:15) Ilo ien in ej kab mwij an kwal neen dri kalor ro 12. Men in Jisõs ear kõmõne ear jab baj juõn mõnit wõt ak ñõn baj kwalok wõt joij. Mokta jen an kar kwalok bwebwenato in kin an kar Jisõs kwal neiir, Jon ear je: “E ar yokwe ro dron rej ber i lõl im Ej yokwe ir ñõn jemlokõn.” (Jon 13:1) Yokwe eo an Jisõs ñõn dri kalor ro ear kamakõt e ñõn kõmõne men in me ekkã an dri kamakoko ro kõmõne. Kiõ rej aikwij kõtãik ir im kõmõni men ko remõn ñõn dron. Aet, yokwe eo emol an jimjãn jimjãtin ej aikwij kamakõt kij ñõn kwalok ar kea im itoklimo kin aolep dri Kristian ro jeer im jãter.
21 Dri jilik Piter, eo me Nejin Anij ear kwal neen, ear melele ta melelen an kar Jisõs kõmõne men in. Ear je: “Bwe kom ar karreo ami ilo ami bokake mol ñõn yokwe jimjãn jimjãten e jaje mon, inem komin kanuij yokwe dron kin buruemi.” (1 Pit. 1:22) Dri jilik Jon, eo me Iroij ear bar kwal neen, ear je: “Ajiri ro nejiõ, jen jab yokwe ilo nan ak kin loer, a ilo kõmõn im mol.” (1 Jon 3:18) Buruer en kamakõt kij ñõn kwalok yokwe eo an jimjãn jimjãtin ikijen kõmõn ko ar.
[Kamelele eo itulals]
^ Lale Ar Jerbal ñõn Ailiñ Eo an September 2007, peij 3-6.
Kwoj ke Kememej?
• Ilo wãwen it ko jemaroñ ‘kalaplok buruer’ ilo ar kwalok yokwe ñõn dron?
• Ta eo enaj jibõñ kij ñõn kõmõn ien ñõn iben ro jet?
• Ewi wãwen etã buru ej kõmõn ainemõn?
• Ta eo en kar kamakõt kij ñõn kwalok ar kea ñõn dri tõmak ro mõtar?
[Kajitõk ko ñan katak]
[Pija eo ilo peij 21]
Kwalok karuwainene ñõn dri tõmak ro mõtar
[Pija eo ilo peij 23]
Jab kajitokjen ien ko rebellok ñõn am bwebwenato iben ro jet