Etetal kin Jitõb Enaj Jibõñ Yuk Mour Ekkar ñõn Wujleplok eo Am

“Komin etetal kin Jitõb im kom jamin kajejit mõm in kõniek.”​—GAL. 5:​16.

1. Kain baptais rõt ko rar walok ilo ran in Pentekost eo?

 DRI kalor ro an Jisõs rar maroñ konono kin lo ko ilo ran in Pentekost eo ilo yiõ eo 33 elikin kar baptais ir kin jitõb kwojarjar eo. Rein rar kwalok menin letok eo ekabwilõñlõñ an jitõb. (1 Kor. 12:​4-​10) Ewi wãwen an kar menin letok in im katak eo Piter ear kwaloke jelet armij ro? Elõñ rar ‘lil burueir.’ Ke Piter ear rejañ ir ñõn air ukwelok im baptais, eñin men eo rar kõmõne. Baibel eo ej ba: “Inem ro rej bõk nan eo an, rej baptais: im ilo ran eo e nañin jilu tausan armij rej koba na ibeir.” (Jerb. 2:​22, 36-​41) Einwõt an kar Jisõs jiroñ ir, rein renaj kar aikwij in baptais ilo dren ilo etan Jemen, Nejin, im jitõb kwojarjar.​—Matu 28:19.

2, 3. (a) Kemelele kin oktõk eo ikõtan baptais kin jitõb kwojarjar im baptais ilo etan jitõb kwojarjar. (b) Etke aolep dri Kristian ro remol ranin rej aikwij baptais ilo dren?

² Bõtab, eor ke oktõk ikõtan baptais kin jitõb kwojarjar im baptais ilo etan jitõb kwojarjar? Aet. Ro rej baptais kin jitõb kwojarjar rej bar lotak einwõt dri kabit ro nejin Anij. (Jon 3:3) Kar kabit rein ñõn air erom kiñ im pris ro  mõtõn Jisõs ilo Ailiñ eo an Anij ilõñ, im rein ilo kõkkar rej mõtõn enbwinin Kraist. (1 Kor. 12:13; Gal. 3:​27; Rev. 20:6) Inem ilo ran in Pentekost eo im ilo ien ko tokelik, Anij ear baptais armij ro kin jitõb kwojarjar ke ear kãlet kajjojo armij ro ñõn air erom iroij ro mõtõn Kraist. (Rom 8:​15-​17) Ak ta kin baptais ilo dren ilo etan jitõb kwojarjar, eo me ekkã an walok ilo ien kwelok ko relap an armij ro an Jeova ilo ran kein?

³ Baptais ilo dren, ej wãwen eo dri Kristian ro remol rej kalikar bwe emwij air wujleplok ir mõke ñõn Jeova kin aolepen burueir. Eñin men eo ro rej bõk nan in kir eo ñõn mour ilõñ rej kõmõne. Baptais ilo dren ej bareinwõt juõn buñten ne eaurõk ñõn elõñ million armij ro ilo ran kein me rej bõk kejatrikrik eo ñõn mour indrio ion lõl. Jekron ta kejatrikrik eo an juõn armij, baptais ilo dren ilo etan Jemen, Nejin, im Jitõb Kwojarjar ej buñten ne eo eaurõk me aolep armij rej aikwij bõke ñõn air maroñ bõk buñburu eo an Anij. Kin men in, aolep dri Kristian ro me emwij air baptais ilo wãwen in, rej aikwij “etetal kin Jitõb.” (Riit Dri Galetia 5:​16.) Kwoj ke etetal kin jitõb im kalikar bwe kwoj mour ekkar ñõn wujleplok eo am?

Ta Melelen “Etetal kin Jitõb”

4. Ta melelen “etetal kin jitõb”?

⁴ “Etetal kin jitõb” ej kitibuj am mõnõnõ in kõtlok bwe jitõb kwojarjar eo en tel mour eo am. Ilo bar juõn wãwen ba, ej melelen bwe jitõb kwojarjar eo ej tel makõtkit ko am ran otemjej. Dri Galetia japter 5 ej kwalok kin oktõk eo ikõtan ar ber iomin tel eo an jitõb kwojarjar eo im eo an kõniek.​—Riit Dri Galetia 5:​17, 18.

5. Ilo am ber iomin tel eo an jitõb kwojarjar eo, men in ej kitibuj am kejbãrok yuk jen jerbal rõt ko?

⁵ Ñe kwoj ber iomin tel eo an jitõb kwojarjar eo, kwoj kate yuk ñõn am kejbãrok bwe kwon jab kõmõni jerbal ko an kõniek. Jerbal kein rej kitibuj “lũñ, etton, ejej, kabuñ ñõn ekjõp, marmir, kijirãt ko, akwail ko, ban ko, illu ko, wãlok ko, limõjnonu ko, kiõjaljal ko, junmar ko, karek, airwaro ko.” (Gal. 5:​19-​21) Ilo juõn wãwen, ej einwõt ñe kwoj ‘kajeeklok jerbal ko an enbwinõm kin Jitõb.’ (Rom 8:​5, 13) Ilo am kõmõne men in, enaj jibõñ yuk ñõn lemnok wõt kin men ko an jitõb im jerbal ekkar ñõn tel eo an, ijellokin am kõtlok bwe kõnan ko an kõniek ren iroij iom.

6. Kwalok juõn wanjoñok kin ta eo jej aikwij kõmõne ñõn ar maroñ kwalok leen jitõb eo.

⁶ Ke jitõb kwojarjar eo ej jerbal ibõm, kwoj kwalok karkar ko karkarin Anij, ak “leen Jitõb” eo. (Gal. 5:​22, 23) Bõtab, kwoj kile bwe kwoj aikwij kate yuk ilo am kõmõne ijo kwonam. Ñõn wanjoñok: Juõn dri kallip ej plau brij eo im kalibwin ine ko. Bõtab, elañe ejelok maram jen al im dren, ejjab maroñ kõtõmene bwe enaj bõk jen leen jikin kallip eo an. Jemaroñ keiri jitõb kwojarjar eo ñõn maram in al, eo jej aikwiji ñõn ar kwalok leen jitõb eo. Ak, emaroñ ke walok leen ko elañe dri kallip eo ejjab kate e im jerbal? (Ken. 10:4) Aet, wãwen am kabiruru ilo kõkkar, brij in buruõm, ej jelet joñõn im emõnin wãwen am kwalok leen jitõb eo. Inem kwon kajitõkin yuk mõke, ‘Ij ke kõtlok bwe jitõb kwojarjar eo en jebar leen ilo aõ jerbal ilo burukuk iben?’

7. Elañe kwoj kõnan kadrek leen jitõb kwojarjar eo, etke elap an aurõk ñõn am katak im kalomõnlokjen kin Baibel eo?

⁷ Bwe en emõn leen jonikõn eo air, dri  kallip ro rej aikwij bareinwõt wutdikdiki menin edrek ko. Kin men in, ñõn am maroñ kadrek leen jitõb eo, kwoj aikwij bõk drenin mol eo me ej ber ilo Baibel eo im ilo congregation eo an Kristian ranin. (Ais. 55:1) Bwelen ekkã am kalikar ñõn elõñ armij ro bwe kar kajerbal jitõb kwojarjar eo ñõn je Baibel eo. (2 Tim. 3:​16) Bareinwõt, kumi in dri korijer eo etiljek im meletlet ej letok melele ko jej aikwiji kin drenin mol eo ilo Baibel. (Matu 24:45-​47) Inem ealikar bwe ñõn ar maroñ ber iomin tel eo an jitõb kwojarjar eo, jej aikwij riit im kalomõnlokjen kin Nan eo an Anij. Elañe kwoj kõmõne men in, kwoj kajeoñwe joñok ko remõn an dri kanan ro me rar “kanuij kabukot im liñõri” melele ko kar lilok ñõn ir. Ej juõn men ekaitoktoklimo ñõn ar jela bwe enjel ro bareinwõt rej lukkun itoklimo kin mol eo ilo Baibel kin Ine eo kar kalimur kake im congregation in Kristian dri kabit ro.​—Riit 1 Piter 1:​10-​12.

Ewi Wãwen Kwomaroñ Bõk Tel jen Jitõb Eo?

8. Etke eaurõk ñõn am kajitõk iben Jeova kin jitõb eo an?

⁸ Ñõn am bõk tel jen jitõb kwojarjar eo, men in ejjab kitibuj wõt am katak im kalomõnlokjen kin Baibel eo. Kwoj aikwij wõnmanlok wõt im kajitõk kin jibõñ im tel jen Jeova. Emaroñ “kõmmõn elablok jen ad kajjitõk ak lemnak kake, kin kajur eo ej jerbal ilo kij.” (Ep. 3:​20, UBS; Luk 11:13) Ak, ewi wãwen am naj kar uak elañe juõn armij ear kajitõk ibõm, “Elañe Anij ejela karere kin ‘men ko ij aikwiji mokta jen aõ kajitõk iben,’ etke ij aikwij wõnmanlok wõt im kajitõk?” (Matu 6:8) Eokwe, juõn un ej kinke ilo am jar im kajitõk kin jitõb kwojarjar eo, kwoj kalikar bwe kwoj atartar ion Jeova. Ñõn wanjoñok, elañe juõn armij ear kajitõk jibõñ jen yuk, kwonaj kar kõmõn joñõn wõt am maroñ ñõn jibõñ e, kinke ilo an kar kajitõk jibõñ, men in ej kalikar bwe ej liki yuk. (Keiri Jabõn Kennan Ko 3:​27.) Eindrein, Jeova enaj mõnõnõ in lewoj jitõb eo an ñe kwoj kajitõk iben.​—Ken. 15:8.

9. Ewi wãwen am ber ilo ien kwelok ko an Kristian enaj jibõñ yuk ñõn ber iomin tel eo an jitõb eo an Anij?

⁹ Bar juõn wãwen kwomaroñ ber iomin tel eo an jitõb eo an Anij ej ilo am ber ilo ien kwelok ko kajjojo wik im kwelok ko relap. Inem elukkun aurõk ñõn am kate yuk bwe kwon ber ilo ien kein im kanuij roñjaki katak ko renaj walok. Ilo am kõmõne men in enaj jibõñ yuk ñõn am melele “men ko re mũlõl an Anij.” (1 Kor. 2:​10) Bareinwõt, eor tokjen ko remõn rej walok ñe kwoj keini am uak ilo ien kwelok ko. Lemnok mõk kin kwelok ko kwar ber ie ilo wik ko emen me rej kap motlok. Jete alen am kar kwalok kin tõmak eo am ilo am kajutõk peõm ñõn uak? Kwoj lo ke bwe ej juõn menin aikwij ñõn am kakõmõnmõnlok am kõmõne men in? Elañe aet, kwon bebe kin ta eo kwonaj kõmõne ilo wik ko rej ber iman. Jeova enaj lo am mõnõnõ in bõk kwonam im enaj lewoj jitõb eo an ñõn jibõñ yuk bõk elaplok tokjen jen kwelok ko.

10. Etetal kin jitõb ej kitibuj am kajededlok nan in kir it eo ñõn ro jet?

¹⁰ Etetal kin jitõb ej kitibuj ar emakõt ñõn nan in kir eo jej riit ilo Reveles̃õn 22:17: “Im Jitõb kab lio rej ba, Kwon itok. Im eo ej roñjake, en ba, Kwon itok. Im eo ej maro, en itok:  eo e kõnan, en bõk dren in mour ejij wõnan.” Jitõb eo ej kajededlok nan in kir eo kin drenin mour ikijen an kajerbal kumi in dri kabit ro. Elañe kwar mõnõnõ in emakõt ñõn nan in kir eo ñõn “itok,” emwij ke am beek ilo buruõm ñõn am kajededlok nan in kir in? Ej juõn jerammõn elap ilo am maroñ bõk kwonam ilo jerbal in lomor in!

11, 12. Ewi wãwen jitõb kwojarjar eo ej bõk kwonan ilo jerbal in kwalok nan?

¹¹ Jej kõmõne jerbal in elukkun aurõk ikijen tel eo an jitõb kwojarjar. Jej lo ilo Baibel eo kin wãwen an kar or kwonan jitõb kwojarjar eo ilo ran ko an dri Kristian ro mokta ñõn kebellok jikin ko rekãl ñõn an mejinede ro jerbal ie. Ikijen dri jilik Paul im dri kwalok ro mõtõn, Baibel eo ej ba bwe “Jitõb Kwojarjar ej jiroñ ir bwe ren jab kwalok nan i Esia,” im Bitinia. Jejjab lukkun jela kin ewi wãwen an kar jitõb eo kabwijrõk ir jen air etal ñõn jikin kein, ak ealikar bwe jitõb eo ear tel Paul ñõn ailiñ ko ilo Europe. Ear lo juõn vis̃õn kin juõn eman ilo Masedonia me ear akwelap ñõn e kin jibõñ.​—Jerb. 16:​6-​10.

¹² Ranin, jitõb eo an Jeova ej bareinwõt tel jerbal in kwalok nan eo ibelakin lõl. Jeova ejjab kajerbal vis̃õn ko ilo kabwilõñlõñ ñõn tel kij, ak ej kajerbal jitõb kwojarjar eo an ñõn tel dri kabit ro. Bareinwõt jitõb eo ej kamakõt ro jeer im jãter ñõn kõmõn joñõn wõt air maroñ ilo jerbal in kwalok nan im katakin. Ejelok berre bwe kwoj bõk kwonam ilo jerbal in eaurõk. Kwomaroñ ke kalaplok lõñliñ eo am ilo jerbal in ekairujruj?

13. Ewi wãwen kwomaroñ kõtãik yuk iomin tel eo an jitõb kwojarjar eo? Kwalok juõn wanjoñok.

¹³ Kwomaroñ kõtãik yuk iomin tel eo an jitõb kwojarjar eo ilo am jerbale nan in tel ko kar litok ñõn armij ro an Anij. Lemnok kin juõn jeer im jãter etan Mihoko ilo Japan. Einwõt juõn pioneer ekãl, ear iñjake bwe ejabwe kabel eo iben ñõn an kõmõn bar jeblak ko iben armij ro, im ear bõk lemnok eo bwe ejjab jela kilen konono iben dri mweo ilo juõn wãwen me emaroñ kaitoklimoen. Ilo ejja ien eo wõt, ear walok jet nan in rejañ ko rekeie ilo Ar Jerbal ñõn Ailiñ Eo ikijen wãwen ko jemaroñ kõmõn bar jeblak ko iben armij ro. Bareinwõt ilo ien eo, kar kõmõne brochure eo etan “Wãwen eo Jemaroñ Bõk Juõn Mour Ekajuburu.” * Brochure in ear lap an keie ñõn jibõñ armij ro ilo Japan. Mihoko ear jerbali nan in rejañ ko kar litoki kin wãwen eo ñõn kajerbale brochure in, elaptata kin wãwen eo ñõn kõmõn bar jeblak ko. Ejjabto ear jino katak Baibel iben armij ro me ilo jinoin, rar jab itoklimo in katak. Ear ba, “Joñõn an kar lukkun lõñ ro iar katak Baibel ibeir, juõn ien iar katak Baibel iben 12 armij ro, kin men in iar aikwij kajitõk iben ro jet elañe remaroñ kõtar mokta jen aõ maroñ jino katak ibeir!” Emol, ñe kwoj etetal kin jitõb ilo am jerbali nan in tel ko me kar litoki ñõn dri korijer ro an Jeova, kwonaj lo elap jerammõn.

Atartar Ion Jitõb eo an Anij

14, 15. (a) Ewi wãwen ro rejjab wãppen remaroñ mour ekkar ñõn wujleplok eo air? (b) Ewi wãwen kwomaroñ lo ro mõtõm remõntata?

¹⁴ Einwõt juõn dri kwalok emwij kamaroñe, eor juõn jerbal kwoj aikwij kõmõne. (Rom 10:14) Kwomaroñ bõk lemnok eo bwe  ejabwe kabel eo ibõm ñõn am bõk jerbal in. Ak, Anij eo ej kamaroñ yuk ñõn am kõmõne jerbal in, einwõt an kar kamaroñ dri kabit ro. (Riit 2 Dri Korint 3:5.) Kwomaroñ mour ekkar ñõn wujleplok eo am ikijen am kõmõn joñõn wõt am maroñ im atartar wõt ion jitõb eo an Anij.

¹⁵ Emol, ejjab biruru ñõn ar mour ekkar ñõn wujleplok eo ar ñõn Anij eo ar ewãppen, Jeova, kinke jejjab wãppen. Juõn abañ ej bwe jet ian ro me kwar kobalok ibeir mokta, remaroñ bwilõñ kin wãwen mour eo am ekãl im remaroñ ‘konono nae yuk kake.’ (1 Pit. 4:4) Bõtab, kememej bwe jen ien eo kwar baptais, kwar jino ejaak jimjera ko rekãl, im eo eaurõktata ej kõtan eo am iben Jeova im Jisõs Kraist. (Riit Jemes 2:​21-​23.) Ej bareinwõt aurõk ñõn am jela kajen ro jeõm im jãtõm ilo congregation eo am, ro me rej uan rolul in “jimjãn jimjãten” eo ibelakin lõl. (1 Pit. 2:​17; Ken. 17:17) Ikijen jitõb eo an, Jeova enaj jibõñ yuk bwe en or ro mõtõm me renaj wõnmanlok im likit joñok ko remõn ñõn yuk.

16. Einwõt Paul, etke kwomaroñ ‘buñburuõm ilo mõjino ko’ am?

¹⁶ Meñe eor ro mõtõm ilo congregation eo me elap air jibõñ yuk, bwelen kwomaroñ lo bwe ej bin wõt ñõn am kijenmij iomin abañ ko rej walok ran otemjej. Jet ien, abañ ko kwoj iioni remaroñ kõmõn bwe kwon wiwijet, im ej einwõt ñe kwoj jebwãbwe ilo juõn ailiñ elap kwar ikkurelok ñõne. Eñin ej ien eo emõntata ñõn am reilok ñõn Jeova im kajitõk iben kin jitõb kwojarjar eo an. Dri jilik Paul ear je, “Bwe ñe I mõjino, inem I kajur.” (Riit 2 Dri Korint 4:​7-​10; 12:10.) Paul ear jela bwe jitõb eo an Anij emaroñ jibõñ armij ro ñõn air anjo ion mõjino ko air. Kin men in, kajur eo ej jerbal an Anij emaroñ kakajur yuk ilo jabrewõt ien kwoj iñjake am mõjino im aikwij jibõñ. Paul ear je bwe ear ‘buñburuen ilo mõjino ko’ an, kinke ilo ien eo ear mõjino, ear iñjake an jitõb kwojarjar eo ber iben. Kwomaroñ bareinwõt bõk ejja iñjake in wõt!​—Rom 15:13.

17. Ewi wãwen an jitõb kwojarjar eo maroñ jibõñ yuk ñõn am tõbar ijo kwoj jibareklok?

¹⁷ Jej aikwiji jitõb eo an Anij bwe jen maroñ mour ekkar ñõn wujleplok eo ar. Pijaik yuk einwõt kapen eo an juõn waan ejerakrõk. Mejenkajik eo am ej ñõn am korijer ñõn Jeova ñõn indrio. Jitõb kwojarjar eo ej einwõt kõto eo me wa eo ej aikwiji ñõn an jibareklok jikin eo kwoj kõtõbare ilo ejelok jorran. Kwojjab kõnan bwe jitõb eo an lõl in an Setan en ukto uktak yuk. (1 Kor. 2:​12) Inem ilo kõkkar, kwoj aikwij kakiline kõto eo emõn. Im kõto in ej jitõb kwojarjar eo. Ikijen Nan eo an Anij im rolul eo an, jitõb kwojarjar eo enaj tel yuk ñõn ial eo ejime.

18. Ta eo kwoj beek kiõ ñõn am kõmõne, im etke?

¹⁸ Elañe kwoj katak iben Dri Kennan ro an Jeova, im kwoj lõñliñ in kobalok ibeir ilo kwelok ko, ak kwojañin bõk buñten ko raurõk ilo am wujleplok im baptais, kwon kajitõkin yuk mõke, ‘Etke ij aiberber?’ Elañe kwoj kile ijo kwonan jitõb kwojarjar eo ñõn kõtõbrõke karõk eo an Jeova ranin im eor am kamolol kin wãwen an jerbal, inem kwon bõk buñten ne ko rejime me kwar katak kaki. Jeova enaj lap an kejerammõn yuk. Enaj mõnõnõ in lewoj jitõb kwojarjar eo an. Elañe kwar baptais elõñ yiõ ko remotlok, ejelok berre bwe emwij am lo wãwen an jitõb kwojarjar eo tel yuk. Kwar lo im iñjake wãwen an kar Anij kakajur yuk kin jitõb eo an. Wãwen in emaroñ wõnmanlok wõt ñõn indrio. Kin men in, kwon beek ilo buruõm ñõn am wõnmanlok wõt im etetal kin jitõb kwojarjar eo.

[Kamelele eo itulals]

Kwoj Kememej Ke?

• Ta melelen ñõn “etetal kin jitõb”?

• Ta eo emaroñ jibõñ yuk ñõn am wõnmanlok wõt im “etetal kin jitõb”?

• Ewi wãwen kwomaroñ mour ekkar ñõn wujleplok eo am?

[Kajitõk ko ñan katak]

[Kamelele in juõn pija ilo peij 15]

Kwoj aikwij kate yuk ñõn kabiruru ilo kõkkar, brij in buruõm

[Kamelele in juõn pija ilo peij 17]

Kwoj ke ber iomin tel eo an Jitõb eo an Anij?