Jodrikdrik ro, Komin Kakajurlok Kõnan eo Ami ñõn Korijer ñõn Jeova

“Kwon bareinwõt kememej Eo Dri Kõmõnmõn yuk ilo ran ko ñe emõn ridtõm.”​—EKK. 12:1.

1. Ta nan in kir eo kar lelok ñõn ajiri ro ilo Israel?

 ILO 3,500 yiõ ko remotlok, dri kanan eo an Jeova, Moses ear kakien pris ro im man ro reridto an Israel: “Kwon kokweloktok armij ro, man im kõra, im ajiri . . . , bwe [ren] roñjake, im bwe ren katak, im mijõk Jeova am Anij, im lali in kõmõn nan ko otemjej an kien in.” (Dut. 31:12) Lale mõk wõn rein kar jiroñ ir ñõn ber ilo ien kabuñ: rej man ro, kõra ro, im ajiri ro. Aet, jodrikdrik ro bareinwõt rar ber ibwiljin ro kar jiroñ ir bwe ren roñjake, katak, im lor nan in tel eo an Jeova.

2. Ewi wãwen Jeova ear kwalok an itoklimo kin jodrikdrik ro ilo congregation eo an dri Kristian ilo jinoin?

² Ilo ebeben eo ken kajuõn, Jeova ear wõnmanlok ñõn kwalok an itoklimo kin jodrikdrik ro ibwiljin ro dron. Ñõn wanjoñok, ear kamakõt dri jilik Paul ñõn je nan in jiroñ ko ñõn jodrikdrik ro ilo jet ian letter ko ear jilkinlok ñõn congregation ko. (Riit Dri Epesõs 6:1; Dri Kolosse 3:​20.) Dri Kristian ro emõn dred me rar jerbale nan in kakabilek kein ear laplok kamolol eo air kin Jemeir ilõñ im eyokwe, im rar bõk kejerammõn jen e.

3. Ewi wãwen jodrikdrik ro ranin rej kwalok bwe rej kõnan korijer ñõn Anij?

³ Jodrikdrik ro ranin rej ke bõk nan in kir eo ñõn kwelok iben dron ñõn kabuñ ñõn Jeova? Aet! Inem ej menin lõñliñ ñõn aolep armij ro an Anij ñõn lo bwe elõñ jodrikdrik ro rej korijer ñõn Anij ibelakin lõl rej bõk ñõn burueir nan in kakabilek in an Paul: “Jen lale dron, im kõkãtõk dron ñõn yokwe im jerbal ko remõn; Im jen jab likit ar kwelok im jar, einwõt mõnit an jet, a jen kowe dron im kalaplok ar kõmõn men in, bwe jej lo an ran eo ebaktok.” (Hib. 10:24, 25) Bareinwõt, elõñ ajiri ro rej bõk kwonair iben jemeir im jineir ilo jerbal in kwalok nan kin nuuj eo emõn kin Ailiñ eo an Anij. (Matu 24:​14) Im ñõn kwalok bwe rej yokwe Jeova kin aolepen burueir, elõñ tausan jodrikdrik ro rej ajelok mour ko air kajjojo yiõ ilo air baptais im rej bõk jerammõn ko kin air erom dri kalor ro an Kraist.​—Matu 16:24; Mark 10:29, 30.

Bõk Nan in Kir eo Kiõ Wõt

4. Ñãt eo jodrikdrik ro remaroñ bõk nan in kir eo an Anij ñõn korijer ñõn e?

⁴ Ekklisiastis 12:1 ej ba: “Kwon bareinwõt kememej Eo Dri Kõmõnmõn yuk ilo ran ko ñe emõn ridtõm.” Kom jodrikdrik ro, ej aikwij jete ami yiõ ñõn bõk nan in kir in ekamãnãn buru ñõn kabuñ im korijer ñõn Jeova? Baibel eo ejjab kwalok kin joñõn yiõ eo. Kin men in, jab jenliklik im lemnok bwe komij drik wõt ñõn ami roñjake Jeova im korijer ñõn e. Jekron jete ami yiõ, Jeova ej rejañ kom ñõn bõk nan in kir in ilo mõkõj.

5. Ewi wãwen ro jemen im jinen remaroñ jibõñ ajiri ro nejiir ñõn wõnmanlok ilo jitõb?

⁵ Elõñ iami rej bõk jibõñ jen juõn ian jememi ak jinemi ak bwelen irro jimor ñõn wõnmanlok ilo jitõb. Ilo wãwen in, komij einwõt Timote ilo Baibel. Ke ear juõn niñniñ wõt,  Eunis im Lois, jinen im jibwũn rar katakin e kin jeje ko rekwojarjar. (2 Tim. 3:​14, 15) Bwelen, ro jememi im jinemi rej katakin kom ilo ejja wãwen in wõt ikijen air katak Baibel ibemi, jar ibemi, bõk kom ñõn kwelok ko an congregation eo, im kwelok ko relap an ro dron Anij, im jerbal in kwalok nan ibemi. Emol, katakin kom kin ial ko an Anij ej juõn erro ekanuij aurõk me Jeova mõke ear lelok ñõn ro jememi im jinemi. Kwoj ke kamolol kin air yokwe im kaurõk kom?​—Ken. 23:22.

6. (a) Ekkar ñõn Sam 110:3, ewi wãwen ar kabuñ ej kabuñburuen Jeova? (b) Ta men ko jenaj etali?

⁶ Meñe eindrein, kom jodrikdrik ro ke komij ridtolok, Jeova ekõnan bwe “komin melejoñ ta ankil an Anij emõn im kabuñburuen im wãppen,” einwõt Timote ear kõmõne. (Rom 12:2) Ñe komij kõmõn eindrein, kom naj ber im bõk kwonami ilo kwelok ko im jerbal in kwalok nan, jab kinke ro jememi im jinemi rej kõnan bwe komin kõmõni, ak kinke kom kõnan kõmõnmõn ankilan Anij. Elañe komij jerbal ñõn Jeova kinke komij mõnõnõ in korijer ñõn e, men in enaj kabuñburuen. (Sam 110:3) Inem, ewi wãwen ami maroñ kwalok bwe komij kõnan kakajurlok kõnan eo ami ñõn roñjake Jeova im lor tel eo an? Jenaj etale jilu wãwen ko raurõk me kom maroñ kõmõne men in. Men kein rej katak, jar im mwil eo mwilimi. Jen etale men kein juõn in lok juõn.

Jela Kajen Jeova, Juõn eo Eor Karkar ko Iben

7. Ewi wãwen Jisõs ear likit juõn wanjoñok kin katak Nan in Anij, im ta eo ear jibõñ e ñõn kõmõne men in?

⁷ Wãwen eo mokta ñõn kwalok bwe kom kõnan kakajur kõnan eo ami ñõn korijer ñõn Jeova ej ikijen ami riiti Baibel eo kajjojo ran. Kom maroñ kabwe aikwij ko ami ilo jitõb im bõk jelalokjen eo eaurõk ilo Baibel ikijen ami keini riiti Nan in Anij. (Matu 5:3) Jisõs ear likit juõn wanjoñok kin men in. Ilo ien eo ke ear 12 an yiõ, jemen im jinen rar loe ilo tempel eo, im “ej jijõt iolapin ro dri kaki, Ej roñjake ir, im kajitõk ibeir.” (Luk 2:​44-​46) Einwõt juõn ajiri, Jisõs ear yokwe Nan in Anij im ear kalaplok an melele kaki. Ta eo ear jibõñ e ñõn kõmõne men in? Ejelok berre bwe Jemen im jinen Jisõs, Josep im Meri, ear lap ijo kwonair ilo airro katakin e. Rar dri korijer ro an Anij me rar katakin Jisõs kin Anij jen ke ear niñniñ.​—Matu 1:​18-​20; Luk 2:​41, 51.

8. (a) Ñãt eo ro jemen im jinen ren kar jino likit ilo buruen ajiri ro nejiir juõn kõnan ñõn yokwe Nan in Anij? (b) Kwalok juõn wanjoñok ej kamol kin aurõkin katakin ajiri ro jen ke rej niñniñ wõt.

⁸ Eindrein, ro jemen im jinen rej mijõk Anij ranin rej kile aurõkin air likit ilo buruen ajiri ro nejiir juõn kõnan ñõn yokwe mol eo jen Baibel jen ke rej niñniñ. (Dut. 6:​6-9) Eñin men eo Rubi, juõn dri Kristian kõra, ear kõmõne elikin ear lotak Joseph, manje eo nejin. Kajjojo ran liin ear riit ñõn e jen Aõ Book in Bwebwenato Ko Jen Baibel. Ke ear ridtolok, jinen ear jibõñ e ñõn kili jet ian eon ko ilo Baibel eo. Joseph ear ke bõk tokjen jen wãwen in? Ejjabto ke ear jino jela konono, ear maroñ kwalok kin elõñ bwebwenato ko ilo Baibel eo ilo nan ko an mõke. Im ear jino bõk kwonan ilo Jikuul in Kwalok Nan eo an Kristian ke ear lailim an yiõ.

9. Etke riiti Baibel eo im kalomõnlokjen kin men ko kwoj riiti eaurõk?

⁹ Ñõn jibõñ kom jodrikdrik ro ñõn wõnmanlok wõt ilo jitõb, komin kõmõn bwe en juõn ami mõnit ñõn riiti Baibel eo kajjojo ran im kõmõn wõt eindrein ilo aolepen yiõ ko komij jodrikdrik ñõn ien eo komij ridto. (Sam 71:17) Etke riiti Baibel eo enaj jibõñ kom ñõn wõnmanlok? Lale ta eo Jisõs ear ba ilo jar eo an ñõn Jemen: “Im men in mour in drio, bwe ren jela Kwe juõn wõt Anij emol.” (Jon 17:3) Emol, ami kalaplok jelalokjen eo ami kin Jeova, enaj laplok ami kile e bwe ej juõn eo eor karkar ko iben im enaj mulõllok yokwe eo ami ñõn e. (Hib. 11:27) Kin men in,  kajjojo ien komij riiti jet eon ko ilo Baibel eo, komin kajerbal ien eo ñõn kalaplok ami jela kin Jeova. Kajitõk ibemi mõke: ‘Ta eo eon kein rej katakin iõ kin Jeova? Ewi wãwen nan kein ilo Baibel rej kwalok bwe Anij ej yokwe im itoklimo kin iõ?’ Ami bõk ien ñõn kalomõnlokjen kin kajitõk kein enaj jibõñ kom ñõn jela kin lemnok im iñjake eo an Jeova im kin ta eo ekõnan bwe komin kõmõne. (Riit Jabõn Kennan Ko 2:​1-5.) Einwõt Timote, enaj ‘rel buruemi’ kin men ko komij katak jen Baibel eo, im men in enaj kamakõt kom ñõn kabuñ ñõn Jeova kin aolepen buruemi.​—2 Tim. 3:​14.

Wãwen Jar Ej Kakajurlok Yokwe eo Ami ñõn Jeova

10, 11. Ewi wãwen jar ej jibõñ kom ñõn kakajurlok kõnan eo ami ñõn korijer ñõn Jeova?

¹⁰ Wãwen eo ken karuo me kom maroñ kakajurlok kõnan eo ami ñõn korijer ñõn Jeova kin aolepen buruemi ej ikijen jar ko ami. Ilo Sam 65:2, jej riit: “O Kwe kwoj roñjake jar, ñõn Kwe kõniek otemjej e naj itok.” Ilo ien eo ke dri Israel ro rar ber ilo juõn bujen iben Anij, druamaijet ro rar maroñ etal ñõn tempel eo an Jeova im kebake e ilo jar. (1 Kiñ 8:​41, 42) Jeova ejjab kaljiklok. Ro rej lore kien ko an rej liki bwe enaj roñjake ir. (Ken. 15:8) Emol bwe “kõniek otemjej” ej kitibuj bar kom ro emõn ridtami.

¹¹ Kom jela bwe berberin jimjera eo emol ej ñe komij konono iben dron. Bwelen kom mõnõnõ ñõn kwalok kin lemnok ko, inebata ko, im iñjake ko ami iben juõn jerami. Ilo ejja wãwen in lok wõt, ilo ami jar jen buruemi, komin konono iben Dri Kõmõnmõn eo ami. (Pil. 4:​6, 7) Komin konono ñõn Jeova einwõt ñe komij kwalok aolepen buruemi ñõn juõn jememi im jinemi reyokwe ak juõn jerami. Ilo mol, wãwen komij jar im wãwen ami iñjake kin Jeova rej ekkejel iben dron. Kom naj kile bwe elañe ekajurlok jimjera eo ami iben Jeova enaj laplok ami jar jen buruemi.

12. (a) Etke jar ko jen buru rejjab kitibuj nan ko wõt? (b) Ta eo enaj jibõñ kom ñõn jela bwe Jeova ej ebake kom?

¹² Bõtab, kememej wõt bwe jar ko jen buru rejjab kitibuj nan ko wõt. Ej kitibuj iñjake eo ami emulõl. Ilo jar ko ami, kwalok yokwe eokmãnãn, elap koutiej im ami lukkun liki ñõn Jeova. Ilo ami kile wãwen Jeova ej uake jar ko ami, enaj laplok ami lukkun jela jen kar mokta bwe “Jeova ej ebak ñõn ir otemjej rej kir ñõn E.” (Sam 145:18) Aet, Jeova enaj druakwoj ñõn kom, im men in enaj kakajurlok kom ñõn jumae Devil eo im ñõn kõmõn jokãlet ko rejime ilo mour.​—Riit Jemes 4:​7, 8.

13. (a) Ewi wãwen jimjera eo an juõn sister iben Anij ear jibõñ e? (b) Ewi wãwen jimjera iben Anij enaj jibõñ kom bõk anjo jen ijjibed ko jen armij ro?

¹³ Jen etale kin wãwen Cherie ear bõk kajur jen an or juõn an kõtan ebak iben Jeova. Ilo high school, ear bõk menin nebar ko kin an emõn an katak im mõkade ettõr ilo iaikwij ko. Elikin an kadrioijlok jen jikuul, kar lelok ñõn e mõnni in jibõñ ñõn kõllã wõnan an jibarek jikuul ko reutiejlok. Cherie ej ba: “Ear  lukkun karel iõ im elap an kar coach ro im dri jikuul ro jibed iõ bwe in bõke mõnni in jibõñ eo.” Bõtab, jiroñ in ear kile bwe an jibarek jikuul ko reutiej ej melelen bwe enaj aikwij wujleplok aolep ien ko an ñõn katak im kapojõk ñõn ikkure ko relap im enaj drik wõt an ien ñõn korijer ñõn Jeova. Ta eo Cherie ear kõmõne? Ej ba,“Elikin aõ jar ñõn Jeova, iar jab bõk mõnni in jibõñ eo im iar jino regular pioneer.” Kiõ eor lailim yiõ in an pioneer. Ej ba: “Ijjab ajlok ñõn jidrik. Aõ jela bwe iar kõmõne juõn bebe ej kabuñburuen Jeova, men in ej kamõnõnõik iõ. Ilo mol, elañe kwoj likit Ailiñ eo an Anij moktata, enaj koorlok men otemjej ñõn yuk.”​—Matu 6:33.

Mwil ko Remõn Mwilimi Ej Kwalok bwe ‘Buruemi Ekwojarjar’

14. Etke mwil eo emõn mwilimi ej aurõk iman mejen Jeova?

¹⁴ Wãwen eo ken kajilu kom maroñ kwalok bwe komij korijer ñõn Jeova kin juõn buru emõnõnõ ej ikijen mwilimi. Jeova ej kejerammõn jodrikdrik ro rej drebij air erreo. (Riit Sam 24:​3-5.) Ke Samuel ear drik ear jab lor mwil eo enana mwilin lõmaro nejin Pris eo Elap Ilai. Mwil eo emõn mwilin Samuel ear alikar. Baibel eo ej ba: “Im ladrik eo, Samuel, e ar ridtolok, im laplok an jitenburu iben Jeova, im bareinwõt iben armij ro.”​—1 Sam. 2:​26.

15. Ta jet ian un ko kin unin kom aikwij kejbãrok juõn mwil emõn?

¹⁵ Jej ber ilo juõn lõl eobrõk kin armij ro me rej lemnok kin ir mõke, dri jua, rejjab bokake jemeir im jineir, ejelok air kamolol, rejjab tiljek, rawia, dri kimjãje, ro rej yokwe men in kabuñburueir elap jen air yokwe Anij rej ian karkar ko Paul ear kwalok kaki. (2 Tim. 3:​1-5) Inem emaroñ bin ñõn kejbãrok juõn mwil emõn kin ar ber ibwiljin armij ro renana. Bõtab, kajjojo ien komij kõmõni men ko rejime im jab bõk kwonami ilo mwil ko renana, komij kamol bwe komij jutõk iben Jeova kin aituerõk eo kar bõkmantak kin iroij potata eo an Jeova. (Job 2:3, 4) Kom naj bareinwõt mõnõnõ ñõn jela bwe komij uak ñõn nan in jiroñ eo an Jeova ekamãnãn buru: “Nejiõ, kwon meletlet, im kamõnõnõik buruõ, bwe in uak ñõn eo ej kinak iõ.” (Ken. 27:11) Bareinwõt, ami jela bwe Jeova ej buñburuen kake kom enaj kakajur kõnan eo ami ñõn korijer ñõn e.

16. Ewi wãwen juõn dri Kristian kõra ear kamõnõnõik buruen Jeova?

¹⁶ Ke ear juõn jodrikdrik, Carol, juõn dri Kristian kõra ear lore nan in kakabilek ko an Baibel ke ear ber ilo jikuul, im ro jet rar kile bwe emõn mwilin. Ta eo ear walok? Carol ear iion kajirere jen dri jikuul ro ilo class eo an kinke bõklikõt eo an kin Baibel ear jab kõtlok e ñõn bõk kwonan ilo kwojkwoj ko einwõt Christmas im New Year im ien ko relap an Ailiñ eo. Ilo ien kein, ear bellok ien ñõn an kemelele kin tõmak eo an ñõn ro jet. Elõñ yiõ ko tokelik, Carol ear bõk juõn letter jen juõn ian dri jikuul ro ilo kar class eo an im ear je: “Aolep ien iar kejatrikrik bwe inaj tõbar yuk im kamolol yuk. Iar kile mwil eo emõn mwilim im joñok eo am einwõt juõn dri Kristian emõn dred, bareinwõt am kar jutõk bin nae kwojkwoj ko. Kwar armij eo moktata ej juõn ian Dri Kennan ro an Jeova me iar iione.” Joñõn an kar wanjoñok eo an Carol lukkun kamakõte, tokelik dri jikuul eo ilo kar class eo  an ear jino katak Baibel. Ear jeje ilo letter eo an ñõn Carol bwe emwij an baptais einwõt juõn Dri Kennan ro an Jeova iomin elõñlok jen 40 yiõ ko! Einwõt Carol, kom jodrikdrik ro ranin me komij beran im lor nan in kakabilek ko ilo Baibel, kom maroñ kamakõt juõn armij emol buruen ñõn jela kajen Jeova.

Jodrikdrik ro Rej Nebar Jeova

17, 18. (a) Ewi am lemnok kin jodrikdrik ro ilo congregation eo am? (b) Ta ilju im jeklaj eo an jodrikdrik ro rej mijõk Anij?

¹⁷ Kij aolep ilo rolul eo an Jeova ibelakin lõl jej mõnõnõ in lo elõñ tausan jodrikdrik ro rekijejeto me rej bõk kwonair ilo kabuñ eo emol! Jodrikdrik rein rej kakajurlok kõnan eo air ñõn kabuñ ñõn Jeova ikijen air riiti Baibel eo kajjojo ran, jar, im mour ekkar ñõn ankilan Anij. Jodrikdrik rein ekanuij emõn joñok ko air ej bõktok juburu ñõn jemeir im jineir im ñõn aolep ro dron Jeova.​—Ken. 23:24, 25.

¹⁸ Ilo ilju im jeklaj, jodrikdrik ro retiljek renaj ber ibwiljin ro me renaj ellã im mour ilo lõl eo ekãl Anij ear kalimur kake. (Rev. 7:​9, 14) Ijo, renaj lo elõñ jerammõn ko ke rej wõnmanlok wõt ilo air kwalok kamolol ñõn Jeova, im renaj maroñ nebar e ñõn indrio.​—Sam 148:12, 13.

Kwomaroñ ke Kemelele?

• Ewi wãwen jodrikdrik ro rej bõk kwonair ilo kabuñ eo emol ranin?

• Ñõn bõk tokjen jen ami riiti Baibel eo, etke eaurõk bwe komin kalomõnlokjen kake men ko komij riiti?

• Ewi wãwen jar ej jibõñ kom ñõn druaklok ñõn Jeova?

• Ta tokjen ko rej walok jen mwil eo emõn mwilin juõn dri Kristian?

[Kajitõk ko ñan katak]

[Kamelele ilo juon pija 5]

Ej ke juõn mõnit ibemi ñõn riiti Baibel eo kajjojo ran?