Kõtlok bwe “Kien Joij” En Alikar ilo Wãwen Am Konono

“Ej walõñi lõñin ilo meletlet; im kien joij ej ion loen.”​—KEN. 31:​26.

1, 2. (a) Ta karkar eo dri korijer ro an Jeova rej bõk rejañ ñõn kadreke? (b) Ta eo jenaj etale ilo katak in?

 ILO ennan eo eaurõk ñõn Kiñ eo etto etan Lemuel jen kõra eo jinen, ear kitibuj juõn menin aikwij ñõn an juõn kõra dri belele kõmõne. Kar jiroñ e bwe juõn kõra emõn ‘ej walõñi lõñin ilo meletlet; im kien joij im yokwe ej ion loen.’ * (Ken. 31:​1, 10, 26) Joij im yokwe ak joij eo elap yokwe ie ej aikwij or iben juõn kõra emeletlet im bareinwõt iben jabrewõt armij ro im rekõnan kabuñburuen Jeova Anij. (Riit Jabõn Kennan Ko 19:22.) Aolep dri korijer ro remol rej aikwij kwalok karkar in ilo wãwen air konono.

² Ta in joij eo me elap yokwe ie? Jej aikwij kwalok karkar in ñõn wõn ro? Ta eo enaj jibõñ kij ñõn kõmõn bwe ‘kien joij im yokwe’ en alikar ilo wãwen ar konono? Ilo ar kõmõne men in, ewi wãwen enaj jelet wãwen ar konono iben ro uan baamle eo ar im dri tõmak ro mõtar?

Ñe Yokwe eo Emol Ej Kamakõt Juõn ñõn An Kwalok Joij

3, 4. (a) Ta melelen joij eo me elap yokwe ie? (b) Ewi wãwen karkar in eoktõk jen joij eo me ekkã an armij ro kwaloke?

³ Einwõt an alikar, joij eo me elap yokwe ie ej kitibuj karkar ko ruo. Ikijen joij, ej melelen bwe juõn armij ej kwalok an itoklimo kin ro jet im ej kwaloke ikijen kõmõn im nan ko an rejoij. Ej bareinwõt kitibuj yokwe kinke karkar in ej kamakõt juõn ñõn an kwalok an itoklimo kin ro jet. Bõtab, nan eo kar ukot joij eo me elap yokwe ie jene, emulõllok melelen. Ej melelen bwe juõn ej mõnõnõ im tiljek ilo an jibõñ armij eo mae ien etõbrak aikwij eo an.

⁴ Joij eo me elap yokwe ie eoktõk ilo bar juõn wãwen. Ikijen joij eo me eor iben aolep armij ro, ekkã air maroñ kwaloke ñõn ro rejaje kajeir. Armij ro ilo ene eo etan Melita rar kwalok joij rõt in. Ke ear jorran tima eo me dri jilik Paul im armij ro 275 rar uwe ie, armij ro ilo Melita rar kwalok joij ñõn ir ilo air kar jibõñ ir meñe rar jaje kajeir. (Jerb. 27:⁠37–​28:2) Ijo turãjet, joij eo me elap yokwe ie ej jerbal ñõn juõn eo me ej kwalok joij ilo tiljek ñõn ro me emwij an ejaak juõn kõtan emõn ibeir. * Eñin men eo armij ro ilo jikin eo etan Ken rar kwalok “ñõn ro nejin Israel otemjej, ke rar wõnliñtok jen Ijipt.”​—1 Sam. 15:6.

Eaurõk ñõn Kalomõnlokjen im Jar

5. Ta eo enaj jibõñ kij ñõn drebdribije loõd?

⁵ Ejjab biruru ñõn kwalok joij eo me elap yokwe ie ilo wãwen ar konono. Ilo an konono kin loõn armij, dri kalor eo Jemes ear je: “Ejelok armij ej maroñ in kawieik lo; ej men  eo enana im neõteoleol, im eobrõk kin uno kõnmij.” (Jem. 3:8) Ta eo emaroñ jibõñ kij ñõn drebdribije loõd? Nan ko an Jisõs ñõn dri tel ro an kabuñ ko ilo ran ko an rej jibõñ kij ñõn jela uak eo. Ear ba: “Buru eobrõk ej konono i loñin.” (Matu 12:34) Ñõn kõmõn bwe joij eo me elap yokwe ie en alikar ilo wãwen ar konono, jej aikwij kadrek karkar in ilo buruer. Jen lale ewi wãwen kalomõnlokjen im jar rej jibõñ kij ñõn ar kõmõne men in.

6. Etke jej aikwij kalomõnlokjen kin kõmõn ko rejoij an Jeova?

⁶ Baibel eo ej ba bwe Jeova Anij “elap an tiriamokake.” (Ex. 34:6) Juõn dri jeje sam ear al im ba, “Lõl, O Jeova, eobrõk kin Am tiriamo.” (Sam 119:64) Ilo Baibel eo, elõñ bwebwenato ko kin wãwen an kar Jeova kwalok joij eo me elap yokwe ie ñõn dri korijer ro an. Ñe jej bõk ien ñõn kalomõnlokjen im kamolol kin ‘kõmõn ko an Jeova,’ men in emaroñ kamakõt kij ñõn ar kõnan kadrek iber karkar in.​—Riit Sam 77:12.

7, 8. (a) Ta men eo Jeova ear kõmõne ñõn Lot im baamle eo an me ej kwalok kin joij eo an elap? (b) Ewi wãwen an kar Devid iñjake kin joij eo elap Anij ear kwalok ñõn e?

⁷ Ñõn wanjoñok, lemnok kin wãwen an kar Jeova lomoren leo mañden Ebream Lot, im baamle eo an ke Ear kokkure Sodom, jikin kwelok eo rar jokwe ie. Ilo ien eo ke ear ebak an kokkure jikin kwelok eo, enjel ro me rar lolok Lot rar kakijorure bwe en bõk baamle eo an im mõkõj im ilok jen jikin kwelok eo. Baibel eo ej ba, “A e rumij; im lõmaro rar kapjere pein, im pein lio belen, im pein limaro ruo nejin, kin ke Jeova ej tiriamokake e: im rar ãñinlok e im likit e ilikin jikin kwelok eo.” Ar kalomõnlokjen kin an kar Jeova lomoren ir, ejjab ke kamakõt kij ñõn kile bwe ear juõn wãwen Jeova ear kwalok joij eo an elap?​—Jen. 19:16, 19

⁸ Jen bareinwõt lemnok kin Kiñ Devid, eo ear al im ba: “[Jeova] ej jeorlok jerawiwi ko am otemjej, Eo ej kãejmour yuk jen nañinmij ko am otemjej.” Alikar ear lukkun lap an Devid kamolol Jeova kin an kar jeorlok an bwir kin jerawiwi eo ear kõmõne iben Bat-shiba! Ear nebar Jeova ilo an ba: “Einwõt lõñ ko reutiej jen lõl, ein drein e killip An tiriamokake ro remjõk E.” (Sam 103:​3, 11) Ar kalomõnlokjen kin bwebwenato kein im ko jet ilo Baibel ej kobrõk buruer kin kamolol kin joij eo elap an Jeova, im men in ej kamakõt kij ñõn ar nebar im kamolol e. Ñe elaplok an buruer obrõk kin kamolol, enaj laplok ar kõnan kajeoñwe Anij eo emol.​—Ep. 5:1.

9. Ta un eo elap eor iben dri korijer ro an Jeova ñõn air kwalok joij eo me elap yokwe ie ilo aolepen air mour?

⁹ Wanjoñok ko ilo Baibel rej kwalok bwe Jeova ej kwalok joij eo an elap, ak yokwe eo an etiljek, ñõn ro im emwij air bõk juõn kõtan emõn iben. Ak ta kin ro me ejelok ibeir juõn kõtan emõn iben Anij? Jeova ej ke lej ak kwalok an jab joij ñõn ir? Jab ñõn jidrik. Luk 6:​35 ej ba, “[Anij] ej joij ñõn ro re jab mol im ñõn ro renana.” “Ej kõtak al ion ro renana im ion ro remõn, im kowut ion ro rewãnik im ion ro re jab wãnik.” (Matu 5:​45) Mokta jen ar kar katak mol eo im jerbale, jar bõk joij eo an Anij me ej kwalok ñõn armij otemjej. Bõtab, ke jar erom dri korijer ro an, Anij ej kwalok ñõn kij joij eo me elap yokwe ie ak yokwe eo an etiljek. (Riit Aiseia 54:10.) Elap ar kamolol kin men in! Im ej juõn un elap ñõn ar kwalok joij eo me elap yokwe ie ilo wãwen ar konono im bareinwõt ilo wãwen ko jet ilo mour eo ar ran otemjej!

10. Etke jar ej juõn men elap an aurõk ñõn kõmõn bwe joij eo me elap yokwe ie en mõtõn karkar ko karkarir?

¹⁰ Jar ej juõn men elap an aurõk ñõn jibõñ kij kadrek joij eo me elap yokwe ie. Men in ej eindrein kinke joij im yokwe rej mõtõn karkar  ko karkarin Anij. (Gal. 5:​22) Jemaroñ kadrek joij eo me elap yokwe ie ilo buruer ilo ar kõtlok bwe kajur eo an Anij en tel kij. Wãwen eo jemaroñ bõk kajur eo an Anij ej ilo ar kajitõk iben ilo jar. (Luk 11:13) Ej juõn men ekkar bwe jen keini ar jar ñõn Anij kin kajur eo an im kõtlok bwe en tel kij. Aet, bwe kien joij im yokwe en alikar ilo wãwen ar konono, eaurõk ñõn ar kalomõnlokjen im jar.

Wãwen eo Dri Belele ro Remaroñ Konono ilo Joij im Yokwe

11. (a) Ewi wãwen ar jela bwe Jeova ej kõtõmene bwe lõmaro dri belele ren kwalok joij eo elap yokwe ie ñõn limaro beleir? (b) Ilo wãwen it kien joij im yokwe emaroñ jibõñ leo ñõn drebdribije loõn?

¹¹ Dri jilik Paul ear rejañ lõmaro dri belele: “Komin yokwe limaro belemi, einwõt Kraist e ar bareinwõt yokwe eklisia, im mõke lelok E kin e.” (Ep. 5:​25) Paul ear bareinwõt kakememej ir kin men eo Jeova ear jiroñ Adam im Iv. Ear je: “Leo e naj ilok jen jemen im jinen, im koba iben lio belen, im irro re naj juõn kõniek.” (Ep. 5:​31) Alikar, Jeova ej kõtõmene bwe lõmaro dri belele ren tiljek wõt ñõn limaro beleir im ien otemjej ren kwalok ñõn ir joij eo me elap yokwe ie. Leo dri belele me ej kwalok joij eo elap yokwe ie ejamin kwalok likjõp ko an lio ñõn ro jet ak konono nae e. Ak ej mõnõnõ in nebar e. (Ken. 31:28) Elañe eor abañ ko rej walok ikõtairro kin jet un ko, joij eo me elap yokwe ie enaj kamakõt leo ñõn drebdribije loõn jen an kajok lio iben.

12. Ewi wãwen lio emaroñ kwalok bwe kien joij im yokwe ej alikar ilo wãwen an konono?

¹² Kien joij im yokwe ej aikwij bareinwõt alikar ilo wãwen an lio dri belele konono. Karkar ko armij ro ilo lõl in rej kwaloki ren jab jelet wãwen an lio konono. Kin an ‘kautiej leo belen,’ ej konono kin men ko remõn kin e ñõn ro jet im kõmõn bwe en laplok wõt an ro jet koutiej leo belen. (Ep. 5:​33, UBS) Kinke lio ejjab kõnan bwe en driklok an ro nejin koutiej jemeir, ej kejbãrok bwe en jab jumae e ak kwalok an berre lemnok eo an iman mejeir. Ej kamarmiri abañ ko ilo ien eo ñe irro ej mõke iairro. Baibel eo ej ba, “Kõra e meletlet, ej kalek mweo imõn.” (Ken. 14:1) Mweo imõn ej juõn jikin eainemõn im jokõne ñõn aolep ro uan baamle eo.

13. Ia eo elaptata air aikwij kwalok kien joij im yokwe ie, im ewi wãwen remaroñ kõmõne men in?

¹³ Meñe ilo mweo imweir, dri belele ro rej aikwij wõnmanlok wõt im kajerbal loir ilo juõn wãwen ej kwalok air koutiej dron. Paul ear je, “Julok men kein otemjej; illu, buru karu, illu aitok, konono nae, im nan ko retton jen loemi.” Ear bareinwõt ba: “Komin kõnõk buruen tiriamo, joij, etã buru, inimõn, jejanunoij . . . Kõnõk yokwe, eo ken lukwõj ej kowãppemi.” (Kol. 3:​8, 12-​14) Ñe ekkã an ajiri ro lo an ro jineir im jemeir kwalok joij eo elap yokwe ie ilo wãwen air konono, enaj emõn air kõmõn wõnmanlok ko im bareinwõt renaj kajeoñwe ir ilo wãwen air konono.

14. Ilo wãwen it ro rej bõran baamle ko remaroñ kajerbal loir ñõn kainemõn ro uan baamle eo air?

 ¹⁴ Juõn dri jeje sam ear jeje kin Jeova: “Am joij im tiriamo ren kainemõn iõ einwõt Am in nan ñõn ña korijeram.” (Sam 119:76) Wãwen eo elap Jeova ej kainemõn armij ro an ej ilo an lelok nan in rejañ ko im nan in tel ko. (Sam 119:105) Ewi wãwen ro rej bõran baamle ko remaroñ bõk tokjen jen joñok eo an Jemeruij ilõñ im kajerbal loir ñõn kainemõn ro uan baamle eo air? Remaroñ kõmõne men in ilo air lelok nan in tel ko im kõkãtõk ir. Ien Kabuñ an Baamle ej letok juõn ien emõn ñõn bõk jelalokjen eo eaurõk ilo Baibel eo!​—Ken. 24:4.

Kwalok Yokwe eo Etiljek ñõn Dri Tõmak ro Mõtar

15. Ewi wãwen elder ro im ro jet reridto ilo tõmak remaroñ kajerbal loir ñõn kejbãrok ro ilo congregation eo?

¹⁵ Kiñ Devid ear jar, “Am joij im Am mol ren kejbãrok iõ ien otemjej.” (Sam 40:11) Ewi wãwen Kristian elder ro im ro reridto ilo tõmak ilo congregation eo remaroñ kajeoñwe Jeova ilo wãwen in? Ñe jej kajerbal loer ñõn jitõñlok ñõn kemelele ko rej berber ion Baibel eo, emol ej wãwen eo jej kwalok joij eo elap yokwe ie.​—Ken. 17:17.

16, 17. Ta jet ian wãwen ko jemaroñ kwalok bwe kien joij im yokwe ej alikar ilo wãwen ar konono?

¹⁶ Ta eo jej aikwij kõmõne elañe jej lo an juõn dri Kristian kõmõni men ko me rej nae kien ko ilo Baibel? Joij eo me elap yokwe ie enaj kamakõt kij ñõn konono iben im kajeoñ in jibõñ e. (Sam 141:5) Elañe jejela bwe juõn jeer im jãter ear kõmõn juõn jerawiwi elap, yokwe eo etiljek enaj kamakõt kij ñõn rejañ e bwe en “añiñintok elder ro an eklisia” bwe “ren jar ion im kabit e kin oil ilo etan Iroij.” (Jem. 5:​14) Elañe ejjab kebak elder ro, inem ilo ar jab kwalok kin men eo ear kõmõne ej wãwen eo jejjab kwalok joij im yokwe. Jemaroñ bareinwõt kwalok karkar in ñe jet ian ro jeer im jãter rej buromõj, ebwer, ak bõk iñjake eo bwe ejelok tokjeir. Wãwen eo emõn jemaroñ kwalok bwe kien joij im yokwe ej alikar ilo wãwen ar konono ej ilo ar “kainemõne dron, im kalek dron.”​—1 Tes. 5:​11.

¹⁷ En kar ewi wãwen ar emakõt ñe dri kijirãt ro an Anij rej konono nae dri tõmak ro mõtar? Jen ar berre tiljek eo an ro jeer im jãter, jej aikwij kejekron bwebwenato rõt kein  ilo ar ikõñ wõt, im elañe jemaroñ, kajitõk iben dri ruruwe eo elañe emol an or iben berberin nan ko an. Elañe dri kijirãt ro an armij ro an Anij rekõnan jela ia eo ro jeer im jãtir rej ber ie bwe ren maroñ mõn ir, yokwe eo ar etiljek ñõn ro jeer im jãter enaj bõprae kij jen ar kwaloke ñõn ir.​—Ken. 18:24.

Armij eo ‘Ejoij im Yokwe Ej Lo Mour’

18, 19. Etke kien joij im yokwe ej aikwij alikar ilo wãwen ar konono ñe jej jerbal iben dri tõmak ro mõtar?

¹⁸ Yokwe eo etiljek ej aikwij alikar ilo aolep wãwen ko jej jerbal iben dri korijer ro an Jeova. Meñe jej iion wãwen ko rebin, kien joij im yokwe ej aikwij alikar ilo wãwen ar konono. Jeova ear jab buñburuen ke joij im yokwe eo an ro nejin dri Israel ear oktõk im “einwõt mõlawi, eo emõkaj an jako ilo jibboñtata.” (Hos. 6:​4, 6, UBS) Ijo turãjet, Jeova ej mõnõnõ ñe juõn ej kwalok joij eo me elap yokwe ie ien otemjej. Jen lale ewi wãwen ej kejerammõn ro rej kõmõn eindrein.

¹⁹ Jabõn Kennan Ko 21:21 ej ba bwe eo “ej lore wãnik im joij, ej lo mour, wãnik im nebar.” Juõn ian jerammõn ko me armij in enaj iione ej bwe enaj lo mour, ejjab ñõn jidrik wõt ien ak ñõn indrio. Jeova ej jibõñ e ñõn “bõk mour eo emol.” (1 Tim. 6:​12, 19) Inem jen ‘kwalok ar joij im tiriamo ñõn dron.’​—Zek. 7:9, UBS.

[Kamelele eo itulal]

Kwomaroñ ke Kemelele?

• Enaj ewi wãwen am kemelele kin melelen joij eo elap yokwe ie?

• Ta eo enaj jibõñ kij ñõn kõmõn bwe kien joij im yokwe en alikar ilo wãwen ar konono?

• Ewi wãwen dri belele ro remaroñ kwalok joij im yokwe ilo wãwen air konono?

• Ta eo ej kwalok bwe kien joij im yokwe ej alikar ilo wãwen ar konono ñe jej jerbal iben dri tõmak ro mõtar?

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija ilo peij 23]

Devid ear nebar joij eo elap an Jeova

[Pija ilo peij 24]

Kwoj ke ekkeini in lore karõk eo kin Ien Kabuñ an Baamle eo am?