Jodrikdrik Ro, Jumae Ijjibed ko jen Jodrikdrik ro Jet

“Ami konono . . . en emwij kejãtok e kin salt, bwe komin jela kijkan emõn ami uak armij otemjej.”​—KOL. 4:6.

1, 2. Ta iñjake eo an elõñ jodrikdrik kin air oktõk jen jodrikdrik ro jet, im etke?

 EJELOK berre bwe bwelen emwij am roñ kin ijjibed ko jen jodrikdrik ro jet im bareinwõt kwe mõke emwij am iione men in. Bwelen eor juõn ien juõn armij ear iun yuk ñõn kõmõne juõn men kwojela bwe enana. Ta iñjake eo am ñe men in ej walok? Christopher, eo 14 an yiõ, ej ba: “Jet ien ij lemnok bwe in kar kajju joko, ñe jaab in kar einwõt aolep dri jikuul ro ilo jikin jikuul bwe in jab aikwij oktõk jen ir.”

² Men ko jodrikdrik ro jet rej kõmõni elap ke air jelet yuk? Elañe aet, etke? Ej ke kinke kwoj kõnan bwe ren mõtaik yuk? Kõnan in bwe en or mõtõm ejjab nana. Ilo mol, ridto ro rej bareinwõt kõnan bwe ro jet ren mõtaik ir. Ejelok jabrewõt armij, jekron ñe edrik ak eridto, ekõnan bwe ro jet ren kejekron e. Bõtab, ilo mol ejjab aolep ien ro jet renaj mõnõnõ ñe kwoj jutõk bin kin men eo emõn. Jisõs bareinwõt ear iione men in. Bõtab Jisõs ear kõmõne men eo ejime ien otemjej. Ke jet rar lore im erom dri kaloran, ro jet rar kejekron Nejin Anij im “jab kaurõk E.”​—Ais. 53:3.

Kajurin Kõnan eo ñõn Am Einwõt Jodrikdrik ro Jet

3. Etke ejjab juõn men ejime bwe kwon lore men ko jodrikdrik ro jet rej kõmõni?

³ Jet ien kwoj kõnan kõmõni men ko jodrikdrik ro jet rej kõmõni bwe kwon kabuñburueir. Men in ej juõn men ebwir. Dri Kristian ro rejjab aikwij einwõt “ajiri, im jibliklik einwõt no ko.” (Ep. 4:​14) Ajiri ro redrik emaroñ biruru air bo iben ro jet. Bõtab, einwõt  juõn jodrikdrik, kwoj ilok ñõn am erom juõn ridto. Kin men in, elañe kwoj tõmak bwe kien ko an Jeova rej ñõn emõn eo am, kwonaj bõk tokjen ñe kwoj mour ekkar ñõn tõmak eo am. (Dut. 10:12, 13) Elañe kwojjab kõmõn eindrein ej einwõt ñe kwoj kõtlok bwe ro jet ren kõjebwebweik mour eo am. Ilo mol, elañe kwoj bo ilo ijjibed ko an ro jet, kwoj einwõt juõn dolly eo im armij ro rej ikkure kake ekkar ñõn kõnan ko air.​—Riit Dri Rom 6:​16.

4, 5. (a) Ewi wãwen an kar Aron kõtlok bwe ijjibed ko jen armij ro ren anjo ion? (b) Ta jet ian wãwen ko jodrikdrik ro jet remaroñ kajerbali ñõn kabo yuk?

⁴ Juõn ien, Aron leo jein Moses, ear kõtlok bwe ijjibed ko jen armij ro ren anjo ion. Ke dri Israel ro rar jibede bwe en eik juõn anij wan ñõn ir, ear kõmõne men in. Aron ear jab juõn armij emõjino. Moktalok jen men in, ear jutõk iben Moses im jelmae Pero, eman eo eutiejtata ilo Ijipt. Aron ear kennan ilo beran kin ennan ko jen Anij ñõn Pero. Bõtab, ke dri Israel ro rar jibede, Aron ear lore kõnan ko air. Men in ej kwalok bwe ijjibed ko jen ro jet emaroñ lukkun lap air kajur. Ear birurulok an Aron jutõk nae Pero jen an jumaiki ijjibed ko jen dri Israel ro jet.​—Ex. 7:​1, 2; 32:​1-4.

⁵ Einwõt an wanjoñok in kin Aron kwalok, ijjibed ko jen ro jet rejjab walok wõt ñõn jodrikdrik ro, im ijjibed kein rejjab walok wõt ñõn ro im rekõnan kõmõni men ko renana. Ak emaroñ bareinwõt bar jelet ro im rekõnan kõmõni men ko rejime, ekoba kwe. Jodrikdrik ro jet remaroñ kajeoñ kabo yuk ñõn kõmõni men ko rebwir ilo air ba kwon kõmõne juõn men ebin ak ekauwatata, ilo air kõmõn ruõm, ak kakitõtõik yuk. Jekron ewi wãwen an jodrikdrik ro kajeoñ jibed yuk, men in ejjab biruru. Bwe kwon maroñ anjo ion ijjibed kein, kwoj aikwij jino am liki men ko kwoj tõmaki.

“Komin Mõke Kamol Kom”

6, 7. (a) Etke eaurõk bwe kwon liki men ko kwoj tõmaki, im ewi wãwen kwomaroñ kõmõne men in? (b) Kajitõk ta ko kwomaroñ kajitõk ibõm mõke kaki ñõn kakajurlok liki eo am kin men ko kwoj tõmaki?

⁶ Ñõn jumae ijjibed ko jen jodrikdrik rein, moktata kwoj aikwij liki bwe kien ko ilo Baibel im men ko kwoj tõmak kaki remol. (Riit 2 Dri Korint 13:5.) Liki in am enaj kõmõn bwe kwon beran, meñe kwomaroñ juõn armij ejokok. (2 Tim. 1:​7, 8) Mekarta, meñe juõn armij ej beran, ak enaj bin ñõn an maroñ jojomare juõn men eo im ejjab tõmake kin aolepen buruen. Kin men in, etke kwojjab kamol ñõn kwe mõke bwe men ko kwar katak jen Baibel eo rej lukkun mol? Kwon jinoe jen katak ko rebiruru im kwar katak kaki mokta. Ñõn wanjoñok, kwoj tõmak ilo Anij im emwij am roñ an ro jet kwalok kin etke rej tõmak bwe Anij emol an  ber. Kin men in, kwon kajitõkin yuk mõke, ‘Ta eo ej kamol ñõn ña bwe Anij ej ber im mour?’ Unin kajitõk in ejjab bwe kwon jinoe am berre, ak ej ñõn kakajurlok tõmak eo am. Ilo ejja wãwen in lok wõt, kwon kajitõkin yuk mõke, ‘Ewi wãwen aõ jela bwe Baibel eo ej kakõrmol in Anij?’ (2 Tim. 3:​16) ‘Etke ij liki bwe ran kein rej “ran ko eliktata”?’ (2 Tim. 3:​1-5) ‘Ta eo ej kõmõn bwe in tõmak bwe kien ko an Jeova rej ñõn emõn eo aõ?’​—Ais. 48:17, 18.

⁷ Kwomaroñ jab kõnan kajitõkin yuk mõke kin kajitõk kein, kinke kwoj ekil bwe kwomaroñ jab lo uakir. Bõtab, men in ej einwõt ñe kwojjab kõnan lale joñõn kaan wa eo waam kinke kwoj ekil ñe emaat. Kwoj aikwij jela elañe emaat kaan wa eo, kinke kwon maroñ bar teiñi. Eindreinlok wõt, kwoj aikwij kamarmire jabrewõt abañ ko im kwoj loi im rej jelet tõmak eo am.​—Jerb. 17:11.

8. Kemelele kin ewi wãwen kwomaroñ kalaplok liki eo am bwe ej juõn men emeletlet ñõn lore kien eo an Anij ñõn kejbãrok yuk jen mour in lũñ.

⁸ Lemnok kin wanjoñok in. Baibel eo ej rejañ yuk bwe kwon “ko jen lũñ.” Kajitõk ibõm mõke, ‘Etke ejime bwe in lore kien in?’ Kwon lemnok kin aolep un ko unin an jodrikdrik ro kõmõne men in. Bareinwõt, kalomõnlokjen kin unin juõn eo ej kõmõni men kein “ej mõke jerawiwi nae enbwinin.” (1 Kor. 6:​18) Kiõ kwon etali un kein, im kajitõkin yuk mõke: ‘Ta ial eo emõntata imaroñ lore? Ej ke juõn men eaurõk bwe in bõk kwonaõ ilo mõnit in ejakkar?’ Kwon bar kalaplok am kalomõnlokjen kin men in ilo am kajitõkin yuk mõke, ‘Enaj ewi wãwen aõ iñjake elañe inaj kõmõn mour in lũñ?’ Bwelen jodrikdrik ro jet remaroñ mõnõnõ ibõm, bõtab enaj ewi wãwen am iñjake elañe kwoj ber iben jemõm im jinõm ak dri Kristian ro jet ilo Imõn Kwelok eo? Enaj ewi wãwen am iñjake elañe kwoj kajeoñ in jar ñõn Anij? Kwonaj ke mõnõnõ in karmijeteik am erreo iman mejen Anij bwe kwon maroñ kamõnõnõik jodrikdrik ro ilo jikin jikuul?

9, 10. Ewi wãwen liki eo am kin men ko kwoj tõmaki enaj kamaroñ yuk bwe kwon beran ñe kwoj ber iben jodrikdrik ro jet?

⁹ Elañe kwoj juõn jodrikdrik kiõ, kwoj ber ilo juõn ien ilo mour me ilo am ridtolok, ‘maroñ eo am ñõn jela kajen emõn im nana’ ej laplok wõt. (Riit Dri Hibru 5:​14.) Kwon kajerbale ien in ñõn kalomõnlokjen kin etke am juõn ian Dri Kennan ro an Jeova ej lukkun aurõk. Am kalomõnlokjen kin men in enaj jibõñ yuk ñõn am kalaplok liki eo am kin men ko kwoj tõmaki. Ilo wãwen in, elañe kwoj iion ijjibed ko jen jodrikdrik ro jet, kwomaroñ uak ilo mõkõj im ilo beran. Kwonaj einwõt juõn dri Kristian jiroñ eo ear ba: “Ñe ij jutõk bin nae ijjibed ko jen jodrikdrik ro, eñin ej wãwen eo ij kwalok ñõn ir kin tõmak eo aõ. Kabuñ eo aõ eoktõk im elap an aurõk im ej unleplep in lemnok ko aõ, mejenkajik ko aõ, mõnit ko aõ, im aolepen mour eo aõ.”

¹⁰ Aet, ej kitibuj am aikwij kate yuk bwe kwon maroñ jutõk bin kin men ko kwojela bwe rejime. (Luk 13:24) Mekarta, jet ien kwomaroñ lemnok elañe eor tokjen men in. Bõtab, kwon kememej men in: Elañe kwoj kwalok am buromõj ak jok kinke kwojjab einwõt ir kin wõt tõmak eo am, ro jet renaj kile men in, im emaroñ laplok air kajeoñ jibed yuk. Bõtab elañe kwoj beran, kwonaj bwilõñ kin wãwen enaj mõkõj an jodrikdrik ro jab bar jibed yuk.​—Keiri Luk 4:​12, 13.

‘Kalomõnlokjen kin Am Uak’

11. Ta tokjen ko remaroñ walok elañe jej pojõk in jumae ijjibed ko jen jodrikdrik ro jet?

¹¹ Bar juõn buñten ne eaurõk bwe kwon maroñ jumae ijjibed ko jen jodrikdrik ro jet ej ilo am pojõk. (Riit Jabõn Kennan Ko 15:28.) Melelen men in ej bwe kwon lemnoklok iman kin ta ijjibed ko remaroñ walok. Jet ien, elañe kwoj bõk jidrik ien ñõn lemnok kin men in, emaroñ jibõñ yuk bwe kwon bõprae an juõn ijjibed elap walok. Ñõn wanjoñok, bwelen kwoj lo jet dri jikuul ro rej kõbatat. Ejelok berre bwe renaj kõnan lewoj juõn jikka ñõn kwe.  Ilo am jela bwe renaj kõmõne men in, ta eo kwomaroñ kõmõne? Jabõn Kennan Ko 22:3 ej ba: “Juõn dri meletlet ej lo nana eo, im tilekek.” Ilo am jab ilok ijo lok me jodrikdrik ro rej ber ie, kwomaroñ bõprae ir jen air kõmõne men in. Jejjab kõmõne men in kinke jej mijõk, ak kinke ej juõn ial in meletlet.

12. Ewi wãwen kwomaroñ uake ro jet ñe rej kajeoñ jibed ak kakitõtõik yuk?

¹² Ta elañe kwoj jelmae bar juõn ijjibed im einlok wõt eo ilõñ? Bwelen juõn jodrikdrik emaroñ kajitõk ibõm, “Kwoj juõn virjin wõt ke?” Men eo eaurõk ej ñõn lor nan in kakabilek eo ilo Dri Kolosse 4:6: “Ami konono, en ien otemjej ilo joij, im en emwij kejãtok e kin salt, bwe komin jela kijkan emõn ami uak armij otemjej.” Einwõt an eon in kwalok kake, wãwen am uak enaj wawa ion wãwen eo kwoj iione. Bwelen kwojjab aikwij lukkun kemelele kin ta eo Baibel ej ba. Ak kwomaroñ baj uak wõt ilo tukaru. Ñõn wanjoñok, ilo am uake kajitõk in kin elañe kwoj juõn virjin, kwomaroñ ba, “Aet, ña ij juõn virjin,” ñe eab kwomaroñ ba,“Jolok bwir, ak ijjab maroñ kennan kin men in.”

13. Etke eaurõk bwe jen lolokjen ilo ar uake nan in kajirere ko an jodrikdrik ro jet?

¹³ Ekkã an kar Jisõs uake kajitõk ko ilo tukaru ke ear lo bwe ejej unin an aikwij lukkun kemelele. Ilo mol, ke Herõd ear kajitõkin e, Jisõs ear jab uak ñõn jidrik. (Luk 23:​8, 9) Ñe armij ro rej kwalok kajitõk ko ejelok koutiej ie, emõnlok ñe jen ikõñ. (Ken. 26:4; Ekk. 3:​1, 7) Ijo turãjet, kwomaroñ kile an juõn kõnan melele kin tõmak eo am, bwelen kin mour erreo, meñe ilo jinoin armij in ear jab emõn an kennan kin kwe. (1 Pit. 4:4) Ikijen wãwen in, kwomaroñ lukkun kemeleleik e kin unin am lore ta eo Baibel ej ba. Elañe men in ej walok, kwon jab jenliklik kin am mijõk. Kwon “pojõk ien otemjej bwe [kwon] uak ñõn jabrewõt armij ej kajitõk.”​—1 Pit. 3:​15.

14. Ewi wãwen ilo meletlet, kwomaroñ kõmõn bwe jodrikdrik eo ej jibed yuk en bar lemnok kin men eo ej kõmõne?

¹⁴ Ilo jet ien ko, kwomaroñ kõmõn bwe jodrikdrik eo ej jibed yuk en bar lemnok kin men eo ej kõmõne. Bõtab, kwoj aikwij kõmõne men in ilo juõn wãwen emeletlet. Ñõn wanjoñok, elañe juõn jodrikdrik ilo jikin jikuul ej kajeoñ kabo yuk bwe kwon kõbatat, kwomaroñ ba, “Kommol ak ijjab” im kwomaroñ bar ba, “Iar lemnok elap am meletlet ñõn am kõbatat!” Kwoj ke kile bwe ijellokin an jibed yuk, kwar kõmõn bwe en lemnok kin men eo ej kõmõne? Jen am aikwij kemeleleik e kin etke kwojjab kõbatat, kwoj kõmõn bwe jodrikdrik eo lemnok kin etke ej kõbatat.

15. Ñãt eo ekkar bwe kwon ilok jen jodrikdrik ro im rej kõnan jibed yuk, im etke?

¹⁵ Ta elañe kwoj kate yuk ak jodrikdrik ro rej wõnmanlok wõt im jibed yuk? Ilo wãwen in, men eo emõntata ej bwe kwon ilok jen ir. Elañe enaj tolok am ber ijo rej ber ie, enaj birurulok am bo ibeir. Kin men in, kwon etal jen ijo. Kwomaroñ kõmõne men in ilo am jab bõk  lemnok eo bwe rar anjo iom. Kwar kate yuk joñõn wõt am maroñ ñõn kamarmire ijjibed in. Kwar jab kõtlok bwe jodrikdrik rein ren kõjebwebweik mour eo am, im kwar kamõnõnõik buruen Jeova.​—Ken. 27:11.

Kõmõn Bebe ko im Remaroñ Jibõñ Yuk

16. Ewi wãwen ijjibed ko remaroñ waloktok jen jet jodrikdrik ro im rej ba bwe rej dri Kristian?

¹⁶ Jet ien, ijjibed ko ñõn bõk kwonad ilo mõnit ko rejakkar remaroñ itok jen jet jodrikdrik ro im rej ba bwe rej korijer ñõn Jeova. Ñõn wanjoñok, ta elañe jodrikdrik rein rej kõmõne juõn ien mõnõnõ iben dron, im kwolak ilok ejelok ridto ro ilo ien in? Ak ta elañe juõn jodrikdrik eo ej ba ej dri Kristian ej bõktok arkool ñõn ien rõt kein ak kwe im jodrikdrik ro jet komij drik wõt ñõn irak? Elañe wãwen kein rej walok, kwoj aikwij lor bõklikõt eo am kwar kamineneiki kin kien ko ilo Baibel. Juõn jiroñ ej ba: “Kimro ar ledrik eo jãtiõ ilok jen juõn pija ilo jikin aluij eo kinke eobrõk kin kanõjnij. Jet ian jodrikdrik ro jen kumi eo rar kõnan berwõt im aluije pija eo. Jema im jinõ rar nebar kimro kin men eo kimro ear kõmõne. Bõtab, jodrikdrik ro ilo kumi eo rar illu kinke kimro ar kõmõn an nana etair.”

17. Ñe kwoj kobalok ilo ien kamõnõnõ ko, ta ko kwomaroñ kõmõni bwe kwon maroñ lore wõt kien ko an Anij?

¹⁷ Einwõt an wanjoñok in kwalok, elañe kwonaj lore bõklikõt eo am erreo, men in emaroñ kõmõn bwe kwon oktõk jen ro jet. Bõtab kwon kõmõne wõt men eo kwojela bwe ejime. Kwon manjabpopo wõt. Elañe kwoj iten ilok ñõn juõn ien kamõnõnõ, kwon bebe lok iman kin wãwen am maroñ ilok jen ijo elañe eor men ko renana im remaroñ walok. Jet jodrikdrik ro rar kõmõn karõk iben jemeir im jineir bwe elañe eor men eo enaj walok, renaj call ir bwe ren ilen bõk ir ilo mõkõj. (Sam 26:​4, 5) Karõk rõt kein enaj jibõñ jodrikdrik ro.​—Ken. 21:5.

‘Kwon Mõnõnõ ilo Ran ko ñe Emõn Ridtõm’

18, 19. (a) Etke kwomaroñ liki bwe Jeova ekõnan bwe kwon mõnõnõ? (b) Ewi iñjake eo an Anij kin jodrikdrik ro rej jumae ijjibed ko jen ro jet?

¹⁸ Jeova ear kõmõnmõn yuk bwe kwon mõnõnõ, im ekõnan bwe kwon mõnõnõ. (Riit Ekklisiastis 11:9.) Kememej bwe men ko elõñ ian jodrikdrik ro rej kõmõni rej ‘mõnõnõ ko an jerawiwi iomin jirik ien.’ (Hib. 11:25) Anij eo emol ekõnan bwe kwon bõk juõn men elaplok an emõn. Ekõnan bwe kwon mõnõnõ ñõn indrio. Kin men in, ñe kwoj jelmaik juõn menin kabo im kwojela bwe enana iman mejen Anij, kememej bwe men eo Jeova ej kajitõk bwe kwon kõmõne ej ñõn emõn eo am ien otemjej.

¹⁹ Einwõt juõn jodrikdrik, kwoj aikwij melele bwe meñe kwonaj kabuñburuen jodrikdrik ro jet, elõñ yiõ ko tokelik enañin aolepeir reban kememej yuk, ak ãt eo etõm. Ijo turãjet, elañe kwoj jumae ijjibed ko jen jodrikdrik ro, Jeova enaj kememej men in, im eban meloklok yuk ak am kar tiljek ñõn e. Enaj ‘kebellok window ko ilõñ im lutõkwõj men ko otemjej remmõn iom.’ (Mal. 3:​10, UBS) Bareinwõt, ilo joij ej lewoj kajur eo an ñõn jibõñ yuk ilo jabrewõt men kwoj mõjino kake. Aet, Jeova emaroñ jibõñ yuk bwe kwon maroñ jumae ijjibed ko jen jodrikdrik ro!

Kwoj Kememej Ke?

• Ewi joñõn an kajur ijjibed ko jen jodrikdrik ro jet?

• Ewi wãwen liki eo ar kin men ko jej tõmaki emaroñ jibõñ kij ñõn jumae ijjibed ko jen ro jet?

• Ewi wãwen kwomaroñ pojõk ñõn jelmae ijjibed ko jen jodrikdrik ro jet?

• Ewi wãwen am jela bwe Jeova ej kaurõk tiljek eo am?

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija ilo peij 8]

Etke Aron ear roñjake armij ro ñõn eiki kon in kau eo jen gold?

[Pija ilo peij 10]

Kwon manjabpopo wõt, ak bebe lok iman kin ta eo kwonaj ba