Jodrikdrik ro, Kõtlok bwe Nan in Anij En Tel Kom

“Kwon bõk meletlet, kwon bõk jelalokjen.”​—KEN. 4:5.

1, 2. (a) Ta eo ear jibõñ dri jilik Paul bwe en maroñ kamarmire abañ eo an mõke? (b) Ewi wãwen kwomaroñ bõk jelalokjen im meletlet?

 “ÑE IJ kõnan kõmmõne men eo emmõn, men eo enana wõt imaroñ kãlete.” Kwojela ke wõn eo ear ba nan kein? Ej dri jilik Paul. Meñe Paul ear yokwe Jeova, eor ien ko im ear kile bwe ebin ñõn an kõmõne men eo ejime. Kar ta iñjake eo an kin men in? Ear je: “Elab wõt aõ jerata!” (Rom 7:​21-​24, UBS) Kwoj ke melele unin an Paul lemnok ilo wãwen in? Elõñ ke ien kwoj kile bwe ebin ñõn am kõmõne men eo ejime? Men in ej ke kõmõn bwe en nana am mour, einwõt kar Paul? Elañe aet, kwon jab ebwer. Paul ear maroñ kamarmire abañ eo an, im kwe bareinwõt kwomaroñ kõmõne men in.

² Paul ear lo tõbrõk kinke ear kõtlok bwe “nan ko remol” ren tel mour eo an. (2 Tim. 1:​13, 14) Tokjen men in, ear maroñ bõk meletlet im jelalokjen eo ej aikwiji ñõn an kijenmij iomin abañ ko im kõmõn jokãlet ko remõn. Jeova Anij emaroñ jibõñ yuk bõk jelalokjen im meletlet. (Ken. 4:5) Ikijen Baibel eo, ear letok ñõn kij nan in kakabilek ko remõntata. (Riit 2 Timote 3:​16, 17.) Jen etale ewi wãwen kwomaroñ bõk tokjen jen nan in tel ko jen Baibel eo ilo am ber iben jemõm im jinõm, wãwen am kajerbal jããn ko am, im ilo ien ko kwoj mõke iam.

Nan in Anij En Tel Yuk ñe Kwoj Ber Iben Baamle Eo

3, 4. Etke emaroñ bin ñõn am bokake kien ko an jemõm im jinõm, bõtab etke ro jemer im jiner rej kõmõn kien ko?

³ Ebin ke ñõn am bokake kien ko an jemõm im jinõm? Etke ebin men in? Bwelen juõn un ej kinke kwokõnan bwe en laplok am anemkwoj. Ej biktoker ñõn bõk iñjake in, im ej walok ilo an juõn ajiri ridtolok. Bõtab, ilo ien in me kwoj ber iben jemõm im jinõm, kwoj aikwij bokake ir.​—Ep. 6:​1-3.

⁴ Elañe kwojela unin an jemõm im jinõm lewoj kien ko ñõn yuk, enaj birurulok am lori. Bõtab, enaj or ien im kwonaj einwõt ledrik eo 18 an yiõ etan Brielle, * eo ej ba kin jemen im jinen: “Remeloklok kin wãwen mour in jodrikdrik. Rejjab kõnan bwe in kwalok lemnok ko aõ, kõmõn bebe ko, ak makõtkit einwõt juõn ridto.” Einwõt Brielle, bwelen kwoj lemnok bwe jemõm im jinõm edrik air lewoj anemkwoj ñõn yuk. Bõtab, unleplep in air kõmõn kien ko ej kinke rej kea kake yuk. Kobalok iben men in, dri Kristian ro jemen im jinen rejela bwe rej aikwij uak ñõn Jeova kin wãwen air kejbãrok yuk.​—1 Tim. 5:8.

5. Ewi wãwen am maroñ bõk tokjen ko remõn ñe kwoj bokake jemõm im jinõm?

⁵ Ilo mol, am bokake kien ko an jemõm im jinõm ej einwõt ñe kwoj kõllãiki muri ko am ilo juõn bank. Elañe kwoj tiljek ilo am kõllãiki muri ko am, bank eo enaj mõnõnõ in kõtlok bwe kwon bar muri ibeir. Ilo ejja wãwen in lok wõt, kwoj muri ñõn jemõm im jinõm, im kwoj aikwij koutiej im bokake ir. (Riit Jabõn Kennan Ko 1:8.) Elañe enaj laplok am bokake ir, enaj laplok an jemõm in jinõm lewoj anemkwoj ñõn yuk. (Luk 16:10) Emol, elañe emakijkij am rupi kien ko an jemõm im jinõm, kwon jab ilbõk elañe rej kadriklok ak kabwijrõk yuk jen am kõmõni men ko kwokõnan.

6. Ewi wãwen ro jemen im jinen remaroñ jibõñ ro nejiir bwe ren bokake?

 ⁶ Juõn wãwen ro jemen im jinen remaroñ jibõñ ajiri ro nejiir bwe ren bokaki kien ko air ej ilo air likit juõn joñok emõn ñõn ir. Elañe rej mõnõnõ in bokaki men ko Jeova ekõnan bwe ren kõmõni, renaj kalikar ñõn ajiri ro bwe kien ko an Anij rejjab erro. Men in enaj jibõñ jodrikdrik ro ñõn air kile bwe ejjab bin kien ko an jemeir im jineir. (1 Jon 5:3) Bareinwõt, Baibel eo ej kwalok kin jet ien ko im Jeova ear kõtlok bwe dri korijer ro an ren kwalok ta lemnok ko air kin jet men ko. (Jen. 18:22-​32; 1 Kiñ 22:19-​22) Eor ke ien im ro jemen im jinen remaroñ kõtlok bwe ro nejiir ren baj kwalok lemnok ko air?

7, 8. (a) Ta abañ eo elõñ jodrikdrik ro rej iione? (b) Ta eo emaroñ jibõñ yuk bwe kwon bõk tokjen elañe rej kajime ak katakin yuk?

⁷ Jodrikdrik ro remaroñ bõk lemnok eo bwe ejjab jime wãwen an jemeir im jineir kõmõn ñõn ir. Jet ien, kwomaroñ bõk ejja lemnok eo wõt an juõn jodrikdrik etan Craig ke ear ba: “Jinõ ej einwõt juõn bõlijmãn, aolep ien ej lale elañe elõñ men en ebwir iar kõmõne.”

⁸ Ekkã ar lemnok bwe armij ro rej kõrraate kij elañe rej kowe ak kajime kij. Baibel eo ej kwalok bwe ejjab juõn men ebiruru elañe juõn armij ej kajeoñ in kajime kij, meñe eor un ko remõn unin air kõmõne men in. (Hib. 12:11) Ta eo emaroñ jibõñ yuk bwe kwon bõk tokjen elañe rej kowe ak katakin yuk? Juõn men eaurõk kwoj aikwij kememej ej bwe unin an jemõm im jinõm kowe yuk ej kinke rej yokwe yuk. (Ken. 3:​12) Rekõnan jibõñ yuk bwe kwon jab lorõk ilo mõnit ko renana, ijellokin men in rekõnan jibõñ yuk bwe kwon kõmõni mõnit ko remõn. Jemõm im jinõm rej bar kile bwe elañe rej likjõp in kajime yuk, ej einwõt ñe rej drike yuk! (Riit Jabõn Kennan Ko 13:24.) Bareinwõt, kwoj aikwij melele bwe ilo am kõmõn bwir, men in ej mõtõn wãwen am ridtolok im katak. Kin men in, ilo ien air kajime yuk, emõn elañe kwoj roñjake, kinke elõñ men ko kwomaroñ katak jen men in. Baibel eo ej ba: “Bwe an bwinitoik [meletlet] emõn jen bwinitoik silver, im tokjen emõn jen gold erreo.”​—Ken. 3:​13, 14.

9. Ijellokin an jodrikdrik ro bõk lemnok eo bwe enana an jemeir im jineir kõmõn ñõn ir, ta eo rej aikwij kõmõne?

⁹ Mekarta, eor ien ro jemen im jinen rej kõmõn bwir. (Jem. 3:2) Ilo ien air katakin yuk, bwelen jet ien remaroñ jab lemnok kin ta ko rej ba. (Ken. 12:18) Ta eo ej kõmõn bwe ro jemõm im jinõm ren emakõt ilo wãwen in? Bwelen elap air mõk, ak bwelen rej lemnok bwe bwir eo am ej walok jen an jab jime wãwen air katakin yuk. Ijellokin am bõk lemnok in bwe enana air kõmõn ñõn kwe, etke kwojjab kwalok am kamolol kin air lukkun kõnan jibõñ yuk? Elañe kwoj mõnõnõ in bõk nan in kajime im katakin ko, men in enaj jibõñ yuk ilo aolepen mour eo am.

10. Ewi wãwen bwe en birurulok am maroñ bokake im bõk tokjen jen kien im nan in katakin ko an jemõm im jinõm?

¹⁰ Kwokõnan ke bwe en birurulok am maroñ bokake im bõk tokjen jen kien im nan in katakin ko an jemõm im jinõm? Elañe aet, kwoj aikwij kakõmõnmõnlok wãwen am kennan ak roñjake jemõm im jinõm. Ewi wãwen kwomaroñ kõmõne men in? Buñten ne eo moktata ej bwe kwon roñjake. Baibel eo ej ba: “En mõkõj an roñjake, en rumij an konono, en rumij an illu.” (Jem. 1:​19) Jen am mõkõj in jojomare yuk mõke, kwoj aikwij drebij am illu im kajeoñ in roñjake ta ko jemõm im jinõm rej jiroñ yuk. Kwon lemnok wõt kin ta ko rej ba im jab kin wãwen air konono. Ilo koutiej, kwon kalikar ñõn jemõm im jinõm bwe kwoj melele kin ta ko rej ba ilo am kwalok bwir eo am. Ilo am kõmõne men in, renaj kile bwe kwoj roñjake ta ko rej ba. Ta elañe kwokõnan kemeleleik ir kin unin am konono ak jerbal ilo wãwen eo? Enañin aolep ien, ej juõn menin meletlet bwe kwon “ikõñ wõt” mae ien emwij am kõmõne aolep men ko jemõm im jinõm rekõnan bwe kwon kõmõni. (Ken. 10:19, UBS) Elañe jemõm im jinõm rej kile bwe kwoj roñjake ir, enaj laplok air mõnõnõ in roñjake yuk. Elañe kwoj kõmõne men in einwõt juõn eo emelele, men in enaj kalikar bwe kwoj kõtlok an Nan in Anij tel yuk.

 Nan in Anij En Tel Yuk ilo Am Kajerbal Jããn ko Am

11, 12. (a) Ikijen jããn, ta eo Nan in Anij ej rejañ kij bwe jen kõmõne, im etke? (b) Ewi wãwen jemõm im jinõm remaroñ jibõñ yuk bwe kwon jela kajerbal jããn ko am?

¹¹ Baibel eo ej ba bwe “mõnni ej men in kouk,” ak kejbãrok. Bõtab, eon in ej bareinwõt kwalok bwe meletlet elaplok an aurõk jen mõnni. (Ekk. 7:​12) Meñe Nan in Anij ej ba bwe eaurõk mõnni, ej bareinwõt rejañ kij bwe jen jab arõk mõnni. Etke kwoj aikwij kejbãrok bwe kwon jab arõk mõnni? Lemnok kin wanjoñok in: Juõn bakbõk ekkañ ej juõn kein jerbal eaurõk ñõn juõn dri kõmat ekabel ñe ej kajerbale, bõtab bakbõk in emaroñ juõn men eo ekauwatata elañe juõn eo ejabde ak ejaje kejbãrok ej kajerbale. Elañe jejela kilen kajerbale jããn ko ar, men in enaj lap an jibõñ kij. Bõtab, ro “re kanuij kõnan bwe ren dri mweie” ekkã an jorran kõtan ko air iben ro mõtair, baamle ko air, im bareinwõt kõtan eo air iben Anij. Tokjen men in, rej “mõke wie ir kin elõñ men in kaburomõj.”​—Riit 1 Timote 6:​9, 10.

¹² Ewi wãwen kwomaroñ katak kilen kajerbal jããn ko am ilo meletlet? Etke kwojjab kajitõk iben jemõm im jinõm bwe ren jibõñ yuk ilo men in? Dri meletlet eo Solomon ear je: “Dri meletlet eo en roñjake im kalaplok an jela; im bwe dri jelalokjen en tõbar bebe ko remõn.” (Ken. 1:5) Juõn jiroñ etan Anna ear kajitõk jibõñ kin men in jen jemen im jinen. Ej ba, “Jema ear katakin iõ wãwen imaroñ kajerbal im kejbãrok jããn ko aõ, im ear kwalok ñõn iõ bwe ej aikwij jejit wãwen aõ kajerbal im kejbãrok jããn ko aõ.” Jinen Anna ear bareinwõt katakin e kin bar jet men. Anna ej ba, “Jinõ ear kwalok ñõn iõ kin aurõkin aõ aikwij keiri wõnan mweiuk ko mokta jen aõ wiaiki.” Ewi wãwen an Anna kar bõk tokjen men in? Ej uak im ba: “Kiõ ij maroñ lale jããn ko aõ mõke. Ij lukkun kejbãrok wãwen aõ kajerbale jããn ko aõ, im kiõ ijjab inebata im ij ainemõn bwe ejelok aõ muri.”

13. Ewi wãwen kwomaroñ karmijeteik kõnan ko am ilo ien am kajerbale jããn ko am?

¹³ Emaroñ lap am muri elañe kwoj mõkõj im wiaiki mweiuk ko ak kwoj wia wõt ñõn kemjãje ñõn ro mõtõm. Ta eo emaroñ jibõñ yuk bwe kwon jab lorõk ilo aujir kein? Ñe ej itok ñõn kajerbal jããn, kwoj aikwij katak ñõn karmijeteik kõnan ko am. Eñin men eo Ellena, juõn jiroñ 20 jima an yiõ ear kõmõne. Ej ba: “Elañe ij ilok iben ro mõta, ij bebe lok iman kin joñõn eo inaj kajerbale. . . . Iar bar lo bwe ij aikwij etal wõt im kaikujkuj iben ro mõta im rejela kejbãrok jããn, im renaj rejañ bwe in bõk aõ ien im jab wiaiki men eo moktata ij loe im emõn iba.”

14. Etke kwoj aikwij kejbãrok yuk jen “mon an mweiuk ko”?

¹⁴ Kõmõn jããn im jela kilen kajerbali ej juõn ian mõtõn ko raurõk ilo mour. Bõtab, Jisõs ear ba bwe mõnõnõ eo emol ej walok ñõn ro im ‘rejelã ke rej aikwiji men ko an Anij.’ (Matu 5:3, UBS) Ear kakkil bwe “mon an mweiuk ko” remaroñ kokkure itoklimo eo an juõn armij kin men ko an Anij. (Mark 4:​19) Eñin unin elukkun aurõk bwe jen kõtlok bwe Nan in Anij en tel kij im jen jokkin wõt juõn ilo ar kajerbal jããn ko ar!

Nan in Anij En Tel Yuk ilo Ien ko Kwoj Mõke Iam

15. Ñãt eo emaroñ laptata an bin am drebij tiljek eo am ñõn Jeova?

¹⁵ Ñãt eo enaj laptata an bin am drebij tiljek eo am ñõn Jeova, ilo ien ko kwoj ber iben ro jet  ke ak ien ko kwoj mõke iam? Ejelok berre bwe ilo jikin jikuul im jerbal ko, elap am ekil im kejbãrok yuk jen jabrewõt men ko im remaroñ kokkure kõtan eo am iben Anij. Bõtab, elañe kwoj mõke iam, ien ko kein kwomaroñ jab lukkun ekil im enaj biruru am rupe kien ko an Anij kin mour erreo.

16. Etke kwon kar kõnan bokake Jeova ilo ien ko kwoj mõkelok iam?

¹⁶ Etke kwon kar kõnan bokake Jeova meñe ilo ien ko kwoj mõkelok iam? Kwon kememej men in: Kwomaroñ kaburomõj Jeova, ak kwomaroñ bareinwõt kamõnõnõik buruen. (Jen. 6:​5, 6; Ken. 27:11) Men ko kwoj kõmõni rej jelet Jeova kinke elap an ‘ierki yuk.’ (1 Pit. 5:7) Jeova ekõnan bwe kwon roñjake e kinke eor tokjen men in ñõn kwe. (Ais. 48:17, 18) Ke jet ian dri korijer ro an Jeova ilo ailiñ in Israel eo etto rar kejekron nan in kaiñi ko an, rar kaburomõj e. (Sam 78:40, 41) Ijo turãjet, ear lap an Jeova yokwe dri kanan Daniel, kinke juõn enjel ear ba ñõn Daniel: “Anij ej yokwe yuk.” (Dan. 10:11, UBS) Etke? Kinke Daniel ear jab baj tiljek wõt ñõn Jeova ilobwilij, ak ear bareinwõt drebij an tiljek ilo ien ko ej mõkelok ian.​—Riit Daniel 6:​10, UBS.

17. Ta kajitõk ko kwomaroñ kajitõkin yuk mõke ñe kwoj kãlet menin kamõnõnõ ko?

¹⁷ Bwe kwon maroñ drebij wõt am tiljek ñõn Anij ilo ien ko kwoj mõkelok iam, kwoj aikwij kalaplok maroñ eo am ñõn “jela kajen emõn im nana” im kwon kamineneik maroñ in ilo am kõmõni men ko kwojela bwe rejime. (Hib. 5:​14) Ñõn wanjoñok, ñe kwoj kãlet al ko kwoj roñjaki, pija ko kwoj aluiji ak website ko kwoj lali ilo Internet, eñin men eo kwomaroñ kõmõne im emaroñ jibõñ yuk ñõn kãlet men eo ejime, im ilok jen men ko renana. Kwon kajitõk ibõm mõke kin kajitõk kein: ‘Men in ij lale ak roñjake emaroñ ke jibõñ iõ bwe in juõn armij eo eyokwe, ak enaj ke kõmõn bwe in “emmõnõnõ kin an ro jet lo jerata”?’ (Ken. 17:5, UBS) Enaj ke jibõñ iõ bwe in “yokwe men ko remmõn” ak enaj ke kõmõn bwe en bin aõ “drike men ko renana”?’ (Emõs 5:15, UBS) Men ko kwoj kõmõni ilo ien am mõkelok iam enaj lukkun kalikar men ko elap am kaurõki.​—Luk 6:​45.

18. Ta eo kwoj aikwij kõmõne elañe kwar kõmõne juõn bwir ilo ittino, im etke?

¹⁸ Ta eo kwoj aikwij kõmõne elañe kwar kõmõne juõn men enana ilo ittino? Kememej bwe “eo ej kalibubu bwir ko an, e jamin jerammõn; a eo ej kwalok im illok jen e, e naj bõk tiriamo.” (Ken. 28:13) Ejjab juõn menin meletlet elañe jej wõnmanlok wõt ilo men eo ebwir jej kõmõne kinke jenaj bõprae an kajur eo an Anij jerbal, melelen bwe jenaj kaburomõj Jeova! (Ep. 4:​30) Elap am muri ñõn Jeova, im ro jemõm im jinõm, im kwoj aikwij kwalok jabrewõt bwir ko kwar kõmõni. Ilo wãwen in “elder ro” ilo congregation eo remaroñ jibõñ yuk. Dri kalor Jemes ear ba: “Ren jar ion [eo ear kõmõn bwir] im kabit e kin oil ilo etan Iroij: Im jar in tõmak e naj kemour dri nañinmij eo, im Iroij e naj kejerkak e; im elañe e kar kõmõn jerawiwi ko, naj jeorilok jen e.” (Jem. 5:​14, 15) Ilo mol, men in emaroñ kõmõn bwe armij eo en jok im  emaroñ bõk leen jerbal ko an. Bõtab elañe kwoj beran in kajitõk kin jibõñ, kwonaj bõk kejbãrok jen am jorranlok wõt, im kwonaj lo ainemõn eo ej walok elañe ej bar erreo bõklikõt eo am.​—Sam 32:​1-5.

Kwon Kamõnõnõik Buruen Jeova

19, 20. Ta eo Jeova ekõnan ñõn kwe, im ta eo kwoj aikwij kõmõne?

¹⁹ Jeova ej juõn “Anij e mõnõnõ,” im ekõnan bwe kwon mõnõnõ. (1 Tim. 1:​11) Elap an itoklimo kin yuk. Meñe armij ro rejjab lo am kate yuk ñõn kõmõne men ko rejime, ak Jeova ej loe. Ejelok men rej nojak iman mejen Jeova. Ej kalimjek kij, ejjab ñõn lale elañe elõñ bwir en jej kõmõni, ak ñõn jibõñ kij ñõn kõmõni men ko remõn. “Mejen Jeova rej etõrlok im etõrtok ilo aolepen lõl, im mõke kwalok E kajur in jibõñ ro burueir re wãppen ñõn E.”​—2 Kron. 16:9.

²⁰ Kin men in, kwon kõtlok bwe Nan in Anij en tel mour eo am, im kwon jerbale nan in kakabilek kein. Ilo wãwen in, kwonaj bõk meletlet im jelalokjen eo kwoj aikwiji ñõn anjo jen abañ ko im kõmõni jokãlet ko rebin ilo mour. Kwonaj kamõnõnõik Jeova im ro jemõm im jinõm, im bareinwõt mour eo am enaj lemõnõnõ.

[Kamelele eo itulal]

Ewi Wãwen Kwonaj Uak?

• Ewi wãwen jodrikdrik ro remaroñ bokake im bõk tokjen jen kien im nan in katakin ko an jemeir im jineir?

• Etke eaurõk bwe jen drebij juõn lemnok ejime kin jããn?

• Ewi wãwen kwomaroñ drebij wõt am tiljek ñõn Jeova meñe ilo ien ko kwoj mõkelok iam?

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija ilo peij 6]

Kwonaj ke drebij wõt am tiljek ñõn Anij ilo ien ko kwoj mõkelok iam?