Kaurõk Mour in Mare Einwõt Juõn Menin Letok jen Anij

“Kin men in leo enaj likit jemen im jinen, im edrep na iben lio belen: im irro naj juõn wõt kõniek.”​​​—JEN. 2:​24.

1. Etke ej tellokin ad kautiej Jeova?

 JEOVA ANIJ ej unjen mour in mare im ej tellokin ad kautieje. Jeova ej ad Dri Kõmmanman, Iroij Bõtata, im Jemeduij ilañ. Baibel eo ej kwalok kin e einwõt Eo ej letok “men in letok emõn im wãppen” otemjelok. (Jem. 1:​17; Rev. 4:​11) Men in ej kalikare yokwe eo an elap. (1 Jon 4:⁠8) Men ko otemjej ear katakin kij, kajitõk bwe jen kõmmani, im litoki, remmõn ñan kij im ewor tokjeir.​​​—Ais. 48:⁠17.

2. Ta nan in tel ko Jeova ear lilok ñan dri belele ro moktata?

² Baibel eo ej kwalok bwe mour in mare ej juõn ian menin letok ko remmõn jen Anij. (Ken. 19:​14) Ke Jeova ear kõmareik armij ro ruo moktata, Adam im Iv, ear lelok ñan irro nan in tel ko bwe ren lo mõnõnõ ilo mour in mare eo airro. (Riit Matu 19:​4-6.) Elañe ren kar bokaki nan in tel ko jen Anij, ren kar mõnõnõ ñan indrio. Jen air eindrein, rar kejekron nan in tel ko jen Anij im kin men in rar iion elõñ wãwen ko rekaburomõjmõj.​​​—Jen. 3:​6-​13, 16-​19, 23.

3, 4. (a) Ewi wãwen elõñ armij ro rainin rejjab kaurõk mour in mare im kautiej Jeova Anij? (b) Ta joñok ko jenaj etali ilo katak in?

³ Einwõt Adam im Iv, elõñ armij ro rainin rej kejekron nan in tel ko jen Jeova ñe rej kõmmani bebe ko kin mour in mare. Jet rej jokwe ibben dron meñe ejelok air peba in mare. Ro jet rej ba bwe eman ro remaroñ mareik dron, im kõrã ro remaroñ bar mareik dron. Im elõñ rej watõk mour in mare einwõt juõn men bajjek im rej mõkaj im jibil. (Rom 1:​24-​32, UBS; 2 Tim. 3:​1-5) Rejjab kõnan kile bwe mour in mare ej juõn menin letok jen Anij, im ilo air jab kaurõke, rejjab kautiej Jeova Anij, eo ej unjen mour in mare.

⁴ Jet ien, men in ej walok ñan jet ian armij ro an Anij. Rej kejekron lemnak ko an Jeova kin mour in mare ilo air beek ñan jibil meñe ejjab ekkar ñan Baibel eo. Ta ko dri belele ro remaroñ kõmmani ñan bõprae an men in walok? Ewi wãwen nan in tel ko an Anij ilo Jenesis 2:24 remaroñ jibañ Kristian dri belele ro ñan air kakajurlok kõtan eo airro? Im ewi wãwen bwe ro rej lemnak in mare ren bojaklok iman? Jen etale joñok ko kin jet dri belele ro ilo Baibel im rar lo tõbrak ilo mour in mare eo air. Joñok kein rej kalikar bwe dri belele ro remaroñ lukkun mõnõnõ kin air kautiej Jeova.

Drebij Wõt Am Tiljek

5, 6. Ta melejoñ eo Zakeraias im Elisabet rar jelmaiki, im ewi wãwen Jeova ear kejerammõn irro kin airro kar tiljek wõt?

⁵ Zakeraias im Elisabet rar kõmmani bebe ko rejimwe im rar kwalok im drebij wõt air tiljek. Irro jimor rar kãlet juõn eo me ej yokwe im kaurõk lemnak ko an Jeova. Zakeraias ear tiljek ilo an kar kõmmani jerbal ko an einwõt juõn pris, im irro jimor rar bokaki kien ko an Jeova joñan wõt airro maroñ. Rein jimor rar jerammõn ilo elõñ wãwen ko. Bõtab, elañe kwar lolok mweo imweir ilo Juda, kwonaj kar kile bwe ear ejelok nejiiro. Elisabet ear ewar, im irro Zakeraias rar lukkun ritto.​​​—Luk 1:​5-7.

⁶ Ilo ien ko etto ilo Israel, an wor ajiri ear juõn men elap an aurõk. Kin men in, ekkã an kar dri belele ro lukkun lõñ nejiir. (1 Sam. 1:​2, 6, 10; Sam 128:​3, 4) Jet eman ro ilo Israel rar jibil jen limaro beleir elañe rar ewar.Men in ear juõn men ejakkar. Bõtab, Zakeraias ear yokwe im tiljek wõt ñan Elisabet. Irro lio belen rar jab bukot wãwen ko ñan airro jibil jen dron. Rar  jimor wõnmanlok wõt im karejar ñan Jeova ilo tiljek meñe rar buromõj kin an ejelok nejiiro. Tokelik, Jeova ear kejerammõn irro ilo juõn wãwen ekabwilõñlõñ, ke ear lelok juõn nejiiro ladrik meñe rar bwijwõlã.​​​—Luk 1:​8-​14.

7. Ta wãwen eo juõn Elisabet ear kwalok an tiljek ñan leo belen?

⁷ Elisabet ear kwalok tiljek ilo bar juõn wãwen. Ke ladrik eo nejiiro etan Jon ear lotak, Zakeraias ear ñak keroro kin an kar jab tõmake enjel eo an Anij. Mekarta, Zakeraias emaroñ kar kajerbal wãwen ko jet ñan kalikar ñan Elisabet bwe enjel eo an Jeova ear jiroñ e bwe en naetan ladrik eo nejiiro “Jon.” Ak, ro dri turiiro im nukiiro rar kõnan etnake ladrik eo Zakeraias, einwõt etan jemen. Bõtab, ilo tiljek, Elisabet ear lore wõt nan in jiroñ ko jen leo belen. Innem, ear uake ir im ba: ‘Jab, etan ej Jon.’​​​—Luk 1:​59-​63.

8, 9. (a) Ewi wãwen tiljek ej kakajurlok kõtan eo an dri belele ro? (b) Ta jet ian wãwen ko leo im lio remaroñ kwalok air tiljek ñan dron?

⁸ Einwõt Zakeraias im Elisabet, dri belele ro rainin rej jelmae abañ im melejoñ ko. Elañe rejjab tiljek ñan dron, reban lo tõbrak ilo mour in mare eo airro. Elañe juõn ian dri belele ro ej katoojoj ibben bar juõn, aluiji pija in kelwan ko, lejen, ak kõmmani men ko eirlok wõt, emaroñ rupe buruen eo belen im eban bar liki e. Inem ñe edriklok airro liki dron, yokwe eo airro ñan dron enaj driklok. Ñan wanjoñok, tiljek ej einwõt juõn worwor ibelakin juõn em me ej kejbãrok baamle eo ej jokwe iloan jen armij ro renana im men ko rekauwatata. Ilo ejja wãwen in lok wõt, elañe leo im lio rej tiljek ñan dron, renaj maroñ kejbãrok jimjerã eo airro im kwalok burueirro ñan dron. Inem ilo wãwen in, enaj laplok airro yokwe dron. Emol, airro kwalok tiljek ñan dron elap an aurõk.

⁹ Jeova ear jiroñ Adam: “Kin men in leo e naj likit jemen im jinen, im edrep na iben lio belen.” (Jen. 2:​24) Ta melelen nan kein? Eokwe, elikin an leo im lio mare, enaj aikwij oktak kõtan ko air ibben ro mõttair im ro nukiir. Irro jimor rej aikwij moktata lelok ien im maroñ ko air ñan dron. Rej aikwij kaurõk dron elaplok jen ro mõttair, jemeir im jineir ak ro nukiir. Rejjab aikwij kõtlok bwe ro jemeir im jineir ren bõk kwonair ilo bebe ko airro ak ñe irro ejjab errã ibben dron. Irro ej aikwij edrep na ibben dron, kinke eñin men eo Anij ej ba.

10. Ta eo enaj jibañ dri belele ro bwe ren maroñ tiljek wõt ñan dron?

¹⁰ Tiljek ej bareinwõt bõktok jerammõn ko ñan dri belele ro me juõn iairro ejjab juõn dri tõmak. Juõn jeid im jatid kõrã me eo belen ejjab juõn dri tõmak, ear ba: “Ij kamolol Jeova kin an katakin iõ wãwen ko ñan kõtaik iõ ñan leo beleiõ im jelã kilen kautiej e. Kimro ar yokwe im kautiej dron iomin 47 yiõ ko kin amro kar tiljek wõt ñan dron.” (1 Kor. 7:​10, 11; 1 Pit. 3:​1, 2) Kwon kate yuk ñan kõmman bwe eo beleõm en kile bwe kwoj kaurõke im yokwe. Kwon bukot wãwen ko ilo nan ko im kõmman ko am ñan kalikar ñan e bwe ej armij eo eaurõktata ilo mour eo am. Kwon kate yuk im jab kõtlok bwe jabrewõt men ak jabrewõt armij en kokkure kõtan eo am ibben. (Riit Jabõn Kennan Ko 5:​15-​20.) Ron im Jeannette, ro rar mõnõnõ ilo mour in mare eo airro iomin 35 yiõ ko, rej ba, “Elap amro mõnõnõ ibben dron, kinke ilo tiljek kimro ej kõmmani men ko Anij ekõnan bwe kimro en kõmmani.”

Burukuk Ej Kakajurlok Kõtan eo an Dri Belele Ro

11, 12. Ewi wãwen an kar Akula im Prisilla jerbal ibben dron ilo burukuk (a) ilo mweo imweirro, (b) ilo jikin jerbal eo airro, im (c) ilo jerbal in kwalok nan?

¹¹ Elañe dri jilik Paul ej konono kin ro jeran einwõt Akula im Prisilla, ejelok juõn ien ear konono kin juõn wõt iair, ak aolep ien ear konono kin irro jimor. Dri belele rein ruo im rar burukuk ibben dron rej juõn joñok emmõn ñan kalikar ta melelen nan ko an Anij ke ear ba bwe leo im lio renaj “juõn wõt kõniek.” (Jen. 2:​24) Ien otemjej rar jerbal ibben dron ilo mweo imweirro, jikin jerbal eo airro, im ilo jerbal in kwalok nan. Ñan wanjoñõk, ke Paul ear tõbarlok Korint, ilo joij Akula im Prisilla rar kirtok e  bwe en bed ibbeirro, im ear kajerbale ijin ñan kõmmane jerbal eo an. Tokelik ke rar bed ilo Epesõs, rar kajerbale mweo imweirro ñan kõmmane kwelok ko an congregation eo ie. Rar bareinwõt jerbal ibben dron ñan jibañ ro rekãl kalaplok melele eo air kin mol eo, einwõt Apolõs. (Jerb. 18:​2, 18-​26) Dri belele rein rekijejeto rar emakõt ñan Rom im rar bar kajerbal mweo imweiiro ñan kõmmani kwelok ko ie. Elikin jet ien rar jeblak ñan Epesõs, ijo rar kakajurlok im kõketak ro jeir im jatiir.​​​—Rom 16:​3-5.

¹² Iomin jidrik ien, irro kar jerbal ibben Paul ilo air kõmman em nuknuk ko. Ilo jerbal in, irro ar bar jerbal ibben dron ilo burukuk, im rar jab akwel ak jiaik dron. (Jerb. 18:⁠3) Akula im Prisilla rar mõnõnõ ilo mour in mare eo airro. Unin ej kinke rar boub wõt ibben dron ilo jerbal ko ñan Jeova, im men in ear kõmman bwe kõtan eo air ibben Jeova en men eo eaurõktata ilo mour in mare eo airro. Jekron ia eo rar bed ie meñe ilo Korint, Epesõs, ak Rom, kar naetair ‘dri jerbal ro ilo Kraist Jisõs.’ (Rom 16:⁠3) Rar jerbal ibben dron ilo burukuk ñan air kowõnmanlok jerbal in kwalok nan kin Ailiñ eo an Anij, jekron ia eo rar bed ie.

13, 14. (a) Ta men ko remaroñ bõprae an wor burukuk ikõtan dri belele ro? (b) Ta jet ian men ko dri belele ro remaroñ kõmmani ñan kakajurlok kõtan eo air ibben dron einwõt “juõn kõniek”?

¹³ Elañe dri belele ro rej jibarek ejja mejenkajik ko wõt im rej mõnõnõ in jolok ien ibben dron, men kein renaj kakajurlok kõtan eo airro. (Ekk. 4:​9, 10) Ekaburomõjmõj bwe ejeja an elõñ dri belele ro rainin jolok ien ibben dron. Ñan wanjoñõk, rej jolok elõñ awa ilo jikin jerbal ko air kajjojo. Ekutkut an ro jet itoitak ñan jikin ko rettolok kin jerbal ko air. Bar jet rej emakõt ñan bar juõn ailiñ ibbeir make bwe ren maroñ jerbal im jilkinlok jããn ñan baamle ko air. Meñe rej jokwe ibben dron, ejeja air jolok ien ibben dron kinke elap air aluij tv, kõmmani men ko rekõnan, mijjin, ak kajerbal internet eo. Jet rej jolok elap ien ñan basket im volleyball ak ikkure ko eirlok wõt. Men kein rej ke walok ñan kwe im eo beleõm? Elañe aet, komiro maroñ ke kõmman oktak ko bwe komiro en maroñ kalaplok amiro ien ibben dron? Komiro maroñ ke jibañ dron ilo jerbal ko einwõt kõmat, kwalkwol kenno, ak karreo inabõjin mweo? Komiro maroñ ke jerbal ibben dron ñan lale ajiri ro nejimiro ak ritto ro jememiro im jinemiro?

¹⁴ Men eo eaurõktata ej bwe dri belele ro ren ekkeini air jolok ien ko airro ibben dron ilo makõtkit ko me renaj kakajurlok kõtan eo airro ibben Jeova. Etale jeje ko ran otemjej im kobalok ilo ien kabuñ eo an baamle eo renaj kaburukuk lemnak im mejenkajik ko amiro. Jerbal ibben dron ilo jerbal in kwalok nan im elañe komiro maroñ, kajeoñ in pioneer ibben dron meñe ilo juõn wõt aliñ ak juõn yiõ. (Riit 1 Dri Korint 15:​58, UBS.) Juõn kõrã jeid im jatid im ear pioneer ibben leo belen, ej ba: “Jerbal in kwalok nan ej juõn ian wãwen ko im kimro maroñ jolok elap ien ibben dron im kwalok buruem ñan dron. Kinke kõnan eo amro jimor ej ñan jibañ ro kimar iion ir ilo jerbal in kwalok nan bwe ren jelã Jeova, iar mõnõnõ kinke emmõn amro ibben dron im  jerbal. Kõtan eo aõ ibben leo beleiõ ear kajurlok wõt, im ear einwõt juõn jera eo ilukkun ebake.” Kõnan ko am im men ko kwoj kaurõki, ekoba iminene ko am renaj einwõt ko an eo beleõm elañe komiro ej wõnmanlok wõt im jibareki jerbal ko remmõn. Ilo wãwen in, jidrik kin jidrik komiro naj einwõt Akula im Prisilla ilo amiro lemnak, eñjake, im jerbal einwõt “juõn kõniek.”

Kõtlok bwe Anij En Tel Komiro

15. Ta wãwen eo elaptata ñan lo tõbrak im mõnõnõ ilo mour in mare? Kemelele.

¹⁵ Jisõs ear jelã kin aurõkin an dri belele ro kõtlok bwe Anij en tel ir. Ear lo an kar Jeova kõmareik armij ro ruo moktata. Ear lo joñan an kar Adam im Iv mõnõnõ ke rar lor nan in tel ko an Anij, im ear lo abañ ko rar iioni ke rar kejekron nan in tel kein. Inem, ke Jisõs ear katakin ro jet, ear eliji nan in tel ko an Jemen ilo Jenesis 2:​24. Ear bareinwõt kakobaba im ba: “Men eo Anij e ar kobaik, armij en jab kijbili.” (Matu 19:⁠6) Kin men in, wãwen eo elaptata an aurõk ñan an dri belele ro lo tõbrak im mõnõnõ ilo mour in mare eo air ej ilo air kautiej Jeova. Josep im Meri, jemen im jinen Jisõs, rej juõn joñok emmõn ilo men in.

16. Ewi wãwen Josep im Meri rar kwalok air kautiej men ko Jeova ej kaurõki?

¹⁶ Josep ear kautiej im kwalok joij ñan Meri. Ke ear jelã bwe Meri ear bõroro, ear kwalok tiriamo ilo wãwen an kar jerbal ibben, meñe enjel eo an Anij ejañin kar kameleleik e kin ta eo ear walok ñan Meri. (Matu 1:​18-​20) Irro jimor rar bokake kien ko an Sisar im bareinwõt aolep kien ko Anij ear lelok ikijen Moses. (Luk 2:​1-5, 21, 22) Im meñe eman ro wõt rar aikwij bed ilo kwojkwoj ko relap ilo Jerusalem, ak Josep im Meri jimor kab aolep ro nejiiro rar bed ilo aolep kwojkwoj kein kajjojo yiõ. (Dut. 16:​16-18; Luk 2:​41) Ilo wãwen kein im wãwen ko jet, dri belele rein rar kate irro ñan kabuñburuen Jeova, im rar kwalok air kautiej men ko Jeova ear kaurõki. Eñin unin Jeova ear kãlet irro ñan airro lale im kejbãrok Jisõs jen ke ear juõn niñniñ.

17, 18. (a) Ilo wãwen et ko dri belele ro remaroñ kõtlok bwe Jeova en tel ir? (b) Ewi wãwen renaj bõk tokjen jen air kõmmane men in?

¹⁷ Ilo ejja wãwen in lok wõt, komiro ej ke kõtlok bwe Anij en tel baamle eo amiro? Ñan wanjoñok, ñe komiro ej aikwij kõmmane juõn bebe eaurõk, komiro ej ke mokta bukõt nan in tel ko jen Baibel eo, jar kake ibben dron, im tokelik kajitõk jibañ jen dri Kristian ro rekajur ilo tõmak? Ak komiro ej ke kamarmiri abañ ko ikijen amiro lor lemnak ko amiro make, an ro nukumi, ak ro mõttami? Komiro ej ke kate komiro ñan jerbali nan in rejañ ko rekeie ñan dri belele ro im kin mour in baamle jen dri karejar eo etiljek im meletlet? Ak komiro ej ke imenene in lor wõt mantin ailiñ kein? Komiro ej ke ekkeini amiro jar im katak ibben dron, kõmmani mejenkajik ko me renaj kamõnõnõik Jeova, im konono ibben dron kin men ko raurõktata an baamle eo?

¹⁸ Ray, eo ear lo mõnõnõ ilo mour in mare eo an iomin 50 yiõ ko, ej ba, “Ejañin kar wor juõn abañ kimro ar jab maroñ kamarmire kinke kimro ar kobaiki Jeova ilo mour eo amro im kimjil ar einwõt “juõn ekwoljil.” (Riit Ekklisiastis 4:​12.) Danny im Trina rej errã ibben nan kein an Ray. Rej ba, “Kõtan eo amro ear kajurlok ke kimro kar wõnmanlok im karejar ñan Jeova ibben dron.” Irro ar lo mõnõnõ ilo mour in mare eo airro iomin elõñlok jen 34 yiõ  ko. Jeova enaj jibañ dri belele ro ñan air lo mõnõnõ im enaj kajerammõn irro elañe rej kõtlok bwe Jeova en tel mour eo airro ien otemjej.​​​—Sam 127:⁠1.

Kaurõk Wõt Menin Letok eo jen Anij

19. Etke Anij ear karõk mour in mare einwõt juõn menin letok?

¹⁹ Enañin aolep armij ro rainin rej lemnak wõt kin ir make. Bõtab ejjab eindrein ibben juõn eo im ej karejar ñan Jeova. Eo ej karejar ñan Jeova ejelã bwe unin an kar Jeova karõk mour in mare einwõt juõn menin letok, ej ñan kajejjet ankilan. (Jen. 1:​26-​28) Elañe Adam im Iv rar kaurõk men in letok in, aolepen lal in enaj kar erom juõn paredais, im enaj kar obrak kin armij ro rewãnik im remõnõnõ me rej karejar ñan Anij.

20, 21. (a) Etke jej aikwij watõk mour in mare einwõt juõn men ekwojarjar? (b) Ta eo jenaj etale ilo wik in lal?

²⁰ Ilõñin men otemjej, dri karejar ro an Jeova rej watõk mour in mare einwõt juõn wãwen emmõn ñan air nebare Jeova. (Riit 1 Dri Korint 10:31.) Einwõt ad kar katak, ad tiljek wõt im burukuk im ad kõtlok bwe Jeova en tel kij ilo mour in mare eo ad, men kein rej kabuñburuen Jeova im rej kakajur kõtan eo ad ibben eo beled. Jej aikwij watõk mour in mare einwõt juõn karõk ekwojarjar jen Anij ien otemjej meñe ilo ien eo jej bojak in mare, kajeoñ in kakajurlok kõtan eo ad ibben eo beled ak bwelen ñe jej kajeoñ in kõmman bwe en jab rup mour in mare eo ad. Elañe jej kememej wõt karõk in eaurõk, men in enaj kamakõt kij bwe jen kate kij joñan wõt ad maroñ ñan atartar ion Nan in Anij ñe jej kõmmani bebe ko kin mour in mare eo ad. Ilo wãwen in, jej kwalok ad kaurõk menin letok in im bareinwõt kautieje Eo ear letoke, Jeova Anij.

²¹ Emol, mour in mare ejjab menin letok eo wõt Jeova ej letok ñan kij, im ejjab wãwen eo wõt jemaroñ lo mõnõnõ ilo mour ko ad. Ilo katak in tok juõn, jenaj lale bar juõn menin letok eaurõk jen Anij ñan ro im ejelok beleir.

Ewi Wãwen Kwonaj Uak?

• Elañe Kristian dri belele ro rej tiljek ñan dron im ñan Jeova, ewi wãwen men in enaj jelet mour eo air?

• Ewi wãwen jerbal ibben dron ilo burukuk ej kakajurlok kõtan eo an dri belele ro?

• Ta jet ian wãwen ko dri belele ro remaroñ kõtlok bwe Anij en tel mour in mare eo air?

• Ewi wãwen jemaroñ kwalok ad kautiej Jeova, eo ej Unjen mour in mare?

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija ilo peij 15]

Jerbal ibben dron ej jibañ dri belele ro ñan air burukuk wõt ibben dron