Kwoj Ke Del̦o̦ñ im Kakkije Ippãn Anij?

“Naan in Anij ej mour im jerbal wõt.”—HIBRU 4:12.

1. Ewi wãween jemaroñ del̦o̦ñ im kakkije ippãn Anij rainin? Etke emaroñ pen ñan ad pokake?

 JAAR katak m̦oktal̦o̦k bwe jej del̦o̦ñ im kakkije ippãn Anij rainin el̦aññe jej pokake Jeova im naan in tõl ko jãn doulul eo an. El̦aññe jej pokake jej kwal̦o̦k ñan Jeova bwe jekõn̦aan rejetake kõn̦aan eo an bwe lal̦ in en obrak kõn armej ro rej pokake. Bõtab, jet iien ejjab pidodo ñan pokake. Ñan waanjoñak, ãlikin ad jel̦ã kõn men ko Jeova ej kõn̦aan bwe jen bõjrak jãn ad kõm̦m̦ani meñe jaar imminene kaki, emaroñ pen ad kajju pokake e. El̦aññe men in ej wal̦o̦k ñan kõj, jej aikuj kammineneik kõj bwe jen ‘pojak in pokake.’ (Jemes 3:17, UBS) Ilo katak in, jenaaj etale jet iaan wãween ko me renaaj kalikkar el̦aññe jej pojak im m̦õn̦õn̦õ in pokake iien otemjej.

2, 3. Ta eo jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane bwe jen kabuñbũruon Jeova?

² Ãlikin am̦ katak jãn Baibõl̦ eo bwe kwõj aikuj in kõm̦m̦an oktak ko ilo mour eo am̦, kwo pojak ke in pokake? Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn men in: Baibõl̦ eo ej ba bwe armej ro me Jeova ekõn̦aan bõktok er n̦a iloan doulul eo an rej “men ko re aorõk an aolep aelõñ ko.” (Haggeai 2:7) Mel̦el̦ein men in bwe Anij ej kããlõt armej ro re aorõk ippãn kõnke rej yokwe jim̦we. Em̦ool bwe ke jaar jino katak Baibõl̦ eo enañin kõj aolep jaar kõm̦m̦ani men ko rejjab jim̦we. Bõtab, kõnke jaar yokwe Anij im Nejin im kõn̦aan kabuñbũruon Anij, jaar m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an oktak ko raorõk ilo wãween ad l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko ad. Jaar jar im kajjitõk jipañ jãn Jeova im kate kõj ñan kõm̦m̦ani oktak ko ilo mour eo ad. Ãliktata, jaar maroñ peptaij im kabuñbũruon Jeova.—Riit Kolosse 1:10.

³ Mekarta, jejjab weeppãn. Kõn men in, jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦an oktak ko ilo mour eo ad im kate kõj ñan kõm̦m̦ani men ko rejim̦we. Bõtab, Jeova ej kallim̦ur bwe enaaj jipañ kõj el̦aññe jej kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan kabuñbũruon.

 Ñe Jej Aikuj Kõm̦m̦an Oktak

4. Ta wãween ko jilu Jeova ej kajerbali ñan kalikkar bwe jej aikuj kõm̦m̦an oktak?

⁴ M̦okta jãn ad kõm̦m̦an oktak ko ilo mour eo ad, jej aikuj jel̦ã ta ko jej aikuj kõm̦m̦an oktak ie. Jeova ej jipañ kõj kõn men in ilo elõñ wãween ko. Emaroñ kajerbale juon katak ilo Im̦õn Kweilo̦k eo ak juon katak jãn bok ko me rej kalikkar tok ñan kõj bwe l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko ad rebõd. Jet iien jejjab kile bwe jej aikuj kõm̦m̦an oktak ko meñe ãlikin ad kar roñ juon katak ak riiti ilo bok ko. Innem Jeova emaroñ kajerbale juon brother ak sister ilo congregation eo bwe en kajim̦weik kõj ilo jouj.—Riit Galetia 6:1, UBS.

5. Ta ko ekkã ad kõm̦m̦ani ñe juon ej kajjioñ in kajim̦we kõj? Etke elder ro rejjab aikuj bõjrak jãn aer kajjioñ in jipañ kõj?

⁵ El̦aññe juon armej ej kajim̦weik kõj, epen bwe jen roñjake naan ko an meñe ej kõnono ilo jouj. Ak Jeova ej jiroñ elder ro bwe ren ‘kajim̦we’ kõj ‘ilo meanwõd,’ mel̦el̦ein men in bwe ñe rej kajim̦we kõj rej aikuj kwal̦o̦k jouj. (Galetia 6:1, UBS) El̦aññe jej m̦õn̦õn̦õ in bõk kajim̦we jãn er, enaaj l̦apl̦o̦k ad “aorõk” im̦aan mejen Jeova. Em̦ool bwe iien otemjej jej jar ñan Jeova ekkã ad kwal̦o̦k bwe jejjab weeppãn im elõñ bõd ko jej kõm̦m̦ani. Bõtab ñe juon elder ej jiroñ kõj bwe ewõr bõd jaar kõm̦m̦ane, emaroñ jab em̦m̦an men in ippãd. Jemaroñ kajjioñ in jojomare kõj make ak ba bwe ejjab lukkuun nana men eo jaar kõm̦m̦ane. Bõlen jemaroñ ba bwe edike kõj im eddo an kõnnaan tok. (2 Kiiñ 5:11) Ak bõlen jemaroñ illu ñe elder ro rej jiroñ kõj men ko me jelukkuun kar jab kõn̦aan roñ. Ñan waanjoñak, remaroñ jiroñ kõj bwe juon iaan ro ilo baam̦le eo ad ej kõm̦m̦ane juon men enana ak wãween ad nuknuk ejjab ekkar. Remaroñ jiroñ kõj bwe jej aikuj tutu im karreoiki kõj ak bwe Jeova edike menin kam̦õn̦õn̦õ ko jej itoklimo kaki. Kõn ad illu jemaroñ ba naan ko me jen kar jab ba. Men in emaroñ kabũrom̦õje kõj im bareinwõt brother eo ej kajjioñ in jipañ kõj. Ak tokãlik, ñe emed bũruod, jemaroñ kile bwe men ko ear ba rejim̦we.

6. Ewi wãween naan in Anij ej “m̦õkaj an kile l̦õmn̦ak ko im pepe ko an bõro”?

⁶ Eoon eo Hibru 4:12 me ej unleplep in katak in ej jiroñ kõj bwe naan in Anij ej “jerbal wõt.” Mel̦el̦ein men in bwe naan in Anij, Baibõl̦ eo, joñan an kajoor emaroñ ukot mour ko an armej. Baibõl̦ eo ear jipañ kõj ñan kõm̦m̦an oktak ko ilo mour eo ad m̦okta jen ad kar peptaij. Im emaroñ bar jipañ kõj kõm̦m̦an oktak ko ãlikin ad peptaij. Ilo lõta eo an ñan Kũrjin ri Hibru ro, Paul ear bareinwõt jeje bwe naan in Anij ej “m̦õkaj an kile l̦õmn̦ak ko im pepe ko an bõro.” (Hibru 4:12) Mel̦el̦ein naan kein an Paul ej bwe ñe jej jel̦ã ta ko Anij ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ani, kõm̦m̦an ko ad renaaj kalikkare kain armej rot kõj. Emaroñ ke wõr oktak ko ikõtaan men ko armej rej loi ilo kõm̦m̦an ko ad im ta eo ej lukkuun pãd ilo bũruod? (Riit Matu 23:27, 28, UBS.) L̦õmn̦ak kõn ta eo kwõnaaj kõm̦m̦ane ñe kwõj iion wãween kein me jenaaj kõnono kaki.

L̦oori Oktak ko jãn Doulul Eo

7, 8. (a) Etke jet iaan ri Ju ro im rar Kũrjin rar kõn̦aan wõt l̦oore jet iaan kien ko ilo Kien Moses? (b) Etke jemaroñ ba rein rar jum̦ae kõn̦aan eo an Jeova?

⁷ Elõñ iaad jejel̦ã naan ko ilo Jabõn Kõnnaan Ko 4:18. Ej ba: “A ial̦ an ro rũ wanõk ej ãinwõt meram ilo iien raantak, eo ej meraml̦o̦k wõt m̦ae iien e lukkuun raan.” Mel̦el̦ein men in bwe jidik kõn jidik enaaj l̦apl̦o̦k ad jel̦ã ta eo Jeova ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane im l̦apl̦o̦k ad kõm̦m̦ani men ko rej kabuñbũruon.

⁸ Jaar katak bwe ãlikin an Jijej mej, elõñ ri Ju ro im rar Kũrjin rar kõn̦aan wõt l̦oore Kien Moses. (Jerbal 21:20, UBS) Paul ear kalikkar bwe Kũrjin ro rejjab aikuj in bar l̦oore Kien Moses, bõtab jet rar jab m̦õn̦õn̦õ kõn men in me Jeova ear kõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ane. (Kolosse 2:13-15, UBS) Bõlen rar l̦õmn̦ak bwe el̦aññe rej wõnm̦aanl̦o̦k im l̦oore jet iaan kien ko ilo Kien Moses, reban iion matõrtõr jãn kabuñ eo an ri Ju ro. Bõtab, Paul ear kalikkar ñan Kũrjin rein bwe el̦aññe rej wõnm̦aanl̦o̦k im jum̦ae kõn̦aan  eo an Jeova, reban del̦o̦ñ ilo kakkije eo an. * (Hibru 4:1, 2, 6, UBS; riit Hibru 4:11, UBS.) Ñan an Jeova maroñ buñbũruon ippãer, rar aikuj kajim̦we l̦õmn̦ak ko aer im l̦oore karõk eo ekããl jãn Jeova kõn wãween aer kabuñ ñan e.

9. Ta eo jen kõm̦m̦ane ñe ri karejar eo etiljek im mãlõtlõt ej kajim̦we mel̦el̦e eo ad kar m̦okta kõn juon katak ilo Baibõl̦ eo?

⁹ Rainin, ewõr jet iien ri karejar eo etiljek im mãlõtlõt ej kajjioñ jipañ kõj ñan mel̦el̦e juon katak ilo Baibõl̦ eo. Wãween aer kõmel̦el̦e emaroñ oktak jãn kar mel̦el̦e eo m̦okta. Jãn ad inepata kõn men in, jej aikuj m̦õn̦õn̦õ kõn oktak kein rekããl. Men kein rej kalikkar ñan kõj bwe Jeova ej kajerbal ri karejar eo etiljek im mãlõtlõt ñan katakin kõj katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦ eo. Jet iien Kumi eo ej tõl kõj im ej jutak ikijjeen ri karejar in, ej etale mel̦el̦e kein. El̦aññe brother rein rej lo bwe ej aikuj wõr oktak, rejjab mijak in kajim̦we wãween aer kar kõmel̦el̦e jet katak ko ak kalikkarl̦o̦k kar katak kein. Rejel̦ã bwe jet renaaj ba n̦ae ri karejar eo etiljek im mãlõtlõt kõn oktak kein. Bõtab, rejjab watõk men in. Men eo el̦apl̦o̦k an aorõk ippãer ej bwe rej kõm̦m̦ane men eo Anij ekõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ane. Ta eo kwõj kõm̦m̦ane ñe ri karejar eo etiljek im mãlõtlõt ej kajim̦we mel̦el̦e eo ad kar m̦okta kõn juon katak ilo Baibõl̦ eo?—Riit Luk 5:39, UBS.

10, 11. Ta eo jet iaan Ri Katak Baibõl̦ ro rar kõm̦m̦ane ke rar jel̦ã bwe rej aikuj l̦oore wãween ko jet ñan kwal̦o̦k naan? Ta eo jej katak jãn men in?

¹⁰ Jen lale bar juon waanjoñak. Jibuki iiõ ko remootl̦o̦k, jet iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova ak ãt eo juon kar m̦okta Ri Katak Baibõl̦ Ro, rar wãjepdik ilo aer kwal̦o̦k katak ko ilobwilij. Rein rar l̦õmn̦ak bwe eñin ej wãween eo em̦m̦antata ñan kwal̦o̦k naan. Ear em̦m̦an ippãer jutak im kõnono im̦aan jarlepju in armej ro. Jet iaaer rar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke armej ro rar nõbar er kõn an em̦m̦an aer kwal̦o̦k katak ko. Bõtab tokãlik, armej ro an Jeova rar kile bwe Jeova ear kõn̦aan bwe ren kajerbal bar wãween ko jet ñan kwal̦o̦k naan. Juon iaan wãween ko ej jerbal in kwal̦o̦k naan jãn em̦ ñan em̦. Jet iaan ro im ewãjepdik aer kõn kwal̦o̦k im̦aan jarlepju in armej ro rar jab kõn̦aan l̦oore karõk in. Katak ko aer rar kõm̦m̦an bwe armej ren l̦õmn̦ak relukkuun yokwe im pokake Jeova. Bõtab, ke rar jab kõn̦aan l̦oore karõk in ekããl, men in ear kalikkar bwe rar jab yokwe im pokake Jeova. Jejel̦ã bwe Jeova ear jab m̦õn̦õn̦õ ippãer. Rein rar make ilo̦k jãn doulul eo an Jeova.—Matu 10:1-6; Jerbal 5:42; 20:20.

¹¹ Ilo jinoin, ear lukkuun pen ippãn elõñ iaan Ri Katak Baibõl̦ rein ñan kwal̦o̦k naan jãn em̦ ñan em̦. Bõtab, rar pokake wõt im kwal̦o̦k aer tiljek ñan doulul eo an Jeova. Tokãlik, ear pidodol̦o̦k aer kwal̦o̦k naan jãn em̦ ñan em̦. Jeova ear lukkuun kajeraam̦m̦an er. Ta eo kwõj kõm̦m̦ane ñe ri karejar eo etiljek im mãlõtlõt ej jiroñ eok ñan kwal̦o̦k naan ilo juon wãween ekããl im kwõjañin kar kõm̦m̦ane m̦okta? Kwõj ke pokake meñe emaroñ pen ippam̦?

Ñe Juon eo Ejitenburu Ippãd Ej Bukwel̦o̦k

12, 13. (a) Etke Jeova ej jiroñ kõj bwe jen jol̦o̦k armej eo ej kõm̦m̦ani men ko renana jãn ibwiljid? (b) Ta eo emaroñ pen ñan ro jemen im jinen?

¹² Jejel̦ã bwe el̦aññe jekõn̦aan kabuñbũruon Jeova, jej aikuj pokake kien eo an ñan erreo ilo men otemjej. (Riit Taitõs 2:14.) Bõtab, ewõr jet men ko im remaroñ kõm̦m̦an bwe en pen ad pokake kakien in. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn wãween in: Ewõr ruo ri pãlele im relukkuun tiljek ñan Jeova, bõtab ewõr juon wõt nejierro likao im ear ilo̦k jãn m̦ool eo. Likao in eyokwi l̦o̦k “m̦õn̦õn̦õ ko an jero̦wiwi me rej ñan jidik wõt iien” jãn kõtaan eo an ippãn Jeova im jemen im jinen. Kõnke ej kõm̦m̦ani men ko renana, ejjab maroñ m̦õttan congregation eo. Kõn men in, congregation eo ej aikuj bukwel̦o̦ke ak jol̦o̦ke jãn ibwiljin armej ro an Anij.—Hibru 11:25.

¹³ El̦ap an rup bũruon jemen im jinen! Rejel̦ã bwe Baibõl̦ eo ej ba “jab kõm̦m̦ao ippãn  juon armej el̦aññe n̦aetan jemjein jemjaten im e ri l̦õñ, ak ri an̦okn̦ak, ak ri kabuñ ñan ekjab, ak ri kajjirere, ak ri kadek, ak ri kowadoñ; em̦m̦an jab m̦õñã ippãn juon ãinwõt.” Ej bareinwõt ba: “Kom̦win jol̦o̦k l̦eo e nana jãn ippemi.” (1 Korint 5:11, 13) Im remel̦el̦e bwe naan kein “juon armej el̦aññe n̦aetan jemjein jemjaten” ej bar kobaik ro uwaan baam̦le eo im rejjab kiki ippãer ilo juon wõt em̦. Ak kõn aer yokwe likao eo nejier, remaroñ l̦õmn̦ak im ba: “Jej aikuj kõnnaan ñan l̦addik eo nejid joñan wõt arro maroñ. Jejjab maroñ jipañ e bwe en roltok ñan Jeova el̦aññe jejjab kõnono ñan e.” *

14, 15. M̦okta jãn an rũtto ro kõnnaan ippãn eo nejier ebukwel̦o̦k, ta eo rej aikuj keememeje?

¹⁴ Jej bũrom̦õj ñe jej lo an rũtto ro rup bũrueer kõn likao eo nejier ebukwel̦o̦k. Likao eo nejier ewõr an maroñ ñan bõjrak jãn men eo enana ej kõm̦m̦ane. Ak el̦apl̦o̦k an kõn̦aan kõm̦m̦ani wõt men ko renana jãn an kõn̦aan pãd ippãn jemen im jinen im ro ilo congregation eo. Rũtto rein rekõn̦aan jipañ likao eo nejierro, ak rejjab maroñ dãpiji jãn an kõm̦m̦ani men ko ekõn̦aan. Innem, jelukkuun mel̦el̦e kõn unin aerro bũrom̦õj im rup bũrueer.

¹⁵ Ta eo rũtto rein renaaj kõm̦m̦ane? Renaaj ke pokake kien eo an Jeova? Em̦ool bwe remaroñ kõnnaan ñan likao eo nejierro ñe ewõr an baam̦le eo utam̦we im emenin aikuj ñan aer kõnono ippãn kake. Bõtab, rej aikuj ke l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k jorrããn ñe rej kõnono ippãn l̦eo nejier aolep iien? M̦okta jãn aer kõm̦m̦ane men in rej aikuj keememej ta eo Jeova ekõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ane. Rej aikuj keememej bwe Jeova ekõn̦aan kõjparok armej ro an bwe ren erreo. Eñin unin ej kakien ñan jol̦o̦k armej eo ej kõm̦m̦ani men ko renana jãn congregation eo. Ekõn̦aan bar jipañ armej in bwe en oktak jãn an kõm̦m̦ani men ko renana im jepl̦aak ñan congregation eo. Ewi wãween rũtto ro me ro nejier rar bukwel̦o̦k remaroñ kwal̦o̦k bwe rej bõk ejja l̦õmn̦ak in wõt an Jeova?

16, 17. Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an Aron?

¹⁶ Aron, l̦eo jein Moses, ear iion juon mãlejjoñ el̦ap kõn bõd eo an l̦õm̦aro ruo nejin. Nedab im Ebaihu rar katok im̦aan Jeova ilo wãween eo ear jab buñbũruon kake. Innem Jeova ear jilkintok juon kijeek jãn lañ im m̦õn er. Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan an kar Aron bũrom̦õj kõn men in ekaburomõjmõj ear wal̦o̦k. Aron ear jab bar maroñ kõnono ippãn l̦õm̦aro nejin kõnke rar mej. Bõtab, ebar wõr juon men ear kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen ñan Aron im baam̦le eo an. Moses ear jiroñ Aron im l̦õm̦aro jet nejin bwe Jeova ejjab kõn̦aan bwe ren kwal̦o̦k aer bũrom̦õj kõn l̦õm̦aro nejin im rar mej. Moses ear ba: “Lale komar kabirañrañ kolan bõrami ak kekel nuknuk ko ami bwe komin kwalok ami buromõj. Bwe elañe kom naj, innem kom naj mij im Iroij enaj illu ibben ri Israel otemjej.” (Livitikõs 10:1-6, UBS) Ta eo jej  katak jãn men in? Alikkar bwe jej aikuj yokwe Jeova el̦apl̦o̦k jãn ro uwaan baam̦le eo ad im rejjab tiljek ñan e.

¹⁷ Rainin, Jeova ejjab kajju m̦an ro rejjab pokake kien ko an. Ej kwal̦o̦k yokwe ñan er im lel̦o̦k iien ñan aer oktak im bõjrak jãn aer kõm̦m̦ani men ko renana. Ak ñe ro jemen im jinen rejjab pokake kien eo an im elõñ men ko rej jekpen kaki bwe rej aikuj in kõnnaan ñan likao ak jiroñ eo nejier ebukwel̦o̦k, enaaj ewi eñjake eo an Jeova kõn men in?

18, 19. Ta jeraam̦m̦an ko renaaj wal̦o̦k ñan baam̦le ko el̦aññe rej tiljek wõt ñan Jeova?

¹⁸ Elõñ rej ba bwe unin aer kar bar jepl̦aaktok ñan congregation eo ej kõnke ro m̦õttaer im baam̦le ko aer rar tiljek wõt ñan Jeova im jab kõnnaanl̦o̦k ñan er. Ñan waanjoñak, juon jiroñ ear ba ñan elder ro bwe an kar l̦eo jein jab kõnnaanl̦o̦k ñan e ear jipañ e ñan ukot mour eo an. Ej ba bwe meñe ear el̦l̦o̦k jãn Jeova ak l̦eo jein ear dãpij wõt an tiljek im pokake kien ko an Jeova. Tokjãn men in, jiroñ in ear kõn̦aan bar jepl̦aak ñan congregation eo.

¹⁹ Innem, ta eo jej aikuj in kõm̦m̦ane? Jej aikuj pokake Jeova ilo men otemjej. Jet iien enaaj pen men in ñan kõj kõnke jejjab weeppãn. Ak jej aikuj lukkuun lõke Jeova bwe aolep men ko ej jiroñ kõj bwe jen kõm̦m̦ani rejejjet im rem̦m̦an ñan kõj.

“Naan in Anij Ej Mour” Wõt

20. Ta wãween ko ruo Hibru 4:12 ej jitõñl̦o̦k ñani? (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)

²⁰ Ilo Hibru 4:12 ej ba bwe “naan in Anij ej mour” wõt. Ke Paul ear je naan kein, ilo m̦ool ear jab jitõñl̦o̦k ñan Baibõl̦ eo. * (Lale kõmel̦el̦e ko itulal̦.) Eoon ko jet ilo jebta 4 ilo bok in Hibru rej kwal̦o̦k bwe Paul ear jitõñl̦o̦k ñan kallim̦ur ko an Anij. Paul ear ba bwe aolep iien kallim̦ur ko an Anij rej jejjet im m̦ool. Jeova ear ba: “Naan eo ej wal̦o̦ktok jãn lo̦ñõ; e jãmin jepl̦aaktok ñan ippa im ejjel̦o̦k tokjãn, a enaaj kõm̦m̦an men eo I kõn̦aan, im enaaj jeraam̦m̦an ilo men eo Ij jilkinl̦o̦k e kake.” (Aiseia 55:11) Innem jej aikuj kijenmej wõt meñe Anij ejañin kajejjet kallim̦ur ko an ilo iien eo jekõn̦aan. Jen tõmak im lõke bwe Jeova ej jerbal wõt ñan an kajejjet kõn̦aan eo an jãn jinoin.—Jon 5:17.

21. Ewi wãween naan ko ilo Hibru 4:12 ej jipañ ro rerũtto ñan aer kate wõt er ilo aer jerbal ñan Jeova?

²¹ Elõñ iaan ‘jar eo el̦ap’ rar karejar ñan Jeova ium̦win elõñ iiõ. (Revelesõn 7:9) Rar jab kõtmãne bwe renaaj kar lel̦l̦ap im l̦al̦l̦ap ilo jukjuk im pãd in. Bõtab, jekdo̦o̦n ak rej kate wõt er ilo aer jerbal ñan Jeova. (Sam 92:14) Rejel̦ã bwe “naan in Anij ej mour” im bwe kallim̦ur ko an Anij renaaj jejjet kitieir. (Hibru 4:12) Rej lõke im tõmak bwe Anij ej jerbal ñan an kajejjet kõn̦aan eo an jãn jinoin kõn armej ro im lal̦ in. El̦ap an aorõk ippãn Jeova ñan an kajejjet kõn̦aan in an, kõn men in, ñe ej lo ad kaorõk im rejetake kõn̦aan in an el̦ap an m̦õn̦õn̦õ. Ilo raan eo kein kajiljilimjuon im ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt ñan kiiõ, Jeova enaaj kajejjet kõn̦aan eo an kõn lal̦ in im armej ro im ejjel̦o̦k men emaroñ kabõjrak e. Im ej lõke bwe armej ro an renaaj rejetake wõt kõn̦aan in an. Ak ta kõn kwe? Kwõj ke del̦o̦ñ im kakkije ippãn Anij?

[Kamelele eo Itulal]

Kwõj Ke Keememej?

• Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe jen maroñ del̦o̦ñ im kakkije ippãn Anij?

• Ãlikin ad katak Baibõl̦ im jel̦ã ta eo Anij ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane, ewi wãween jej kwal̦o̦k bwe jekõn̦aan kabuñbũruon?

• Ta wãween ko im emaroñ pen ad pokake Jeova? Ak etke eaorõk bwe jen pokake e?

• Ta wãween ko ruo naan ko ilo Hibru 4:12 rej jitõñl̦o̦k ñani?

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija ilo peij 31]

Erup bũrueer!