Jeova Ej “Anij in Aenõm̦m̦an”
Jeova Ej “Anij in Aenõm̦m̦an”
“Anij in aenõm̦m̦an en pãd ippemi otemjej.”—ROM 15:33.
1, 2. Ta eo Jenesis jebta 32 im 33 ej kwal̦o̦k kõn ruo em̦m̦aan ro im rej jimjãn jimjãtin? Im ta eo ear wal̦o̦k tokãlik?
BAJ l̦õmn̦ak m̦õk kõn bwebwenato in: Ruo em̦m̦aan im rej jimjãn jimjãtin rej iten wõnm̦aek doon. Erro ej iten iion doon ilo juon jikin etan Penaiel iturearin reba Jordan. Etan em̦m̦aan rein ruo ej Iso im Jekõb im elukkuun kar to aerro kar jab lo doon. Roñoul iiõ ko m̦oktal̦o̦k, Iso ear aje m̦aanje eo an ñan Jekõb l̦eo jatin kõn wõt juon m̦õñã. Ke Iso ear roñ bwe Jekõb ej jepl̦aaktok, ear bõk 400 em̦m̦aan ro im ilo̦k bwe en iion e. Innem ke Jekõb ear roñ kõn men in, ear lõl̦ño̦ñ. Ear l̦õmn̦ak bwe l̦eo jein ej illu wõt ippãn im ekõn̦aan m̦an e. Kõn men in, Jekõb ear jilkinl̦o̦k ri karejar ro an bwe ren bõkl̦o̦k menin mour ko ãinwõt kein lel̦o̦k ñan Iso. Elõñ alen an kar Jekõb kõm̦m̦ane men in im kajjojo iien ri karejar ro an rar jiroñ Iso bwe kein lel̦o̦k ko rej jãn l̦eo jatin. Jekõb ear jilkinl̦o̦k elõñl̦o̦k jãn 550 menin mour ko ñan Iso.
2 Ta eo ear wal̦o̦k ke erro ar wõnm̦aek doon? Jekõb ear peran im kwal̦o̦k ettã bõro. Ke ear kepaakl̦o̦k Iso, Jekõb ear badikdik ñan e jiljilimjuon alen! Ak m̦okta jãn men in, em̦õj an kar Jekõb kõm̦m̦ane men eo eaorõktata. Ear jar ñan Jeova im kajjitõk ippãn bwe en kõjparok e jãn Iso. Jeova ear uwaake jar eo an. Ekkar ñan Baibõl̦ eo, ke Iso ear loe Jekõb, ear ettõrl̦o̦k im atbo̦kwõje im mejenmaiki.—Jenesis 32:11-20; 33:1-4.
3. Ta eo jemaroñ katak jãn bwebwenato in an Jekõb im Iso?
3 Bwebwenato in ej kalikkar bwe jej aikuj kamaat ad maroñ ñan kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ikõtaad im ri tõmak ro m̦õttad. El̦aññe jejjab, eban wõr aenõm̦m̦an im bõrokuk iloan congregation eo. Ekar ejjel̦o̦k ruõn Jekõb kõnke ejjel̦o̦k men en̦ enana ear kõm̦m̦ane. Ear jab aikuj jol̦o̦k an bõd ippãn Iso. Ekar Iso eo me ear jab kaorõke m̦aanje eo an im ear aje ñan Jekõb kõn wõt juon m̦õñã. Jekdo̦o̦n ak Jekõb ear kate ñan kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ikõtaaerro l̦eo jein. (Jenesis 25:31-34; Hibru 12:16) Joñak in an Jekõb ej kwal̦o̦k kõn unin jej aikuj kate kõj ñan kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ikõtaad im ri tõmak ro m̦õttad. Ej bareinwõt kwal̦o̦k bwe ñe jej kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ kõj ñan kõm̦m̦ane men in, enaaj uwaake jar ko ad. Elõñ bar waanjoñak ko jet ilo Baibõl̦ eo im rej kwal̦o̦k kõn ewi wãween jemaroñ kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ikõtaad im ro jet. Jenaaj etale jet iaaer.
Joñak eo Em̦m̦antata ñan L̦oore
4. Ta eo Anij ear kõm̦m̦ane ñan lo̦mo̦o̦ren armej jãn jerawiwi im mej?
4 Joñak eo em̦m̦antata kõn eo im ej kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ej Jeova. Jeova ej “Anij in aenõm̦m̦an.” (Rom 15:33) Jen l̦õmn̦ak kõn aolep men ko rem̦m̦an Jeova ear kõm̦m̦ani bwe jen maroñ ãinwõt ro jeran. Kõnke jaar itok jãn Adam im Iv, kõj aolep ri jerawiwi. Im ro rej jerawiwi rej mej. (Rom 6:23) Bõtab kõnke Jeova elukkuun yokwe kõj, ekõn̦aan lo̦mo̦o̦ren kõj jãn jerawiwi im mej. Kõn men in, ear jilkintok Jijej, eo ejitenburu ippãn, bwe en itok im mour ãinwõt juon armej eweeppãn im mej ñan kõl̦l̦ãik jerawiwi ko ad. Jijej ear m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane men eo Jeova ekõn̦aan. Ear mej kõn kõj. (Jon 10:17, 18, UBS) Tokãlik, Jeova ear kajerkakpejeik Jijej. Ijo ilañ, Jijej ear wal̦o̦k im̦aan mejen Jemen im kwal̦o̦k bwe etõprak katok eo an. Katok eo an Jijej ej lo̦mo̦o̦ren armej ro jãn mej. Armej rein ej ro im rej ajl̦o̦k im oktakl̦o̦k jãn jerawiwi ko rar kõm̦m̦ani.—Hibru 9:14; riit Hibru 9:24, UBS.
5, 6. Ewi wãween mej eo an Jijej ej jipañ armej ro bwe ren jeran Anij?
5 Kõnke armej rej ri jerawiwi, rej ãinwõt ri kõjdat ro an Anij. Ewi wãween katok eo an Jijej ej jipañ armej ro? Aiseia 53:5 (UBS) ej ba: “Kin kaje eo ear iñtan kake jej maroñ in ejmour, im kin dreñdreñ ko ear bõki jej maroñ in mour.” Kõnke Jijej ear katok kõn mour eo an, ear maroñ kõm̦m̦an bwe armej ro repokake ren maroñ ro jeran Anij. Baibõl̦ eo ej bareinwõt ba ‘bwe kin bõtõktõkin Jijej, Anij ear kanemkwoj kij, melelen, ear jolok bwid ko ad.’—Epesõs 1:7, UBS.
6 Baibõl̦ eo ej ba kõn Jijej: “Anij ear make kãlet bwe en lukkun kwalok kadkadin im mol eo kin e make.” Men in ej mel̦el̦ein bwe Anij ej kõjerbal Jijej ñan kõm̦anm̦an ankilaan. Ta eo ej ankilaan Anij? Ej ankilaan Anij ñan kajepl̦aak aolep menin kõm̦anm̦an ko an bwe ren maroñ ro jeran. Ewi wãween? Ikijjeen mej eo an Jijej. Ta menin kõm̦anm̦an kein ‘ilañ im ilal̦’ me Jeova ej kajepl̦aaktok er im watõke er ro jeran?—Kolosse 1:19, 20, UBS.
7. Ta mel̦el̦ein ‘men ko ilañ’ im ‘men ko ilal̦’?
7 Kõn wõt mej eo an Jijej, kar watõk ri kabit ro ãinwõt ro rewãnõk im rej ro nejin Anij. Rej m̦õn̦õn̦õ im ‘aenõm̦m̦an ippãn Anij.’ (Riit Rom 5:1.) Ekkar ñan Baibõl̦ eo, ri kabit ro rej ‘men ko ilañ’ kõnke Jeova ej kajerkakpeje er bwe ren mour ippãn Jijej ilañ. Rein renaaj irooj jãn lañ ñan armej ro im renaaj mour ioon lal̦ in. (Revelesõn 5:10) Ak ta mel̦el̦ein ‘men ko ilo lal̦’? Eokwe men in ej kõkkar kõn armej ro me rej ajl̦o̦k im oktakl̦o̦k jãn jerawiwi ko aer im renaaj mour indeeo ioon lal̦.—Sam 37:29.
8. Ewi wãween joñak eo an Jeova emaroñ jipañ eok ñe kwõj iioni apañ ko ippãn ri tõmak ro jeim̦ im jatõm̦?
8 Naan ko an Paul ñan ri kabit ro ilo Epesõs ej kwal̦o̦k kõn joñan an kar kaorõk katok eo an Jijej. Ear ba bwe el̦ap jãn joñan an Anij tũriam̦o im “ke jaar mej ilo jero̦wiwi ko ad, ear kemour kõj ippãn Kraist.” Ear bar ba bwe Anij ear lo̦mo̦o̦ren kõj kõn jouj eo an. (Epesõs 2:4, 5) Ro im renaaj mour ilañ im ro renaaj mour ioon lal̦, rej aolep kam̦m̦oolol Anij kõn jouj im tũriam̦o eo an. El̦ap ad kam̦m̦oolol Jeova kõn aolep men ko ear kõm̦m̦ani bwe kõj armej jen maroñ aenõm̦m̦an ippãn. Jet iien, jemaroñ iion apañ ko me remaroñ kõm̦m̦an poktak iloan congregation eo. Ñe ej ãindein, jej aikuj l̦õmn̦ak kõn joñak eo an Anij im kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ikõtaad im ri tõmak ro jeid im jatid.
Jen Ekkatak jãn Joñak eo an Ebream im Aisak
9, 10. Ewi wãween an kar Ebream kwal̦o̦k bwe ear kõn̦aan kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ikõtaaerro Lot?
9 Baibõl̦ eo ej ba bwe Ebream “ear tõmak Anij, im kin an tõmak, Anij ear watõke juõn ri wãnik. Innem ar naetan Ebream, jeran Anij.” (Jemes 2:23, UBS) Juon wãween Ebream ear kwal̦o̦k an tõmak Jeova ej ilo an kar kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ikõtaan im ro jet. Ñan waanjoñak, ear wal̦o̦k juon poktak ikõtaan ri lale menin mour ko an im ri lale menin mour ko an Lot, l̦eo nukũn. (Jenesis 12:5; 13:7) Jen lale ta eo Ebream ear kõm̦m̦ane ke ear wal̦o̦k men in. Erro Lot ar pepe bwe erro en jepel jãn doon im ilo̦k im jokwe ilo jikin ko jet. Meñe Ebream ear jeran Jeova im ear rũttol̦o̦k jãn Lot, ak ear jab make kõm̦m̦ane pepe eo. Ear kõn̦aan bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ikõtaaerro Lot. Ta eo ear kõm̦m̦ane?
10 Ebream ear jiroñ Lot: “Ij ba ñan eok, en ejjel̦o̦k akwããl ippa im ippam̦, im ippãn ro aõ ri lale kidu im ro am̦ ri lale kidu; bwe kõjro nukun doon. Aolepen ãneo e jab pãd im̦aan mejam̦ ke? Ij akwel̦ap ñan eok, kwõn make l̦o̦k iaam̦ jãn eõ; el̦aññe kwe ñan anmiiñ innãm inaaj ilo̦k ñan anmoon̦; ak el̦aññe kwe ñan anmoon̦, innãm inaaj ilo̦k ñan anmiiñ.” Lot ear kããlõt jikin eo em̦m̦antata ilo eneo. Ebream ear kõtl̦o̦k bwe Lot en kõm̦m̦ane pepe in an im ear jab illu ippãn. (Jenesis 13:8-11) Ewi wãween ad jel̦ã bwe Ebream ear jab illu ippãn Lot? Eokwe, ke jet ri kõjdat rar tarin̦ae im bõke Lot, Ebream ear kaiur im ilo̦k ñan jipañ e.—Jenesis 14:14-16.
11. Ewi wãween an kar Ebream kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦man ikõtaan im Ri Pilistia ro?
11 Jen l̦õmn̦ak kõn bar juon waanjoñak an Ebream. Ear kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ikõtaan im Ri Pilistia ro rar jokwe iturin ilo Kenean. Juon iien, Ri Pilistia ro rar jekkare juon aebõj lal̦ me ri jerbal ro an Ebream rar kũbũji ilo Bier-shiba. Ke ear wal̦o̦k men in, Ebream ear jab kõm̦m̦an ak ba jabdewõt. Tokãlik, kiiñ eo an Pilistia ear lol̦o̦k Ebream ñan kõm̦m̦an bwe en wõr aenõm̦m̦an ikõtaaerro. Ebream ear errã bwe en kwal̦o̦k jouj ñan ro nukũn kiiñ eo. Innem, Ebream ear kwal̦o̦k ñan kiiñ eo kõn wãween an kar Ri Pilistia ro jekkare aebõj lal̦ eo an. Kiiñ eo ear bwilõñ kõn men in im ear karo̦o̦le aebõj lal̦ eo ñan Ebream. Ãlikin men in, Ebream ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im mour ilo aenõm̦m̦an ilo ene eo.—Jenesis 21:22-31, 34.
12, 13. (a) Ewi wãween an kar Aisak l̦oor joñak eo an jemen? (b) Aisak ear kate ñan kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an. Ewi wãween an kar Jeova kajeraam̦m̦ane?
12 Aisak, l̦eo nejin Ebream, ear m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k aenõm̦m̦an ãinwõt kar jemen. Ear kate e ñan kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ikõtaan im Ri Pilistia ro. Ñan waanjoñak, ke ear ejjel̦o̦k m̦õñã ilo ãne eo, Aisak im baam̦le eo an rar em̦m̦akũt jãn Bier-lehairoai ñan juon jikin em̦m̦anl̦o̦k ilo Girar. Jikin in kar jikin Ri Pilistia ro. Jeova ear kajeraam̦m̦ane Aisak kõn elõñ ekkan ko im menin mour ko. Eñin unin Ri Pilistia ro rar ebanbane Aisak. Rar jab kõn̦aan bwe en orl̦o̦k m̦weiuk ko an Aisak, kõn men in rar jibbũni aebõj lal̦ ko an kõn bwidej. Ãliktata, kiiñ eo an Pilistia ear jiroñ Aisak: “Kwõn ilo̦k jãn ippem.” Aisak ear pokake kiiñ eo kõnke ear kõn̦aan bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ikõtaaer.—Jenesis 24:62; 26:1, 12-17.
13 Ãlikin an kar Aisak im baam̦le eo an em̦m̦akũt, ri lale jiip ro an rar bar kũbũji juon aebõj lal̦. Bõtab ri lale jiip ro jãn Pilistia rar akwããl ippãn ri lale jiip ro an im ba bwe aer aebõj lal̦ eo. Ãinwõt jemen, Aisak ear jab kõn̦aan kõm̦m̦an poktak. Ear jiroñ ri jerbal ro an bwe ren bar kũbũji juon aebõj lal̦. Ri Pilistia ro rar bar itok im bar ba bwe aer aebõj lal̦ eo. Aisak ear kõn̦aan bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ikõtaan im Ri Pilistia ro. Kõn men in, ear bõk baam̦le eo an im aolep men ko an im bar em̦m̦akũt ñan juon jikin. Ri jerbal ro an rar kũbũji juon aebõj lal̦ ilo jikin in, im Aisak ear n̦aetan ijin Rihobot. Tokãlik, ear em̦m̦akũt ñan juon jikin ewãmourur ilo Bier-shiba. Jeova ear kajeraam̦m̦an e im jiroñ e: “Kwõn jab mijak, bwe Ij pãd ippam̦, im Inaaj kajeraam̦m̦an eok, im korl̦o̦k ineõm̦ kõn Ebream karijera.”—Jenesis 26:17-25.
14. Ke kiiñ in Pilistia eo ear lol̦o̦k Aisak, ewi wãween an kar Aisak kwal̦o̦k bwe ekõn̦aan bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an?
14 Aisak emaroñ kar jum̦ae Ri Pilistia ro kõnke ewõr an maroñ ñan kõjerbali aolep aebõj lal̦ ko ri jerbal ro an rar kũbũji. Bõtab kõnke ear kõn̦aan bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an, ear kããlõt ñan an em̦m̦akũt elõñl̦o̦k jãn juon alen. Kiiñ eo an Ri Pilistia ro ear jel̦ã bwe Jeova ear kajeraam̦m̦ane Aisak ilo aolep men ko ej kõm̦m̦ani. Ke kiiñ eo im ri utiej ro an rar lol̦o̦k Aisak ilo Bier-Shiba ñan kõm̦m̦an bwe en wõr aenõm̦m̦an, kiiñ eo ear ba: “E m̦ool kõm ar lo bwe Jeova ej pãd ippam̦.” Aisak ear bar kõn̦aan kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ke kiiñ in ear lol̦o̦k e. Baibõl̦ eo ej ba: “Ear kõm̦m̦an kwõjkwõj ñan er, im raar m̦õñã im idaak. Im raar jerkak ke e jibboñ im kallim̦ur ñan doon; im Aisak ej jilkinl̦o̦k er, im raar jepl̦aak jãn ippãn ilo aenõm̦m̦an.”—Jenesis 26:26-31.
Jen Ekkatak jãn Joñak eo an Josep
15. Etke ear nana an l̦õm̦aro jein Josep kõnnaan ñane?
15 L̦eo nejin Aisak etan Jekõb ear juon eo me ‘ejjel̦o̦k an naan.’ Ear juon armej eo eaenõm̦m̦an im ejjel̦o̦k n̦otaan. (Jenesis 25:27, UBS) Ãinwõt ad kar katak kake m̦okta, Jekõb ear kate ñan kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ikõtaaerro Iso l̦eo jein. Jekõb ear katak jãn joñak eo em̦m̦an an Aisak, l̦eo jemen. L̦õm̦aro nejin Jekõb rar ke katak jãn joñak eo an? Ear wõr 12 nejin Jekõb l̦addik, bõtab ear yokwe Josep el̦apl̦o̦k jãn ro jet. Josep ear pokake im kautiej jemen. Kõn men in, jemen ear maroñ lõke e. (Jenesis 37:2, 14) Bõtab Baibõl̦ eo ej ba bwe l̦õm̦aro jein Josep rar lukkuun ebanbane im ear nana aer kõnnaan ñan e. Joñan aer kar dike Josep rar wiakake ãinwõt juon ri kam̦akoko. Innem rar ilo̦k im m̦on̦e jemãer bwe juon menin mour awiia ear m̦ane.—Jenesis 37:4, 28, 31-33.
16, 17. Ewi wãween Josep ear kwal̦o̦k bwe ear kõn̦aan bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ikõtaan im ro jein?
16 Jeova ear kajeraam̦m̦ane Josep. Ãlikin jidik iien, Josep ear erom komja eo an Ijipt, ak armej eo kein karuo jãn Pero. Ke ear ñũta aelõñ in Kenean, l̦õm̦aro jein Josep rar itok ñan Ijipt bwe ren wia m̦õñã. Ke rar iion Josep, rar jab kile, bõlen kõn nuknuk in Ijipt ko ej kõn̦aki. (Jenesis 42:5-7) Josep emaroñ kar ukot nana kõn nana im kõm̦m̦an ñan l̦õm̦aro jein ãinwõt aer kar kõm̦m̦an ñan e im jemen. Bõtab, Josep ear kõn̦aan bwe en wõr aenõm̦m̦an ikõtaan im ro jein. Ke ear lukkuun alikkar bwe l̦õm̦aro jein rar lukkuun ajl̦o̦k kõn men eo enana rar kõm̦m̦ane im rar kwal̦o̦k m̦ool, Josep ear kwal̦o̦k kajjien ñan er. Ear ba: “Kom̦win jab bũrom̦õj, im jab ãliklik, kõn ami kar wiakake eõ ñan ijin; bwe Anij ear jilkintok eõ im̦aami bwe in kõjparok mour.” Innem, ear mejenmaik ro jein otemjej, im ear jañ iooer.—Jenesis 45:1, 5, 15.
17 Ãlikin an kar mej jemãer Jekõb, l̦õm̦aro jein Josep rar l̦õmn̦ak bwe Josep emaroñ kõn̦aan m̦an er. Ke rar kõnono ippãn Josep kõn men in, “Josep ear jañ” innem ear jiroñ er: “Kom̦win jab mijak; inaaj naajdik kom̦, im ro nejemi.” Ilo bar wãween in, Josep ear kwal̦o̦k bwe ear kõn̦aan bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an. Josep ear “kaaenõm̦m̦an er, im em̦m̦an an kõnono ñan er.”—Jenesis 50:15-21.
Joñak ko Rej ñan “Katakin Kõj”
18, 19. (a) Ta ko kwaar katak jãn joñak ko ilo katak in? (b) Ta eo jenaaj katak ilo katak in tok juon?
18 Paul ear je: “Jabdewõt men ko ar jeje m̦okta, ar jeje kein katakin kõj, bwe kõj kõn kijenmej, im kõn aenõm̦m̦an jãn Jeje ko, en wõr ad kõjatdikdik.” (Rom 15:4) Ilo kar katak in, ta eo jaar katak jãn joñak eo em̦m̦antata an Jeova? Im ta ko jaar bar katak jãn joñak ko an Ebream, Aisak, Jekõb, im Josep?
19 Jeova ear kõm̦m̦ane elõñ men ko bwe jen maroñ ãinwõt ro jeran. El̦aññe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men in, jenaaj kate kõj ñan kõm̦m̦an bwe jen aenõm̦m̦an wõt ippãn ro jet. Ta eo ro ewõr nejier remaroñ katak jãn joñak eo an Ebream, Aisak, Jekõb, im Josep? Ro jemen im jinen remaroñ juon joñak em̦m̦an ñan ro nejier im katakin er bwe ren jel̦ã kilen kõm̦m̦an bwe en wõr aenõm̦m̦an. Jaar bar katak bwe Jeova ej kajeraam̦m̦an jibadbad ko an ro im rej kate er bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an. Men in ej jipañ kõj ñan mel̦el̦e etke Paul ear je bwe Jeova ej “Anij in aenõm̦m̦an.” (Riit Rom 15:33; 16:20.) Katak in tok juon enaaj kalikkar unin an Paul kar ba bwe jej aikuj dãpij wõt ad aenõm̦m̦an ippãn ro jet im ewi wãween jemaroñ kõm̦m̦ane men in.
Ta Eo Kwaar Katak Kake?
• M̦okta jãn an kar wõnm̦aek Iso, ta eo Jekõb ear kõm̦m̦ane bwe en wõr aenõm̦m̦an ikõtaaerro?
• Jeova ear kõm̦m̦ane elõñ men ko bwe jen maroñ ãinwõt ro jeran. Ta eo men in ej lujur eok ñan kõm̦m̦ane?
• Ta ko kwaar katak jãn joñak ko an Ebream, Aisak, Jekõb, im Josep?
[Kajitõk ko ñan katak]
[Kamelele in juõn pija ilo 23]
Ta men eo eaorõktata Jekõb ear kõm̦m̦ane bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ikõtaan im Iso?
