Rar Lo Messaia Eo!
Rar Lo Messaia Eo!
“Kõm ar lo Messaia.”—JON 1:41.
1. Taunin Andru ear ba naan kein, “Kõm ar lo Messaia”?
JON RI PEPTAIJ ej pãd ippãn ruo iaan ri kal̦oor ro an. Jon ej ba ñan er ke ej lo an Jijej jerjerl̦o̦k ñan ippãer: “Lo, Lam an Anij!” Ilo iien eo wõt, ri kal̦oor rein ruo an Jon ri Peptaij etaer Andru im Jon, rar m̦õkaj im l̦oor Jijej im pãd ippãn aolepen raan eo. Tokãlik, Andru ear pukot Saimõn Piter, im ba ñan e: “Kõm ar lo Messaia.” Innem, Andru ear ãñin Piter im kwal̦o̦k Jijej ñan e.—Jon 1:35-41.
2. Jenaaj katak kõn bar jet iaan kanaan ko kõn Messaia eo. Ewi wãween men in enaaj jipañ kõj?
2 Jãn iien in, Andru im Piter im ro jet rar kal̦apl̦o̦k aer katak im etale Jeje ko Rekwõjarjar. Tokjãn men in, rar lukkuun tõmak im ba bwe Jijej ej Messaia eo kar kallim̦ur kake. Kiiõ jenaaj katak kõn bar jet iaan kanaan ko ilo Baibõl̦ eo me rej kalikkar wõn Messaia eo. Men in enaaj jipañ kõj ñan lukkuun tõmake Baibõl̦ eo im eo Jeova ear kããlõte bwe en Messaia.
Kiiñ eo Ami Ej Itok Kiiõ
3. Ta kanaan ko rar jejjet ke Jijej ear del̦o̦ñl̦o̦k iloan Jerusalem?
3 Messaia eo enaaj del̦o̦ñl̦o̦k iloan Jerusalem ãinwõt juon kiiñ. Zekaraia ear kanaan im ba: “Kom ri Zion, komin lõñliñ im mõnõnõ! Kom ri Jerusalem, komin lamõj kin lõñliñ! Komin reilok, bwe king eo ami ej itok ñõn ibbemi! Ej itok ilo an utiej im anjo, ak ettã buruen, im ej iuwe ion juõn donkey, ion juõn donkey emmõn drettan.” (Zekaraia 9:9, UBS) Juon iaan ro rar je Baibõl̦ eo ear ba: “Em̦õn̦õn̦õ eo ej itok ilo etan Jeova; kõm ad koutiej eok jãn ilowaan m̦õn Jeova.” (Sam 118:26) Ke Jijej ear del̦o̦ñl̦o̦k iloan Jerusalem, armej ro rar lam̦õj kõn aer lañlõñ. Jijej ear jab jiroñl̦o̦k armej ro bwe ren kõm̦m̦ane men in. Bõtab, ke rar kõm̦m̦ane men in rar kajejjet men eo kar kanaan kake. Ñe kwõj riiti bwebwenato in ilo Baibõl̦ eo, kwõn pijaiki am̦ pãd ilo iien in im kwõj roñ ainikien an armej ro elam̦õjm̦õj kõn aer lukkuun m̦õn̦õn̦õ.—Riit Matu 21:4-9, UBS.
4. Ewi wãween an kar jejjet kanaan eo ilo Sam 118:22, 23?
4 Anij ear kaorõk Jijej meñe elõñ armej rar jab watõke bwe ej Messaia eo. Elõñ armej rar dike Jijej im kejole ak jab kaorõke ãinwõt kar kanaan kake. Ear ejjel̦o̦k an armej rein tõmak. (Aiseia 53:3; Mark 9:12) Baibõl̦ eo ej ba: “Drekã eo rikkal ro rar joloke kin aer lemnak ejjelok tokjen, ej drekã eo elabtata tokjen. Iroij ear kõmmõn bwe en eindrein.” (Sam 118:22, 23, UBS) Juon iien, Jijej ear kwal̦o̦k kõn kanaan in ke ear kõnono ñan ro me rar kõjdate. Im Piter ear ba bwe kanaan in ej jitõñl̦o̦k ñan Jijej im kumi in ri kabit ro. Ear kõkkar kõn kumi in ñan juon em̦. Juon em̦ ekkã an wõr juon dekã ilo pedpedin. Ilo kõkkar, Jijej ej dekã eo ilo pedped in m̦weo me ej jitõñl̦o̦k ñan kumi in ri kabit ro. Armej ro ejjel̦o̦k aer tõmak rar jab watõke Jijej bwe ej Messaia eo. Bõtab, Anij ear “kããlõt e im kaorõk e.”—1 Piter 2:4-6; Mark 12:10, 11, UBS; Jerbal 4:8-11.
Ri Kal̦oor ro an Rar Ilo̦k Jãne im Juon Iaaer Ear Ketak E
5, 6. Ta eo kar kanaan kake kõn eo enaaj ketake Messaia eo? Ewi wãween ear jejjet men in?
5 Armej eo kar m̦õttan Jijej ear ketak e. Devid ear kanaan: “Jera eo ejitenburu ibba im elab aõ liki, eo iar najidriki mõñã ko kijõ, ear oktak im jumae iõ.” (Sam 41:9, UBS) Ilo Baibõl̦ eo, ñe ruo armej rej m̦õñã ippãn doon ej kalikkar bwe rej jem̦jerãik doon. (Jenesis 31:54) Innem, kar kanaan bwe eo im ekõn m̦õttan Jijej enaaj oktak im jum̦ae e. Enaaj ketake Messaia eo! Jijej ear jiroñl̦o̦k ri kal̦oor ro an kõn armej in ke ear ba: “Ijjab konono kin kom otemjej. Ijelã kajjen ro iar kãlet ir. Ak en jejjet Jeje eo ej ba, ‘Armij eo ear mõñã ibba, ear oktak im jumae iõ.’ ” (Jon 13:18, UBS) Jijej ear kõnono kõn Juda Iskariõt. L̦ein ear juon iaan ri kal̦oor ro an Jijej im ear m̦õttan Jijej. Ke l̦ein ear ketak e Jijej, ear kũrm̦ool kanaan eo an Devid.
6 Eo ear ketake Messaia eo enaaj ketak e kõn 30 m̦õttan silver, tarrin on̦ean juon ri kam̦akoko! Matu ear ba bwe Judas ear ketake Jijej kõn 30 m̦õttan silver. Im ear ba bwe men in ear kajejjet kitien kanaan eo ilo Zekaraia 11:12, 13, UBS. Bõtab, Matu ej ba bwe ri kanaan Jeremaia ear ba men in. Etke ej ba kõn Jeremaia ke kanaan in ej pãd ilo bok in Zekaraia? Eokwe, ilo raan ko an Matu, bok in Jeremaia emaroñ kar pãd jinointata in bok ko ilo Baibõl̦ me bok in Zekaraia ear bar pãd ie. (Keidi Luk 24:44.) Judas ear jab kõjerbal jããn ko ñan jidik. Ear juloki n̦a iloan tampel̦ eo. Innem ear “etal im make lukoj buruen.”—Matu 26:14-16; 27:3-10, UBS.
7. Ewi wãween ear kũrm̦ool kanaan eo ilo Zekaraia 13:7?
7 Ri kal̦oor ro an Messaia eo renaaj ilo̦k jãn e. Zekaraia ear je: “Kwõn m̦an Seperd eo, im sip ko renaaj jeplõklõk.” (Zekaraia 13:7) Ilo boñõn Nisan 14 ilo iiõ 33, Jijej ear ba ñan ri kal̦oor ro an: “Boñin in kom̦ otemjej naaj l̦õkatip kõn ña, bwe ar jeje, ‘Inaaj m̦an seperd im sip in bwijin renaaj jeplõklõk.’ ” Eñin men eo ear wal̦o̦k. Matu ear ba bwe aolep ri kal̦oor ro an Jijej rar ilo̦k jãn e im ko.—Matu 26:31, 56.
Jet Renaaj Liaakel̦o̦ke im Deñl̦o̦ke
8. Ewi wãween an kar jejjet kanaan eo ilo Aiseia 53:8?
8 Armej ro renaaj kar ekajete Messaia eo im liaakel̦o̦k ñan mej. (Riit Aiseia 53:8, UBS.) Ilo jibboñin Nisan 14, aolep ri pepe ro ilo jikin ekajet eo el̦ap an ri Ju ro rar koba ippãn doon. Rar liãpe Jijej im ãñinl̦o̦k ñan ippãn Pail̦at, kabna eo an Rom. Pail̦at ear ekajete Jijej im ear ba bwe ejjel̦o̦k ruõn Jijej. Ak ke Pail̦at ear kajjitõk ippãn jar eo ñe rekõn̦aan bwe en karõl̦o̦ke Jijej, rar lam̦õj im ba bwe en dilaiki im m̦an e. Rar ba bwe Pail̦at en karõl̦o̦ke ri nana eo etan Barabbas. Pail̦at ear karõl̦o̦ke Barabbas kõnke ear kõn̦aan kabuñbũruon jar eo. Innem, ear kakiene ri jerbal ro an bwe ren deñl̦o̦ke Jijej im katotoiki n̦a ioon al̦al̦ in eñtaan eo.—Mark 15:1-15, UBS.
9. Ewi wãween an kar jejjet Sam 35:11?
9 Renaaj riab n̦ae Messaia eo. Devid ear je: “Ro ri nana rej kennan nae iõ; Rej kinaklok iõ kin men ko renana iar jab kõmmõni.” (Sam 35:11, UBS) Ãinwõt kar kanaan kake, “pris ro rel̦ap im ri pepe ro rel̦ap otemjej, raar pukot kõnnaan riab n̦ae Jisõs bwe ren m̦an e.” (Matu 26:59) Baibõl̦ eo ej ba bwe elõñ rar kwal̦o̦k naan ko reriab n̦ae Jijej im naan ko aer rar jab m̦ool im rar einjuon jãn doon. (Mark 14:56, UBS) Ro rar kõjdate Jijej rar jab kea kõn an armej ro riab n̦ae e. Rar kõn̦aan wõt bwe Jijej en mej.
10. Ewi wãween ear kũrm̦ool kanaan eo ilo Aiseia 53:7?
10 Messaia eo eban kwal̦o̦k juon naan ñan ro rar ekajete. Aiseia ear kanaan im ba: “Meñe ear kanuij iñtan, ak ear bed wõt ilo an ettã buruen; ear jab kwalok juõn nan. Einwõt juon kon in sheep eo rej bojak in mõne im juon sheep eo ebojak ñõn mwijbar, ear jab kwalok juõn nan.” (Aiseia 53:7, UBS) Ke “pris ro rel̦ap im elder ro rej kinaakl̦ọk [Jijej] e jab uwaak.” Pail̦at ear kajjitõk: “Kwõjab roñ ke men ko relõñ re ba n̦ae eok kaki?” Ak Jijej “e jab uwaak e ñan jidik, innãm [Pail̦at] e kanooj bwilõñ kake.” (Matu 27:12-14) Jijej ear jab ba naan ko renana ñan ro rar kõjdate.—Rom 12:17-21; 1 Piter 2:23.
11. Ewi wãween ear jejjet kanaan ko ilo Aiseia 50:6 im Maika 5:1?
11 Aiseia ear kanaan bwe renaaj deñl̦o̦ke Messaia eo. Aiseia ear je: “Iar kõtlok bwe ren dreñet elikũ. Iar jab kabwijrak ir jen air kakitõtõik iõ im timi kodreak ko aõ im emmõje meja.” (Aiseia 50:6, UBS) Maika ear kanaan im ba: “Kõn juon al̦al̦ renaaj deñõte jepan irooj in Israel.” (Maika 5:1) Mark ear kwal̦o̦k bwe kanaan kein rar jitõñl̦o̦k ñan Jijej. Ear je: “Jet rej jino aer kaplouk e, im pinej mejãn, im baiti e, im ba ñan e, ‘Kwõn rũkaanij!’ Im ri kabõjrak rej ubrare kõn lo̦piden peir.” Mark ear ba bwe ri tarin̦ae ro rar deñl̦o̦ke bõran Jijej im kaploiki, im bukwelõlõ im badikdik ñan e. (Mark 14:65; 15:19) Ilo m̦ool ekar ejjel̦o̦k ruõn Jijej bwe armej rein ren kõm̦m̦ani men kein renana ñan e.
Ear Tiljek Wõt ñan Anij ñan Mej
12. Ewi wãween ear jejjet kitien kanaan ko ilo Sam 22:16 im Aiseia 53:12?
12 Messaia eo enaaj mej ioon juon al̦al̦. Devid ear ba: “Bwe kidu rorror raar pãd iturũ; jar an ri nana raar kõpool̦ eõ; rej wãkare neiõ im peiõ.” (Sam 22:16) Ro im rej riiti Baibõl̦ rejel̦ã bwe kanaan in ear kũrm̦ool. Bok in Mark ej jiroñ kõj bwe kanaan in ear jejjet. Mark ear kwal̦o̦k bwe ke ear 9 awa jibboñ rar dilaiki pein im neen Jijej ioon al̦al̦ in eñtaan eo. (Mark 15:25, UBS) Bareinwõt kar kanaan bwe Messaia eo enaaj mej ippãn ro renana. Aiseia ear ba bwe Messaia eo enaaj m̦õn̦õn̦õ in ajel̦o̦k an mour, im renaaj kakobaiki ippãn ri nana ro. (Aiseia 53:12) Men in ear m̦ool ke rar dilaiki “ruo ri kowadoñ n̦a ippãn, juon i anmoon̦õn im juon i anmiiñin.”—Matu 27:38.
13. Ewi wãween Sam 22:7, 8 ear jejjet kitien?
13 Devid ear kanaan bwe armej ro renaaj kakitõtõik Messaia eo. (Riit Sam 22:7, 8.) Armej ro rar kakitõtõik Jijej ke ear eñtaan ioon al̦al̦ in eñtaan eo. Matu ej ba: “Kwar ba kwonaj rube Temple eo im bar kaleke iumin jilu ran. Kwon lomoren yuk make elañe kwe Nejin Anij! Kwon wõnlõltak!” Pris ro reutiej im skraib ro im elder ro rar kajjirere kake e im ba: “Ej liki Anij im ba ej nejin Anij. Eokwe, jen mõk lale ñe Anij en kõnan lomorene kiõ!” (Matu 27:39-43, UBS) Jijej ear eñtaan ak ear jab illu im ba naan ko rejjab em̦m̦an. Ej juon joñak em̦m̦an ñan kõj.
14, 15. Jet kanaan rej kwal̦o̦k kõn nuknuk eo an Messaia eo im bwe renaaj kaidaake vinegar. Ewi wãween kanaan kein rar jejjet?
14 Rar dice ak kũbwe in kijdik kõn nuknuk ko an Messaia eo. Devid ear je: “Rej ajej nuknuk ko aõ ñan dron im rej dice kin kobe eo aõ.” (Sam 22:18, UBS) Eñin men eo ear wal̦o̦k. Baibõl̦ ej ba bwe ãlikin an ri tarin̦ae in Rome ro totoik Jijej ioon al̦al̦ eo, rar ajeje nuknuk ko an im dice kaki.—Matu 27:35, UBS; riit Jon 19:23, 24, UBS.
15 Renaaj kaidaake Messaia eo kõn vinegar. Kar kanaan im ba: “Ke iar maro rar kaidrik iõ vinegar.” (Sam 69:21, UBS) Ñe etto an wain pãd, ej oktak im erom vinegar. Jejel̦ã bwe kanaan in em̦õj an jejjet kõnke bok in Matu ej ba: “Juoñ iair ear mõkaj im ettõr im bõktok juõn matmat im katutuik kin wine im likit na iman juõn alal im kajjeoñ kõmmõn bwe en idrak.”—Matu 27:34, 48, UBS.
16. Ewi wãween kanaan eo ilo Sam 22:1 ear jejjet?
16 Enaaj ãinwõt ñe Anij ear el̦l̦o̦k jãn Messaia eo. (Riit Sam 22:1, UBS.) Mark ear ba bwe ke ear 3 awa raelep, Jijej ear lam̦õj kõn ainikien el̦ap im ba: “ ‘Eloi, Eloi, lama sabachthani?’ melelen ‘Aõ Anij aõ Anij etke kwar ellok jen iõ.’ ” (Mark 15:34, UBS) Ke Jijej ear ba bwe Anij ear el̦l̦o̦k jãn e, ejjab mel̦el̦ein bwe ear jako an lõke Jemen. Ear jel̦ã bwe Anij eban kõjparok e jãn ro rar kõjdate ilo iien eo enaaj mej. Ear juon iien ñan an Jijej kwal̦o̦k bwe enaaj tiljek wõt ñan Anij. Kanaan eo ilo Sam 22:1 ear jejjet ke Jijej ear ba ilo juon ainikien el̦ap, “Aõ Anij, aõ Anij, etke kwar ellok jen iõ?”
17. Ewi wãween ear jejjet kanaan ko ilo Zekaraia 12:10 im Sam 34:20?
17 Meñe ri kõjdat ro renaaj wãkare Messaia eo, reban ruje di ko drin. Zekaraia ear ba bwe armej ro ilo Jerusalem renaaj reilok ñan eo rej wãkare. (Zekaraia 12:10) Im Sam 34:20 ej ba bwe Anij ej kõjparok drin otemjej im ejjel̦o̦k juon iaaer e moruj. Rijjelõk Jon ear ba bwe ear jejjet kanaan kein. Ear je: “A ke rej itok ñan Jisõs im lo bwe em̦õj an mej, re jab ruje neen. A juon iaan ro ri tarin̦ae, ej wãkari katin kõn m̦ade, im e m̦õkaj an bõtõktõk im dãn to̦o̦r l̦o̦k. Im eo ej loe, ej kõnnaan, im kõnnaan eo an e m̦ool; im e jel̦ã bwe ej ba m̦ool, bwe kom̦win barãinwõt tõmak.” Jon ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Bwe ar kõm̦anm̦an men kein, bwe en jejjet Jeje eo, ‘Juon diin e jãmin moruj.’ Im bar juon Jeje ej ba, ‘Re naaj kallimjek Eo raar wãkare.’ ”—Jon 19:33-37.
18. Kar kanaan bwe renaaj kalibwin Jijej ilo wũliej an ri m̦weiie. Ewi wãween men in ear jejjet kitien?
18 Renaaj kalibwini Messaia eo ilo wũliej an ri m̦weiie. (Riit Aiseia 53:9, UBS.) Ilo lukwõn l̦o̦k raelepen Nisan 14, “juon ri mweie jen Arimathea . . . etan in Joseph” ear kõn̦aan bõk ãnbwinin Jijej im kalibwini. Kõn men in, ear kajjitõk ippãn Pail̦at ñan bõk ãnbwin eo im Pail̦at ear kõtl̦o̦k. Matu ej ba: “Joseph ear boke im kitimi kin juon sheet linen kãl, im likiti ilo lub eo an make im ej kab mwij an kobiji ilo tol eo edrekake. Ear kedrebillok juon dreka kilebleb na imejen lub eo, innem jeblak.”—Matu 27:57-60, UBS.
Nõbar Messaia eo, Kiiñ eo Ad!
19. Ewi wãween ear jejjet kanaan eo ilo Sam 16:10?
19 Jeova enaaj kajerkakpeje Messaia eo. Devid ear je: “Kwõ jãmin likũt aõ ilo Sheol; im Kwõ jamin likũt eo Am̦ bwe en lo kõt.” (Sam 16:10) Ilo Nisan 16, jet kõrã rar etal ñan lũp eo lũpõn Jijej. Rar ilbõk ke rej lo juon enjel̦ ej jijet iloan lũp eo. Enjel̦ eo ear ba ñan er: “Komin jab bwilõñ. Komij bukõt Jesus ri Nazareth, eo rar deilaiki . . . Ejako ijin, emwij an jerkakbije! Lale, eñin jikin eo rar likiti na ie.” (Mark 16:6, UBS) Tokãlik ilo raan in Pentekost eo ilo iiõ eo 33, Piter ear kõnono ñan juon jar in armej ilo Jerusalem kõn kanaan eo an Devid ilo Sam 16. Ear ba: “Ke [Devid] ear lo men in m̦okta, ear kõnono kõn an Kraist jerkakpeje, bwe ear jab pãd [wõt] ilowaan Hedis, im kanniõkin ear jab lo kõt.” (Jerbal 2:29-31) Anij ear jab kõtl̦o̦k bwe ãnbwinin Nejin en kõt. Im Ear kõm̦m̦ane juon men ekanooj kabwilõñlõñ. Ear kajerkakpejeik Jijej ñan mour ilañ.—1 Piter 3:18.
20. Ta eo kar kanaan kake kõn iien eo me Messaia eo enaaj irooj?
20 Anij enaaj kõjjel̦ã bwe Jijej ej Nejin. (Riit Sam 2:7; Matu 3:17.) Ke Jijej ear del̦o̦ñ ilo Jerusalem, armej ro rar nõbar e im Aelõñ eo an. Rainin, jej bareinwõt nõbare Jijej. Jej m̦õn̦õn̦õ in karoñ ro jet kõn Jijej im Aelõñ eo an. (Mark 11:7-10) M̦õttan jidik Jijej enaaj ko̦kkure ro rej jum̦ae e ñe enaaj “uwe m̦aanl̦o̦k im anjo̦, kõn m̦ool im ineem̦m̦an im wãnõk.” (Sam 2:8, 9; 45:1-6) Innem enaaj irooj ioon aolepen lal̦ in. Aolep renaaj mour ilo aenõm̦m̦an im renaaj jeraam̦m̦an. (Sam 72:1, 3, 12, 16; Aiseia 9:6, 7, UBS) Jijej Kũraij, eo ejitenburu ippãn Jeova, em̦õj an jino irooj ilañ ãinwõt juon Kiiñ. Ãinwõt Ri Kõnnaan ro an Jeova, ej juon jeraam̦m̦an el̦ap ñan karoñ ro jet kõn katak kein rem̦ool!
Ta Uwaak eo Am̦?
• Ewi wãween ear jejjet kanaan ko kõn iien eo rar ketake Jijej im ilo̦k jãn e?
• Ewi wãween ear jejjet kanaan ko kõn mej eo an Jijej?
• Etke kwõj tõmak bwe Jijej ej Messaia eo?
[Kajitõk ko ñan katak]
[Kamelele in juõn pija ilo 13]
Jijej ej del̦o̦ñl̦o̦k ilo Jerusalem ãinwõt juon kiiñ
[Kamelele in juõn pija ilo 15]
Jijej ear mej kõn jerawiwi ko ad im kiiõ ej Kiiñ ilañ
